+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/1791, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
---+I PEATÜKK SISU, REGULEERIMISALA, MÕISTED JA ENERGIATÕHUSUSE EESMÄRGID
------+Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala
---------+Artikkel 1 1.
---------+Artikkel 1 2.
------+Artikkel 2 Mõisted
------+Artikkel 3 Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte
---------+Artikkel 3 1.
---------+Artikkel 3 2.
---------+Artikkel 3 3.
---------+Artikkel 3 4.
---------+Artikkel 3 5.
---------+Artikkel 3 6.
------+Artikkel 4 Energiatõhususe eesmärgid
---------+Artikkel 4 1.
---------+Artikkel 4 2.
---------+Artikkel 4 3.
---------+Artikkel 4 4.
---------+Artikkel 4 5.
---------+Artikkel 4 6.
---------+Artikkel 4 7.
---+II PEATÜKK AVALIKU SEKTORI EESKUJU
------+Artikkel 5 Avalik sektor energiatõhusust juhtimas
---------+Artikkel 5 1.
---------+Artikkel 5 2.
---------+Artikkel 5 3.
---------+Artikkel 5 4.
---------+Artikkel 5 5.
---------+Artikkel 5 6.
---------+Artikkel 5 7.
---------+Artikkel 5 8.
---------+Artikkel 5 9.
------+Artikkel 6 Avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju
---------+Artikkel 6 1.
---------+Artikkel 6 2.
---------+Artikkel 6 3.
---------+Artikkel 6 4.
---------+Artikkel 6 5.
---------+Artikkel 6 6.
------+Artikkel 7 Avalikud hanked
---------+Artikkel 7 1.
---------+Artikkel 7 2.
---------+Artikkel 7 3.
---------+Artikkel 7 4.
---------+Artikkel 7 5.
---------+Artikkel 7 6.
---------+Artikkel 7 7.
---------+Artikkel 7 8.
---+III PEATÜKK ENERGIAKASUTUSE TÕHUSUS
------+Artikkel 8 Energiasäästukohustus
---------+Artikkel 8 1.
---------+Artikkel 8 2.
---------+Artikkel 8 3.
---------+Artikkel 8 4.
---------+Artikkel 8 5.
---------+Artikkel 8 6.
---------+Artikkel 8 7.
---------+Artikkel 8 8.
---------+Artikkel 8 9.
---------+Artikkel 8 10.
---------+Artikkel 8 11.
---------+Artikkel 8 12.
---------+Artikkel 8 13.
---------+Artikkel 8 14.
------+Artikkel 9 Energiatõhususkohustuste süsteemid
---------+Artikkel 9 1.
---------+Artikkel 9 2.
---------+Artikkel 9 3.
---------+Artikkel 9 4.
---------+Artikkel 9 5.
---------+Artikkel 9 6.
---------+Artikkel 9 7.
---------+Artikkel 9 8.
---------+Artikkel 9 9.
---------+Artikkel 9 10.
---------+Artikkel 9 11.
---------+Artikkel 9 12.
------+Artikkel 10 Alternatiivsed poliitikameetmed
---------+Artikkel 10 1.
---------+Artikkel 10 2.
---------+Artikkel 10 3.
---------+Artikkel 10 4.
------+Artikkel 11 Energiajuhtimissüsteemid ja energiaauditid
---------+Artikkel 11 1.
---------+Artikkel 11 2.
---------+Artikkel 11 3.
---------+Artikkel 11 4.
---------+Artikkel 11 5.
---------+Artikkel 11 6.
---------+Artikkel 11 7.
---------+Artikkel 11 8.
---------+Artikkel 11 9.
---------+Artikkel 11 10.
---------+Artikkel 11 11.
---------+Artikkel 11 12.
------+Artikkel 12 Andmekeskused
---------+Artikkel 12 1.
---------+Artikkel 12 2.
---------+Artikkel 12 3.
---------+Artikkel 12 4.
---------+Artikkel 12 5.
------+Artikkel 13 Maagaasi koguse mõõtmine
---------+Artikkel 13 1.
---------+Artikkel 13 2.
------+Artikkel 14 Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee mõõtmine
---------+Artikkel 14 1.
---------+Artikkel 14 2.
------+Artikkel 15 Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimispõhine mõõtmine ja kulude jaotamine
---------+Artikkel 15 1.
---------+Artikkel 15 2.
---------+Artikkel 15 3.
------+Artikkel 16 Kaugloetavuse nõue
---------+Artikkel 16 1.
---------+Artikkel 16 2.
------+Artikkel 18 Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee arvetel esitatav teave ja tarbimisandmed
---------+Artikkel 18 1.
---------+Artikkel 18 2.
---------+Artikkel 18 3.
------+Artikkel 20 Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mõõtmise andmetele, arvetel esitatavale teabele ja tarbimisandmetele juurdepääsu kulu
---------+Artikkel 20 1.
---------+Artikkel 20 2.
---------+Artikkel 20 3.
---+IV PEATÜKK TARBIJATE TEAVITAMINE JA NENDE MÕJUVÕIMU SUURENDAMINE
------+Artikkel 21 Lepingulised põhiõigused küttele, jahutusele ja soojale tarbeveele
---------+Artikkel 21 1.
---------+Artikkel 21 2.
---------+Artikkel 21 3.
---------+Artikkel 21 4.
---------+Artikkel 21 5.
---------+Artikkel 21 6.
---------+Artikkel 21 7.
---------+Artikkel 21 8.
---------+Artikkel 21 9.
------+Artikkel 22 Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine
---------+Artikkel 22 1.
---------+Artikkel 22 2.
---------+Artikkel 22 3.
---------+Artikkel 22 4.
---------+Artikkel 22 5.
---------+Artikkel 22 6.
---------+Artikkel 22 7.
---------+Artikkel 22 8.
---------+Artikkel 22 9.
---------+Artikkel 22 10.
------+Artikkel 23 Partnerlused energiatõhususe saavutamiseks
---------+Artikkel 23 1.
---------+Artikkel 23 2.
------+Artikkel 24 Vähekaitstud tarbijate võimestamine ja kaitse ning energiaostuvõimetuse leevendamine
---------+Artikkel 24 1.
---------+Artikkel 24 2.
---------+Artikkel 24 3.
---------+Artikkel 24 4.
---+V PEATÜKK ENERGIATARNIMISE TÕHUSUS
------+Artikkel 25 Kütte ja jahutuse hindamine ja kavandamine
---------+Artikkel 25 1.
---------+Artikkel 25 2.
---------+Artikkel 25 3.
---------+Artikkel 25 4.
---------+Artikkel 25 5.
---------+Artikkel 25 6.
------+Artikkel 26 Kütte- ja jahutusvarustus
---------+Artikkel 26 1.
---------+Artikkel 26 2.
---------+Artikkel 26 3.
---------+Artikkel 26 4.
---------+Artikkel 26 5.
---------+Artikkel 26 6.
---------+Artikkel 26 7.
---------+Artikkel 26 8.
---------+Artikkel 26 9.
---------+Artikkel 26 10.
---------+Artikkel 26 11.
---------+Artikkel 26 12.
---------+Artikkel 26 13.
---------+Artikkel 26 14.
------+Artikkel 27 Energia muundamine, ülekanne ja jaotus
---------+Artikkel 27 1.
---------+Artikkel 27 2.
---------+Artikkel 27 3.
---------+Artikkel 27 4.
---------+Artikkel 27 5.
---------+Artikkel 27 6.
---------+Artikkel 27 7.
---------+Artikkel 27 8.
---------+Artikkel 27 9.
---------+Artikkel 27 10.
---------+Artikkel 27 11.
---+VI PEATÜKK HORISONTAALSED SÄTTED
------+Artikkel 28 Kvalifitseerimis-, akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide kättesaadavus
---------+Artikkel 28 1.
---------+Artikkel 28 2.
---------+Artikkel 28 3.
---------+Artikkel 28 4.
---------+Artikkel 28 5.
---------+Artikkel 28 6.
------+Artikkel 29 Energiateenused
---------+Artikkel 29 1.
---------+Artikkel 29 2.
---------+Artikkel 29 3.
---------+Artikkel 29 4.
---------+Artikkel 29 5.
---------+Artikkel 29 6.
---------+Artikkel 29 7.
---------+Artikkel 29 8.
------+Artikkel 30 Riiklik energiatõhususe fond, rahastamine ja tehniline tugi
---------+Artikkel 30 1.
---------+Artikkel 30 2.
---------+Artikkel 30 3.
---------+Artikkel 30 4.
---------+Artikkel 30 5.
---------+Artikkel 30 6.
---------+Artikkel 30 7.
---------+Artikkel 30 8.
---------+Artikkel 30 9.
---------+Artikkel 30 10.
---------+Artikkel 30 11.
---------+Artikkel 30 12.
---------+Artikkel 30 13.
---------+Artikkel 30 14.
---------+Artikkel 30 15.
---------+Artikkel 30 16.
---------+Artikkel 30 17.
---------+Artikkel 30 18.
------+Artikkel 31 Ümberarvestustegurid ja primaarenergiategurid
---------+Artikkel 31 1.
---------+Artikkel 31 2.
---------+Artikkel 31 3.
---------+Artikkel 31 4.
---------+Artikkel 31 5.
---------+Artikkel 31 6.
---------+Artikkel 31 7.
---+VII PEATÜKK LÕPPSÄTTED
------+Artikkel 32 Karistused
------+Artikkel 33 Delegeeritud õigusaktid
---------+Artikkel 33 1.
---------+Artikkel 33 2.
---------+Artikkel 33 3.
------+Artikkel 34 Delegeeritud volituste rakendamine
---------+Artikkel 34 1.
---------+Artikkel 34 2.
---------+Artikkel 34 3.
---------+Artikkel 34 4.
---------+Artikkel 34 5.
---------+Artikkel 34 6.
------+Artikkel 35 Läbivaatamine ja rakendamise jälgimine
---------+Artikkel 35 1.
---------+Artikkel 35 2.
---------+Artikkel 35 3.
---------+Artikkel 35 4.
---------+Artikkel 35 5.
---------+Artikkel 35 6.
---------+Artikkel 35 7.
---------+Artikkel 35 8.
------+Artikkel 36 Ülevõtmine
---------+Artikkel 36 1.
---------+Artikkel 36 2.
------+Artikkel 37 Määruse (EL) 2023/955 muutmine
------+Artikkel 38 Kehtetuks tunnistamine
------+Artikkel 39 Jõustumine ja kohaldamine
------+Artikkel 40 Adressaadid
---+I LISA LIIKMESRIIKIDE PANUSED LIIDU 2030. AASTA ENERGIA LÕPPTARBIMISE JA/VÕI PRIMAARENERGIA TARBIMISE ENERGIATÕHUSUSEESMÄRKIDE SAAVUTAMISSE
---+II LISA KOOSTOODETAVA ELEKTRIENERGIA ARVUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
---+III LISA KOOSTOOTMISPROTSESSI KASUTEGURI MÄÄRAMISE METOODIKA
---+IV LISA AVALIKU SEKTORI HANGETE ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED
---+V LISA ENERGIATÕHUSUSKOHUSTUSTE SÜSTEEMIDE VÕI ARTIKLITE 8, 9 JA 10 NING ARTIKLI 30 LÕIKE 14 KOHASELT VÕETAVATE MUUDE POLIITIKAMEETMETE MÕJU ARVUTAMISE ÜHISMEETODID JA -PÕHIMÕTTED
---+VI LISA ENERGIAAUDITITE, SEALHULGAS ENERGIAJUHTIMISSÜSTEEMI RAAMES TEHTAVATE ENERGIAAUDITITE MIINIMUMKRITEERIUMID
---+VII LISA ANDMEKESKUSTE ENERGIATÕHUSUSE JÄLGIMISE JA AVALDAMISE MIINIMUMNÕUDED
---+IX LISA KÜTTE, JAHUTUSE JA SOOJA TARBEVEE ARVETE ESITAMISE JA TARBIMISANDMETE MIINIMUMNÕUDED
---+X LISA KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE VÕIMALUSED
---+XI LISA KULUDE-TULUDE ANALÜÜS
---+XII LISA TÕHUSA KOOSTOOTMISEGA TOODETAVA ELEKTRIENERGIA PÄRITOLUTUNNISTUS
---+XIII LISA ENERGIAVÕRKUDE REGULEERIMISE JA ELEKTRIVÕRGUTARIIFIDE KEHTESTAMISE ENERGIATÕHUSUSE KRITEERIUMID
---+XIV LISA ÜLEKANDE- JA JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATELE ESITATAVAD ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED
---+XV LISA ENERGIATÕHUSUST KÄSITLEVATE LEPINGUTE VÕI NENDEGA SEOTUD TEHNILISTE KIRJELDUSTE MIINIMUMELEMENDID
---+XVI LISA
---+XVII LISA Vastavustabel
 English - European Union - Energy -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/1791, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/1791,

13. september 2023,

mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

,
I PEATÜKK SISU, REGULEERIMISALA, MÕISTED JA ENERGIATÕHUSUSE EESMÄRGID I PEATÜKK SISU, REGULEERIMISALA, MÕISTED JA ENERGIATÕHUSUSE EESMÄRGID
II PEATÜKK AVALIKU SEKTORI EESKUJU II PEATÜKK AVALIKU SEKTORI EESKUJU
III PEATÜKK ENERGIAKASUTUSE TÕHUSUS III PEATÜKK ENERGIAKASUTUSE TÕHUSUS
IV PEATÜKK TARBIJATE TEAVITAMINE JA NENDE MÕJUVÕIMU SUURENDAMINE IV PEATÜKK TARBIJATE TEAVITAMINE JA NENDE MÕJUVÕIMU SUURENDAMINE
V PEATÜKK ENERGIATARNIMISE TÕHUSUS V PEATÜKK ENERGIATARNIMISE TÕHUSUS
VI PEATÜKK HORISONTAALSED SÄTTED VI PEATÜKK HORISONTAALSED SÄTTED
VII PEATÜKK LÕPPSÄTTED VII PEATÜKK LÕPPSÄTTED
I LISA LIIKMESRIIKIDE PANUSED LIIDU 2030. AASTA ENERGIA LÕPPTARBIMISE JA/VÕI PRIMAARENERGIA TARBIMISE ENERGIATÕHUSUSEESMÄRKIDE SAAVUTAMISSE



I LISA

LIIKMESRIIKIDE PANUSED LIIDU 2030. AASTA ENERGIA LÕPPTARBIMISE JA/VÕI PRIMAARENERGIA TARBIMISE ENERGIATÕHUSUSEESMÄRKIDE SAAVUTAMISSE

1. Liikmesriikide panused arvutatakse järgmise soovitusliku valemi alusel:

image

image

milles CEU on parandustegur, Target on konkreetse liikmesriigi sihttase ning FECB2030 ja PECB2030 vastavad 2030. aasta jaoks võrdlusalusena kasutatud 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumile.

2. Järgmine soovituslik valem esindab objektiivseid kriteeriume, mis kajastavad artikli 4 lõike 3 punkti d alapunktides i–iv loetletud tegureid, mille abil määratletakse konkreetse liikmesriigi sihttase protsentides sihttasemest (Target) ja millel on valemis võrdne kaal (0,25):

a) 

varajastest meetmetest sõltuv panus („Fearly-action“);

b) 

panus, mis sõltub SKPst elaniku kohta („Fwealth“);

c) 

energiamahukusest sõltuv panus („Fintensity“);

d) 

kulutõhusa energiasäästu potentsiaalist sõltuv panus („Fpotential“).

3. Fearly-action arvutatakse iga liikmesriigi puhul kui riigi energiasäästu tulemus ning energiamahukuse paranemine, mille iga liikmesriik saavutas. Iga liikmesriigi energiasäästu summa arvutamise aluseks võetakse energiatarbimise vähenemise (naftaekvivalenttonnides) suhe liidu energiatarbimise vähenemisse kolmeaastase ajavahemiku 2007–2009 keskmise ja kolmeaastase ajavahemiku 2017–2019 keskmise vahel. Iga liikmesriigi energiamahukuse paranemise arvutamise aluseks võetakse energiamahukuse vähenemise (naftaekvivalenttonni euro kohta) suhe liidu energiamahukuse vähenemisse kolmeaastase ajavahemiku 2007–2009 keskmise ja kolmeaastase ajavahemiku 2017–2019 keskmise vahel.

4. Fwealth arvutatakse iga liikmesriigi jaoks selle liikmesriigi kolme aasta keskmise Eurostati indeksi „reaalne SKP elaniku kohta“ suhtena liidu kolmeaastase ajavahemiku 2017–2019 keskmisesse, väljendatuna ostujõu pariteetides (PPP).

5. Fintensity arvutatakse iga liikmesriigi kohta tema kolme aasta keskmise energiamahukuse indeksi (lõppenergia või primaarenergia tarbimise suhe reaalsesse SKPsse, mis on väljendatud ostujõu pariteetides) suhtena liidu kolmeaastase ajavahemiku 2017–2019 keskmisesse.

6. Fpotential arvutatakse iga liikmesriigi kohta lõpp- või primaarenergia säästu alusel stsenaariumi PRIMES MIX 55 % kohaselt 2030. aastaks. Energiasäästud on väljendatud 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi 2030. aasta prognooside suhtes.

7. Iga punkti 2 alapunktides a–d sätestatud kriteeriumi puhul kohaldatakse alumist ja ülemist piirmäära. Tegurite Fwealth Fintensity ja Fpotential taseme piirmääradeks on 50 % ja 150 % liidu keskmisest tasemest antud teguri puhul. Teguri Fearly-action taseme piirmääradeks on 50 % ja 100 % liidu keskmisest tasemest.

8. Tegurite arvutamiseks kasutatavate sisendandmete allikaks on Eurostat, kui ei ole märgitud teisiti.

9. Summaarne tegur Ftotal arvutatakse kõigi nelja teguri (Fearly-action, Fwealth, Fintensity ja Fpotential) kaalutud summana. Seejärel arvutatakse sihttase summaarse teguri Ftotal ja liidu sihttaseme korrutisena.

10. Komisjon arvutab primaar- ja lõppenergia parandusteguri CEU, mida kohaldatakse, et kohandada kõigi liikmesriikide panuste summa, mis saadi valemi kasutamise tulemuste alusel, vastavaks liidu 2030. aasta primaar- ja lõppenergia tarbimise eesmärkidele. Tegur CEU on kõigi liikmesriikide jaoks sama.
II LISA KOOSTOODETAVA ELEKTRIENERGIA ARVUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED



II LISA

KOOSTOODETAVA ELEKTRIENERGIA ARVUTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

I osa

Üldpõhimõtted

Soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadava elektrienergia arvutamisel tuleb lähtuda tootmisseadme normaaltingimustel kasutamise oodatavatest või tegeliku talitluse väärtustest. Mikrokoostootmisseadmete puhul võivad arvutuse aluseks olla tõendatud väärtused.

1) 

Soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetav elektrienergia tähendab seadme summaarset elektrienergia aastatoodangut, mida mõõdetakse generaatorite väljundklemmidel, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

koostootmisseadmete tüüpidel 2, 4, 5, 6, 7 ja 8, millele on osutatud II osas ning mille üldkasutegur aastas on liikmesriikide poolt kindlaks määratud tasemel vähemalt 75 %.

b) 

koostootmisseadmete tüüpidel 1 ja 3, millele on osutatud II osas ning mille üldkasutegur aastas on liikmesriikide poolt kindlaks määratud tasemel vähemalt 80 %.

2) 

Koostootmisseadmetel, mille üldkasutegur aastas on väiksem kui punkti 1 alapunktis a sätestatud väärtus, nimelt II osas osutatud koostootmisseadmete tüübid 2, 4, 5, 6, 7 ja 8, või sellistel, mille üldkasutegur aastas on väiksem kui punkti 1 alapunktis b sätestatud väärtus, nimelt II osas osutatud koostootmisseadmete tüübid 1 ja 3, arvutatakse koostootmisel saadav elektrienergia järgmise valemiga:

ECHP=HCHP*C

kus

ECPH on soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetud elektrienergia kogus,

C on elektrienergia ja soojusenergia suhtarv.

HCHP on koostootmisel saadava kasuliku soojuse kogus (see on summaarne soojustoodang, millest on lahutatud eraldi kateldes toodetud soojus või aurugeneraatorist enne turbiini saadud vaheltvõtuauru soojus).

Koostootmisel saadava elektrienergia arvutamisel lähtutakse elektrienergia ja soojusenergia tegelikust suhtarvust. Kui koostootmisseadme elektrienergia ja soojusenergia tegelik suhe ei ole teada, võib eeldusel, et arvutuslik koostoodetud elektrienergia on seadme summaarsest elektrienergia toodangust väiksem või sellega võrdne, kasutada II osas osutatud seadmetüüpide 1, 2, 3, 4 ja 5 puhul statistiliseks aruandluseks järgmisi vaikeväärtusi:



Seadme tüüp

Elektri- ja soojusenergia suhte C vaikeväärtus

Kombineeritud tsükli ja soojuse tagastamisega gaasiturbiin

0,95

Vasturõhuauruturbiin

0,45

Vaheltvõtuauru-kondensatsioonturbiin

0,45

Soojuse tagastamisega gaasiturbiin

0,55

Sisepõlemismootor

0,75

Kui liikmesriigis võetakse kasutusele elektrienergia ja soojusenergia suhte vaikeväärtused II osas osutatud seadmetüüpide 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 puhul, siis tuleb need vaikeväärtused avaldada ja teatada komisjonile.

3) 

Kui osa koostootmisprotsessis kasutatava kütuse energiasisaldusest muundub kemikaalideks ja läheb taas ringlusse, tuleb see osa kasutatavast kütusest lahutada enne punktides 1 ja2) kasutatud üldkasuteguri arvutust.

4) 

Liikmesriik võib konkreetse seadme talitlusandmete põhjal määrata elektrienergia ja soojusenergia suhte elektrienergia ja kasuliku soojusenergia suhtena, kui koostootmisseade töötab koostootmisrežiimil väiksema võimsusega.

5) 

Liikmesriik võib punktidega 1 ja 2 kooskõlas olevates arvutustes kasutada muid kui aastaseid aruandeperioode

II osa

Käesoleva direktiiviga hõlmatud koostootmistehnoloogia

1) 

Kombineeritud tsükli ja soojuse tagastamisega gaasiturbiin

2) 

Vasturõhuauruturbiin

3) 

Vaheltvõtuauru-kondensatsioonturbiin

4) 

Soojuse tagastamisega gaasiturbiin

5) 

Sisepõlemismootor

6) 

Mikroturbiinid

7) 

Stirling-mootorid

8) 

Kütuseelemendid

9) 

Aurumasinad

10) 

Orgaanilised Rankine’i ringprotsessid

11) 

Iga muud tüüpi tehnoloogia või kombinatsioon, mis hõlmab koostootmist.

Liikmesriik kasutab koostootmisest saadava elektrienergia arvutamise üldpõhimõtete rakendamisel ja kohaldamisel komisjoni otsusega 2008/952/EÜ ( 16 ) kehtestatud üksikasjalikke suuniseid.
III LISA KOOSTOOTMISPROTSESSI KASUTEGURI MÄÄRAMISE METOODIKA



III LISA

KOOSTOOTMISPROTSESSI KASUTEGURI MÄÄRAMISE METOODIKA

Koostootmise tõhususe ja primaarenergia säästu arvutamisel lähtutakse tootmisseadme normaaltingimustel kasutamise oodatavast või tegelikust talitlusest.

a)   Tõhus koostootmine

Käesoleva direktiivi kohaldamisel vastab tõhus koostootmine järgmistele kriteeriumidele:

— 
koostootmine koostootmisseadmes annab kooskõlas punktiga b arvutatuna vähemalt 10 % primaarenergia säästu, võrreldes soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtustega;
— 
kui koostootmine väikekoostootmisseadmes või mikrokoostootmisseadmes tagab primaarenergia säästu, võib selle lugeda tõhusaks koostootmiseks;
— 
koostootmisseadmete puhul, mis on ehitatud või oluliselt remonditud pärast käesoleva lisa ülevõtmist: fossiilkütustel töötava koostootmise süsinikdioksiidi otseheide on väiksem kui 270 g CO2 ühe kWh koostootmisest saadud energia kohta (sealhulgas küte/jahutus, elektrienergia ja mehaaniline energia);
— 
koostootmisseadmete puhul, mida käitatakse enne 10. oktoobrit 2023, võib teha sellest nõudest erandi kuni 1. jaanuarini 2034, eeldusel et nende puhul on kavas heidet järkjärguliselt vähendada, et saavutada 1. jaanuariks 2034 piirmäär, mis on väiksem kui 270 g CO2 ühe kWh kohta, ning sellest kavatsusest on teavitatud asjaomaseid ettevõtteid ja pädevaid asutusi.

Kui koostootmisüksus ehitatakse või oluliselt renoveeritakse, tagavad liikmesriigid, et olemasolevates soojusallikates ei suurendata muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamist võrreldes viimase kolme täisvõimsusel töötamise kalendriaasta keskmise aastase tarbimisega enne renoveerimist ning et selles süsteemis ei kasutata üheski uues soojusallikas muid fossiilkütuseid kui maagaas.

b)   Primaarenergia säästu arvutamine

II lisa kohaselt määratletud koostootmisel saavutatud primaarenergia sääst arvutatakse järgmise valemiga:

image

milles:

PES on primaarenergia sääst;

CHP Hη on koostootmise kasuliku soojuse kasutegur, mis on määratletud kui aastane kasuliku soojuse toodang jagatuna kogu kasuliku soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kulunud kütuseenergiaga;

Ref Hη on soojuse eraldi tootmise viiteväärtus;

CHP Eη on koostoodetud elektrienergia kasutegur, mis on määratletud kui aastas koostoodetud elektrienergia kogus jagatuna kogu kasuliku soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kulunud kütuseenergiaga. Kui koostootmisseade toodab mehaanilist energiat, siis võib aasta jooksul koostoodetud elektrienergia kogust suurendada täiendava komponendi võrra, mis väljendab nimetatud mehhaanilise energiaga võrdset elektrienergia kogust. Kõnealune täiendav kogus ei anna õigust päritolutunnistusele vastavalt artikli 26 lõikele 13;

Ref Eη on elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus.

c)   Energiasäästu arvutamine alternatiivsete arvutusmeetoditega

Liikmesriik võib arvutada soojus- ja elektrienergia ning mehaanilise energia tootmisest saadud primaarenergia säästu vastavalt allpool esitatule, kasutamata protsessis eraldi toodetud soojus- ja elektrienergia koguste mahaarvamiseks II lisa. Sellist tootmist võib pidada tõhusaks koostootmiseks juhul, kui see vastab käesoleva lisa punktis a sätestatud tõhususe kriteeriumidele, ning koostootmisseadmete puhul, mille elektritootmise võimsus on suurem kui 25 MW ja üldkasutegur on üle 70 %. Päritolutunnistuse andmiseks ja statistika eesmärgil tuleb sellisel koostootmisel toodetud elektrienergia kogus määrata vastavalt II lisale.

Kui protsessis saavutatud primaarenergia sääst arvutatakse alternatiivse arvutusmeetodiga, arvutatakse primaarenergia sääst käesoleva lisa punktis b esitatud valemiga, pannes „CHP Hη“ asemele „Hη“ ning „CHP Eη“ asemele „Eη“, milles:

Hη on protsessi soojuslik kasutegur, mis on määratletud kui aastane soojustoodang, mis on jagatud kogu soojus- ja elektrienergia tootmiseks kulunud kütusekogusega;

Eη on protsessi elektriline kasutegur, mis on määratletud kui aastane elektritoodang, mis on jagatud kogu soojus- ja elektrienergia tootmiseks kulunud kütusekogusega. Kui koostootmisüksus toodab mehaanilist energiat, siis võib aasta jooksul koostoodetud elektrienergia kogust suurendada täiendava liikmega, mis väljendab nimetatud mehhaanilise energiaga võrdset elektrienergia kogust. Kõnealune täiendav liige ei anna õigust päritolutunnistuse andmiseks vastavalt artikli 26 lõikele 13.

Liikmesriik võib käesoleva lisa punktidega b ja c kooskõlas olevates arvutustes kasutada muid kui aastaseid aruandeperioode

Mikrokoostootmisseadmete kasutamisel säästetava primaarenergia arvutamise aluseks võib kasutada tõendatud väärtusi.

d)   Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtused

Kasuteguri ühtlustatud kontrollväärtused kujutavad endast väärtuste maatriksit, milles on esitatud asjaomaste tegurite, nagu ehitusaasta ja kütuse liigi puhul kehtivad väärtused, ning need tuginevad hästi dokumenteeritud analüüsile, milles võetakse muu hulgas arvesse reaalsetes tingimustes käitamise andmeid, kütusesegu ja kliimatingimusi, samuti rakendatavat koostootmistehnoloogiat.

Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtused, mis esinevad punktis b esitatud valemis, võimaldavad arvutada, kui tõhus on soojusenergia ja elektrienergia eraldi tootmine, mis kavatsetakse asendada koostootmisega.

Kasuteguri kontrollväärtused arvutatakse vastavalt järgmistele põhimõtetele:

i) 

koostootmisseadmete puhul lähtutakse võrdlusel elektri eraldi tootmisega põhimõttest, et võrreldakse samu kütusekategooriaid;

ii) 

iga koostootmisseadet võrreldakse parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise tehnoloogiaga, mis on turul koostootmisseadme ehitamisaastal;

iii) 

üle kümne aasta vanuste koostootmisseadmete kasuteguri kontrollväärtused määratakse kindlaks kümme aastat vanade seadmete kontrollväärtuste järgi;

iv) 

elektri ja soojuse eraldi tootmise kasuteguri kontrollväärtused kajastavad liikmesriikide kliimaerinevusi.
IV LISA AVALIKU SEKTORI HANGETE ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED



IV LISA

AVALIKU SEKTORI HANGETE ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED

Avalike hangete ja kontsessioonide väljavalimismenetlustes tegutsevad tooteid, teenuseid, hooneid ja töid ostvad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad järgmiselt:

a) 

kui toode on hõlmatud määruse (EL) 2017/1369 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, direktiivi 2010/30/EL või sellega seotud komisjoni rakendusdirektiiviga, ostavad nad üksnes selliseid tooteid, mis vastavad selle määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele;

b) 

kui toode, mis ei ole punktis a osutatud toode, on hõlmatud direktiivi 2009/125/EÜ kohase rakendusmeetmega, ostavad nad üksnes selliseid tooteid, mis vastavad kõnealuse rakendusmeetmega ette nähtud energiatõhususe kriteeriumidele;

c) 

kui toode või teenus on hõlmatud liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidega või olemasolevate samaväärsete riiklike kriteeriumidega, mis on seotud toote või teenuse energiatõhususega, teevad nad kõik endast oleneva, et osta ainult selliseid tooteid ja teenuseid, mis vastavad vähemalt neile tehnilistele kirjeldustele, mis on kesksel tasandil kehtestatud asjaomastes liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumides või olemasolevates samaväärsetes riiklikes kriteeriumides, sealhulgas kriteeriumides andmekeskuste, serveriruumide ja pilveteenuste, teevalgustuse ja liiklussignaalide ning arvutite, monitoride, tahvelarvutite ja nutitelefonide jaoks;

d) 

ostavad üksnes selliseid rehve, mis vastavad määruses (EL) 2020/740 määratletud kõrgeima kütusesäästlikkuse klassi kriteeriumidele, kusjuures see ei takista riigiasutustel ostmast rehve, mis vastavad kõrgeimale märghaardumise klassile ja välise veeremismüra klassile, kui see on vajalik ohutuse või rahvatervisega seotud põhjustel;

e) 

nõuavad teeninduslepingute sõlmimiseks esitatavates pakkumiskutsetes, et teenuseosutaja kasutaks kõnealuse teenuse pakkumisel üksnes selliseid tooteid, mis vastavad punktidele a, b ja d. Sellist nõuet kohaldatakse ainult uutele toodetele, mille teenuseosutajad on ostnud osaliselt või täielikult kõnealuse teenuse osutamise eesmärgil;

f) 

ostavad selliseid hooneid, mis vastavad vähemalt liginullenergiahoone tasemele, või sõlmivad nende kohta uusi rendilepinguid, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 6 kohaldamist, välja arvatud juhul, kui ostu eesmärgiks on:

i) 

ette võtta põhjalik renoveerimine või lammutamine;

ii) 

avaliku sektori asutuse puhul kavatsus hoone edasi müüa ilma seda avaliku asutuse enda tarbeks kasutamata või

iii) 

hoone ametliku kaitse alla võtmine teatava keskkonna osana või hoone enda spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu.

Käesoleva lisa punktis f sätestatud nõuete täitmist kontrollitakse direktiivi 2010/31/EL artiklis 11 osutatud energiamärgiste alusel.
V LISA ENERGIATÕHUSUSKOHUSTUSTE SÜSTEEMIDE VÕI ARTIKLITE 8, 9 JA 10 NING ARTIKLI 30 LÕIKE 14 KOHASELT VÕETAVATE MUUDE POLIITIKAMEETMETE MÕJU ARVUTAMISE ÜHISMEETODID JA -PÕHIMÕTTED



V LISA

ENERGIATÕHUSUSKOHUSTUSTE SÜSTEEMIDE VÕI ARTIKLITE 8, 9 JA 10 NING ARTIKLI 30 LÕIKE 14 KOHASELT VÕETAVATE MUUDE POLIITIKAMEETMETE MÕJU ARVUTAMISE ÜHISMEETODID JA -PÕHIMÕTTED

1. Meetodid, mille järgi arvutatakse muu kui maksustamismeetmetest tulenev energiasääst artiklite 8, 9 ja 10 ning artikli 30 lõike 14 kohaldamiseks

Kohustatud, osalevad või volitatud isikud või avaliku sektori rakendusasutused võivad kasutada järgmisi energiasäästu arvutamise meetodeid:

a) 

eeldatav sääst, võttes aluseks varasemaid energiatõhususe parandamise alaseid sõltumatult jälgitud tulemusi samalaadsetes käitistes. Üldine lähenemisviis on eelhindamine;

b) 

mõõdetud sääst, mille puhul meetme või meetmepaketi kasutuselevõtul saavutatav sääst määratakse tegeliku energiatarbimise registreerimise teel, võttes vajalikul määral arvesse selliseid tarbimist mõjutada võivaid tegureid nagu täiendavus, kasutatavus, tootmistase ja ilm. Üldine lähenemisviis on järelhindamine;

c) 

suhteline sääst, mille puhul kasutatakse hinnangulisi tehnilisi andmeid. Seda lähenemisviisi võib kasutada üksnes juhul, kui usaldusväärsete mõõtmisandmete saamine konkreetse käitise puhul on keeruline või ebaproportsionaalselt kallis, näiteks kui kompressor või elektrimootor asendatakse sellisega, millel on teistsugune energiatarbimine (kWh) kui sellel, mille säästu on sõltumatult mõõtnud või hinnanud riiklikult kehtestatud meetodite ja võrdlusaluste alusel kvalifitseeritud või akrediteeritud eksperdid, kes on kohustatud, osalevatest või volitatud isikutest sõltumatud;

d) 

arvutades artikli 8 lõike 3 kohaldamisel energiasäästu, mida saab arvestada sellest artiklist tuleneva kohustuse täitmiseks, võivad liikmesriigid lähtuda energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate isikute ja asjakohasel juhul sotsiaaleluruumides elavate inimeste energiasäästu hinnangulisel arvestamisel hinnangulistest tehnilistest andmetest, mis põhinevad standarditud kasutus- ja soojusmugavustingimustel või -parameetritel, näiteks riiklikes ehituseeskirjades kindlaks määratud parameetritel. Sellest, kuidas hoonetes võetavate meetmete puhul mugavust käsitatakse, peaksid liikmesriigid komisjonile teatama koos selgitustega, mis esitatakse arvutusmetoodika kohta.

e) 

küsitluste alusel määratud sääst, mille puhul määratakse kindlaks tarbijate reaktsioon nõustamisele, teavituskampaaniatele, märgistamis- ja sertifitseerimissüsteemidele või arukate arvestite kasutuselevõtule. Seda lähenemisviisi kasutatakse üksnes tarbijakäitumise muutumisest tuleneva säästu puhul. Seda ei tohi kasutada füüsiliste meetmete paigaldamisest tuleneva säästu suhtes.

2. Energiatõhususmeetmest saadava energiasäästu kindlaksmääramisel artiklite 8, 9 ja 10 ning artikli 30 lõike 14 kohaldamiseks järgitakse järgmisi põhimõtteid:

a) 

liikmesriigid tõendavad, et uue või olemasoleva poliitikameetme üks eesmärke on artikli 8 lõike 1 kohase lõppkasutuse energiasäästu saavutamine, ning esitavad tõendid ja dokumendid selle kohta, et energiasäästu põhjustab poliitiline meede, sealhulgas vabatahtlikud kokkulepped;

b) 

näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta või avaliku sektori rakendusasutuste tööta. Selleks et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, hindavad liikmesriigid, kuidas energiatarbimine ja -nõudlus muutuks, kui kõnealust poliitikameedet ei võetaks, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ning muudest liidu ja liikmesriigi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;

c) 

sääst, mis tuleneb liidu siduva õiguse rakendamisest, loetakse säästuks, mis oleks saadud igal juhul, ja seega ei saa seda teatada artikli 8 lõike 1 kohase energiasäästuna. Erandina kõnealusest nõudest võib olemasolevate hoonete renoveerimisega saavutatud säästu, sealhulgas säästu, mis tuleneb energiatõhususe miinimumstandardite hoonetes rakendamisest kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL, teatada artikli 8 lõike 1 kohase energiasäästuna, tingimusel et on järgitud käesoleva lisa punkti 3 alapunktis h osutatud olulisuse kriteeriumi. Artiklite 5 ja 6 kohaseid avaliku sektori energiatõhususe parandamise meetmeid võib võtta arvesse artikli 8 lõike 1 kohase energiasäästukohustuse täitmisel, kui need toovad kaasa kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava lõppkasutuse energiasäästu. Energiasäästu arvutamine peab vastama käesolevale lisale;

d) 

ELi toimimise lepingu artikli 122 kohaste hädaolukorra määruste alusel võetud energiatõhususe parandamise meetmete rakendamisest tulenevat kumulatiivset energiasäästu võib deklareerida artikli 8 lõike 1 kohasel eesmärgil, eeldusel et selle tulemuseks on kontrollitav ja mõõdetav või hinnatav kumulatiivne energiasääst, välja arvatud vähendamis- või piiramismeetmete tulemusel saadud energiasääst;

e) 

määruse (EL) 2018/842 kohaselt võetavaid meetmeid võib pidada oluliseks, aga liikmesriikidel tuleb tõendada, et need toovad kaasa kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava lõppkasutuse energiasäästu. Energiasäästu arvutamine peab vastama käesolevale lisale;

f) 

liikmesriigid võtavad kumulatiivset energiasäästu arvesse üksnes siis, kui see on saadud poliitikameetmete kaudu sektorites või käitistes, mis on hõlmatud direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga, kui need tulenevad käesoleva direktiivi artikli 9 või 10 rakendamisest või lähevad kaugemale nende direktiividega sätestatud nõuetest või meetmetest, mis on seotud direktiiviga 2003/87/EÜ lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega. Liikmesriigid tõendavad, et poliitikameetmete tulemuseks on kontrollitav ja mõõdetav või hinnatav kumulatiivne energiasääst. Energiasäästu arvutamine peab vastama käesolevale lisale. Kui üksus on riiklike energiatõhususkohustuste süsteemi poolt kohustatud isik käesoleva direktiivi artikli 9 ja ELi hoonetesektori ja maanteetranspordi sektori HKSi kohaselt direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaselt, siis tagatakse seire- ja tõendamissüsteemiga, et süsiniku edasikantav hind kütuse tarbimiseks väljastamisel vastavalt sellele peatükile võetakse arvesse selle üksuse energiasäästumeetmete energiasäästude arvutamisel ja nendest teatamisel;

g) 

arvesse võib säästu võtta üksnes siis, kui see ületab järgmist:

i) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 ( 17 ) rakendamise tõttu uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele kehtivad liidu heitenormid; liikmesriigid peavad esitama põhjused, oma eeldused ja arvutusmeetodid, millega nad näitavad täiendavust võrreldes liidu uute sõidukite süsinikuheite nõuetega;

ii) 

direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmeetmete rakendamise järel teatavate energiamõjuga toodete turult eemaldamise liidu nõuded. liikmesriigid peavad esitama tõendid, oma eeldused ja arvutusmeetodid, millega nad näitavad säästu täiendavust;

h) 

lubatud on poliitikameetmed, mille eesmärk on edendada suurema energiatõhususe tasemega tooteid, seadmeid, transpordisüsteeme, sõidukeid ja kütuseid, hooneid ja ehitusdetaile, protsesse või turgusid, välja arvatud järgmiste poliitikameetmete puhul:

i) 

fossiilkütuste otsepõletamisega seotud poliitikameetmed, mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026, ning

ii) 

poliitikameetmed, millega toetatakse fossiilkütuste tehnoloogiate kasutamist eluhoonetes alates 1. jaanuarist 2026;

i) 

energiasäästu, mis tuleneb alates 1. jaanuarist 2024 rakendatud poliitikameetmetest seoses fossiilkütuste otsepõletamisega toodetes, seadmetes, transpordisüsteemides, sõidukites, hoonetes või ehitustöödes, ei võeta artikli 8 lõike 1 punkti b kohase energiasäästukohustuse täitmisel. Tehnoloogiate kombineerimist edendavate poliitikameetmete puhul ei ole fossiilkütuste põletamise tehnoloogiaga seotud energiasääst kõlblik alates 1. jaanuarist 2024;

j) 

erandina punktist i võib ajavahemiku puhul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 energiasäästu, mis tuleneb fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogia abil selliste tööstussektori energiamahukate ettevõtete energiatõhususe suurendamisest, arvestada energiasäästuna üksnes artikli 8 lõike 1 punkti b ja c kohaldamisel järgmistel tingimusel:

i) 

ettevõte on teinud vastavalt artikli 11 lõikele 2 ja rakenduskavale energiaauditi, mis hõlmab järgmist:

— 
ülevaade kõikidest kulutõhusatest energiatõhususmeetmetest, mille tasuvusaeg on liikmesriigi esitatud lihtsast tasuvusaja arvestamise metoodikast lähtudes kuni viis aastat,
— 
kõikide soovitatud energiatõhususmeetmete, mille tasuvusaeg on kuni viis aastat, rakendamise ajavahemik,
— 
soovitatud energiatõhususmeetmetest tuleneva eeldatava energiasäästu kalkulatsioon ning
— 
energiatõhususmeetmed, mis on seotud fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogiaga, koos asjaomase teabega, mis on vajalik:
— 
tõendamaks, et kindlaks määratud meede ei suurenda käitise jaoks vajalikku energiat või selle võimsust,
— 
põhjendamaks asjaolu, et muul kui fossiilkütustel põhineva kestliku tehnoloogia kasutuselevõtt ei ole tehniliselt teostatav,
— 
näitamaks, et fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogia on kooskõlas kõige ajakohasemate asjaomaste liidu heitenorme käsitlevate õigusaktidega ning hoiab ära tehnoloogia seotuse efekti, tagades tulevase ühilduvuse kliimaneutraalsete alternatiivsete mittefossiilsete kütuste ja tehnoloogialahendustega;
ii) 

fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogia kasutamise jätkamine on energiatarbimise vähendamiseks kasutatav energiatõhususmeede, mille tasuvusaeg on liikmesriigi esitatud lihtsast tasuvusaja arvestamise metoodikast lähtudes kuni viis aastat, mida on soovitatud artikli 11 lõike 2 kohase energiaauditi tulemusena ning mis on lisatud rakenduskavasse;

iii) 

fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogia kasutamine on kooskõlas kõige ajakohasemate asjaomaste liidu heitenorme käsitlevate õigusaktidega, see ei põhjusta tehnoloogia seotuse efekti ning selle puhul on tagatud tulevane ühilduvus kliimaneutraalsete alternatiivsete kütuste ja tehnoloogialahendustega;

iv) 

fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogia kasutamine ettevõttes ei põhjusta energiatarbimise kasvu ega suurenda käitise võimsust kõnealuses ettevõttes;

v) 

esitatakse tõendid selle kohta, et alternatiivse kestliku mittefossiilse kütuse kasutamine ei ole tehniliselt teostatav;

vi) 

fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogia kasutamisega kaasneb kontrollitav ja mõõdetav või hinnatav lõppkasutuse energiasääst, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva lisaga;

vii) 

tõendid avaldatakse veebisaidi või tehakse avalikult kättesaadavaks kõigile huvitatud kodanikele;

k) 

hoonete välispinnal või sees väikesemahuliste taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise edendamise meetmeid võib võtta arvesse artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu saavutamisel, kui need toovad kaasa kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava lõppkasutuse energiasäästu. Energiasäästu arvutamine peab vastama käesolevale lisale;

l) 

päikesesoojuse tehnoloogiate kasutuselevõtmise edendamise meetmeid võib võtta arvesse artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu saavutamisel, kui need toovad kaasa kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava energiasäästu. Päikese soojusenergia tehnoloogia abil päikesekiirgusest toodetud soojuse võib lõppenergia tarbimisest välja jätta;

m) 

tõhusamate toodete ja sõidukite kasutuselevõttu kiirendavate poliitikameetmete puhul, mis ei ole alates 1. jaanuarist 2024 rakendatud fossiilkütuste otsepõletamisega seotud meetmed, võib teatada säästu täies ulatuses, kui tõendatakse, et toode või sõiduk võetakse kasutusele enne selle eeldatava keskmise kasutusea möödumist või enne tavapärast väljavahetamisaega ning sääst teatatakse üksnes selle aja kohta, mis eelneb väljavahetatava toote või sõiduki eeldatava keskmise kasutusea möödumisele;

n) 

energiatõhususe meetmete kasutuselevõtu edendamisel tagavad liikmesriigid asjakohasel juhul, et järgitakse toodetele, teenustele ja meetmete võtmisele kehtestatud kvaliteedistandardeid ning standardite puudumise korral võetakse need kasutusele;

o) 

piirkondadevaheliste kliimaerinevuste arvesse võtmiseks võivad liikmesriigid otsustada kohandada säästu standardväärtusele või otsustada esitada erinevaid energiasääste piirkondadevaheliste temperatuurierinevuste tõttu;

p) 

energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust ja energiasäästu aja jooksul kahanemise määra. Energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust ja energiasäästu aja jooksul kahanemise määra. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud arvutusmeetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur summaarne energiasäästu kogus. Muu arvutusmeetodi kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et kõnealuse muu meetodiga arvutatud summaarne energiasäästu kogus ei ületaks seda energiasäästu kogust, mis saadakse, liites kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästu, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja 2030. aasta vahel. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 ja artiklite 7–12 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades muud meetodit ja kehtestatud sätteid, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.

3. Liikmesriigid tagavad, et artikli 10 ja artikli 30 lõike 14 kohaselt võetavate poliitikameetmete suhtes järgitakse järgmisi nõudeid:

a) 

poliitikameetmed ja üksikmeetmed peavad andma kontrollitava lõpptarbimise energiasäästu;

b) 

iga osaleva või volitatud isiku või avaliku sektori rakendusasutuse (vastavalt asjaoludele) vastutus peab olema selgelt kindlaks määratud;

c) 

energiasääst, mis saavutatakse või mis tuleb saavutada, tuleb teha kindlaks läbipaistval viisil;

d) 

nõutavat energiasäästu kogust või energiasäästu kogust, mis tuleb saavutada poliitikameetmega, tuleb väljendada primaarenergia tarbimise või energia lõpptarbimise kaudu, kasutades artiklis 31 sätestatud alumisi kütteväärtusi või primaarenergia tegureid;

e) 

volitatud isikute, osalevate isikute ja avaliku sektori rakendusasutuse saavutatud energiasäästu kohta tuleb esitada ja avalikustada aastaaruanne, nagu ka andmed energiasäästu iga-aastaste suundumuste kohta;

f) 

tulemusi tuleb jälgida ja kui edusammud ei ole rahuldavad, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid;

g) 

ühest üksiktoimingust tulenevat energiasäästu võib teatada ainult üks isik;

h) 

tuleb näidata, et teatatud energiasääst on oluliselt saavutatud tänu volitatud või osaleva isiku või avaliku sektori rakendusasutuse tegevusele;

i) 

osaleva isiku, volitatud isiku või avaliku sektori rakendusasutuse tegevus ei avalda kahjulikku mõju energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja asjakohasel juhul sotsiaaleluruumides elavatele inimestele.

4. Artikli 10 kohaste maksustamisalaste poliitikameetmete abil saadud energiasäästu kindlakstegemisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a) 

arvesse võetakse üksnes sellistest maksustamismeetmetest saadud energiasäästu, mille korral ületatakse madalaimat kütuste suhtes kohaldatavat maksustamismäära, mis on sätestatud nõukogu direktiivides 2003/96/EÜ ( 18 ) ja 2006/112/EÜ ( 19 );

b) 

energia maksustamismeetmete mõju arvutamisel kasutatavad lühiajalised hinnaelastsused peavad kajastama energianõudluse reageerimist hinna muutumisele ning need tuleb kujundada kõige värskemate ja esindavamate ametlike andmete alusel, mille allikaid liikmesriigis kohaldatakse ja mis asjakohasel juhul põhinevad sõltumatu instituudi kaasnevatel uuringutel. Kui kasutatakse lühiajalistest elastsustest erinevat hinnaelastsust, selgitavad liikmesriigid, kuidas on energiasäästu hindamiseks kasutatavasse lähtestsenaariumi lisatud muude liidu õigusaktide rakendamisest tulenev energiatõhususe paranemine või kuidas on välditud muudest liidu õigusaktidest tuleneva energiasäästu topeltarvestust;

c) 

eraldi arvestatakse kaasnevatest maksustamispoliitika vahenditest, sealhulgas maksusoodustustest või fondi sissemaksest, saadud energiasääst;

d) 

lühiajalise elastsuse hinnanguid tuleks kasutada maksustamismeetmetest tuleneva energiasäästu hindamiseks, et vältida kattumist liidu õiguse ja muude poliitikameetmetega;

e) 

liikmesriigid määravad kindlaks maksustamise ja samaväärsete meetmete jaotusliku mõju energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja asjakohasel juhul sotsiaaleluruumides elavatele inimestele ning näitavad ära artikli 24 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt rakendatud leevendusmeetmete mõju;

f) 

liikmesriigid esitavad tõendid, sealhulgas arvutusmeetodid, selle kohta, et kui esineb kattumine energia või süsiniku maksustamise meetmete või direktiivi 2003/87/EC kohase heitkogustega kauplemise mõjuga, siis ei arvestata energiasäästu topelt.

5. Metoodikast teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 üksikasjaliku metoodika energiatõhususkohustuste süsteemide ja alternatiivsete meetmete kasutamiseks ning käesoleva direktiivi artiklite 9 ja 10 ning artikli 30 lõike 14 kohaldamiseks. Teade peab sisaldama järgmist teavet, välja arvatud maksustamise puhul:

a) 

artikli 8 lõike 1 esimese lõigu kohaselt nõutav energiasäästu tase või kogu perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 eeldatavalt saavutatav energiasääst;

b) 

kuidas artikli 8 lõike 1 esimese lõigu kohaselt nõutava uue energiasäästu arvutatud kogus või eeldatav energiasääst järk-järgult saavutatakse kohustusperioodi jooksul;

c) 

kohustatud, osalevad või volitatud isikud või avaliku sektori rakendusasutused;

d) 

sihtsektorid;

e) 

poliitikameetmed ja üksikmeetmed, sealhulgas iga meetme rakendamisest eeldatavalt saadav kumulatiivse energiasäästu kogus;

f) 

poliitikameetmed, programmid või riiklikust energiatõhususe fondist rahastatavad meetmed, mida rakendatakse esmajärjekorras energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate ja asjakohasel juhul sotsiaaleluruumides elavate inimeste seas;

g) 

energiasäästu osakaal ja kogus, mis tuleb saavutada energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate ja asjakohasel juhul sotsiaaleluruumides elavate inimeste seas;

h) 

kohasel juhul kohaldatud näitajad, artikli 8 lõike 3 kohaselt kehtestatud poliitikameetmete osakaalu aritmeetiline keskmine ja tulemused;

i) 

asjakohasel juhul artikli 8 lõike 3 kohaselt rakendatud poliitikameetmete toime ja kahjulik mõju energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijate ja asjakohasel juhul sotsiaaleluruumides elavatele inimestele;

j) 

kohustusperioodi kestus energiatõhususkohustuste süsteemide osas;

k) 

asjakohasel juhul energiasäästu või kulude vähendamise eesmärgid, mida kohustatud isikud peavad saavutama energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate ja asjakohasel juhul sotsiaaleluruumides elavate inimeste hulgas;

l) 

poliitikameetmega ette nähtud üksikmeetmed;

m) 

arvutusmeetod, sealhulgas täiendavuse ja olulisuse määramise viis, ning meetodid ja võrdlusalused, mida kasutatakse hinnangulise eeldatava ja suhtelise energiasäästu määramiseks, ning asjakohasel juhul kasutatud alumised kütteväärtused ja ümberarvutustegurid;

n) 

meetmete kestus ning kuidas seda arvutatakse või millel see põhineb;

o) 

liikmesriigisiseste kliimaerinevustega arvestamiseks valitud lähenemisviis;

p) 

artiklites 9 ja 10 ette nähtud meetmete seire- ja kontrollisüsteemid ning see, kuidas tagatakse nende sõltumatus kohustatud, osalevatest ja volitatud isikutest;

q) 

maksustamise puhul:

i) 

sihtsektorid ja maksumaksjate segment;

ii) 

avaliku sektori rakendusasutus;

iii) 

eeldatavalt saavutatav energiasääst;

iv) 

maksustamismeetme kehtivusaeg;

v) 

arvutusmeetod, sealhulgas hinnaelastsuste kasutamine ja teave selle kohta, kuidas need on määratud; ning

vi) 

kuidas on välditud kattumist ELi HKSiga kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ ja kõrvaldatud topeltarvestuse oht.
VI LISA ENERGIAAUDITITE, SEALHULGAS ENERGIAJUHTIMISSÜSTEEMI RAAMES TEHTAVATE ENERGIAAUDITITE MIINIMUMKRITEERIUMID



VI LISA

ENERGIAAUDITITE, SEALHULGAS ENERGIAJUHTIMISSÜSTEEMI RAAMES TEHTAVATE ENERGIAAUDITITE MIINIMUMKRITEERIUMID

Artiklis 11 osutatud energiaauditid:

a) 

põhinevad ajakohastel, mõõdetud ja jälgitavatel talitlusandmetel energia tarbimise ja koormusprofiilide (elektri puhul) kohta;

b) 

sisaldavad üksikasjalikku ülevaadet hoonete või hoonete rühmade, tööstuslike protsesside või käitiste, sealhulgas transpordi energiatarbimise profiilist;

c) 

sisaldavad kindlaksmääratud energiatõhususe meetmeid energiatarbimise vähendamiseks;

d) 

sisaldavad taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise kindlaksmääratud potentsiaali;

e) 

tuginevad alati kui võimalik mitte lihtsale tasuvusajale, vaid eluea kulude analüüsile, et võtta muu hulgas arvesse pikaajalist säästu, pikaajaliste investeeringute jääkväärtusi ja diskontomäärasid;

f) 

on proportsionaalsed ja piisavalt representatiivsed, et võimaldada koostada tõepärane üldise energiatarbimise pilt ja teha usaldusväärselt kindlaks kõige olulisemad võimalused olukorra parandamiseks.

Energiaauditites võib kasutada detailseid ja kontrollitud arvutusi kavandatud meetmete kohta, et esitada selget teavet võimaliku säästu kohta.

Energiaauditites kasutatud andmed peavad olema säilitatavad tulevasteks analüüsideks ja tulemuste jälgimise eesmärgil.
VII LISA ANDMEKESKUSTE ENERGIATÕHUSUSE JÄLGIMISE JA AVALDAMISE MIINIMUMNÕUDED



VII LISA

ANDMEKESKUSTE ENERGIATÕHUSUSE JÄLGIMISE JA AVALDAMISE MIINIMUMNÕUDED

Artiklis 12 osutatud andmekeskuste energiatõhususe kohta tuleb jälgida vähemalt järgmist teavet ja see avaldada:

a) 

andmekeskuse nimi, andmekeskuse omaniku ja haldajate nimed, andmekeskuse töö alguskuupäev ja omavalitsusüksus, kus andmekeskus asub;

b) 

andmekeskuse põrandapindala; paigaldatud võimsus; aastas sissetulev ja väljaminev andmehulk; andmekeskuses säilitatavate ja töödeldavate andmete hulk;

c) 

andmekeskuse toimimise tulemuslikkus viimasel täiskalendriaastal vastavalt peamistele tulemusnäitajatele, muu hulgas energiatarbimise, võimsuse kasutamise, temperatuuri seadeväärtuste, heitsoojuse kasutamise, veekasutuse ja taastuvenergia kasutuse kohta, võttes asjakohastel juhtudel aluseks CEN/CENELEC EN 50600-4 „Information technology - Data centre facilities and infrastructures“, kuni jõustub artikli 33 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt.
IX LISA KÜTTE, JAHUTUSE JA SOOJA TARBEVEE ARVETE ESITAMISE JA TARBIMISANDMETE MIINIMUMNÕUDED



IX LISA

KÜTTE, JAHUTUSE JA SOOJA TARBEVEE ARVETE ESITAMISE JA TARBIMISANDMETE MIINIMUMNÕUDED

1.   Tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arvete esitamine

Et lõppkasutajatel oleks võimalik oma energiatarbimist muuta, tuleb tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevad arved esitada vähemalt üks kord aastas.

2.   Arvete või tarbimisandmete esitamise miinimumsagedus

Kui on paigaldatud kaugloetav arvesti või küttekulujaotur, esitatakse kuni 31. detsembrini 2021 tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arve või tarbimisandmed lõppkasutajale vähemalt üks kord kvartalis, kui lõpptarbija on seda nõudnud või kui ta on valinud elektroonilise arve, muudel juhtudel kaks korda aastas.

Kui on paigaldatud kaugloetav arvesti või küttekulujaotur, esitatakse lõppkasutajale alates 1. jaanuarist 2022 tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arve või tarbimisandmed vähemalt üks kord kuus. Need võidakse teha kättesaadavaks ka interneti kaudu ja neid võib ajakohastada nii sageli, kui seda võimaldavad kasutatavad mõõtmisseadmed ja -süsteemid. Küte ja jahutus võidakse sellest nõudest vabastada hooajavälisel ajal.

3.   Arvetel esitatav miinimumteave

Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajale tehakse arvel või koos sellega selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks järgmine tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev teave:

a) 

kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse kogumaksumus ja küttekulujaoturi näidud;

b) 

kasutatud tegelik kütusesegu ja seotud iga-aastane kasvuhoonegaaside heite kogus, sealhulgas lõppkasutajale, kellele tarnitakse kaugkütet või -jahutust, ning erinevate kohaldatud maksude, lõivude ja tariifide kirjeldus;

c) 

lõppkasutaja jooksva energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, eelistatavalt graafiliselt, kliimale vastava korrigeerimisega kütte ja jahutuse osas;

d) 

tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, sh veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe parandamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tegelike tehniliste näitajate kohta;

e) 

teave asjakohase kaebuste esitamise korra, ombudsmani teenuste või vaidluste alternatiivse lahendamise mehhanismide kohta vastavalt liikmesriigis kohaldatavale korrale;

f) 

võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise tava- või võrdluseks võetud lõppkasutajaga. Elektrooniliste arvete puhul võib selle võrdluse teha kättesaadavaks internetis ja viidata sellele arvel.

Liikmesriigid võivad punkti b esimese lõigu kohaselt kasvuhoonegaaside heidet käsitleva teabe esitamise nõuet piirata, et see hõlmaks üksnes tarneid kaugküttesüsteemidest, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW;

Arved, mis ei põhine tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul, peavad sisaldama selget ja arusaadavat selgitust selle kohta, kuidas arvel esitatud summa arvutati, ja vähemalt punktides d ja e osutatud teavet.
X LISA KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE VÕIMALUSED



X LISA

KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE VÕIMALUSED

Artikli 25 lõikes 1 osutatud riikliku kütte- ja jahutuspotentsiaali põhjalik hindamine hõlmab järgmisi punkte ja põhineb neil.

I osa

KÜTTE JA JAHUTUSE ÜLEVAADE

1. Kütte- ja jahutusnõudlus hinnatud kasuliku energia järgi ( 20 ) ning kvantifitseeritud lõppenergia tarbimine GWh aastas ( 21 ) sektorite kaupa:

a) 

kodutarbijad;

b) 

teenuste sektor;

c) 

tööstus;

d) 

muu sektor, mis üksi tarbib üle 5 % kogu riigi kasulikust kütte- ja jahutusnõudlusest.

2. Kütte ja jahutuse jooksva tarnimise näit või punkti a alapunkti i korral selle näit või hinnang:

a) 

tehnoloogiate kaupa, GWh aastas, ( 22 ) punktis 1 osutatud sektorites, kui see on võimalik, eristades fossiilsetest ja taastuvatest energiaallikatest saadud energiat:

i) 

toodetakse koha peal leibkondades ja teenustesektoris järgmiste seadmetega:

— 
üksnes kuumaveekatlad;
— 
tõhus soojus- ja elektrienergia koostootmine;
— 
soojuspumbad;
— 
muud kohapealsed tehnoloogiad ja allikad;
ii) 

toodetakse koha peal mujal kui teenustesektoris ja leibkondades järgmiste seadmetega:

— 
üksnes kuumaveekatlad;
— 
tõhus soojus- ja elektrienergia koostootmine;
— 
soojuspumbad;
— 
muud kohapealsed tehnoloogiad ja allikad;
iii) 

toodetakse mujal järgmiste seadmetega:

— 
tõhus soojus- ja elektrienergia koostootmine;
— 
heitsoojus;
— 
muud kui kohapealsed tehnoloogiad ja allikad;
b) 

jaamad, mis toodavad heitsoojus- või heitjahutusenergiat ning nende potentsiaalne kütte- või jahutustarne GWh aastas:

i) 

soojuselektrijaamad summaarse nimisisendsoojusvõimsusega üle 50 MW, mis suudavad tarnida heitsoojust või mida saab teisendada heitsoojuse tarnimiseks;

ii) 

soojus- ja elektrienergiat koos tootvad käitised summaarse nimisisendsoojusvõimsusega üle 20 MW, mis kasutavad II lisa II osas osutatud tehnoloogiat;

iii) 

jäätmepõletusjaamad;

iv) 

taastuvenergia jaamad summaarse soojusvõimsusega üle 20MW, mis on muud kui alapunktides i ja ii määratletud jaamad, mis toodavad soojust või jahutust, kasutades taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat;

v) 

tööstuslikud seadmed summaarse soojusvõimsusega üle 20MW, mis suudavad anda heitsoojust;

c) 

taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojusest või heitjahutusest toodetud energia väidetav osakaal kaugkütte ja -jahutussektori ( 23 ) lõplikus energiatarbimises viimase viie aasta jooksul kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001.

3. Koondandmed koostootmisseadmete kohta olemasolevates kaugkütte ja -jahutuse võrkudes viie võimsusvahemiku kaupa, mis hõlmavad järgmist:

a) 

primaarenergia tarbimine;

b) 

üldine tõhusus;

c) 

primaarenergia sääst;

d) 

süsinikuheite koefitsiendid;

4. Koondandmed, mis käsitlevad olemasolevaid kaugkütte- ja kaugküte ja -jahutuse võrke, millesse tarnitav energia on toodetud koostootmise kaudu, viie võimsusvahemiku kaupa, mis hõlmavad järgmist:

a) 

üldine primaarenergia tarbimine;

b) 

koostootmisseadmete primaarenergia tarbimine;

c) 

koostootmise osakaal kaugkütte ja -jahutuse tarnes;

d) 

kaugkütte süsteemi kaod;

e) 

kaugjahutuse süsteemi kaod;

f) 

ühendustihedus;

g) 

süsteemide osakaalud erinevate töötemperatuuride rühmade kaupa.

5. Kogu riigi territooriumi kaart, millel on tundliku äriteabe puutumatust hoides märgitud:

a) 

analüüsi punkti 1 abil leitud kütte- ja jahutusvajadusega piirkonnad, kasutades ühtseid kriteeriume, et keskenduda energiatihedatele aladele omavalitsustes ja linnastutes;

b) 

punkti 2 alapunktis b kindlaks tehtud kütte ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad;

c) 

punkti 2 alapunktis b kirjeldatud kavandatud kütte ja jahutuse tarnepunktid ning kaugkütte ja -jahutuse jaoks kindlaks määratud uued alad;

6. Kütte ja jahutuse nõudluse suundumuste prognoos, mille abil säilitada järgmise 30 aasta perspektiivi gigavatt-tundides, võttes arvesse eelkõige järgmise 10 aasta prognoosi, hoonete ja eri tööstussektorite osas toimuda võivaid muutusi ning nõudluse juhtimisega seotud meetmete ja strateegiate mõju, nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/844 ( 24 ) kohaste pikaaegsete hoonete renoveerimise strateegiate mõju.

II osa

EESMÄRGID, STRATEEGIAD JA POLIITKAMEETMED

7. Liikmesriikide kavandatud panused oma riiklike eesmärkide, sihtide jaoks ning panused energialiidu viie mõõtme jaoks, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 2 punktis b ning mida saavutatakse tõhusa kütte ja jahutuse kaudu, mis on eelkõige seotud kõnealuse määruse artikli 4 punkti b alapunktidega 1–4 ning artikli 15 lõike 4 punktiga b, täpsustades milline neist elementidest on lisaelement võrreldes lõimitud riikliku energia- ja kliimakavaga, mis on esitatud kõnealuse määruse artikli 3 ja artiklite 7–12 kohaselt.

8. Üldine ülevaade kehtivatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mida on kirjeldatud kõige viimases aruandes, mis esitati vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 3, 20 ja 21 ning artikli 27 punktile a.

III osa

KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE MAJANDUSLIKU POTENTSIAALI ANALÜÜS

9. Kogu riigi territooriumil tuleb teha mitmesuguste kütte ja jahutuse tehnoloogiate majandusliku potentsiaali analüüs, ( 25 ) kasutades artikli 25 lõikes 3 osutatud kulude-tulude analüüsi, ning tuleb teha kindlaks tõhusamad ja taastuvenergial põhinevad alternatiivsed tehnoloogiad ning võimaluse korral eristada sealjuures fossiilsetest ja taastuvatest allikatest saadud energiat.

Käsitleda tuleks järgmisi tehnoloogiaid:

a) 

tööstusheitsoojus ja -jahutus;

b) 

jäätmepõletus;

c) 

tõhus koostootmine;

d) 

taastuvad energiaallikad, nt geotermiline, päikese- ja biomassist saadav energia, mis on muud kui need, mida kasutatakse tõhusas koostootmises;

e) 

soojuspumbad;

f) 

olemasolevate kaugvõrkude soojus- ja jahutuskadude vähendamine;

g) 

kaugküte ja -jahutus.

10. Majandusliku potentsiaali analüüs peab hõlmama järgmisi etappe ja kaalutlusi:

a) 

kaalutlused:

i) 

artikli 25 lõike 3 eesmärgil tehtud analüüs peab sisaldama majandusanalüüsi, milles võetakse arvesse sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid, ( 26 ) ning finantsanalüüsi, mis on tehtud projektide hindamiseks investori seisukohast, kusjuures nii majandus- kui finantsanalüüsis kasutakse hindamise kriteeriumina nüüdispuhasväärtust;

ii) 

lähtestsenaarium peaks toimima võrdluspunktina ja selles võetakse arvesse käesoleva põhjaliku hindamise ( 27 ) koostamise ajal kehtivaid poliitikasuundi ning see seotakse käesoleva lisa I osa ja II osa punkti 6 kohaselt kogutud andmetega;

iii) 

lähtestsenaariumi alternatiivsete stsenaariumide puhul võetakse arvesse määruses (EL) 2018/1999 esitatud energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärke ning iga stsenaariumi puhul esitatakse lähtestsenaariumiga võrreldes järgmised andmed:

— 
vaadeldud tehnoloogiate majanduslik potentsiaal, kasutades kriteeriumina nüüdispuhasväärtust;
— 
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;
— 
primaarenergia sääst GWh aastas;
— 
taastuvenergiaallikatele avalduv mõju riigi energiaallikate jaotuses.

Stsenaariumid, mis ei ole teostatavad tehnilistel või majanduslikel põhjustel või riiklike õigusaktide tõttu, võib välja jätta kulude-tulude analüüsi varases etapis, kui see on hoolikate, otseste ja hästi dokumenteeritud kaalutluste alusel põhjendatud.

Hindamiste ja otsuste tegemisel tuleks võtta arvesse analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu;

b) 

kulud ja tulud:

alapunktis a osutatud kulud ja tulud sisaldavad vähemalt järgmisi kulusid ja tulusid:

i) 

kulud:

— 
ehaste ja seadmete kapitalikulud;
— 
seotud energiavõrkude kapitalikulud;
— 
muutuvad ja püsivad tegevuskulud;
— 
energiakulud;
— 
võimaluse korral keskkonna, tervise ja ohutusega seotud kulud;
— 
võimaluse korral tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime;
ii) 

tulud:

— 
toodangu tarbijaväärtus (küte, jahutus ja elekter);
— 
võimaluse korral välistulu, näiteks keskkonna, kasvuhoonegaaside heite, tervise ja ohutusega seotud tulud;
— 
võimaluse korral mõju tööturule, energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele;
c) 

lähtestsenaariumi suhtes asjakohased stsenaariumid:

kaalutakse kõiki lähtestsenaariumi suhtes asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas tõhusa kütte ja jahutuse osa. Kulude-tulude analüüs võib hõlmata kas ühe projekti hinnangut või projektide rühma hinnangut laiema kohaliku, piirkondliku või riikliku hindamise puhul, et määrata planeerimise eesmärgil kindlaks kõige kulutõhusam ja kasulikum kütte- või jahutuslahendus antud geograafilise piirkonna lähtestsenaariumi puhul;

d) 

piirid ja integreeritud lähenemisviis:

i) 

geograafiline piir peab hõlmama sobivat täpselt määratletud geograafilist piirkonda;

ii) 

kulude-tulude analüüsis tuleb arvesse võtta kõiki asjaomaseid süsteemi ja geograafilise piirkonna piires olemas olevaid tsentraliseeritud või detsentraliseeritud tarneallikaid, sealhulgas käesoleva lisa III osa punktis 9 käsitletud tehnoloogiaid ning kütte ja jahutuse nõudluse suundi ja omadusi;

e) 

eeldused:

i) 

liikmesriigid esitavad kulude-tulude analüüside tegemiseks peamiste sisend- ja väljundtegurite hinna ja diskontomäära prognoosid;

ii) 

majandusanalüüsis kasutatav diskontomäär nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks valitakse Euroopa või riiklike suuniste kohaselt;

iii) 

liikmesriigid kasutavad riiklikke, Euroopa tasandi või rahvusvahelisi energiahinna muutumise prognoose, kui need on riigi, piirkonna ja kohaliku konteksti puhul asjakohased;

iv) 

majandusanalüüsis kasutatavad hinnad peaksid kajastama sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid. Väliseid kulusid, nagu mõju keskkonnale ja tervisele, tuleks hõlmata võimalikul määral, see tähendab kui turuhind on olemas või kui see on juba arvesse võetud Euroopa tasandi või riigi õigusaktides;

f) 

tundlikkusanalüüs: projekti või projektide rühma kulude ja tulude hindamine peab hõlmama tundlikkusanalüüsi ning see peab põhinema muutuvteguritel, mis arvutuste tulemust olulisel määral mõjutavad, nt nagu erinevatel energiahinnad, nõudluse tasemed, diskontomäärad jm.

IV osa

VÕIMALIKUD UUED STRATEEGIAD JA POLIITIKAMEETMED

11. Ülevaade uutest seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest meetmetest ( 28 ) punktides 9 ja 10 kindlaks tehtud majanduspotentsiaali realiseerimiseks, millega seoses on kavandatud järgmine:

a) 

kasvuhoonegaaside heite vähendamine;

b) 

primaarenergia sääst GWh aastas;

c) 

mõju tõhusa koostootmise osakaalule;

d) 

mõju taastuvate energiaallikate osakaalule riigi energiaallikate jaotuses;

e) 

seosed riikliku finantskavaga ning avaliku sektori eelarve ja turuosaliste kulude säästuga;

f) 

kui neid on, siis riiklike toetusmeetmete hinnang, millele on lisatud aastaeelarve ja antav võimalik abi.
XI LISA KULUDE-TULUDE ANALÜÜS



XI LISA

KULUDE-TULUDE ANALÜÜS

Kulude-tulude analüüsis esitatakse teavet artikli 25 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 7 osutatud meetmete eesmärgil.

Kui kavandatakse ainult elektrit tootvat käitist või soojustagastuseta käitist, tuleb kavandatavat käitist või kavandatavat remontimist võrrelda võrdväärse, sama suurt elektri- või soojuskogust tootva, kuid heitsoojuse tagastusega käitisega, mis tarnib soojust tõhusa koostootmise või kaugkütte ja -jahutuse võrkude või mõlema kaudu.

Konkreetse geograafilise piirkonna piires võetakse hinnangus arvesse kavandatavat käitist ja mis tahes asjakohaseid olemasolevaid või potentsiaalseid kütte või jahutuse vajadustega piirkondi, millele saaks käitisest energiat tarnida, arvestades ratsionaalseid võimalusi, näiteks tehnilist teostatavust ja kaugust.

Süsteemi piiride määratlemisel arvestatakse kavandatavat käitist ja soojus- ja jahutuskoormust, näiteks hooneid ja tööstusprotsessi. Nimetatud süsteemi piires määratakse mõlemal juhul kindlaks soojuse ja elektri tootmise kogukulu ning võrreldakse neid omavahel.

Soojus- või -jahutuskoormus sisaldab olemasolevat soojus- või jahutuskoormust, näiteks tööstuskäitist või olemasolevat kaugkütte- või jahutussüsteemi, ning linnapiirkondades ka soojus- või jahutuskoormust ja kulu, mis tekiks, kui hoonete rühm või linnaosa saaks uue kaugkütte- või -jahutussüsteemi või ühendataks uue kaugkütte- või -jahutussüsteemiga või mõlemat.

Kulude-tulude analüüs põhineb kavandatava käitise ja võrreldava(te) käitis(t)e kirjeldusel, hõlmates vastavalt vajadusele elektri- ja soojusvõimsust, kütuseliiki, kavandatavat kasutust ja kavandatavat töötundide arvu igal aastal, asukohta ning elektri- ja soojusenergia nõudlust.

Heitsoojuse kasutamise hindamisel võetakse arvesse praegusi tehnoloogiaid. Hindamisel võetakse arvesse heitsoojuse otsest kasutamist või selle üleviimist kõrgemale temperatuurile või mõlemat. Käitises tekkiva heitsoojuse taaskasutamise korral hinnatakse vähemalt soojusvahetite, soojuspumpade ning soojusenergia elektrienergiaks muundamise tehnoloogia kasutamist. Väljaspool käitist tekkiva heitsoojuse taaskasutamise korral hinnatakse potentsiaalsete tarbimispunktidena vähemalt tööstusrajatisi, põllumajandusrajatisi ja kaugküttevõrke.

Võrdlemisel tuleb arvesse võtta soojusenergia nõudlust ning lähedal asuvates kütte- või jahutusvajadusega piirkondades kasutatavaid kütte- ja jahutusliike. Võrdlus hõlmab kavandatava ja võrreldava käitise infrastruktuuriga seotud kulusid.

Artikli 26 lõike 7 kohaselt tehtav kulude-tulude analüüs sisaldab majandusanalüüsi, mis hõlmab üksikutesse käitistesse investeerimisest ja nende käitamisest tulenevaid rahavoo tehinguid kajastavat finantsanalüüsi.

Positiivse tulude-kulude tulemusega projektideks loetakse sellised projektid, mille majandusanalüüsis ületab diskonteeritud tulude summa diskonteeritud kulude summa (kulude-tulude ülejääk).

Liikmesriigid kehtestavad juhtpõhimõtted majandusanalüüsi metoodika, eelduste ja ajaperspektiivi kohta.

Liikmesriigid võivad nõuda, et soojuselektrijaamu käitavad ettevõtjad, tööstusettevõtjad, kaugkütte ja -jahutuse võrgud või muud pooled, keda mõjutab määratletud süsteemi või geograafiline piir, esitaksid andmeid üksikute käitiste kulude ja tulude hindamiseks.
XII LISA TÕHUSA KOOSTOOTMISEGA TOODETAVA ELEKTRIENERGIA PÄRITOLUTUNNISTUS



XII LISA

TÕHUSA KOOSTOOTMISEGA TOODETAVA ELEKTRIENERGIA PÄRITOLUTUNNISTUS

1) 

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et:

a) 

tõhusa koostootmisega toodetava elektrienergia päritolutunnistus:

— 
võimaldab tootjal näidata, et tema poolt müüdav elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega; dokument antakse välja tootja taotluse korral;
— 
on täpne, usaldusväärne ja võltsimiskindel;
— 
antakse välja, edastatakse ja tühistatakse elektrooniliselt;
b) 

tõhusa koostootmisega toodetud energiaühikut võetakse arvesse ainult üks kord.

2) 

Artikli 26 lõikes 13 osutatud päritolutunnistus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) 

selle käitise nimi, asukoht, tüüp ja (soojus- ja elektritootmise) võimsus, kus energia toodeti;

b) 

tootmise kuupäev ja koht;

c) 

selle kütuseallika madalam kütteväärtus, millest elektrienergia toodeti;

d) 

koos elektrienergiaga toodetud soojuse kogus ja kasutamine;

e) 

III lisa kohase tõhusa koostootmisega toodetud elektrienergia kogus, mille kohta kehtib päritolutunnistus;

f) 

primaarenergia sääst, mis on arvutatud III lisa kohaselt III lisa punktis d osutatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste alusel;

g) 

tehase soojus- ja elektrienergia tootmise nominaalne kasutegur;

h) 

kas käitis on saanud investeerimistoetust ja millises ulatuses;

i) 

kas käitis on saanud muul viisil toetust riikliku toetuskava raames, millises ulatuses ning millist liiki toetuskava raames;

j) 

kuupäev, mil käitis alustas tegevust, ning

k) 

väljaandmise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.

Päritolutunnistuse standardühik on 1 MWh. See on seotud elektrienergia netotoodanguga, mis on mõõdetud käitise piiril ja eksporditud elektrivõrku.
XIII LISA ENERGIAVÕRKUDE REGULEERIMISE JA ELEKTRIVÕRGUTARIIFIDE KEHTESTAMISE ENERGIATÕHUSUSE KRITEERIUMID



XIII LISA

ENERGIAVÕRKUDE REGULEERIMISE JA ELEKTRIVÕRGUTARIIFIDE KEHTESTAMISE ENERGIATÕHUSUSE KRITEERIUMID

1. Võrgutariifide hinnad on läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikliga 18 ning kajastavad võrkudes nõudluse poolel nõudluse rahuldamiseks võetud meetmete ja hajatootmisega saavutatud kulude kokkuhoidu, sealhulgas sellist kokkuhoidu, mis on saavutatud tänu elektrienergia edastamise või võrkudesse investeerimise kulude alandamisele ja võrgu optimaalsemale toimimisele.

2. Võrke käsitlevad õigusnormid ja võrgutariifid ei takista võrguettevõtjatel või energia jaemüüjatel muuta kättesaadavaks süsteemiteenuseid, mis on vajalikud nõudlusele reageerimiseks, nõudluse juhtimiseks ja hajatootmiseks organiseeritud elektriturgudel, sealhulgas börsivälised turud ja elektribörsid energia, võimsuse, tasakaalustavate ja kõrvalteenustega kauplemiseks mis tahes ajavahemikul, sealhulgas tärminlepingute, päev-ette- ja päevasisesed turud, ning hõlmavad eelkõige järgmist:

a) 

koormuse nihutamine tipptunnilt tipptunnivälisele ajale lõpptarbija kaudu, võttes arvesse taastuvenergia ning koostootmisest ja hajatootmisest saadava energia kättesaadavust;

b) 

energiasääst, mille sõltumatud energiavahendajad on saavutanud hajutatud tarbijate nõudlusele reageerimisel;

c) 

nõudluse vähenemine, mille energiateenuste pakkujad, sealhulgas energiateenuseid osutavad ettevõtted, on saavutanud energiatõhususe meetmetega;

d) 

energiaallikate ühendamine ja energia edastamine madalamal pingel;

e) 

tarbimiskohale lähemal asuvate energiaallikate kasutamine ja

f) 

energia salvestamine.

3. Võrgu- või jaetariifid võivad toetada dünaamilist hinnakujundust, et lõpptarbijad võtaksid nõudlusele reageerimise meetmeid, näiteks:

a) 

ajatariifid;

b) 

tippajatariifide kehtestamine;

c) 

reaalajatariifide kehtestamine ja

d) 

tippaja soodustuste kehtestamine.
XIV LISA ÜLEKANDE- JA JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATELE ESITATAVAD ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED



XIV LISA

ÜLEKANDE- JA JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATELE ESITATAVAD ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED

Ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad teevad järgmist:

a) 

koostavad ja avaldavad standardreeglid, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised, võrguarendustööd ja uute võrkude kasutuselevõtt, võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise sätted), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud võrku tõhusal koostootmisel toodetud elektrienergiat;

b) 

annavad igale uuele süsteemiga liituda soovivale elektritootjale, kelle toodang pärineb tõhusast koostootmisest, põhjalikku ja vajalikku teavet, sealhulgas:

i) 

ammendava ja üksikasjaliku liitumiskulude kalkulatsiooni;

ii) 

võrguga liitumise taotluse vastuvõtmise ja menetlemise mõistliku ja täpse ajakava;

iii) 

kavandatava võrguga liitumise mõistliku soovitusliku ajakava. Kogu võrguga liitumise protsess ei tohiks kesta rohkem kui 24 kuud, pidades silmas, mis on mõistlikult võimalik ja mittediskrimineeriv;

c) 

kehtestavad standardsed ja lihtsustatud liitumismenetlused tõhusate hajutatud koostootmisjaamade jaoks, et lihtsustada nende ühendamist võrku.

Punkti a esimeses lõigus osutatud reeglid peavad tuginema objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, mille kohaselt võetakse eelkõige arvesse kõik kõnealuste tootjate võrku ühendamise kulud ja tulud. Reeglitega võidakse ette näha eri tüüpi liitumist.
XV LISA ENERGIATÕHUSUST KÄSITLEVATE LEPINGUTE VÕI NENDEGA SEOTUD TEHNILISTE KIRJELDUSTE MIINIMUMELEMENDID



XV LISA

ENERGIATÕHUSUST KÄSITLEVATE LEPINGUTE VÕI NENDEGA SEOTUD TEHNILISTE KIRJELDUSTE MIINIMUMELEMENDID

— 
Enne lepingu sõlmimist tehtud analüüside ja energiaauditite tulemused ja neis esitatud soovitused, mis hõlmavad hoone energiakasutust energiatõhususe parandamise meetmete rakendamiseks.
— 
Rakendatavate tõhususmeetmete või nende abil saavutatavate tulemuste selge ja läbipaistev loetelu.
— 
Energiasääst, mille saavutamine tuleb tagada lepingus ette nähtud meetmete rakendamisega.
— 
Lepingu kestus ja täitmise etapid, etteteatamise tingimused ja periood.
— 
Iga lepinguosalise kohustuste selge ja läbipaistev loetelu.
— 
Võrdluskuupäevad saavutatud säästu kindlaksmääramiseks.
— 
Meetme või meetmete paketi rakendamiseks tehtavate sammude selge ja läbipaistev loetelu ning vastavalt vajadusele nendega seotud kulud.
— 
Kohustus lepinguga ette nähtud meetmed täielikult rakendada ning dokumenteerida kõik projekti jooksul tehtavad muudatused.
— 
Kolmandate isikute kaasamisel allhankelepingutesse samaväärsete nõuete lisamist käsitlevad sätted.
— 
Projekti finantsmõjude selge ja läbipaistev kokkuvõte ning rahalise säästu jagunemine lepinguosaliste vahel, nimelt teenuseosutajale makstav tasu.
— 
Selged ja läbipaistvad sätted, milles käsitletakse tagatud energiasäästu mõõtmist ja kontrolli ning kvaliteedikontrolli ja tagatisi.
— 
Sätted, milles selgitatakse menetlusi raamtingimuste muutumise korral, mis mõjutab lepingu sisu ja oodatavat tulemust, nimelt muutused energiahindades, käitise kasutamise intensiivsuses.
— 
Üksikasjalik teave iga lepinguosalise kohustuste ja rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta.
XVI LISA



XVI LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos selle hilisemate muudatuste loeteluga (osutatud artiklis 39)



Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL

(ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.)

 

Nõukogu direktiiv 2013/12/EL

(ELT L 141, 28.5.2013, lk 28.)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844

(ELT L 156, 19.6.2018, lk 75.)

ainult artikkel 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002

(ELT L 328, 21.12.2018, lk 210.)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999

(ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.)

ainult artikkel 54

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2019/504

(ELT L 85 I, 27.3.2019, lk 66.)

ainult artikkel 1

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/826

(ELT L 137, 23.5.2019, lk 3.)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944

(ELT L 158, 14.6.2019, lk 125.)

ainult artikkel 70

B osa

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev (osutatud artiklis 39)



Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

2012/27/EL

5. juuni 2014

(EL) 2018/844

10. märts 2020

(EL) 2018/2002

25. juuni 2020, välja arvatud artikli 1 punktid 5–10 ning lisa punktid 3 ja 4

25. oktoober 2020 seoses artikli 1 punktidega 5–10 ning lisa punktidega 3 ja 4

(EL) 2019/944

31. detsember 2019 seoses artikli 70 punkti 5 alapunktiga a

25. oktoober 2020 seoses artikli 70 punktiga 4

31. detsember 2020 seoses artikli 70 punktidega 1–3, lõike 5 punktiga b ja lõikega 6
XVII LISA Vastavustabel



XVII LISA

Vastavustabel



Direktiiv 2012/27/EL

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 sissejuhatav osa

Artikli 2 sissejuhatav osa

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt 1

–

Artikli 2 punktid 2, 3 ja 4

Artikli 2 punkt 2

Artikli 2 punkt 5

Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punkt 6

–

Artikli 2 punkt 7

Artikli 2 punkt 4

Artikli 2 punkt 8

Artikli 2 punkt 5

Artikli 2 punkt 9

Artikli 2 punkt 6

Artikli 2 punkt 10

Artikli 2 punkt 7

Artikli 2 punkt 11

Artikli 2 punkt 8

Artikli 2 punkt 12

Artikli 2 punkt 9

–

Artikli 2 punkt 10

Artikli 2 punkt 13

–

Artikli 2 punktid 14 ja 15

Artikli 2 punkt 11

Artikli 2 punkt 16

Artikli 2 punkt 12

Artikli 2 punkt 17

Artikli 2 punkt 13

Artikli 2 punkt 18

Artikli 2 punkt 14

Artikli 2 punkt 19

Artikli 2 punkt 15

Artikli 2 punkt 20

Artikli 2 punkt 16

Artikli 2 punkt 21

Artikli 2 punkt 17

Artikli 2 punkt 22

Artikli 2 punkt 18

Artikli 2 punkt 23

Artikli 2 punkt 19

Artikli 2 punkt 24

Artikli 2 punkt 20

Artikli 2 punkt 25

Artikli 2 punkt 21

Artikli 2 punkt 26

Artikli 2 punkt 22

Artikli 2 punkt 27

Artikli 2 punkt 23

Artikli 2 punkt 28

Artikli 2 punkt 24

Artikli 2 punkt 29

–

Artikli 2 punkt 30

–

Artikli 2 punkt 31

Artikli 2 punkt 25

Artikli 2 punkt 32

Artikli 2 punkt 26

–

Artikli 2 punkt 27

Artikli 2 punkt 33

Artikli 2 punkt 28

Artikli 2 punkt 34

Artikli 2 punkt 29

Artikli 2 punkt 35

Artikli 2 punkt 30

Artikli 2 punkt 36

Artikli 2 punkt 31

Artikli 2 punkt 37

Artikli 2 punkt 32

Artikli 2 punkt 38

Artikli 2 punkt 33

Artikli 2 punkt 39

Artikli 2 punkt 34

Artikli 2 punkt 40

Artikli 2 punkt 35

Artikli 2 punkt 41

Artikli 2 punkt 36

Artikli 2 punkt 42

Artikli 2 punkt 37

Artikli 2 punkt 43

Artikli 2 punkt 38

Artikli 2 punkt 44

Artikli 2 punkt 39

Artikli 2 punkt 45

Artikli 2 punkt 40

–

Artikli 2 punkt 41

Artikli 2 punkt 46

Artikli 2 punkt 42

Artikli 2 punkt 47

Artikli 2 punkt 43

Artikli 2 punkt 48

–

Artikli 2 punkt 49

Artikli 2 punkt 44

Artikli 2 punkt 50

Artikli 2 punkt 45

Artikli 2 punkt 51

–

Artikli 2 punktid 52, 53, 54, 55 ja 56

–

Artikkel 3

–

Artikli 4 lõige 1

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 4 lõike 2 esimene lõik

Artikli 4 lõike 2 teine lõik

Artikli 3 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav tekst

Artikli 4 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav tekst

Artikli 3 lõike 1 teise lõigu punktid a ja b

Artikli 4 lõike 3 teise lõigu punktid a ja b

Artikli 3 lõike 1 teise lõigu punkt c

–

Artikli 3 lõike 1 teise lõigu punkt d

Artikli 4 lõike 3 teise lõigu punkt c

Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu sissejuhatav tekst

–

–

Artikli 4 lõike 3 teise lõigu punkti d sissejuhatav tekst

–

Artikli 4 lõike 3 esimese lõigu punkti d alapunktid i, ii ja iii

Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punkt a

Artikli 4 lõike 3 esimese lõigu punkti d alapunkt iv

–

Artikli 4 lõike 3 esimese lõigu punkti e sissejuhatav tekst

Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punkt b

Artikli 4 lõike 3 esimese lõigu punkti e alapunkt i

Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punkt c

Artikli 4 lõike 3 esimese lõigu punkti e alapunkt ii

Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punkt d

Artikli 4 lõike 3 esimese lõigu punkti e alapunkt iii

Artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punkt e

–

–

Artikli 4 lõike 3 esimese lõigu punkti e alapunkt iv

Artikli 3 lõiked 2 ja 3

–

Artikli 3 lõige 4

Artikli 35 lõige 6

Artikli 3 lõiked 5 ja 6

–

–

Artikli 4 lõige 4

–

Artikli 4 lõige 5

 

