+Artikkel 16 Nõustamisteenused
---+Artikkel 16 1.
---+Artikkel 16 2.
---+Artikkel 16 3.
---+Artikkel 16 4.
---+Artikkel 16 5.
---+Artikkel 16 6.

Artikkel 16 Nõustamisteenused

1. Ülevaade

,
Artikkel 16 1.
Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja ning asjakohasel juhul krediidivahendaja teataks asjaomase tehingu kontekstis tarbijale sõnaselgelt, kas tarbijale osutatakse või saab osutada nõustamisteenuseid.
Artikkel 16 2.

Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja ning asjakohasel juhul krediidivahendaja esitaks tarbijale paberil või mõnel muul tarbija valitud püsival andmekandjal enne nõustamisteenuste osutamist või enne selliste teenuste osutamiseks lepingu sõlmimist teabe järgmise kohta:

▼C3

a) 

märge selle kohta, kas soovitus põhineb ainult nende oma tootevalikul vastavalt lõike 3 punktile c või suurel hulgal turul pakutavatel toodetel;

▼B

b) 

kui see on kohaldatav, siis märge tasu kohta, mida tarbija maksab nõustamisteenuste eest, või kui teabe esitamise ajal ei ole selle tasu summat võimalik kindlaks määrata, siis selle arvutamise meetod.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe võib tarbijale esitada lepingueelse lisateabena kooskõlas artikli 10 lõike 6 teise lõiguga.
Artikkel 16 3.

Kui tarbijatele osutatakse nõustamisteenuseid, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandjad ning asjakohasel juhul krediidivahendajad:

a) 

koguksid vajalikku teavet tarbija rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide kohta seoses krediidilepinguga, et krediidiandja või krediidivahendaja saaksid soovitada tarbijale sobivat krediidilepingut;

b) 

hindaksid, tuginedes punktis a osutatud teabele, mis peab hindamise ajal olema ajakohane, tarbija rahalist olukorda ja vajadusi, võttes arvesse mõistlikke eeldusi riskide kohta, mis on seotud tarbija rahalise olukorraga soovitatava krediidilepingu kogu kestuse ajal;

c) 

kaaluksid piisavalt suurt hulka oma tootevalikus pakutavaid krediidilepinguid ja soovitaksid nende hulgast tarbijale tema vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast sobivat ühte või mitut krediidilepingut;

d) 

tegutseksid tarbija parimates huvides ning

e) 

annaksid tarbijale soovitused paberil või mõnel muul püsival andmekandjal, mille tarbija on valinud ja mis on täpsustatud nõustamisteenuste osutamise lepingus.
Artikkel 16 4.
Liikmesriigid võivad keelata terminite „nõu“, „nõustamine“ ja „nõustaja“ või sarnaste terminite kasutamise, kui nõustamisteenuseid turustavad ja osutavad tarbijatele krediidiandjad või asjakohasel juhul krediidivahendajad.

Kui liikmesriigid ei keela terminite „nõu“, „nõustamine“ ja „nõustaja“ või sarnaste terminite kasutamist, kehtestavad nad järgmised tingimused selle kohta, mis puhul nõustamisteenuseid osutavad krediidiandjad ja krediidivahendajad võivad kasutada termineid „sõltumatu nõu“, „sõltumatu nõustamine“ või „sõltumatu nõustaja“:

a) 

krediidiandjad ja asjakohasel juhul krediidivahendajad kaaluvad piisavalt suurt hulka turul kättesaadavaid krediidilepinguid ning

b) 

krediidivahendajad ei saa ühelt või mitmelt krediidiandjalt nõustamisteenuste eest tasu.

Teise lõigu punkti b kohaldatakse üksnes siis, kui krediidiandjad, kelle krediidilepinguid kaaluti, ei moodusta turul enamust.

Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad nõuded selle kohta, millal krediidiandjad ning asjakohasel juhul krediidivahendajad võivad kasutada termineid „sõltumatu nõu“, „sõltumatu nõustamine“ või „sõltumatu nõustaja“.
Artikkel 16 5.
Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandjad ning asjakohasel juhul krediidivahendajad hoiataksid tarbijat, kui krediidileping võib tarbija jaoks kaasa tuua konkreetse riski, arvestades tarbija rahalist olukorda.
Artikkel 16 6.
Liikmesriigid tagavad, et nõustamisteenuseid tohivad osutada üksnes krediidiandjad ning asjakohasel juhul krediidivahendajad.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid ette näha, et nõustamisteenuseid tohivad osutada muud kui esimeses lõigus osutatud isikud, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a) 

nõustamisteenuseid osutatakse seoses kutsetegevusega kutsetegevuse käigus, mida reguleeritakse õigusnormidega või eetikakoodeksiga, millega ei välistata kõnealuste teenuste osutamist;

b) 

nõustamisteenuseid osutavad olemasoleva võla haldamise raames pankrotihaldurid ning seda haldamist reguleeritakse õigusnormidega;

c) 

nõustamisteenuseid osutavad olemasoleva võla haldamise raames artiklis 36 osutatud võlanõustamisteenuste avalik-õiguslikud või vabatahtlikud osutajad, kes ei tegutse ärilistel kaalutlustel;

d) 

nõustamisteenuseid osutavad isikud, kes on saanud pädevalt asutuselt tegevusloa ja kelle üle pädev asutus teostab järelevalvet.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid