Artikkel 45 9.

Liikmesriigid võivad nõuda, et direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 3 määratletud e-raha väljastajad, direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkujad ning nende territooriumil muul kujul kui filiaalina asutatud krüptovarateenuse osutajad, kelle peakontor asub teises liikmesriigis, määraksid nende territooriumil keskse kontaktpunkti. Selline keskne kontaktpunkt tagab piiriüleselt tegutseva ettevõtja nimel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide täitmise ning hõlbustab järelevalve tegijate tööd, sealhulgas esitab neile taotluse korral dokumendid ja teabe.