EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/784, 29. aprill 2021, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada veebimajutusteenuste terrorismi eesmärgil kuritarvitamise vastu võitlemisega ja liidu avalikule julgeolekule kaasaaitamisega digitaalse ühtse turu sujuv toimimine avatud ja demokraatlikus ühiskonnas. Digitaalse ühtse turu toimimist tuleks parandada järgmiste meetmetega: suurema õiguskindluse tagamine veebimajutusteenuse pakkujatele, kasutajate usalduse suurendamine veebikeskkonna vastu ning väljendusvabaduse, sealhulgas avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabaduse ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse tagatiste tugevdamine.

(2)

Terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist reguleerivaid meetmeid peaksid täiendama liikmesriikide terrorismivastase võitluse strateegiad, mis hõlmavad meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise tugevdamist, alternatiivsete narratiivide ja vastupropaganda arendamist ning muid algatusi terroristliku veebisisu mõju ja sellega seotud kaitsetuse vähendamiseks, samuti investeerimist sotsiaaltöösse, deradikaliseerimisalgatusi ja koostööd mõjutatud kogukondadega, et ühiskonnas radikaliseerumist jätkusuutlikult ennetada.

(3)

Terroristliku veebisisu, mis on osa laiemast ebaseadusliku veebisisu probleemist, levitamise vastu võitlemiseks on vaja kombineerida seadusandlikud, muud kui seadusandlikud ja vabatahtlikud meetmed ametiasutuste ja veebimajutusteenuse pakkujate koostöös viisil, millega austatakse täiel määral põhiõigusi.

(4)

Veebis aktiivselt tegutsevad veebimajutusteenuse pakkujad mängivad digimajanduses olulist rolli: nad viivad kokku ettevõtted ja kodanikud, lihtsustavad avalikke arutelusid ning teabe, arvamuste ja ideede levitamist ja vastuvõttu, andes seega olulise panuse innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomisse liidus. Paraku kuritarvitavad kolmandad isikud mõningatel juhtudel veebimajutusteenuse pakkujate teenuseid, et panna veebis toime ebaseaduslikke tegusid. Eriti murelikuks teeb see, kui neid teenuseid kuritarvitavad terroristlikud rühmitused ja nende toetajad, kes levitavad terroristlikku veebisisu oma sõnumi tutvustamiseks, inimeste radikaliseerimiseks ja uute liikmete värbamiseks ning terroristliku tegevuse juhtimiseks ja hõlbustamiseks.

(5)

Kuigi see ei ole ainus tegur, on ilmnenud, et terroristlik veebisisu mõjub isikute radikaliseerumisel katalüsaatorina ning võib kaasa tuua terroriakte, ning seega on sellel tõsised negatiivsed tagajärjed nii kasutajate, kodanike ja laiema ühiskonna kui ka nimetatud sisu majutavate veebiteenuste osutajate jaoks, sest see õõnestab nende kasutajate usaldust ja kahjustab nende ärimudeleid. Arvestades veebimajutusteenuse pakkujate keskset rolli ja nende osutatavate teenustega seotud tehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi, on veebimajutusteenuse pakkujatel eriline ühiskondlik kohustus kaitsta oma teenuseid kuritarvitamise eest terroristide poolt ning aidata võidelda terroristlikku sisu vastu, mida levitatakse nende teenuseid kasutades veebis, võttes samas arvesse väljendusvabaduse, sealhulgas avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabaduse määravat tähtsust.

(6)

Liidu tasandil alustati võitlust terroristliku veebisisu vastu 2015. aastal liikmesriikide ja veebimajutusteenuse pakkujate vabatahtliku koostööraamistiku alusel. Neid meetmeid tuleks täiendada selge õigusraamistikuga, et veelgi vähendada juurdepääsu terroristlikule veebisisule ja leida sellele kiirelt arenevale probleemile sobiv lahendus. Õigusraamistik tugineb vabatahtlikule tööle, mida komisjon on toetanud oma soovituses (EL) 2018/334, (3) ning see on vastus Euroopa Parlamendi üleskutsetele kasutada võitluses ebaseadusliku ja kahjuliku veebisisu vastu jõulisemaid meetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/31/EÜ (4) kehtestatud horisontaalse raamistikuga ja Euroopa Ülemkogu üleskutsetele parandada terroriaktidele õhutava veebisisu avastamist ja eemaldamist.

(7)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist. Ennekõike ei tohiks ükski meede, sealhulgas erimeede, mille veebimajutusteenuse pakkuja võtab kooskõlas käesoleva määrusega, takistada kõnealusel veebimajutusteenuse pakkujal kasutada nimetatud direktiivi kohast vastutusest vabastamise erandit. Veelgi enam, käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide ametiasutuste ja kohtute õigust teha kindlaks veebimajutusteenuse pakkuja vastutus, kui kõnealuses direktiivis sätestatud vastutusest vabastamise erandi tingimused ei ole täidetud.

(8)

Kui käesolev määrus on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (5) artikli 1 lõike 1 punktis a määratletud audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate sätetega, peaks direktiiv 2010/13/EL olema ülimuslik. See ei tohiks mõjutada käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, eelkõige neid, mis on seotud videojagamisplatvormi teenuste osutajatega.

(9)

Käesolevas määruses tuleks sätestada õigusnormid, mille abil võidelda veebimajutusteenuste kuritarvitamise vastu terroristliku veebisisu levitamisel, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine. Nimetatud normid peaksid täiel määral austama liidus kaitstud põhiõigusi, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“) tagatud õigusi.

(10)

Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa avaliku julgeoleku kaitsmisele kehtestades samas asjakohased ja kindlad meetmed, et kaitsta asjaomaseid põhiõigusi, muu hulgas õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, õigust väljendusvabadusele, sealhulgas vabadust saada ja edastada teavet, ettevõtlusvabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Lisaks on keelatud igasugune diskrimineerimine. Pädevad asutused ja veebimajutusteenuse pakkujad peaksid võtma üksnes selliseid meetmeid, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed, võttes arvesse seda, kui oluliseks peetakse väljendus- ja teabevabadust, samuti meediavabadust ning meedia mitmekesisust, mis on pluralistliku ja demokraatliku ühiskonna põhialused ning liidu alusväärtused. Meetmed, mis mõjutavad väljendus- ja teabevabadust, peaksid terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemiseks olema rangelt sihipärased, samal ajal austades õigust seaduslikult teavet saada ja edastada, võttes arvesse veebimajutusteenuse pakkujate keskset rolli avalikule arutelule ning faktide, arvamuste ja ideede õiguspärasele levitamisele kaasaaitamisel. Tõhusad veebipõhised meetmed terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemiseks ning väljendus- ja teabevabaduse kaitse ei vastandu teineteisele, vaid täiendavad ja tugevdavad teineteist.

(11)

Et oleks selge, milliseid meetmeid peaksid nii veebimajutusteenuse pakkujad kui ka pädevad asutused terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemiseks võtma, tuleks käesolevas määruses ennetavalt määratleda terroristlik sisu, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (6) kasutatud asjaomaste kuritegude määratlusega. Arvestades, et tegeleda tuleb kõige kahjulikuma veebis leviva propaganda, nimelt terroristliku propagandaga, peaks see määratlus hõlmama materjali, mis õhutab või ärgitab kedagi terroriakte toime panema või nende toimepanemisele kaasa aitama või ärgitab kedagi osalema terrorirühmituse tegevuses või ülistab terroristlikku tegevust, sealhulgas terrorirünnakut kujutavat materjali. Määratlus peaks hõlmama ka materjali, mis annab suuniseid lõhkeainete, tulirelvade või muude relvade või kahjulike või ohtlike ainete, samuti keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (KBRT-ained) valmistamiseks või kasutamiseks, või muude erimeetodite või tehnikate kohta, sealhulgas sihtmärkide valimiseks terroriaktide toimepanemise või nende toimepanemisele kaasaaitamise eesmärgil. Selline materjal on eelkõige tekst, kujutis, helisalvestis ja video, samuti terroriaktide otseülekanne, mis tekitab ohu, et selliseid kuritegusid võidakse korda saata ka edaspidi. Kui pädevad asutused või veebimajutusteenuse pakkujad analüüsivad, kas materjal on käesoleva määruse tähenduses terroristlik, peaksid nad arvesse võtma selliseid aspekte nagu avalduste laad ja sõnastus, avalduste tegemise kontekst ja tõenäosus, et neil on kahjulikud tagajärjed inimeste turvalisusele ja ohutusele. Oluline tegur, mida hindamisel arvesse võtta, peaks olema see, kui materjali on koostanud isik, rühmitus või üksus, kes on kantud terroriaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste liidu loetellu ning kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, selle võib talle omistada või seda levitatakse tema nimel.

(12)

Materjali, mida levitatakse hariduslikul, ajakirjanduslikul, kunstilisel või teaduslikul eesmärgil või teadlikkuse suurendamiseks terroristliku tegevuse kohta ei tuleks pidada terroristlikuks sisuks. Selleks et määrata kindlaks, kas sisuteenuse pakkuja edastatud materjal kujutab endast „terroristlikku sisu“ käesoleva määruse tähenduses, tuleks arvesse võtta eelkõige väljendus- ja teabevabadust, sealhulgas meediavabadust ja meedia mitmekesisust, ning kunsti ja teaduse vabadust. Eriti juhtudel, kui sisuteenuse pakkujal on toimetusvastutus, tuleks levitatud materjali eemaldamise otsuse korral võtta arvesse ajakirjandusstandardeid, mis on kehtestatud ajakirjandus- või meediaalase reeglistikuga, kooskõlas liidu õiguse, sealhulgas hartaga. Terroristlikuks sisuks ei tohiks pidada radikaalsete, poleemiliste või vastuoluliste seisukohtade väljendamist tundlike poliitiliste küsimuste üle peetavas avalikus mõttevahetuses.

(13)

Et terroristlikku veebisisu levitamise vastu tõhusalt võidelda, tagades samal ajal üksikisikute eraelu austamise, tuleks käesolevat määrust kohaldada infoühiskonna teenuste osutajate suhtes, kes teenuse kasutaja palvel talletavad ja levitavad üldsusele teavet ja materjali, mille teenuse kasutaja on esitanud, olenemata sellest, kas sellise teabe ja materjali talletamine ja üldsusele levitamine on pelgalt tehnilist, automaatset ja passiivset laadi. Mõiste „talletamine“ all tuleks mõista andmete hoidmist füüsilise või virtuaalse serveri mälus. Seetõttu peaks käesoleva määruse kohaldamisalast jääma välja „pelga edastamise“ või „vahemälu“ teenuste ja veebitaristu muudes kihtides muude teenuste pakkujad, kelle tegevus ei hõlma talletamist, näiteks registrid ja registripidajad, samuti domeeninimede süsteemide (DNS), makseteenuste ja hajusa teenusetõkestuse kaitse (DDoS) teenuste pakkujad.

(14)

Mõiste „üldsusele levitamine“ peaks hõlmama teabe kättesaadavaks tegemist potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele, tehes teabe kasutajatele üldiselt kergesti kättesaadavaks, ilma et sisuteenuse pakkujalt nõutaks edasisi meetmeid, olenemata sellest, kas need isikud kõnealuse teabega tegelikult tutvuvad. Seega, kui juurdepääs teabele eeldab registreerimist või kasutajarühma vastuvõtmist, tuleks seda teavet käsitada üldsusele levitatuna üksnes juhul, kui teabele juurdepääsu soovivad kasutajad registreeritakse või võetakse vastu automaatselt, ilma et keegi otsustaks või valiks, kellele juurdepääs võimaldada. Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei peaks kuuluma isikutevahelise side teenused, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 5, (7) näiteks e-kirjad või privaatsõnumiteenused. Käesoleva määruse tähenduses tuleks lugeda teabe talletamiseks ja üldsusele levitamiseks üksnes tegevust, mis toimub sisuteenuse pakkuja otsese taotluse alusel. Seetõttu ei peaks käesolev määrus hõlmama näiteks selliste teenuste pakkujaid nagu pilveteenused, mida pakutakse muude isikute kui sisuteenuse pakkujate taotlusel ja millest viimased saavad üksnes kaudset kasu. Käesolev määrus peaks hõlmama sotsiaalmeedia, video-, pildi- ja audiomaterjalide jagamise teenuste ning failide jagamise teenuste ja muude pilveteenuste osutajaid niivõrd, kuivõrd neid teenuseid kasutatakse talletatud teabe üldsusele kättesaadavaks tegemiseks sisuteenuse pakkuja otsese taotluse alusel. Kui veebimajutusteenuse pakkuja pakub mitut teenust, tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes selle kohaldamisalasse kuuluvatele teenustele.

(15)

Terroristlikku sisu levitatakse üldsusele sageli teenuste kaudu, mida osutavad veebimajutusteenuse pakkujad, kelle tegevuskoht on kolmandas riigis. Selleks et kaitsta liidu kasutajaid ja tagada, et kõigi digitaalsel ühtsel turul tegutsevate veebimajutusteenuse pakkujate suhtes kohaldatakse samu nõudeid, tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi liidus pakutavate asjakohaste teenuste osutajate suhtes, olenemata nende peamise tegevuskoha riigist. Veebimajutusteenuse pakkuja tuleks lugeda liidus teenuseid osutavaks kui ta võimaldab oma teenuseid kasutada füüsilistel või juriidilistel isikutel ühes või mitmes liikmesriigis ja kui tal on selle liikmesriigi või nende liikmesriikidega oluline seos.

(16)

Oluline seos liiduga peaks olema olemas, kui veebimajutusteenuse pakkujal on liidus tegevuskoht, kui tema teenuseid kasutab märkimisväärne arv kasutajaid ühes või mitmes liikmesriigis või kui tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuse suunatuse ühte või mitmesse liikmesriiki peaks saama kindlaks teha kõigi asjakohaste asjaolude alusel, mille hulka kuuluvad sellised tegurid nagu asjaomases liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutamine või kaupade või teenuste tellimise võimalus asjaomasest liikmesriigist. Suunatust konkreetsesse liikmesriiki saab järeldada ka rakenduse kättesaadavuse alusel asjaomase liikmesriigi rakenduste poes, kohaliku reklaami või asjaomases liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klienditeenuse pakkumisest asjaomases liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Olulise seose olemasolu tuleks eeldada ka juhul, kui veebimajutusteenuse pakkuja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (8) artikli 17 lõike 1 punkti c tähenduses. Üksnes asjaolu, et veebimajutusteenuse pakkuja veebisait, e-posti aadress või muud kontaktandmed on kättesaadavad ühes või mitmes liikmesriigis, ei peaks eraldivõetuna olema piisav, et kujutada endast olulist seost. Veelgi enam, kui teenust osutatakse ainult selleks, et järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/302 (9) sätestatud diskrimineerimiskeeldu, ei peaks üksnes selle alusel otsustama, et on olemas oluline seos liiduga.

(17)

Ühtlustada tuleks menetlused ja kohustused, mis tulenevad eemaldamiskorraldusest, mille kohaselt peaks veebimajutusteenuse pakkuja eemaldama terroristliku sisu või blokeerima juurdepääsu sellele pärast pädeva asutuse hindamist. Arvestades, kui kiiresti levib terroristlik sisu veebiteenuste vahel, tuleks veebimajutusteenuse pakkujale panna kohustus tagada, et eemaldamiskorralduses kirjeldatud terroristlik sisu eemaldatakse või juurdepääs sellele blokeeritakse kõikides liikmesriikides ühe tunni jooksul alates eemaldamiskorralduse kättesaamisest. Välja arvatud kohaselt põhjendatud hädaolukordades peaks pädev asutus esitama veebimajutusteenuse pakkujale vähemalt 12 tundi enne talle esimese eemaldamiskorralduse tegemist teabe menetluste ja kohaldatavate tähtaegade kohta. Kohaselt põhjendatud hädaolukord on see, kui terroristliku sisu eemaldamine või sellele juurdepääsu blokeerimine hiljem kui ühe tunni möödumisel eemaldamiskorralduse kättesaamisest põhjustaks tõsist kahju, näiteks olukordades, kus on vahetu oht inimeste elule või kehalisele puutumatusele, või kui selline sisu mõjutaks sündmusi, mis kahjustavad inimeste elu või kehalist puutumatust. Pädev asutus peaks tegema kindlaks, kas juhtumi puhul on tegemist hädaolukorraga ja oma otsust eemaldamiskorralduses kohaselt põhjendama. Kui veebimajutusteenuse pakkuja ei saa eemaldamiskorraldust täita ühe tunni jooksul alates selle saamisest vääramatu jõu või objektiivse võimatuse tõttu, sealhulgas objektiivselt põhjendatud tehnilised või korralduslikud põhjused, peaks ta teavitama eemaldamiskorralduse teinud pädevat asutust nii kiiresti kui võimalik ja täitma eemaldamiskorralduse niipea, kui olukord on lahendatud.

(18)

Eemaldamiskorraldus peaks sisaldama põhjendusi, mille alusel materjal, mis eemaldatakse või millele juurdepääs blokeeritakse, kvalifitseeritakse terroristlikuks sisuks, ning piisavat teavet võimaldamaks määrata kindlaks nimetatud sisu asukoht, esitades selleks täpse URLi ja vajaduse korral muu lisateabe, näiteks kuvatõmmise asjaomasest sisust. Põhjendused peaksid võimaldama veebimajutusteenuse pakkujal ja lõpuks sisuteenuse pakkujal kasutada tõhusalt oma õigust õiguskaitsele. Esitatud põhjendused ei tohiks kaasa tuua tundliku teabe avalikustamist, mis võiks käimasolevaid uurimisi kahjustada.

(19)

Pädev asutus peaks esitama eemaldamiskorralduse otse kontaktpunktile, kelle veebimajutusteenuse pakkuja on käesoleva määruse kohaldamiseks määranud või asutanud, elektroonilisel kujul, mille kohta jääb kirjalik jälg, tingimustel, mis võimaldavad veebimajutusteenuse pakkujal teha kindlaks korralduse autentsuse, muu hulgas selle saatmise ja kättesaamise täpse kuupäeva ja kellaaja; selleks kasutatakse näiteks turvalisi e-kirju või platvorme või muid turvalisi kanaleid, mille hulka kuuluvad ka need, mille on teinud kättesaadavaks veebimajutusteenuse pakkuja, kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega. Selle nõude täitmiseks peaks olema muu hulgas võimalik kasutada kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuseid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014 (10). Kui veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht või tema seadusliku esindaja elu- või tegevuskoht on muus liikmesriigis kui eemaldamiskorralduse teinud pädev asutus, tuleks kõnealuse eemaldamiskorralduse koopia esitada samal ajal kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele.

(20)

Selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht või tema seadusliku esindaja elu- või tegevuskoht, peaks olema võimalik kontrollida teise liikmesriigi pädevate asutuste tehtud eemaldamiskorraldust, et teha kindlaks, kas see rikub tõsiselt või ilmselt käesolevat määrust või hartas sätestatud põhiõigusi. Nii sisuteenuse pakkujal kui ka veebimajutusteenuse pakkujal peaks olema õigus taotleda kontrolli selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht või tema seadusliku esindaja elu- või tegevuskoht. Kui selline taotlus esitatakse, peaks nimetatud pädev asutus võtma vastu otsuse, kas eemaldamiskorraldus sisaldab selliseid rikkumisi. Kui selles otsuses leitakse, et selline rikkumine esineb, tuleks eemaldamiskorralduse õiguslikud tagajärjed tühistada. Kontroll tuleks teha kiiresti, et tagada ekslikult eemaldatud sisu või sellele juurdepääsu võimalikult kiire taastamine.

(21)

Terroristliku sisuga kokku puutuvad veebimajutusteenuse pakkujad peaksid lisama nende olemasolul oma teenuse kasutamise tingimustesse klausli, mis käsitleb nende teenuste kuritarvitamist terroristliku veebisisu levitamiseks. Nad peaksid seda klauslit kohaldama hoolikalt, läbipaistvalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt.

(22)

Arvestades probleemi ulatust ja kiirust, millega on vaja tegutseda, et terroristlik sisu tõhusalt kindlaks teha ja eemaldada, on tõhusad ja proportsionaalsed erimeetmed terroristliku veebisisu vastu võitlemises olulisel kohal. Et vähendada terroristlikule sisule juurdepääsetavust oma teenuste kaudu, peaksid terroristliku sisuga kokku puutunud veebimajutusteenuse pakkujad võtma erimeetmeid, võttes arvesse terroristliku sisuga kokkupuutumise riske ja ulatust ning seda, millist mõju see avaldab kolmandate isikute õigustele ja üldsuse huvile olla informeeritud. Veebimajutusteenuse pakkujad peaksid kindlaks määrama, milline asjakohane, tõhus ja proportsionaalne erimeede tuleks kehtestada terroristliku sisu kindlakstegemiseks ja eemaldamiseks. Erimeetmed võivad hõlmata asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid või suutlikkust, näiteks personali või tehnilisi vahendeid terroristliku sisu kindlakstegemiseks ja kiireks eemaldamiseks või sellele juurdepääsu blokeerimiseks, mehhanisme, mis võimaldavad kasutajatel teatada väidetavast terroristlikust sisust või see märgistada, või muid meetmeid, mida veebimajutusteenuse pakkuja peab asjakohaseks ja tõhusaks, et võidelda terroristliku sisu kättesaadavuse vastu oma teenuste kaudu.

(23)

Erimeetmete kehtestamisel peaks veebimajutusteenuse pakkuja tagama, et säilib harta alusel kaitstav kasutajate õigus väljendus- ja teabevabadusele, samuti meediavabadus ja meedia mitmekesisus. Lisaks selliste õigusest tulenevate nõuete järgimisele, mis on ette nähtud muu hulgas isikuandmete kaitset käsitletavate õigusaktidega, peaksid veebimajutusteenuse pakkujad tegutsema nõuetekohase hoolsusega ja rakendama asjakohasel juhul kaitsemeetmeid, sealhulgas inimeste tehtavat jälgimist ja kontrollimist, et vältida tahtmatuid või ekslikke otsuseid, mille tulemusena eemaldataks sisu, mis ei ole terroristlik, või blokeeritaks sellele juurdepääs.

(24)

Veebimajutusteenuse pakkuja peaks teatama pädevale asutusele kehtestatud erimeetmetest, et nimetatud asutus saaks otsustada, kas meetmed on tõhusad ja proportsionaalsed ning juhul, kui kasutatakse automaatseid vahendeid, ka selle, kas veebimajutusteenuse pakkujal on inimeste tehtava jälgimise ja kontrollimise suutlikkus. Meetmete tõhususe ja proportsionaalsuse hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse asjaomaseid parameetreid, sealhulgas veebimajutusteenuse pakkujale tehtud eemaldamiskorralduste arvu, veebimajutusteenuse pakkuja suurust ja majanduslikku suutlikkust ja tema teenuste mõju terroristliku sisu levitamisele, näiteks kasutajate arvu alusel liidus, samuti kaitsemeetmeid, mis on kehtestatud, et võidelda nende teenuste kuritarvitamise vastu terroristliku veebisisu levitamiseks.

(25)

Kui pädev asutus leiab, et kehtestatud erimeetmed ei ole riskidega tegelemiseks piisavad, peaks tal olema võimalik nõuda täiendavate asjakohaste, tõhusate ja proportsionaalsete erimeetmete võtmist. Selliste täiendavate erimeetmete rakendamise nõue ei tohiks kaasa tuua üldist seirekohustust ega faktide otsimise kohustust direktiivi 2000/31/EÜ artikli 15 lõike 1 tähenduses, ega automaatsete vahendite kasutamise kohustust. Veebimajutusteenuse pakkujatel peaks siiski olema võimalik otsustada kasutada automaatseid vahendeid, kui nad peavad seda asjakohaseks ja vajalikuks, et tõhusalt võidelda oma teenuste kuritarvitamise vastu terroristliku veebisisu levitamiseks.

(26)

Veebimajutusteenuse pakkuja kohustus säilitada eemaldatud sisu ja sellega seotud andmed tuleks kehtestada kindlal eesmärgil ja üksnes nii kauaks kui vaja. Säilitamisnõue peab laienema seotud andmetele, sest vastasel juhul läheksid sellised andmed kõnealuse terroristliku sisu eemaldamise tagajärjel kaotsi. Seotud andmed võivad olla kliendi andmed, eeskätt andmed sisuteenuse pakkuja identiteedi kohta, samuti juurdepääsuandmed, kaasa arvatud andmed kuupäeva ja kellaaja kohta, millal sisuteenuse pakkuja teenust kasutas, ja teenusesse sisse ja sealt välja logimise kohta, ning IP-aadress, mille veebiühenduse pakkuja on sisuteenuse pakkujale eraldanud.

(27)

Kohustus säilitada sisu halduslikus või kohtulikus korras toimuva läbivaatamismenetluse jaoks on vajalik ja põhjendatud vajadusega tagada tulemuslikud õiguskaitsevahendid sisuteenuse pakkujale, kelle sisu eemaldati või kelle sisule juurdepääs blokeeriti, ning tagada selle sisu taastamine vastavalt nende menetluste tulemustele. Kohustus säilitada materjale uurimise või süüdistuse esitamisega seotud eesmärgil on põhjendatud ja vajalik, arvestades kõnealuse materjali väärtust terrorismi nurjamisel ja tõkestamisel. Seepärast tuleks lugeda põhjendatuks ka eemaldatud terroristliku sisu säilitamist terroriaktide tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eesmärgil. Terroristlikku sisu ja sellega seotud andmeid tuleks talletada üksnes ajavahemiku jooksul, mida on vaja, et õiguskaitseasutused saaksid seda terroristlikku sisu kontrollida ja otsustada, kas see on nimetatud eesmärkidel vajalik. Terroriaktide tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eesmärgil andmete säilitamise nõue peaks piirduma andmetega, millel on tõenäoliselt seos terroriaktidega ja mis võivad seega aidata esitada süüdistust terroriakti eest või hoida ära tõsiseid avalikku julgeolekut ohustavaid riske. Kui veebimajutusteenuse pakkuja eemaldab materjali või blokeerib sellele juurdepääsu, eeskätt oma erimeetmete abil, peaks ta teavitama pädevaid asutusi viivitamata sisust, mis sisaldab teavet, millega kaasneb või millest lähtub vahetu oht elule või terroriakti kahtlus.

(28)

Proportsionaalsuse tagamise huvides tuleks andmete säilitamise ajaks määrata kuni kuus kuud, et sisuteenuse pakkujale jääks piisavalt aega, et algatada halduslik või kohtulik läbivaatamismenetlus ja anda õiguskaitseasutustele juurdepääs terroriaktide uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise seisukohast olulistele andmetele. Kui need menetlused algatatakse, kuid neid ei viida kuue kuu jooksul lõpuni, peaks pädeva asutuse või kohtu taotlusel olema võimalik seda ajavahemikku pikendada nii kauaks kui vaja. Andmete säilitamise aeg peaks olema piisav, et õiguskaitseasutused saaksid uurimistega ja süüdistuste esitamisega seotud vajalikud materjalid säilitada, tagades ühtlasi tasakaalu põhiõigustega.

(29)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada menetluslikke tagatisi või uurimismeetmeid, mis on seotud juurdepääsuga sisule ja seotud andmetele, mida säilitatakse terroriaktide uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eesmärgil vastavalt liidu või liikmesriikide õigusele.

(30)

Veebimajutusteenuse pakkujate terroristlikku sisu käsitlevate põhimõtete läbipaistvus on äärmiselt tähtis, et suurendada nende vastutust kasutajate ees ja kodanike usaldust digitaalse ühtse turu vastu. Veebimajutusteenuse pakkujad, kes on asjaomasel kalendriaastal võtnud terroristliku sisu levitamise vastu meetmeid või kellelt on nõutud meetmete võtmist vastavalt käesolevale määrusele, peaksid igal aastal tegema üldsusele kättesaadavaks läbipaistvusaruande, mis sisaldab teavet terroristliku sisu kindlakstegemiseks ja eemaldamiseks võetud meetmete kohta.

(31)

Pädevad asutused peaksid igal aastal avaldama läbipaistvusaruanded, mis sisaldavad teavet eemaldamiskorralduste arvu, selliste juhtumite arvu, kui määrust ei täidetud, erimeetmeid käsitlevate otsuste arvu, haldusliku või kohtuliku läbivaatamismenetluse alla kuuvate juhtumite arvu ning karistusi määravate otsuste arvu kohta.

(32)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 19 ja harta artiklis 47 on selgelt kirjas õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Igal füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus pöörduda liikmesriigi pädeva kohtu poole tõhusa õiguskaitsevahendi saamiseks kõigi käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete vastu, mis võivad selle isiku õigusi kahjustada. Eeskätt peaks see õigus hõlmama veebimajutusteenuse ja sisuteenuse pakkujate jaoks võimalust vaidlustada eemaldamiskorraldus või otsus, mis tuleneb eemaldamiskorralduse kontrollimisest vastavalt käesolevale määrusele, selle liikmesriigi kohtus, kelle pädev asutus eemaldamiskorralduse tegi või otsuse vastu võttis, ning veebimajutusteenuse pakkujate jaoks võimalust vaidlustada erimeetmeid või karistusi käsitlev otsus selle liikmesriigi kohtus, kelle pädev asutus kõnealuse otsuse vastu võttis.

(33)

Kaebuste lahendamise menetlused on vajalik kaitsemeede veebisisu eksliku eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise eest, kui selline sisu on kaitstud väljendus- ja teabevabaduse alusel. Seepärast peaksid veebimajutusteenuse pakkujad sisse seadma kasutajasõbralikud kaebuste esitamise mehhanismid ja tagama, et kaebustega tegeletakse kiiresti ja sisuteenuse pakkuja seisukohast täiesti läbipaistvalt. Kohustus, et veebimajutusteenuse pakkuja peab taastama ekslikult eemaldatud sisu või sisu, millele juurdepääs blokeeriti, ei mõjuta veebimajutusteenuse pakkuja võimalust tagada oma tingimuste täitmine muudel alustel.

(34)

Tõhus õiguskaitse, mis on kooskõlas ELi lepingu artikliga 19 ja harta artikliga 47, eeldab, et sisuteenuse pakkujad saavad tutvuda põhjendustega, mille alusel nende pakutav sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele blokeeritud. Sellel eesmärgil peaks veebimajutusteenuse pakkuja tegema sisuteenuse pakkujale kättesaadavaks teabe, et sisuteenuse pakkujal oleks võimalik vaidlustada sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise otsus. Olenevalt asjaoludest võib majutusteenuse pakkuja asendada eemaldatud sisu või sisu, millele juurdepääs on blokeeritud, sõnumiga selle kohta, et sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele blokeeritud kooskõlas käesoleva määrusega. Sisuteenuse pakkuja taotluse korral tuleks anda lisateavet põhjuste kohta, miks sisu eemaldati või sellele juurdepääs blokeeriti, aga ka õiguskaitsevahendite kohta, mille abil eemaldamine või blokeerimine vaidlustada. Kui pädevad asutused otsustavad, et avaliku julgeolekuga seotud põhjustel, sealhulgas seoses uurimisega, oleks sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise kohta käiva teabe esitamine otse sisuteenuse pakkujale sobimatu või kahjulik, peaksid nad teavitama veebimajutusteenuse pakkujat.

(35)

Liikmesriigid peaksid määrama käesoleva määruse kohaldamiseks pädevad asutused. See ei peaks tingimata eeldama uue asutuse loomist ja käesolevas määruses sätestatud ülesanded peaks olema võimalik anda olemasolevale asutusele. Käesoleva määrusega tuleks nõuda asutuse määramist, kes oleks pädev tegema eemaldamiskorraldusi, kontrollima eemaldamiskorraldusi ning jälgima erimeetmeid ja määrama karistusi, jättes samas igale liikmesriigile võimaluse ise otsustada, mitu pädevat asutust nad määravad ja kas need on haldus-, õiguskaitse- või kohtuasutused. Liikmesriigid peaksid tagama, et pädev asutus täidab oma ülesandeid objektiivselt ja mittediskrimineerivalt ning ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki teiselt organilt seoses käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisega. See ei peaks välistama liikmesriigi õiguse kohast järelevalvet. Liikmesriigid peaksid teavitama käesoleva määruse kohaselt määratud pädevatest asutustest komisjoni, kes peaks veebis avaldama pädevate asutuste registri. Veebiregister peaks olema hõlpsasti kättesaadav, et veebimajutusteenuse pakkujatel oleks lihtne eemaldamiskorralduste ehtsust kiiresti kontrollida.

(36)

Enne kui pädevad asutused teevad eemaldamiskorralduse, peaksid nad jagama teavet, koordineerima ja tegema koostööd omavahel ja asjakohasel juhul ka Europoliga, et vältida topelttööd ja võimalikku sekkumist uurimistesse ning minimeerida mõjutatud veebimajutusteenuse pakkuja koormust. Eemaldamiskorralduse tegemise üle otsustades peaks pädev asutus võtma kohaselt arvesse teateid uurimistesse sekkumiste kohta (dekonfliktimine). Kui ühe liikmesriigi pädev asutus teavitab teise liikmesriigi pädevat asutust kehtivast eemaldamiskorraldusest, ei peaks teise liikmesriigi pädev asutus sama asja kohta eemaldamiskorraldust tegema. Käesoleva määruse sätete rakendamisel võiks Europol pakkuda toetust kooskõlas oma praeguste volituste ja kehtiva õigusraamistikuga.

(37)

Veebimajutusteenuse pakkujate võetud erimeetmete tulemusliku ja piisavalt sidusa rakendamise tagamiseks peaksid pädevad asutused koordineerima ja tegema üksteisega koostööd seoses teabevahetusega veebimajutusteenuse pakkujatega eemaldamiskorralduste ja erimeetmete kindlaksmääramise, rakendamise ja hindamise osas. Koordineerimine ja koostöö on vajalik ka teiste käesoleva määruse rakendamismeetmete puhul sealhulgas seoses karistusi käsitlevate normide vastuvõtmise ning karistuste määramisega. Komisjon peaks sellist koordineerimist ja koostööd hõlbustama.

(38)

On äärmiselt oluline, et karistuste kehtestamise eest vastutava liikmesriigi pädev asutus oleks täielikult teadlik eemaldamiskorralduste tegemisest ja sellele järgnevast teabevahetusest veebimajutusteenuse pakkuja ja teiste liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Selleks peaksid liikmesriigid tagama asjakohaste ja turvaliste sidekanalite ja -mehhanismide olemasolu, mille kaudu saaks asjakohast teavet õigeaegselt jagada.

(39)

Sujuva teabevahetuse hõlbustamiseks pädevate asutuste vahel ja ka veebimajutusteenuse pakkujatega ning topelttöö vältimiseks peaks julgustama liikmesriike kasutama Europoli välja töötatud asjaomaseid vahendeid, näiteks praegu kasutusel olevat veebisisust teavitamise haldamise rakendust või tulevasi rakendusi.

(40)

Liikmesriikide ja Europoli esildised on osutunud tõhusaks ja kiireks vahendiks, et suurendada veebimajutusteenuse pakkujate teadlikkust nende teenuste kaudu kättesaadavast konkreetsest sisust ja võimaldada neil kiiresti tegutseda. Need esildised, mis on mehhanism, millega saab juhtida veebimajutusteenuse pakkuja tähelepanu teabele, mida võib pidada terroristlikuks sisuks, et teenusepakkuja saaks vabatahtlikult kaaluda selle sisu vastavust oma tingimustele, peaksid eemaldamiskorralduste kõrval kasutusele jääma. Lõpliku otsuse selle kohta, kas teave eemaldada tingimustele mittevastavuse tõttu, teeb veebimajutusteenuse pakkuja. Käesolev määrus ei peaks mõjutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/794 (11) sätestatud Europoli volitusi. Seetõttu ei tohiks ühtki käesoleva määruse sätet tõlgendada nii, et see takistaks liikmesriike ja Europoli kasutamast esildisi terroristliku veebisisu vastu võitlemise vahendina.

(41)

Arvestades, et teatava terroristliku veebisisu tagajärjed võivad olla eriti tõsised, peaks veebimajutusteenuse pakkuja viivitamata teavitama asjaomase liikmesriigi ametiasutusi või selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus on ta tegevuskoht või kus tal on seaduslik esindaja, terroristlikust sisust, millega kaasneb või millest lähtub vahetu oht elule või terroriakti kahtlus. Proportsionaalsuse tagamise huvides peaks see kohustus kehtima vaid selliste terroriaktide puhul, mis on määratletud direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõikes 1. Teavitamiskohustus ei tähenda, et veebimajutusteenuse pakkujatel oleks kohustus otsida aktiivselt tõendeid sellise vahetu ohu kohta elule või terroriakti kahtluse kohta. Asjaomase liikmesriigina tuleks mõista on liikmesriiki, kelle jurisdiktsiooni alla terroriaktide uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine kuulub, lähtudes õigusrikkuja või õigusrikkumise võimaliku ohvri kodakondsusest või terroriakti sihtkohast. Kahtluse korral peaks veebimajutusteenuse pakkuja esitama teabe Europolile, kes peaks võtma asjakohaseid edasisi meetmeid vastavalt oma volitustele ning muu hulgas edastama selle teabe liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele. Liikmesriikide pädevatel asutustel peaks olema lubatud kasutada sellist teavet liidu või liikmesriigi õiguse kohaste uurimistoimingute jaoks.

(42)

Veebimajutusteenuse pakkujad peaksid määrama või looma kontaktpunktid, et hõlbustada eemaldamiskorralduste kiiret menetlemist. Kontaktpunkt peaks täitma üksnes korralduslikke eesmärke. Kontaktpunkti peaksid moodustama sihtotstarbelised asutusesisesed või lepingulised vahendid, mille abil saab elektrooniliselt esitada eemaldamiskorraldusi, ning nende kiireks töötlemiseks vajalikud tehnilised vahendid või inimressursid. Kontaktpunkt ei pea asuma liidus. Veebimajutusteenuse pakkujal peaks olema vabadus nimetada käesoleva määruse täitmiseks mõni olemasolev kontaktpunkt, kui see kontaktpunkt suudab täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Selleks et terroristlik sisu eemaldataks või juurdepääs sellele blokeeritaks ühe tunni jooksul pärast eemaldamiskorralduse saamist, peaksid terroristliku sisuga kokku puutunud veebimajutusteenuse pakkuja kontaktpunktid olema kogu aeg kättesaadavad. Teave kontaktpunkti kohta peaks sisaldama teavet selle kohta, mis keeles saab kontaktpunkti poole pöörduda. Hõlbustamaks teabevahetust veebimajutusteenuse pakkujate ja pädevate asutuste vahel, kutsutakse veebimajutusteenuse pakkujaid üles võimaldama suhtlust ühes liidu institutsioonide ametlikest keeltest, milles on kättesaadavad nende teenuse tingimused.

(43)

Kuna puudub üldine nõue, et veebimajutusteenuse pakkujad peavad tagama füüsilise kohalviibimise liidu territooriumil, on vaja tagada selgus selle kohta, millise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla liidus teenuseid pakkuv veebimajutusteenuse pakkuja kuulub. Üldiselt kuulub veebimajutusteenuse pakkuja selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus on tema peamine tegevuskoht või kus on tema seadusliku esindaja elu- või tegevuskoht. See ei tohiks piirata selliste pädevust käsitlevate normide kohaldamist, mis on kehtestatud eemaldamiskorralduste ja eemaldamiskorralduse kontrollimisest tulenevate otsuste jaoks vastavalt käesolevale määrusele. Veebimajutusteenuse pakkuja üle, kellel puudub liidus tegevuskoht ja kes ei määra endale seaduslikku esindajat, peaks kõik liikmesriigid saama teostada jurisdiktsiooni ja seega peaks kõigil liikmesriikidel olema võimalus määrata talle karistusi tingimusel, et järgitakse topeltkaristamise keeldu.

(44)

Veebimajutusteenuse pakkuja, kelle tegevuskoht ei ole liidus, peaks määrama kirjalikus vormis seadusliku esindaja, et tagada käesoleva määruse järgimine ja sellest tulenevate kohustuste täitmine. Veebimajutusteenuse pakkujal peaks olema võimalik määrata käesoleva määruse kohaldamiseks seaduslik esindaja, kelle ta on juba muul otstarbel määranud, tingimusel, et kõnealune esindaja suudab täita käesolevas määruses sätestatud funktsioone. Seaduslik esindaja peaks olema volitatud tegutsema veebimajutusteenuse pakkuja nimel.

(45)

Karistused on vajalikud, et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine veebimajutusteenuse pakkuja poolt. Liikmesriigid peaksid kehtestama õigusnormid karistuste kohta, mis võivad olla haldus- või kriminaalkaristused, ning asjakohasel juhul trahvimise suunised. Kui nõudeid rikutakse üksikjuhtudel, võiks nende eest karistada, järgides topeltkaristamise keeldu ja proportsionaalsuse põhimõtet ning tagades, et selliste karistuste puhul võetakse arvesse süstemaatilist korralduste täitmata jätmist. Karistused võiksid olla eri vormis, sealhulgas ametlikud hoiatused väiksemate rikkumiste eest või rahalised karistused raskemate või süstemaatiliste rikkumiste eest. Eriti ranged karistused tuleks määrata juhul, kui veebimajutusteenuse pakkuja jätab terroristliku sisu süstemaatiliselt või korduvalt eemaldamata või süstemaatiliselt või korduvalt ei blokeeri juurdepääsu sellele ühe tunni jooksul pärast eemaldamiskorralduse kättesaamist. Õiguskindluse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, milliste rikkumiste eest määratakse karistus ning milliseid asjaolusid võetakse karistuse liigi ja määra hindamisel arvesse. Rahalise karistuse määramise üle otsustamisel tuleks kohaselt arvesse võtta veebimajutusteenuse pakkuja rahalisi vahendeid. Lisaks peaks pädev asutus võtma arvesse, kas veebimajutusteenuse pakkuja on idufirma või mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (12). Arvesse tuleks võtta ka täiendavaid asjaolusid, näiteks seda, kas veebimajutusteenuse pakkuja käitumine on olnud objektiivselt ettevaatamatu või laiduväärne või kas rikkumine pandi toime hooletusest või tahtlikult. Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse rikkumise eest määratud karistused ei ärgitaks eemaldama materjali, mis ei ole terroristlik sisu.

(46)

Standardvormide kasutamine hõlbustab koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste ja veebimajutusteenuse pakkujate vahel ning võimaldab neil suhelda kiiremini ja tulemuslikumalt. Eriti oluline on tagada kiire tegutsemine pärast eemaldamiskorralduse kättesaamist. Vormide kasutamine vähendab tõlkekulusid ja edendab menetluse kvaliteeti. Tagasiside vormide kasutamine võimaldab standarditud teabevahetust ning need on eriti olulised olukorras, kui veebimajutusteenuse pakkuja ei suuda eemaldamiskorralduse nõudeid täita. Autenditud edastuskanalid saavad tagada eemaldamiskorralduse autentsuse, muu hulgas korralduse saatmise ja vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja täpsuse.

(47)

Et käesoleva määruse kohaldamisel kasutatavate vormide sisu saaks vajaduse korral sujuvalt muuta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. Et oleks võimalik võtta arvesse tehnika ja asjaomase õigusraamistiku arengut, peaks komisjonil samuti olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust tehniliste nõuetega elektrooniliste vahendite kohta, mida pädevad asutused peavad kasutama eemaldamiskorralduste edastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)

Liikmesriigid peaksid koguma teavet käesoleva määruse rakendamise kohta. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada veebimajutusteenuse pakkujate läbipaistvusaruandeid ja esitada vajaduse korral täienduseks üksikasjalikumat teavet, näiteks käesoleva määruse kohaseid omapoolseid läbipaistvusaruandeid. Käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju seireks tuleks koostada üksikasjalik programm, millest lähtudes käesoleva määruse rakendamist hinnata.

(49)

Komisjon peaks hindama käesolevat määrust kolme aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast, lähtudes rakendamisaruande tähelepanekutest ja järeldustest ning seire tulemustest. Hindamisel tuleks lähtuda tõhususe, vajalikkuse, mõjususe, proportsionaalsuse, asjakohasuse, sidususe ja liidu lisaväärtuse kriteeriumidest. Hinnata tuleks mitmesuguste määruse kohaselt ette nähtud korralduslike ja tehniliste meetmete toimimist, sealhulgas selliste meetmete mõjusust, mille eesmärk on parandada terroristliku veebisisu avastamist, kindlakstegemist ja eemaldamist, kaitsemehhanismide mõjusust ning võimalikku mõju põhiõigustele nagu näiteks väljendus- ja teabevabadusele, sealhulgas meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele, ettevõtlusvabadusele ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õigusele. Komisjon peaks hindama ka võimalikku mõju kolmandate isikute huvidele.

(50)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada digitaalse ühtse turu sujuv toimimine terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,