Artikli 4 lõige 6

 

Artikli 4 lõige 7

–

Artikkel 5

Artikli 5 lõike 1 esimene lõik

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik

Artikli 5 lõike 1 teine lõik

Artikli 6 lõike 1 viies lõik

–

Artikli 6 lõike 1 teine ja kolmas lõik

Artikli 5 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 6 lõike 1 neljas lõik

Artikli 5 lõike 1 neljas ja viies lõik

–

Artikli 5 lõige 2

-

Artikli 6 lõige 2

Artikli 6 lõike 2 teine lõik

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõige 3

Artikli 5 lõige 4

Artikli 6 lõige 4

Artikli 5 lõige 5

Artikli 6 lõige 5

Artikli 5 lõike 5 esimese lõigu punkt b

Artikli 6 lõike 5 teise lõigu punkt c

–

Artikli 6 lõike 5 teise lõigu punkt b

Artikli 5 lõige 6

Artikli 6 lõige 6

–

Artikli 6 lõike 6 teise lõigu punkt a

Artikli 5 lõike 6 teine lõik

Artikli 6 lõike 6 teise lõigu punkt b

Artikli 5 lõike 6 kolmas lõik

Artikli 6 lõike 6 kolmas lõik

Artikli 5 lõige 7

–

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik

 

Artikli 7 lõike 1 teine lõik

 

–

Artikli 6 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 7 lõiked 2, 3 ja 4

–

Artikli 7 lõiked 5, 6, 7 ja 8

–

 

Artikli 7 lõike 1 sissejuhatava teksti punktid a ja b

Artikli 8 lõike 1 sissejuhatava teksti punktid a ja b

–

Artikli 8 lõike 1 punkt c

Artikli 7 lõike 1 teine lõik

Artikli 8 lõige 5

Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 8 lõike 1 viies lõik

Artikli 7 lõike 1 neljas lõik

Artikli 8 lõike 1 neljas lõik

–

Artikli 8 lõiked 3 ja 4

Artikli 7 lõige 2

Artikli 8 lõige 6

Artikli 7 lõige 3

Artikli 8 lõige 7

Artikli 7 lõige 4

Artikli 8 lõige 8

Artikli 7 lõige 5

Artikli 8 lõige 9

Artikli 7 lõige 6

Artikli 8 lõige 10

Artikli 7 lõige 7

–

Artikli 7 lõige 8

–

Artikli 7 lõige 9

–

Artikli 7 lõige 10

Artikli 8 lõige 2

Artikli 7 lõige 11

–

 

Artikli 8 lõiked 11, 12 ja 13

Artikli 7 lõige 12

Artikli 8 lõige 14

Artikli 7a lõige 1

Artikli 9 lõige 1

Artikli 7a lõige 2

Artikli 9 lõige 3

Artikli 7° lõige 3

Artikli 9 lõige 4

–

Artikli 9 lõige 2

–

Artikli 9 lõiked 5, 6 ja 7

Artikli 7a lõiked 4 ja 5

Artikli 9 lõiked 8 ja 9

–

Artikli 9 lõige 10

Artikli 7a lõiked 6 ja 7

Artikli 9 lõiked 11 ja 12

Artikli 7b lõiked 1 ja 2

Artikli 10 lõiked 1 ja 2

–

Artikli 10 lõiked 3 ja 4

–

Artikli 11 lõiked 1 ja 2

–

Artikli 11 lõiked 3 ja 4

Artikli 8 lõiked 1 ja 2

Artikli 11 lõiked 5, 6 ja 7

Artikli 8 lõiked 3 ja 4

–

–

Artikli 11 lõige 8

Artikli 8 lõige 5

Artikli 11 lõige 9

–

Artikli 11 lõige 10

Artikli 8 lõige 6

Artikli 11 lõige 11

Artikli 8 lõige 7

Artikli 11 lõige 12

–

Artikkel 12

Artikkel 9

Artikkel 13

Artikkel 9a

Artikkel 14

Artikkel 9b

Artikkel 15

Artikkel 9c

Artikkel 16

Artikkel 10

Artikkel 17

Artikkel 10a

Artikkel 18

Artikkel 11

Artikkel 19

Artikkel 12

Artikkel 20

–

Artikkel 21

–

Artikli 22 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 22 lõige 2

Artikli 12 lõike 2 sissejuhatav osa ja punkti a alapunktid i–v

Artikli 22 lõike 2 teise lõigu punktid a–g

Artikli 22 lõike 2 teise lõigu punkt h

Artikli 12 lõike 2 punkt b

Artikli 22 lõike 3 kolmas lõik

–

Artikli 22 lõike 3 kolmanda lõigu punktid a ja b

Artikli 12 lõike 2 punkti b alapunktid i ja ii

Artikli 22 lõike 3 kolmanda lõigu punktid c ja d

–

Artikli 22 lõike 3 kolmanda lõigu punkt e

–

Artikli 22 lõiked 4–9

–

Artikkel 23

–

Artikkel 24

Artikkel 13

Artikkel 32

Artikli 14 lõige 1

Artikli 25 lõige 1

–

Artikli 25 lõige 2

Artikli 14 lõige 2

Artikli 25 lõike 5

Artikli 14 lõige 3

Artikli 25 lõike 3 esimene lõik

–

Artikli 25 lõike 3 teine lõik

Artikli 14 lõige 4

Artikli 25 lõige 4

–

Artikli 25 lõige 6

–

Artikli 26 lõiked 1, 2, 3, 4, 5 ja 6

Artikli 14 lõike 5 sissejuhatav osa ja punkt a

Artikli 26 lõike 7 sissejuhatav osa ja punkt a

Artikli 14 lõike 5 punktid b, c ja d

–

–

Artikli 26 lõike 7 punktid b, c ja d ning teine lõik

Artikli 14 lõike 5 teine ja kolmas lõik

Artikli 26 lõike 7 kolmas ja neljas lõik

Artikli 14 lõike 6 punkt a

Artikli 26 lõike 8 punkt a

Artikli 14 lõike 6 punkt b

–

Artikli 14 lõike 6 punkt c

Artikli 26 lõike 8 punkt b

–

Artikli 26 lõike 8 punkt c

Artikli 14 lõike 6 teine ja kolmas lõik

Artikli 26 lõike 8 teine ja kolmas lõik

Artikli 14 lõiked 7, 8 ja 9

Artikli 26 lõiked 9, 10 ja 11

–

Artikli 26 lõige 12

Artikli 14 lõiked 10 ja 11

Artikli 26 lõiked 13 ja 14

Artikli 15 lõike 1 esimene lõik

Artikli 27 lõige 1

Artikli 15 lõike 1 teine ja kolmas lõik

–

–

Artikli 27 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 15 lõike 1 neljas lõik

Artikli 27 lõige 5

Artikli 15 lõiked 2 ja 2a

–

Artikli 15 lõiked 3, 4 ja 5, esimene lõik

Artikli 27 lõiked 6, 7 ja 8

Artikli 15 lõike 5 teine lõik

–

Artikli 15 lõike 6 esimene lõik

–

Artikli 15 lõike 6 teine lõik

Artikli 27 lõige 9

Artikli 15 lõige 7

Artikli 27 lõige 10

Artikli 15 lõike 9 esimene lõik

Artikli 27 lõige 11

Artikli 15 lõike 9 teine lõik

–

Artikli 16 lõiked 1 ja 2

–

–

Artikli 28 lõiked 1, 2, 3 ja 5

Artikli 16 lõige 3

Artikli 28 lõige 4

Artikli 17 lõike 1 esimene lõik

–

Artikli 17 lõike 1 teine lõik

Artikli 30 lõige 3

Artikli 17 lõige 2

Artikli 22 lõige 7

Artikli 17 lõige 3

–

Artikli 17 lõige 4

–

Artikli 17 lõige 5

Artikli 22 lõige 10

Artikli 18 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 29 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 18 lõike 1 punkti a alapunktid i ja ii

Artikli 29 lõike 1 punktid a ja b

–

Artikli 29 lõike 1 punktid c ja d

Artikli 18 lõike 1 punkt b

Artikli 29 lõige 2

Artikli 18 lõike 1 punkt c

Artikli 29 lõige 3

–

Artikli 29 lõige 4

Artikli 18 lõike 1 punkti d alapunktid i ja ii

Artikli 29 lõike 5 punktid a ja b

–

Artikli 29 lõike 5 punkt c

Artikli 18 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 29 lõike 6 punktid a ja b

Artikli 18 lõike 2 punktid c ja d

–

–

Artikli 29 lõike 6 punkt c

–

Artikli 29 lõige 7

Artikli 18 lõige 3

Artikli 29 lõige 8

Artikli 19 lõike 1 punkt a

Artikli 22 lõike 5 esimene lõik

Artikli 19 lõike 1 punkt b

Artikli 7 lõike 7 esimene lõik

Artikli 19 lõike 1 teine lõik

Artikli 22 lõike 9 teine lõik

Artikli 19 lõige 2

–

Artikli 20 lõiked 1 ja 2

Artikli 30 lõiked 1 ja 2

–

Artikli 30 lõige 3, 4 ja 5

Artikli 20 lõiked 3, 3a, 3b ja 3c

Artikli 30 lõiked 6, 7, 8 ja 9

Artikli 20 lõige 3d

Artikli 30 lõike 10 esimene lõik

–

Artikli 30 lõike 10 teine lõik

Artikli 20 lõiked 4, 5, 6 ja 7

Artikli 30 lõiked 11, 13, 14 ja 15

–

Artikli 30 lõige 12

–

Artikli 30 lõige 16

–

Artikli 30 lõiked 17 ja 18

Artikkel 21

Artikli 30 lõige 1

IV lisa joonealune märkus 3

Artikli 31 lõiked 2, 3 ja 4

–

Artikli 31 lõige 5

IV lisa joonealune märkus 3

Artikli 31 lõiked 6 ja 7

Artikli 22 lõiked 1 ja 2

Artikli 33 lõiked 1 ja 2

–

Artikli 33 lõige 3

Artikkel 23

Artikkel 34

Artikli 24 lõiked 4a, 5 ja 6

Artikli 35 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 24 lõiked 7, 8, 9, 10 ja 12

–

Artikli 24 lõiked 13 ja 14

Artikli 35 lõiked 4 ja 5

Artikli 24 lõike 15 sissejuhatav osa

Artikli 35 lõike 7 sissejuhatav osa

Artikli 24 lõike 15 punkt a

–

Artikli 24 lõike 15 punkt b

Artikli 35 lõike 7 punkt a

–

Artikli 35 lõike 7 punktid b, c, d, e, f, g ja h

–

Artikli 35 lõike 7 teine lõik

Artikli 24 lõige 8

Artikli 35 lõike 7 kolmas lõik

Artikkel 25

–

Artikkel 26

–

Artikkel 28

Artikkel 36

–

Artikkel 37

Artikli 27 esimene lõik

Artikli 38 esimene lõik

Artikli 27 teine lõik

–

Artikli 27 kolmas lõik

Artikli 38 teine lõik

 

 

Artikli 28 lõike 1 esimene lõik

Artikli 36 lõike 1 esimene lõik

Artikli 28 lõike 1 teine lõik

–

Artikli 28 lõike 1 kolmas ja neljas lõik

Artikli 36 lõike 1 teine lõik

Artikli 28 lõige 2

Artikli 36 lõige 2

Artikkel 29

Artikkel 39

–

Artikli 39 teine lõige

–

Artikli 39 kolmas lõige

Artikkel 30

Artikkel 40

–

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa

III lisa

IV lisa

IV lisa

–

V lisa

V lisa

VI lisa

–

VI lisa

VII lisa

VII lisa

VIII lisa

VIIa lisa

IX lisa

VIII lisa

X lisa

IX lisa

XI lisa

X lisa

XII lisa

XI lisa

XIII lisa

XII lisa

XIV lisa

XIII lisa

XV lisa

XV lisa

–

–

XVI lisa

–

XVII lisa

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid