+Artikkel 17 Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise õigus
---+Artikkel 17 1.
---+Artikkel 17 2.
---+Artikkel 17 3.
---+Artikkel 17 4.
---+Artikkel 17 5.
---+Artikkel 17 6.
---+Artikkel 17 7.
---+Artikkel 17 8.

Artikkel 17 Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega tegelemise või nende kõrvaldamise õigus

1. Ülevaade

,
Artikkel 17 1.
Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutus on vastavalt artiklite 15 ja 16 kohaselt toimunud ettevõtja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks teinud, et mõned asjaolud pärsivad kõnealuse ettevõtja kriisilahendusmenetlust oluliselt, teatab kriisilahendusasutus sellest otsusest kirjalikult asjaomasele ettevõtjale, pädevale asutusele ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustele.
Artikkel 17 2.
Artikli 10 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 4 kehtestatud nõuded, et kriisilahendusasutus peab koostama kriisilahenduse kava ja asjaomased kriisilahendusasutused jõudma ühisele otsusele konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade osas, peatatakse pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamist, kuni kriisilahendust pärssivate oluliste asjaolude kõrvaldamise meetmed on kriisilahendusasutuse poolt käesoleva artikli lõike 3 kohaselt heaks kiidetud või käesoleva artikli lõike 4 kohaselt otsustatud.
Artikkel 17 3.
Nelja kuu jooksul pärast vastavalt lõikele 1 saadetud teate kättesaamist esitab ettevõtja kriisilahendusasutusele ettepaneku võimalike meetmete kohta teates märgitud oluliselt pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks.

Kahe nädala jooksul alates käesoleva artikli lõike 1 kohase teate saamisest esitab ettevõtja kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava, tagamaks et ettevõtja täidab käesoleva direktiivi artikleid 45e või 45f ning kombineeritud puhvri nõuet, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu on tingitud ühest järgmisest olukorrast:

a) 

ettevõtja täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 45 lõike 2 punktiga a, või

b) 

ettevõtja ei täida määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 osutatud nõudeid või käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d osutatud nõudeid.

Teise lõigu kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kõnealuse oluliselt pärssiva asjaolu põhjuseid.

Pärast konsulteerimist pädeva asutusega hindab kriisilahendusasutus, kas esimeses ja teises lõigus osutatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada.
Artikkel 17 4.
Kui kriisilahendusasutus leiab, et ettevõtja poolt vastavalt lõikele 3 esitatud meetmed ei vähenda ega kõrvalda kõnealuseid pärssivaid asjaolusid tulemuslikult, nõuab ta kas otse või kaudselt pädeva asutuse vahendusel, et ettevõtja võtaks alternatiivseid meetmeid, millega võib olla võimalik see eesmärk saavutada, ning teavitab ettevõtjat nendest meetmetest kirjalikult, misjärel ettevõtja esitab kuu aja jooksul kava nende meetmete elluviimiseks.

Alternatiivsete meetmete määramisel selgitab kriisilahendusasutus, miks ettevõtja esitatud meetmed ei võimaldaks kriisilahendust pärssivaid asjaolusid kõrvaldada ja miks alternatiivsed meetmed on nende kõrvaldamiseks sobivamad. Kriisilahendusasutus võtab arvesse kriisilahendust pärssivatest asjaoludest tulenevat ohtu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju ettevõtja majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua.
Artikkel 17 5.

Lõike 4 kohaldamiseks antakse kriisilahendusasutustele õigus võtta järgmisi meetmeid:

a) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ , et see vaataks läbi võimalikud konsolideerimisgrupisisesed rahastamislepingud või tegeleks nende puudumise küsimusega või koostaks teenuslepingud (konsolideerimisgrupisisesed või kolmandate isikutega), mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist;

b) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ , et see piiraks oma maksimaalset individuaalset ja summaarset riskipositsiooni;

c) 

nõuda ►C2  finantsinstitutsioonilt ◄ konkreetsetel juhtudel või regulaarselt kriisilahenduse seisukohast olulise täiendava teabe esitamist;

d) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ teatava vara võõrandamist;

e) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ , et see piiraks teatavat praegust või kavandatud tegevust või lõpetaks selle tegevuse;

f) 

piirata või takistada uute või seniste äriliinide arendamist või uute või seniste toodete võõrandamist;

g) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ või konsolideerimisgrupi mõne ettevõtja, mis on kas otse või kaudselt tema kontrolli all, õiguslike või tegevusstruktuuride muutmist vähem keerukaks, tagamaks et kriisilahenduse vahendite rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;

h) 

nõuda ►M3  ettevõtja ◄ või selle emaettevõtjalt liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja loomist;

▼M3

ha) 

nõuda ►C4  finantsinstitutsioonilt ◄ või käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt kava esitamist selle kohta, kuidas taastada vastavus käesoleva direktiivi artiklile 45e või 45f, väljendatuna määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonina, ja kui see on kohaldatav, siis kombineeritud puhvri nõudele ning käesoleva direktiivi artiklis 45e või 45f osutatud nõuetele, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 429 ja 429a osutatud koguriskipositsiooni näitajast;

▼M3

i) 

nõuda ►C4  finantsinstitutsioonilt ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita artiklis 45e või 45f sätestatud nõuded;

j) 

nõuda, et ►C4  finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja võtaks artiklis 45e või 45f osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks muid meetmeid, muu hulgas püüaks eelkõige uuesti läbi rääkida tema poolt emiteeritud kõlbliku kohustuse, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendi või teise taseme omavahendite instrumendi tingimused, eesmärgiga tagada, et kriisilahendusasutuse otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või konverteerimiseks täidetaks selle jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mis laieneb kõnealusele kohustusele või instrumendile;

ja) 

eesmärgiga tagada järjepidev kooskõla artikliga 45e või 45f, nõuda ►C4  finantsinstitutsioon ◄ või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtjalt järgmiste instrumentide tähtajaprofiili muutmist:

i) 

omavahenditesse kuuluvad instrumendid, olles saanud eelnevalt pädeva asutuse nõusoleku, ning

ii) 

artiklis 45b ja artikli 45f lõike 2 punktis a osutatud kõlblikud kohustused;

k) 

kui ettevõtja on segavaldusettevõtja tütarettevõtja, nõuda, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste IV jaotises osutatud kriisilahenduse vahendite kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid.

▼B

Artikkel 17 6.

Lõigete 1 või 4 kohane otsus peab vastama järgmistele nõuetele:

a) 

selles on esitatud asjaomase hindamise või otsuse põhjused;

b) 

selles on näidatud, mil määral vastab hinnang või otsus lõikes 4 sätestatud proportsionaalse kohaldamise nõudele, ning

c) 

selle võib kaevata edasi.
Artikkel 17 7.
Enne lõikes 4 osutatud meetmete määramist kaalub kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega ja asjakohasel juhul makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostava määratud riikliku asutusega nõuetekohaselt kõnealuste meetmete võimalikku mõju konkreetsele ettevõtjale, finantsteenuste siseturule ning teiste liikmesriikide ja liidu kui terviku finantsstabiilsusele.
Artikkel 17 8.
Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt 3. juuliks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 suuniseid, et täpsustada lõikes 5 sätestatud meetmed ja iga meetme kohaldamise asjaolud.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid