English - European Union - ICT -

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1173, 13. juuli 2021, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1173,

13. juuli 2021,

millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1488

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

1. Ülevaade

Pealkiri	Regulatsioon
Artikkel 1 Asutamine
Artikkel 2 Mõisted	Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „vastuvõtukatse“ – katse, millega tehakse kindlaks, kas EuroHPC superarvuti vastab süsteemi tehnilise kirjelduse nõuetele; 2) „pääsuaeg“ – superarvuti andmetöötluse aeg, mis eraldatakse kasutajale või kasutajate rühmale nende andmetöötlusprogrammide täitmiseks; 3) „seotud üksus“ – määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 187 lõikes 1 määratletud juriidiline isik; ▼M1 3a) „tehisintellekti jaoks optimeeritud superarvuti“ – superarvuti, mis on ennekõike projekteeritud suurte üldotstarbeliste tehisintellektimudelite treenimiseks ja uute tehisintellektirakenduste jaoks; 3b) „ ►C2 tehisintellektitehas ◄ “ – ühes või mitmes kohas asuv üksus, mis tagab superandmetöötlusteenuste taristu, mis koosneb tehisintellekti jaoks optimeeritud superarvutist või superarvuti tehisintellektisektsioonist, sellega seotud andmekeskusest ja spetsiaalsetest juurdepääsuteenustest ja tehisintellektile suunatud superarvutiteenustest ning mis meelitab ligi ja koondab talente, et teha kättesaadavaks pädevus kasutada superarvuteid tehisintellekti jaoks; ▼M2 3c) „tehisintellekti gigatehas“ – tipptasemel suuremahuline rajatis, mille võimsus on piisav, et toetada väga suurte tehisintellektimudelite ja -rakenduste kogu elutsüklit – alates arendusest kuni suuremahulise kasutamiseni –, ja mis pakub superandmetöötluse teenuse taristut, mis koosneb tehisintellektile optimeeritud andmetöötlusvõimsusest, toetavast andmekeskuse taristust (sealhulgas suure jõudlusega salvesti ja võrk), spetsiaalsetest turvalistest pilvepõhistest kasutaja juurdepääsukeskkondadest ja spetsiaalsetest turvalistest tehisintellektile suunatud tugiteenustest selle kõrgtehnoloogiliste toimingute jaoks, kusjuures kõike seda toetab keskkonnasäästlik taristu, eeskätt energia- ja veevarustussüsteemid; 3d) „tehisintellekti gigatehase konsortsium“ – kvalifitseeruvate juriidiliste isikute rühm, mis on moodustanud konsortsiumi tehisintellekti gigatehase rajamiseks ja käitamiseks ja on selleks sõlminud siduva konsortsiumilepingu, milles määratakse kindlaks kõnealuste isikute konkreetsed rollid ja kohustused tehisintellekti gigatehase eluea jooksul, või uus juriidiline isik, mis on loodud tehisintellekti gigatehase rajamiseks ja käitamiseks; tehisintellekti gigatehase konsortsium moodustatakse liidus nõuetekohaselt ja vähemalt viieks aastaks ning üks või mitu konsortsiumi erasektorist pärit partnerit võivad osaleda ühisettevõtte erasektorist pärit osalistes; 3e) „tehisintellekti gigatehase koordinaator“ – liidus nõuetekohaselt asutatud ja asutamiskohaks oleva liikmesriigi seaduste kohaselt tegutsev juriidiline isik, mis on õiguslikult volitatud esindama tehisintellekti gigatehase konsortsiumi ning millel on õigus- ja teovõime ning volitused tehisintellekti gigatehase majutuslepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, mille peakontor asub liidus ja mis on otse või kaudselt, osaluse kaudu või muul viisil, mida on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1624 ( 1 ) IV peatükis ja asjakohastes liidu konkurentsiõiguse põhimõtetes, liidus asutatud juriidiliste isikute või liidus asuvate füüsiliste isikute kontrolli all, ning mis võib olla ka olemasolev majutav üksus, mis esindab osalevat liikmesriiki, või osalevate riikide majutuskonsortsium; 3f) „tehisintellekti gigatehase majutusleping“ – ühisettevõtte ja tehisintellekti gigatehase koordinaatori vaheline leping tehisintellekti gigatehase majutamiseks ja käitamiseks; 3g) „tehisintellekti gigatehast majutav üksus“ – juriidiline isik, mille tehisintellekti gigatehase konsortsium on määranud tehisintellekti gigatehase ja selle teenuste majutamiseks ja käitamiseks ning mis on asutatud osalevas liikmesriigis; 3h) „tehisintellekti gigatehase koostööleping“ – ühisettevõtte ja kolmanda riigi leping, milles määratakse kindlaks kõnealuses kolmandas riigis asutatud juriidiliste isikute või asuvate füüsiliste isikute poolt otse või kaudselt, osaluse kaudu või muul viisil kontrollitavate juriidiliste isikute kvalifitseeruvus tehisintellekti gigatehase konsortsiumis osalema ja kasutajate juurdepääs tehisintellekti gigatehastele; 3i) „mitme tegevuskohaga ühe riigi tehisintellekti gigatehas“ – tehisintellekti gigatehas, millel on rohkem kui üks füüsilist asukohta ühe liikmesriigi territooriumil; 3j) „mitme tegevuskohaga mitme riigi tehisintellekti gigatehas“ – tehisintellekti gigatehas, millel on rohkem kui üks füüsilist asukohta rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil; ▼B 4) „kõrgjõudlusega andmetöötluse tippkeskus“ – koostööpõhine projekt, mis on valitud välja avatud ja konkurentsipõhise projektikonkursi alusel eesmärgiga edendada tulevase ülijõudlusega andmetöötlusvõimekuse kasutamist, et kasutajaskond saaks koos teiste kõrgjõudlusega andmetöötluse sidusrühmadega kasvatada olemasolevate rööpkoodide mastaape eksatasandi ja ülimastaapse jõudluseni; 5) „ühiskavandamine“ – tehnoloogiaga varustajate ja kasutajate korduvtsüklitega koostöö uute tehnoloogiate, rakenduste ja süsteemide väljatöötamisel; 6) „huvide konflikt“ – määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 61 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isikuga seotud olukord; 7) „koosseisu kuuluv üksus“ – üksus, mis kuulub erasektorist pärit osalise põhikirja alusel ühisettevõttesse; 8) „erasektorist pärit partnerite konsortsium“ – liidu juriidiliste isikute ühendus, mis on loodud selleks, et soetada koos ühisettevõttega tööstuslik superarvuti; üks või enam erasektorist pärit partnerit võivad osaleda ühisettevõttes ka erasektorist pärit osalisena; ▼M1 9) „EuroHPC superarvuti“ – ühisettevõtte täisomandis või osalevate riikide või erasektorist pärit partnerite konsortsiumi ja ühisettevõtte kaasomandis olev andmetöötlussüsteem, mis võib olla tavapärane superarvuti (tipptasemel superarvuti, tööstuslik superarvuti, tehisintellekti jaoks optimeeritud superarvuti või keskklassi superarvuti), tavapärase ja kvantarvuti hübriid, kvantarvuti või kvantsimulaator; ▼B 10) „eksatasand“ – jõudlus sooritada 1018 ujukomatehet sekundis (1 eksaflops); 11) „tipptasemel superarvuti“ – maailmatasemel andmetöötlussüsteem, mis on loodud, kasutades sel ajal kõige arenenumat tehnoloogiat, ja mis saavutab eksatasandi või suurema (eksatasandijärgse) jõudluse, millega saab lahendada keerukamaid ülesandeid; 12) „majutuskonsortsium“ – rühm, kuhu kuuluvad osalevad riigid või erasektorist pärit partnerite konsortsium (sh osalevate riikide esindajate organisatsioonid), kes on leppinud kokku, et nad eraldavad vahendeid EuroHPC superarvuti soetamiseks ja käitamiseks; 13) „majutav üksus“ – osalevas liikmesriigis asuv juriidiline isik, kes pakub EuroHPC superarvuti majutamise ja käitamise ruume; 14) „üliühendatud“ – sidevõimekus edastada andmeid vähemalt 1012 bitti sekundis (1 terabitt sekundis); 15) „tööstuslik superarvuti“ – tööstuslikul otstarbel kasutajate turbe-, konfidentsiaalsus- ja andmetervikluse nõudeid (teadusliku kasutusega võrreldes nõudlikumad) arvestades loodud vähemalt keskklassi superarvuti; 16) „mitterahaline panus programmist „Euroopa horisont“ rahastatud kaudsetesse meetmetesse“ – osaleva riigi või erasektorist pärit osaliste või nende koosseisu kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste panus, mis hõlmab nende rahastamiskõlblikke kaudsete meetmete rakendamise kulusid, millest on maha arvatud ühisettevõtte ja selles osalevate riikide panus ning liidu muu panus neisse kuludesse; 17) „mitterahaline panus programmist „Digitaalne Euroopa“ või Euroopa ühendamise rahastust rahastatud meetmetesse“ – osaleva riigi või erasektorist pärit osaliste või nende koosseisu kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste panus, mis hõlmab nende rahastamiskõlblikke osade meetmete rakendamise kulusid, millest on maha arvatud ühisettevõtte ja selles osalevate riikide panus ning liidu muu panus neisse kuludesse; 18) „keskklassi superarvuti“ – maailmatasemel superarvuti, mille jõudlus on tipptasemel superarvuti omast ühe suurusjärgu võrra väiksem; 19) „riiklik kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus“ – osalevas riigis asutatud ja sealse riikliku superandmetöötluse keskusega seotud juriidiline isik või juriidiliste isikute konsortsium, kes pakub tööstussektorile (sh VKEdele), teadusringkondadele ja avaliku sektori asutustele nende taotlusel võimalust kasutada superarvuteid ja uusimat kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiat, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teabekampaaniaid; ▼M2 19a) „riiklik kvanttehnoloogia pädevuskeskus“ – osalevas riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute konsortsium, mis pakub kasutajatele tööstusest, sealhulgas VKEdele, teadusringkondadele ja teadusuuringutega tegelevatele organisatsioonidele ning avaliku sektori asutustele nende taotlusel võimalust kasutada kvanttehnoloogiaid, -tööriistu, -rakendusi ja -teenuseid, samuti riiklikku või Euroopa kvanttaristut, ning pakub erialaseid teadmisi, oskusi, koolitusi, koostöövõrgustikke ja teavitusteenuseid; ▼B 20) „vaatlejariik“ – riik, kellel on õigus osaleda ühisettevõtte meetmetes, mida rahastatakse programmist „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“, kuid kes ei ole osalev riik; 21) „osalev riik“ – riik, kes on ühisettevõtte osaline; 22) „jõudlus“ – ujukomatehete arv, mida superarvuti sekundis teha suudab (FLOPS); 23) „erasektorist pärit osaline“ – ühisettevõtte osaline, kes ei ole liit ega osalev riik; 24) „kvantarvuti“ – kvantmehaanika seadusi ja seetõttu tavaarvutitest vähem andmetöötlusressursse kasutav andmetöötlusseade teatavate konkreetsete ülesannete lahendamiseks; 25) „kvantsimulaator“ – väga hästi reguleeritav kvantseade, mille abil saab teavet keeruliste kvantsüsteemide omaduste kohta või lahendada konkreetseid andmetöötlusülesandeid, millega tavaarvutid toime ei tule; 26) EuroHPC superarvuti „tarneahela turvalisus“ – superarvuti tarnija valimisel rakendatavad meetmed, mis tagavad superarvuti soetamiseks ja käitamiseks vajalike komponentide, tehnoloogia, süsteemide ja oskusteabe kättesaadavuse (selliste komponentide, tehnoloogia ja süsteemide tarnimise häiretega (sh hinnamuutuste, väiksema jõudluse või alternatiivsete tarneallikatega) seotud riskide leevendamine, see hõlmab EuroHPC superarvuti kogu kasutusiga; 27) „strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava“ – dokument programmi „Euroopa horisont“ kogu kestuse kohta, milles on kirjas ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks vajalik põhitehnoloogia ja -innovatsioon ning olulisimad prioriteedid; 28) „mitmeaastane strateegiline programm“ – dokument, milles sätestatakse strateegia ühisettevõtte kõigi tegevuste jaoks; 29) „superandmetöötlus“ – sellise jõudlusega andmetöötlus, milleks on vaja üksikute töötlusüksuste (sh kvantosiste) suurt integreeritust, et lahendada ülesandeid, millega tavalised andmetöötlussüsteemid toime ei tule; 30) EuroHPC superarvuti „omamise kogukulu“ – soetuskulud koos käitamiskuludega (sh hooldus) kuni superarvuti omandiõiguse majutavale üksusele üleandmiseni, arvuti müümiseni või omandiõiguse üleandmiseta kasutuselt kõrvaldamiseni; 31) „tööprogramm“ – määruse (EL) 2021/695 artikli 2 punktis 25 nimetatud dokument või asjakohasel juhul dokument, mis toimib ka määruse (EL) 2021/694 artiklis 24 või määruse (EL) 2021/1153 artiklis 19 osutatud tööprogrammina.
Artikkel 3 Missioon ja eesmärgid
Artikkel 4 Tegevussuunad
Artikkel 5 Liidu rahaline panus
Artikkel 6 Liidu muu rahaline panus	Artikkel 6 Liidu muu rahaline panus Artiklis 5 osutatud liidu maksimaalse rahalise panuse arvutamisel ei võeta arvesse muudest kui artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu programmidest antud panust, mis on osa liidu kaasrahastusest ühe osaleva liikmesriigi elluviidava programmi jaoks.
Artikkel 7 Muude osaliste kui liidu panused
Artikkel 8 Osalevate riikide panuste haldamine
Artikkel 9 Majutav üksus
Artikkel 10 Majutusleping
Artikkel 11 Tipptasemel superarvutite soetamine ja omandiõigus
Artikkel 12 Kvantarvutite ja kvantsimulaatorite soetamine ja omandiõigus
Artikkel 12a Tehisintellekti jaoks optimeeritud superarvutite soetamine ja omandiõigus
Artikkel 12b Tehisintellekti gigatehas
Artikkel 13 Tööstuslike EuroHPC superarvutite soetamine ja omandiõigus
Artikkel 14 Keskklassi superarvutite soetamine ja omandiõigus
Artikkel 15 Superarvutite ajakohastamine
Artikkel 16 EuroHPC superarvutite kasutamine
Artikkel 17 Liidu pääsuaja eraldamine EuroHPC superarvuti kasutamiseks
Artikkel 18 Liidule EuroHPC superarvutite kasutamiseks eraldatud pääsuaja kasutamine ärilistel eesmärkidel
Artikkel 19 Finantsreeglid
Artikkel 20 Personal
Artikkel 21 Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid
Artikkel 22 Privileegid ja immuniteedid	Artikkel 22 Privileegid ja immuniteedid Ühisettevõttele ja tema personalile kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.
Artikkel 23 Ühisettevõtte vastutus
Artikkel 24 Järelevalve ja hindamine
Artikkel 25 Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus
Artikkel 26 Kaebused ombudsmanile	Artikkel 26 Kaebused ombudsmanile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 kohaselt võib otsuste kohta, mida ühisettevõte käesoleva määruse rakendamisel teeb, esitada ombudsmanile kaebuse.
Artikkel 27 Järelauditid
Artikkel 28 Osaliste finantshuvide kaitse
Artikkel 29 Konfidentsiaalsus	Artikkel 29 Konfidentsiaalsus Ühisettevõte tagab sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võib kahjustada ühisettevõtte osaliste või selle tegevuses osalejate huve.
Artikkel 30 Läbipaistvus	Artikkel 30 Läbipaistvus Ühisettevõtte valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 ( 10 ).
Artikkel 31 Isikuandmete töötlemine	Artikkel 31 Isikuandmete töötlemine Kui käesoleva määruse täitmiseks on vaja töödelda isikuandmeid, tehase seda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 ( 11 ).
Artikkel 32 Tulemuste ja taotlusi käsitleva teabe kättesaadavus
Artikkel 33 Programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate kaudsete meetmete suhtes kohaldatavad osalemis- ja levitamiseeskirjad
Artikkel 34 Hüvitamismäärad
Artikkel 35 Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatavad reeglid	Artikkel 35 Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatavad reeglid Euroopa ühendamise rahastust ühisettevõtte kaudu rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2021/1153.
Artikkel 36 Programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatavatee tegevuste suhtes kohaldatavad reeglid	Artikkel 36 Programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatavatee tegevuste suhtes kohaldatavad reeglid Programmist „Digitaalne Euroopa“ ühisettevõtte kaudu rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2021/694.
Artikkel 37 Asukohaliikmesriigi toetus	Artikkel 37 Asukohaliikmesriigi toetus Ühisettevõtte ja selle liikmesriigi vahel, kus on tema registreeritud asukoht, võib sõlmida halduskokkuleppe privileegide ja immuniteetide ning sellelt riigilt ühisettevõttele antava muu toetuse kohta.
Artikkel 38 Kehtetuks tunnistamine
Artikkel 39 Üleminekusätted
Artikkel 40 Jõustumine	Artikkel 40 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
LISA EUROOPA KÕRGJÕUDLUSEGA ANDMETÖÖTLUSE ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI	LISA EUROOPA KÕRGJÕUDLUSEGA ANDMETÖÖTLUSE ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI Artikkel 1 Ülesanded Ühisettevõtte ülesanded on järgmised: a) võtta ühisettevõtte tegevuse rahastamiseks kasutusele avaliku ja erasektori vahendid; b) toetada käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 loetletud ühisettevõtte missiooni, eesmärkide ja tegevuste elluviimist, neid tegevusi rahastatakse ühisettevõttes osalevate riikide panustest ning liidu eelarve sellest osast, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ loomise määruses (EL) 2021/695, programmi „Digitaalne Euroopa“ loomise määruses (EL) 2021/694 ja Euroopa ühendamise rahastu loomise määruses (EL) 2021/1153, järgides neis määrustes sätestatud kohaldamisala; selleks korraldab ühisettevõte projektikonkursse ja pakkumismenetlusi ning kasutab muid programmides „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa ühendamise rahastus sätestatud vahendeid ja menetlusi; c) avaldada ja hallata osalemiskutseid EuroHPC superarvutite majutuseks või ajakohastamiseks ning hinnata saadud pakkumusi sõltumatute välisekspertide abiga; d) valida välja EuroHPC superarvuteid majutav üksus õiglasel, avatud ja läbipaistval viisil, järgides käesoleva määruse artiklit 9; e) sõlmida majutava üksusega kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10 majutusleping EuroHPC superarvutite käitamiseks ja hooldamiseks ning jälgida majutuslepingust kinnipidamist, sealhulgas soetatud superarvutite vastuvõtukatset; f) määrata kindlaks EuroHPC superarvutite kasutamiseks liidule eraldatud pääsuaja jaotamise üld- ja eritingimused ning jälgida kõnealuste superarvutite kasutamist kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17; g) tagada, et selle tegevus aitab kaasa programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele ning selle programmiga seotud mitmeaastasele strateegilisele planeerimisele, aruandlusele, järelevalvele ja hindamisele ning muude asjaomaste nõuete täitmisele, nt ühtse poliitika kohta tagasiside andmise raamistiku rakendamisele; h) korraldada avatud projektikonkursse ning eraldada peamiselt toetuste vormis rahastust kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 ning olemasolevate vahendite piires; i) korraldada avatud projektikonkursse ja pakkumismenetlusi ning eraldada rahastust kooskõlas määrusega (EL) 2021/694 ning Euroopa ühendamise rahastu loomise määrusega (EL) 2021/1153 ning olemasolevate vahendite piires; j) jälgida meetmete rakendamist ning hallata toetus- ja hankelepinguid; k) tagada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse algatuse tulemuslikkus, tuginedes sobivatele näitajatele; l) jälgida üldisi edusamme ühisettevõtte eesmärkide täitmisel; m) teha tihedat koostööd ning tagada kooskõlastamine liidu ja riikide tegevusega, organitega ja sidusrühmadega, luues koostoimet ning parandades teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste rakendamist kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas; n) teha tihedat koostööd ja tagada kooskõlastamine teiste Euroopa partnerlustega ning samuti tegevuste koostoime ühistes tugitoimingutes teiste ühisettevõtetega; o) määrata kindlaks mitmeaastane strateegiline programm, koostada ja rakendada asjakohaseid aastaseid tööprogramme selle täitmiseks ning teha mitmeaastases strateegilises programmis vajalikke kohandusi; p) korraldada teavitamist, teabevahetust, rakendamist ja levitamist, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) 2021/695 artiklit 51, sh teha projektikonkursside tulemusi puudutav üksikasjalik teave kättesaadavaks programmi „Euroopa horisont“ ühises elektroonilises andmebaasis; q) täita mis tahes muid käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid. Artikkel 2 Osalised 1. Ühisettevõtte osalised on: a) Euroopa Liit, keda esindab komisjon; b) Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari; c) Montenegro, Põhja-Makedoonia, Šveits ja Türgi tingimusel, et kõnealused kolmandad riigid on seotud vähemalt ühe käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud asjaomase programmiga; d) kinnituskirja teel siinse põhikirjaga (edaspidi „põhikiri“) nõustumise korral Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvormi (ETP4HPC) ühendus, mis on registreeritud Madalmaade õiguse alusel ja mille registreeritud asukoht on Amsterdam (Madalmaad), ning Andmed, tehisintellekt ja robootika (DAIRO), mis on registreeritud Belgia õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht on Brüssel (Belgia). 2. Iga osalev riik nimetab juhatusse oma esindaja ja määrab kindlaks riikliku(d) üksuse(d), mille ülesanne on täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Artikkel 3 Muudatused osaliste koosseisus 1. Ühisettevõtte osalisteks saamise soovi võivad avaldada liikmesriigid või programmiga „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud kolmandad riigid, kes ei ole loetletud põhikirja artikli 2 lõike 1 punktis b, tingimusel et nad annavad oma panuse käesoleva määruse artikli 7 kohaselt või osalevad põhikirja artiklis 15 osutatud rahastamises, et täita käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud missioon ja eesmärgid. ▼M2 2. Liikmesriigi või programmiga „Euroopa horisont“ või „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud kolmanda riigi taotlus saada ühisettevõtte osaliseks tuleb esitada juhatusele. Kandidaatriigid esitavad kirjaliku kinnituse, et nõustuvad põhikirjaga ja muude ühisettevõtte toimimise suhtes kohaldatavate sätetega. Samuti esitavad kandidaadid ühisettevõttes osalemise soovi põhjenduse ning selgitavad, kuidas nende riiklik superandmetöötluse või kvanttehnoloogia strateegia on ühisettevõtte eesmärkidega kooskõlas. Juhatus hindab taotlust, võttes arvesse kandidaadi olulisust ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte missiooni ja eesmärkide täitmisel, ning võib enne taotluse heakskiitmist küsida kandideerimise asjus selgitusi. ▼C1 3. Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt ühisettevõtte erasektorist pärit osaliseks saamist võib taotleda iga teadusuuringuid ja innovatsiooni kas otseselt või kaudselt toetavas liikmesriigis asutatud juriidiline isik, kes ei ole loetletud põhikirja artikli 2 lõike 1 punktis d ning on nõus põhikirjaga, tingimusel et ta osaleb põhikirja artiklis 15 osutatud rahastamises, et täita käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud missioon ja eesmärgid. ▼B 4. Lõike 3 kohane ühisettevõtte erasektorist pärit osaliseks saamise taotlus tuleb esitada juhatusele. Juhatus võtab taotluse hindamisel arvesse taotleja asjakohasust ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte missiooni ja eesmärkide saavutamisel ja teeb taotluse kohta otsuse. 5. Iga osaline võib ühisettevõttest lahkuda. Lahkumine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast seda, kui sellest on teavitatud tegevdirektorit, kes annab sellest teada teistele juhatuse liikmetele ja selle erasektorist pärit osalistele. Alates lahkumiskuupäevast vabaneb endine osaline kõikidest kohustustest peale nende, mille ühisettevõte on heaks kiitnud või võtnud enne sellest lahkumisest teatamist. 6. Iga erasektorist pärit osaline annab ühisettevõttele korra aastas teada oma koosseisus toimunud olulistest muudatustest. Kui mõni selline muudatus võib komisjoni arvates tõenäoliselt mõjutada liidu või ühisettevõtte huve, mis on seotud julgeolekuga, võib ta teha juhatusele ettepaneku asjaomase erasektorist pärit osalise osalus ettevõttes lõpetada. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast juhatuse sellesisulist otsust või nimetatud otsuses sätestatud kuupäeval, olenevalt sellest kumb kuupäev on varasem. 7. Ühisettevõttes osalemist ei saa anda üle kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva nõusolekuta. 8. Pärast käesoleva artikli kohaseid muudatusi osaliste koosseisus avaldab ühisettevõte viivitamata oma veebisaidil osaliste ajakohastatud nimekirja ja muudatuse kuupäeva. Artikkel 4 Ühisettevõtte organid 1. Ühisettevõtte organid on: a) juhatus; b) tegevdirektor; ▼M2 c) tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis koosneb teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühmast, taristu nõuanderühmast ning kvanttehnoloogia nõuanderühmast. ▼B 2. Ühisettevõtte iga organ järgib oma ülesannete täitmisel ainult käesolevas määruses sätestatud eesmärke ning tegutseb vaid ühisettevõtte tegevuse piirides ehk otstarbel, milleks see asutati. Artikkel 5 Juhatuse koosseis 1. Juhatus koosneb liidu nimel tegutseva komisjoni ja osalevate riikide esindajatest. 2. Komisjon ja iga osalev riik nimetab juhatusse ühe esindaja. ▼M2 3. Kvanttehnoloogia tegevussuuna puhul võivad osalevad riigid otsustada kasutada sama esindajat kui teiste tegevussuundade puhul, kui teda abistavad riigi asjaomaste kvanttehnoloogia valdkonna pädevate asutuste sobivad esindajad ja eksperdid, või määrata oma asjaomastest kvanttehnoloogia valdkonna pädevatest asutustest teise esindaja. ▼B Artikkel 6 Juhatuse toimimine 1. Juhatuse liikmed teevad kõik endast oleneva, et saavutada konsensus. Kui konsensust saavutada ei õnnestu, hääletatakse. 2. Liidule kuulub 50 % hääleõigusest. Liidu hääleõigus on üks jagamatu tervik. 3. Põhikirja artikli 7 lõikes 3 osutatud ülesannete täitmiseks jagatakse ülejäänud 50 % hääleõigusest võrdselt kõigi osalevate riikide vahel. Käesoleva lõike kohaldamisel võtab juhatus otsuseid vastu häälteenamuse alusel, mis koosneb liidu häälest ja vähemalt 50 %st osalevate riikide koguhäältest, mille hulka kuuluvad ka puuduvate liikmete hääled. 4. Põhikirja artikli 7 lõikes 4 osutatud ülesannete täitmiseks (v.a punktid f, g ja h) kuulub ülejäänud 50 % hääleõigusest vaid osalevatele liikmesriikidele. Käesoleva lõike kohaldamisel võtab juhatus otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Kvalifitseeritud häälteenamus on saavutatud, kui see esindab liidu ning osalevatest liikmesriikidest vähemalt 55 %-i hääli (mis esindavad nende riikide kogurahvastikust vähemalt 65 %). Elanikkonna suuruse väljaselgitamiseks kasutatakse nõukogu otsuse 2009/937/EL ( 12 ) III lisas esitatud arvnäitajaid. 5. Põhikirja artikli 7 lõike 4 punktides f, g ja h osutatud ülesannete täitmiseks ja iga EuroHPC superarvuti osas jaotatakse osalevate riikide hääleõigus proportsionaalselt kulukohustustega kaetud rahalise ja mitterahalise panuse alusel, mille nad on andnud konkreetse superarvuti jaoks, kuni ajani, mil superarvuti omandiõigus antakse käesoleva määruse artikli 9 lõike 3 kohaselt üle majutavale üksusele või mil superarvuti müüakse või kasutuselt kõrvaldatakse; mitterahalist panust võetakse arvesse ainult siis, kui selle on eelnevalt kinnitanud sõltumatu ekspert või audiitor. Käesoleva lõike kohaldamisel võtab juhatus otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka puuduvate liikmete hääled. ▼M2 5a. Põhikirja artikli 7 lõike 4a punktides a–e ja punktis g osutatud ülesannete täitmisel kuulub ülejäänud 50 % hääleõigusest vaid osalevatele liikmesriikidele. Käesoleva lõike kohaldamisel võtab juhatus otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Kvalifitseeritud häälteenamus on saavutatud, kui see esindab liidu ning osalevatest liikmesriikidest vähemalt 55 %-i hääli (mis esindavad nende riikide kogurahvastikust vähemalt 65 %). Elanikkonna suuruse väljaselgitamiseks kasutatakse otsuse 2009/937/EL III lisas esitatud arvnäitajaid. 5b. Põhikirja artikli 7 lõike 4a punktis f osutatud ülesannete täitmisel ja iga tehisintellekti gigatehase puhul jaotatakse osalevate riikide hääleõigus proportsionaalselt, lähtudes nende kulukohustustega kaetud rahalisest panusest asjaomasesse tehisintellekti gigatehasesse, kuni selle omandiõiguse üleandmiseni või kuni selle müümiseni või kasutuselt kõrvaldamiseni või kuni käesoleva määruse artikli 12b lõikes 5 osutatud tehisintellekti gigatehase kasutamiseks antava pääsuaja eelnevalt kokkulepitud garanteeritud ostu lepingu lõppemiseni. Käesoleva lõike kohaldamisel võtab juhatus otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka puuduvate liikmete hääled. ▼B 6. ►M2 Põhikirja artikli 7 lõigetes 5–7 osutatud ülesannete täitmisel teeb juhatus otsuseid kahes etapis. ◄ Esimeses etapis jagatakse ülejäänud 50 % hääleõigusest kõigi osalevate riikide vahel võrdselt. Juhatus võtab otsuseid vastu häälteenamuse alusel, mis koosneb liidu häälest ja vähemalt 55 %st osalevate riikide koguhäältest, mille hulka kuuluvad ka puuduvate liikmete hääled. Teises etapis võtab juhatus otsuse vastu käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kvalifitseeritud häälteenamusega. 7. Ilma et see mõjutaks eelmiste lõigete kohaldamist, säilitavad määruse (EL) 2018/1488 kohaselt EuroHPC ühisettevõttes ning nimetatud määruse kohaselt selle omandatud superarvutite omandamises ja käitamises osalenud riigid, kes käsitletavas EuroHPC ühisettevõttes enam ei osale, hääleõiguse vaid nende otsuste puhul, mis tehakse asjaomaste superarvutite kohta määrusele (EL) 2018/1488 lisatud EuroHPC ühisettevõtte põhikirja artikli 6 lõike 5 ja artikli 7 lõike 5 kohaselt. 8. Juhatus valib omale esimehe kaheks aastaks. Esimehe volitusi võib juhatuse otsuse alusel pikendada üksnes üks kord. 9. Juhatuse aseesimees on komisjoni esindaja, kes vajadusel asendab esimeest. 10. Juhatus peab korralisi koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Juhatuse erakorralisi koosolekuid võib korraldada komisjoni, osalevate riikide esindajate enamuse või esimehe taotlusel või kooskõlas põhikirja artikli 15 lõikega 5 tegevdirektori taotlusel. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ja need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte asukohas. Tegevdirektoril on õigus koosolekutel ja aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust. Juhatus võib kutsuda oma koosolekutele (igal üksikjuhul eraldi) vaatlejatena muid isikuid. Iga vaatlejariik võib nimetada juhatusse ühe esindaja, kes saab kõik asjakohased dokumendid ja kes võib osaleda juhatuse aruteludes, v.a siis, kui juhatus konkreetsel juhul seda ei luba. Vaatlejariikide esindajatel ei ole hääleõigust ning nad tagavad tundliku teabe konfidentsiaalsuse vastavalt käesoleva määruse artiklile 29 ja huvide konflikti käsitlevatele eeskirjadele. 11. Osaliste esindajad ei vastuta isiklikult mingi meetme eest, mille nad esindajana tegutsedes juhatuses võtnud on. 12. Juhatus võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. See hõlmab konkreetset huvide konflikti avastamise ja vältimise ning tundliku teabe konfidentsiaalsuse tagamise korda. 13. Kui arutatakse ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma ning taristu nõuanderühma ülesannete hulka kuuluvaid küsimusi, kutsutakse nende esimehed juhatuse koosolekutele vaatlejateks, kes võivad osaleda aruteludes, aga kellel ei ole hääleõigust. Nad peavad tagama tundliku teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 ja huvide konfliktikäsitlevate eeskirjadega. 14. Ühisettevõtte erasektorist pärit osaliste esimehed kutsutakse juhatuse koosolekutele osalema vaatlejatena ja osalema aruteludes, ent neil ei ole hääleõigust. Nad peavad tagama tundliku teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 29 ja huvide konflikti käsitlevate eeskirjadega. Artikkel 7 Juhatuse ülesanded 1. Juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte strateegilise suunamise ja toimimise eest ning teeb järelevalvet selle tegevuse üle. Juhatus tagab avaliku sektori vahendite eraldamisel õigluse ja läbipaistvuse põhimõtte korrektse kohaldamise. 2. Komisjon püüab juhatuses olles tagada ühisettevõtte tegevuse ja liidu rahastamisprogrammide asjaomase tegevuse koordineerimise, et edendada integreeritud superandmetöötlus- ja andmetaristu ökosüsteemi arendamisel ning teadusuuringute alase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel koostoimet. 3. Eelkõige täidab juhatus järgmisi ühisettevõtte üldisi haldusülesandeid: a) hindab, kiidab heaks või lükkab tagasi osaliseks saamise taotlusi, järgides põhikirja artikli 3 lõiget 2; b) otsustab osalise ettevõttest väljaarvamise üle, kui too ei täida oma kohustusi; c) arutab ühisettevõtte finantsreegleid ja võtab need kooskõlas käesoleva määruse artikliga 19 vastu; d) arutab ühisettevõtte aastast halduseelarvet (sh ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides) ja võtab selle vastu; e) nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tegevuse tulemuslikkust; f) arutab aastast konsolideeritud tegevusaruannet (sh põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud kulud) ja kiidab selle heaks; g) kasutab personali ametisse nimetamise volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikliga 20; h) kehtestab asjakohasel juhul personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 20 lõikega 3; i) kehtestab kooskõlas käesoleva määruse artikli 21 lõikega 2 vajaduse korral eeskirjad, milles käsitletakse riikide ekspertide lähetamist ühisettevõttesse ja praktikantide kasutamist; j) moodustab asjakohasel juhul lisaks põhikirja artiklis 4 osutatud ühisettevõtte organitele veel nõuanderühmi; k) kehtestab punkti j kohaselt moodustatud nõuanderühmade liikmete valimise, ametisse nimetamise ja ametist vabastamise eeskirjad ja konkreetsed kriteeriumid, sealhulgas soolised ja geograafilise mitmekesisusega seotud kaalutlused, ning kiidab heaks nõuanderühmade iseseisvalt kehtestatud töökorrad; l) arutab haldusosakonna organisatsioonilist struktuuri ja kiidab selle tegevdirektori soovituse alusel heaks; m) esitab vajaduse korral komisjonile ühisettevõtte osalise ettepanekul taotluse käesoleva määruse muutmiseks; n) määrab kindlaks EuroHPC superarvutite kasutamiseks liidule eraldatud pääsuaja jaotamise üld- ja eritingimused kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17; o) kehtestab käesoleva määruse artiklis 18 osutatud äriteenuste tasu suuruse ning teeb otsuse nende teenuste jaoks mõeldud pääsuaja eraldamise kohta; p) arutab ühisettevõtte kommunikatsioonipoliitikat ja kiidab selle tegevdirektori soovituse alusel heaks; q) vastutab ülesannete eest, mida ei ole antud ühelegi ühisettevõtte konkreetsele organile; võib määrata selliseid ülesandeid ühisettevõtte mis tahes organile. 4. Eelkõige täidab juhatus järgmisi EuroHPC superarvutite soetamise ja käitamisega ning käesoleva määruse artiklis 16 osutatud teenitud tuluga seotud ülesandeid: a) arutab põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi EuroHPC superarvutite soetamisega seotud osa ja võtab selle vastu; b) arutab seda osa aastasest tööprogrammist, mis on seotud EuroHPC superarvutite soetamise ja majutavate üksuste valimisega ning põhikirja artikli 18 lõikes 4 osutatud asjaomaste kulude eelarvestusega ja võtab selle vastu; c) kiidab heaks osalemiskutsete avaldamise(konkursside avamise) kooskõlas aastase tööprogrammiga; d) kiidab heaks EuroHPC superarvutit majutavad üksused, kes on valitud välja õiglasel, avatud ja läbipaistval viisil kooskõlas käesoleva määruse artikliga 9; e) teeb igal aastal otsuse käesoleva määruse artiklis 18 osutatud äriteenustest saadud tulu kasutamise kohta; f) kiidab heaks pakkumismenetluste algatamise kooskõlas aastase tööprogrammiga; g) kiidab heaks rahastamiseks valitud pakkumused; h) teeb otsuse EuroHPC superarvutite omandiõiguse võimaliku üleandmise kohta majutavale üksusele, nende teisele üksusele müümise või nende kasutuselt kõrvaldamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikli 11 lõikega 5, artikli 12 lõikega 7 ja artikli 14 lõikega 6; i) teeb otsuse EuroHPC superarvutite omandiõiguse võimaliku üleandmise kohta erasektorist pärit partnerite konsortsiumile, nende teisele üksusele müümise või nende kasutuselt kõrvaldamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 6. ▼M2 4a. Juhatus täidab käesoleva määruse artiklis 12b osutatud tehisintellekti gigatehastega seoses järgmisi ülesandeid: a) arutab põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi tehisintellekti gigatehaste rajamisega seotud osa ja võtab selle vastu; b) arutab aastase tööprogrammi seda osa, mis on seotud tehisintellekti gigatehaste rajamisega ja tehisintellekti gigatehaste konsortsiumide valimisega ning asjaomaste kulude eelarvestusega, ja võtab selle vastu; c) kiidab heaks osalemiskutsete avaldamise kooskõlas aastase tööprogrammiga; d) kiidab heaks tehisintellekti gigatehaseid rajama ja käitama hakkavate tehisintellekti gigatehaste konsortsiumide valiku; e) määrab tehisintellekti gigatehaste kasutamiseks antava liidu pääsuaja tingimused; f) teeb tehisintellekti gigatehase avaliku juhtorganiga seotud otsuseid; g) kiidab heaks ühisettevõtte sõlmitud raamlepingud tehisintellekti gigatehaste oluliste ja suure nõudlusega komponentide tarnimiseks. ▼B 5. Eelkõige täidab juhatus järgmisi ühisettevõtte teadus- ja uuendustegevuse, andmete kasutamise ja oskustega seotud ülesandeid: a) arutab algatuse alguses seda osa mitmeaastasest strateegilisest programmist, mis on seotud põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooniga, võtab selle vastu ning vajaduse korral muudab seda kogu programmi „Euroopa horisont“ kestuse jooksul; mitmeaastases strateegilises programmis on muu hulgas kirjas teised Euroopa partnerlused, millega ühisettevõte seab sisse ametliku korralise koostöö, ning võimalused koostoimeks ühisettevõtte meetmete ning riiklike või piirkondlike algatuste ja poliitikate vahel, tuginedes osalevatelt riikidelt saadud teabele; b) arutab seda põhikirja artikli 18 lõikes 4 osutatud osa aastasest tööprogrammist, mis on seotud teadusuuringute ja innovatsiooniga ning asjaomaste kulude eelarvestusega, et viia mitmeaastane strateegiline programm ellu (sh projektikonkursside sisu, konkursi teema rahastamismäär ning taotluste esitamise, hindamise, väljavalimise ja rahuldamise ning vaidlustusmenetlusega seotud reeglid) ja võtab selle vastu; c) kiidab heaks projektikonkursside algatamise kooskõlas aastase tööprogrammiga; d) kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja; e) vastutab ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni programmi ja konkreetsete meetmete edenemise hoolika ja õigeaegse järelevalve eest lähtudes komisjoni prioriteetidest ning mitmeaastasest strateegilisest programmist ning rakendab vajaduse korral parandusmeetmeid, et tagada ühisettevõtte eesmärkide saavutamine. ▼M2 5a. Kvanttehnoloogia tegevussuuna suhtes kohaldatakse põhikirja artikli 7 lõiget 5, välja arvatud kvantarvutite soetamise ja käitamisega seotud tegevus, mille suhtes kohaldatakse põhikirja artikli 7 lõiget 4. ▼B 6. Eelkõige täidab juhatus järgmisi võimekuse suurendamise ja laiendamisega seotud ülesandeid: a) arutab seda põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud osa aastasest strateegilisest programmist, mis on seotud võimekuse suurendamise ja laiendamisega, ning võtab selle vastu; b) arutab seda põhikirja artikli 18 lõikes 4 osutatud osa aastasest tööprogrammist, mis on seotud võimekuse suurendamise ja laiendamisega ning asjaomaste kulude eelarvestusega, ning võtab selle vastu; c) kiidab heaks projektikonkursside ja pakkumismenetluste algatamise kooskõlas aastase tööprogrammiga; d) kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja. 7. Eelkõige täidab juhatus järgmisi ühisettevõtte kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu liidendamise ja ühendatuse ning rahvusvahelise koostööga seotud ülesandeid: a) arutab seda põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud osa mitmeaastasest strateegilisest programmist, mis on seotud kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu liidendamise, ühenduvuse ja rahvusvahelise koostööga seotud ülesannetega, ning võtab selle vastu; b) arutab seda põhikirja artikli 18 lõikes 4 osutatud osa aastasest tööprogrammist, mis on seotud kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu liidendamise, ühenduvuse ja rahvusvahelise koostööga seotud ülesannetega ning asjaomaste kulude eelarvestusega, ning võtab selle vastu; c) kiidab heaks projektikonkursside ja pakkumismenetluste algatamise kooskõlas aastase tööprogrammiga; d) kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja. Artikkel 8 Tegevdirektori ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine 1. Komisjon esitab tegevdirektori kanditaatide nimekirja pärast seda, kui ta konsulteerinud ühisettevõtte muude osalistega kui liit. Konsulteerimiseks nimetavad muud osalised kui liit ühisel kokkuleppel oma esindajad ja juhatuse nimel tegutseva vaatleja. Tegevdirektori nimetab komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja alusel ametisse juhatus, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. 2. Tegevdirektor on personali liige ning ta võetakse teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel tööle ühisettevõtte ajutise teenistujana. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet juhatuse esimees. 3. Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon (kaasates vastavalt vajadusele ka muid osalisi kui liit) tegevdirektori töö tulemuslikkust ning ühisettevõtte edasisi ülesandeid ja väljakutseid. 4. Juhatus võib komisjoni ettepanekul, milles on arvesse võetud lõikes 3 osutatud hindamist, pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni neljaks aastaks. 5. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või oma teise ametiaja lõpus osaleda uues sama ametikoha täitmiseks korraldatud valikumenetluses. 6. Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes põhikirja artikli 7 lõike 3 punkti e kohase otsusega, mille juhatus teeb komisjoni ettepaneku põhjal, mille koostamisse on komisjon vastavalt vajadusele kaasanud muud osalised kui liit. 7. Ajaks, mil tegevdirektori ametikoht on täitmata, võib komisjon nimetada tegevdirektorile määratud ülesandeid täitma ajutise tegevdirektori. Artikkel 9 Tegevdirektori ülesanded 1. Tegevdirektor on tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega. 2. Tegevdirektor on ühisettevõtte seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele ja täidab oma tööülesandeid talle antud volituste piires täiesti sõltumatult. 3. Tegevdirektor vastutab ühisettevõtte eelarve täitmise eest. 4. Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid: a) esitab juhatusele arutamiseks ja vastuvõtmiseks põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise programmi projekti; b) koostab ja esitab juhatusele arutamiseks ja vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, sh ametikohtade loetelu, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse kohta ning lepingulise personali ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides; c) koostab ja esitab juhatusele arutamiseks ja vastuvõtmiseks aastase tööprogrammi projekti, milles on esitatud tööstuse ja teaduse nõuandekogu ettepanekul põhineva teadusuuringute ja innovatsiooni programmi, hangete programmi, võimekuse suurendamise ja tegevuse laiendamise programmi, liidendamise, ühenduvuse ja rahvusvahelise koostöö programmi elluviimiseks vajalikud projekti- ja muude osalemiskutsete ja pakkumismenetluste kohaldamisala ning osalevate riikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus; d) esitab juhatusele arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande; e) koostab ja esitab juhatusele heakskiitmiseks aastase konsolideeritud tegevusaruande, sh teabe vastavate kulude kohta; f) allkirjastab ühisettevõtte nimel oma volituste piires konkreetseid toetuslepinguid, lepinguid ja otsuseid; g) allkirjastab hankelepinguid; h) jälgib ühisettevõttele kuuluvate ja selle rahastatud EuroHPC superarvutite käitamist, sh liidule eraldatud pääsuaja jaotust, teaduslikul ja tööstuslikul eesmärgil kasutajate pääsuõigustest kinnipidamist ning osutatud teenuste kvaliteeti; i) esitab juhatusele ühisettevõtte kommunikatsioonipoliitika ettepaneku; j) korraldab ja suunab ühisettevõtte tegevust ja personali ning teeb nende üle järelevalvet juhatuselt talle delegeeritud volituste piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 20 lõikes 2; k) kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada; l) tagab riskihindamise ja -juhtimise; m) korraldab vajaduse korral ühisettevõtte siseauditiüksuse loomise; n) eraldab kooksõlas juhatuse sätestatud pääsupoliitikaga pääsuaega hädaolukorra- ja kriisiohjeks; o) võtab muid meetmeid, mis on vajalikud selleks, et hinnata ühisettevõtte tulemusi käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisel; p) täidab muid ülesandeid, mille juhatus on talle usaldanud või delegeerinud. 5. Tegevdirektor loob haldusosakonna, mis täidab kõiki käesolevast määrusest tulenevaid tugiülesandeid tegevdirektori järelevalve all. Haldusosakond koosneb ühisettevõtte personalist ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid: a) pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 osutatud finantsreeglitega; b) korraldab aastases tööprogrammis ettenähtud projektikonkursse ning haldab toetuslepinguid ja otsuseid; c) korraldab aastases tööprogrammis ettenähtud pakkumismenetlusi ning haldab lepinguid; d) juhib majutavate üksuste valimismenetlust ja haldab majutuslepinguid; e) annab ühisettevõtte osalistele ja teistele organitele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja tuge ning vastab nende konkreetsetele päringutele; f) toimib ühisettevõtte organite sekretariaadina ja toetab juhatuse loodud nõuanderühmi. Artikkel 10 Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ▼M2 1. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühmast, taristu nõuanderühmast ning kvanttehnoloogia nõuanderühmast. ▼B 2. Vastavalt põhikirja punktile ja artikli 7 lõike 3 punktile k kuulub teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma kuni 12 liiget, kellest kuni kuus nimetavad erasektori liikmed vastavalt nende kohustustele ühisettevõttes ja kuni kuus liiget nimetab juhatus. 3. Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma kuulub kuni kuus osalevate riikide esitatud ja juhatuse poolt ametisse nimetatud vaatlejat. 4. Taristu nõuanderühm koosneb kaheteistkümnest liikmest. Vastavalt punktile ja põhikirja artikli 7 lõike 3 punktile k nimetab juhatus ametisse taristu nõuanderühma liikmed. 5. Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma ning taristu nõuanderühma liikmed nimetatakse ametisse kuni kaheaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra. 6. Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm ning taristu nõuanderühm kohtuvad oma tegevuse koordineerimiseks vähemalt korra aastas. ▼M2 7. Kvanttehnoloogia nõuanderühma kuulub kuni 12 liiget, kellest kuni kuus nimetavad erasektori liikmed vastavalt nende kohustustele ühisettevõttes ja kuni kuus liiget nimetab juhatus kooskõlas põhikirja artikli 7 lõike 3 punktiga k. Kvanttehnoloogia nõuanderühma kuulub kuni kuus osalevate riikide esitatud ja juhatuse poolt ametisse nimetatud vaatlejat. ▼B Artikkel 11 Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma toimimine 1. Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. 2. Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm võib vajaduse korral nimetada töörühmad, mille tegevuse üldise koordineerimise eest vastutab üks või mitu liiget. 3. Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm valib omale esimehe. 4. Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra, sh nõuanderühma esindavate koosseisu kuuluvate üksuste nimetamise ja nende nimetamise kestuse. Artikkel 12 Taristu nõuanderühma toimimine 1. Taristu nõuanderühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. 2. Taristu nõuanderühm võib vajaduse korral nimetada töörühmad, mille tegevuse üldise koordineerimise eest vastutab üks või mitu liiget. 3. Taristu nõuanderühm valib omale esimehe. 4. Taristu nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra, sh nõuanderühma esindavate koosseisu kuuluvate üksuste nimetamise ja nende nimetamise kestuse. ▼M2 Artikkel 12a Kvanttehnoloogia nõuanderühma toimimine 1. Kvanttehnoloogia nõuanderühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. 2. Kvanttehnoloogia nõuanderühm võib vajaduse korral moodustada töörühmad, mille tegevuse üldise koordineerimise eest vastutab üks või mitu liiget. 3. Kvanttehnoloogia nõuanderühm valib omale esimehe. 4. Kvanttehnoloogia nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra, milles sätestatakse ka nõuanderühma koosseisu kuuluvate teda esindavate üksuste nimetamise kord ja nende volituste kestus. ▼B Artikkel 13 Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma ülesanded 1. Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühm: a) koostab oma panuse põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevuste mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning vaatab selle korrapäraselt läbi vastavalt teaduse ja tööstuse nõudluse muutumisele; b) korraldab avalikud konsultatsioonid, mis on avatud kõikidele kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmadele, et teavitada neid mitmeaastase strateegilise programmi projektist ja seotud konkreetse aasta teadusuuringute ja innovatsiooni programmi projektist ning koguda nende kohta tagasisidet. 2. Lõikes 1 osutatud panus mitmeaastase strateegilise programmi projekti käsitleb a) strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, milles on kirjas teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia ja lõppkasutajarakenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks eri rakendusvaldkondades, et toetada liidus integreeritud kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse ning andmete ökosüsteemi arengut, suurendada liidu vastupanuvõimet ning aidata luua uusi turge ja ühiskondlikke rakendusi; samuti on seal kirjas Euroopa tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu edendamise meetmed; b) teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna võimalikke rahvusvahelise koostöö meetmeid, mis annavad lisaväärtust ja on kõigi poolte huvides; c) koolitus- ja haridusprioriteete, et kaotada kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötluse tehnoloogia ja rakendustega seotud võtmepädevuste ja oskuste nappus (eriti tööstuses). Artikkel 14 Taristu nõuanderühma ülesanded 1. Taristu nõuanderühm nõustab juhatust EuroHPC superarvutite soetamise ja käitamise teemal. Selleks ta: a) koostab oma panuse põhikirja artikli 18 lõikes 1 osutatud EuroHPC superarvutite soetamise, suutlikkuse suurendamise ja tegevuse laiendamise mitmeaastase strateegilise programmi projekti ning vaatab selle korrapäraselt läbi vastavalt teaduse ja tööstuse nõudluse muutumisele; b) korraldab avalikkusega konsulteerimisi (kus saavad osaleda kõik kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh kvantandmetöötluse valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmad), et teada anda mitmeaastase strateegilise EuroHPC superarvutite soetamise ja käitamise programmi projektist ning seonduvatest konkreetse aasta tööprogrammis kavandatud tegevustest ning koguda nende kohta tagasisidet. 2. Lõikes 1 osutatud panus mitmeaastase strateegilise programmi projekti käsitleb a) EuroHPC superarvutite omandamist, võttes muu hulgas arvesse soetamise plaane, vajalikku võimekuse suurendamist, rakenduste ja kasutajate liike, millega/kellega on vaja tegeleda, asjaomaseid kasutajanõudeid ja sobivaid süsteemiarhitektuure, kasutajate vajadusi ning taristu arhitektuuri; b) selle taristu liidendamist ja omavahelist ühendamist, võttes muu hulgas arvesse integreerimist riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantandmetöötluse taristutega) ning üliühendatud ja liidendatud taristu arhitektuuri, ning c) võimekuse suurendamist, sh riiklikud kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused, tegevuse laiendamine, lõppkasutajate koolitamine ning Euroopa tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamise edendamise võimalused eelkõige riiklikes kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskustes. ▼M2 Artikkel 14a Kvanttehnoloogia nõuanderühma ülesanded 1. Kvanttehnoloogia nõuanderühm: a) koostab oma panuse mitmeaastase strateegilise programmi projekti seoses kvanttehnoloogiaalaste tegevustega ja nendega seotud teemadega, millele on osutatud põhikirja artiklis 18, ning vaatab selle korrapäraselt läbi vastavalt teaduses, tööstuses ja poliitikas ilmnevale nõudluse muutumisele; b) korraldab avalikke konsultatsioone, kus saavad osaleda kõik kvanttehnoloogia valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmad, et teavitada neid mitmeaastase strateegilise programmi projektist ning seonduvatest konkreetse aasta tööprogrammis kavandatud tegevustest ning koguda nende kohta tagasisidet. 2. Lõikes 1 osutatud panus mitmeaastase strateegilise programmi projekti käsitleb: a) kvanttehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu ning nende Euroopa digitaalsesse ökosüsteemi integreerimise strateegilisi prioriteete teadusuuringute, innovatsiooni, rakendamise ja taristu valdkonnas, et toetada liidu vastupanuvõimet, tehnoloogilist suveräänsust ja strateegilist autonoomiat; b) kvanttehnoloogiaalase rahvusvahelise koostöö võimalusi, mis loovad lisaväärtust ja on vastastikku huvipakkuvad, tagades samal ajal kooskõla liidu väärtuste ja julgeolekuhuvidega; c) koolituse, hariduse ja tööjõu arendamise prioriteete, mille kaudu tegeleda tähtsaimate pädevustega ja oskuste nappusega kvanttehnoloogia valdkonnas, sealhulgas teadlikkusega julgeoleku seisukohast tundlikest rakendustest; d) kvanttaristu soetamist, kasutuselevõttu ja käitamist, sealhulgas ühendamist ja liidendamist kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu ja muu digitaristuga, nagu kvantkommunikatsiooni ja kvanttaju taristu; e) meetmeid võimekuse suurendamiseks, koostalitlusvõime, standardimise ja turvalisuse tagamiseks kvanttehnoloogia valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu kahesuguse kasutusega seotud riskidele ning liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomsuse või julgeoleku kaitsele. ▼B Artikkel 15 Rahastamisallikad 1. Ühisettevõtet rahastavad ühiselt selle osalised, kes teevad osade kaupa rahalisi ja mitterahalisi panuseid, nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3. 2. Ühisettevõtte halduskulud ei ületa 92 000 000 eurot ning kaetakse käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud rahalisest panusest. Kui osa halduskulude katteks antud liidu panusest jääb kasutamata, võib selle anda ühisettevõtte tegevuskulude jaoks. 3. Ühisettevõtte tegevuskulud kaetakse järgmiste vahendite abil: a) liidu rahaline panus; b) majutava üksuse asutamiskohaks oleva osaleva riigi või majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline panus, sealhulgas liidu panus, mida vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 15 lõikele 3 peetakse osaleva riigi panuseks, ühisettevõttesse EuroHPC superarvutite ja kvantseadmete soetamiseks ja käitamiseks kuni ajani, mil nende omandiõigus antakse üle majutavale üksusele, need müüakse või kasutuselt kõrvaldatakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 11 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 7, millest arvatakse maha ühisettevõtte ning liidu muu rahaline panus nende kulude hüvitamisse; c) majutava üksuse asutamiskohaks oleva osaleva riigi või majutavate üksuste konsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide mitterahaline osalus, sealhulgas liidu panus, mida vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 15 lõikele 3 peetakse osaleva riigi panuseks, mille moodustavad kulud, mida majutavad üksused on kandnud ühisettevõttele kuuluvate superarvutite käitamise kuludena ning millest arvatakse maha ühisettevõtte osalus ja muu liidu osalus nende kulude hüvitamiseks; d) majutava üksuse asutamiskohaks oleva osaleva riigi või majutuskonsortsiumisse kuuluvate osalevate riikide rahaline panus, sealhulgas liidu panus, mida vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 15 lõikele 3 peetakse osaleva riigi panuseks, mille moodustavad koos ühisettevõttega keskklassi EuroHPC superarvutite soetamise kulud, millest arvatakse maha ühisettevõtte panus ja liidu muu panus nende kulude hüvitamisse; e) erasektorist pärit partnerite konsortsiumi rahaline panus, mille moodustavad tööstuslike EuroHPC superarvutite koos ühisettevõttega soetamise ja käitamise kulud, millest arvatakse maha ühisettevõtte panus ja liidu muu panus nende kulude hüvitamisse, kuni nende omandiõigus antakse üle majutavale üksusele, need müüakse või kasutuselt kõrvaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 6; f) osalevate riikide rahalised panused, sealhulgas liidu panus, mida vastavalt määruse (EL) 2021/695 artikli 15 lõikele 3 peetakse osaleva riigi panuseks, neis asutatud abisaajate rahastamiskõlblikesse kuludesse teaduse ja innovatsiooni tegevuskava kohaste kaudsete meetmete rakendamisel, mis täiendavad ühisettevõttelt toetusesaajatele hüvitatavaid kulusid ning millest arvatakse maha ühisettevõtte panus ja liidu muu panus nende kulude hüvitamisse. Sellised panused ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist; ▼C1 g) käesoleva määruse artikli 2 punktides 16 ja 17 määratletud erasektorist pärit osaliste või nende koosseisu kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste mitterahalised panused. ▼B 4. Ühisettevõtte eelarvesse kantavad vahendid koosnevad järgmistest panustest: a) liidu rahaline panus halduskulude katteks; b) osaliste rahaline panus tegevuskulude katteks; c) ühisettevõtte teenitud tulu; d) muud rahalised panused, vahendid ja tulud; e) ühisettevõttele tasutud panustelt teenitud intresse käsitatakse ettevõtte tuluna. 5. Kui mõni ühisettevõtte osaline ei täida oma rahalise panusega seotud kulukohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku juhatuse koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud osaline ettevõttest välja arvata või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid. Kohustused täitmata jätnud osalise hääleõigus peatatakse kuni ta oma kohustused täidab. Ühisettevõte ega tema osalised ei ole kohustatud katma kohustuse täitmata jätnud osaliste rahalist panust. 6. Kõik ühisettevõtte vahendid ja tegevused on ette nähtud käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks. 7. Kogu ühisettevõtte loodud või talle käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks üle antud vara on ühisettevõtte omand. See ei hõlma EuroHPC superarvuteid, mille omandiõiguse on ühisettevõte käesoleva määruse artikli 11 lõike 5, artikli 12 lõike 7, artikli 13 lõike 6 ja artikli 14 lõike 6 kohaselt üle andnud majutavale üksusele. 8. Kulude katmise järel ülejäävaid tulusid ei maksta ühisettevõtte osalistele (v.a ühisettevõtte likvideerimise korral). ▼M2 Artikkel 16 Eelarvelised kulukohustused Ühisettevõtte eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks. Alates 2025. aasta jaanuarist peab aastaste osamaksetega olema katmata vähemalt 20 % järelejäänud aastate kumulatiivsest eelarvest. ▼B Artikkel 17 Majandusaasta Majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Artikkel 18 Tegevuse ja finantsplaanimine 1. Mitmeaastases strateegilises programmis määratakse käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud ühisettevõtte eesmärkide saavutamise strateegia ja plaanid. See peab sisaldama järgmist: superarvutite soetamine, teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevused, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni kava, võimekuse suurendamine ja tegevuse laiendamine, liidendamine, ühenduvus ja rahvusvaheline koostöö. Samuti peavad selles olema komisjonilt ja osalevatelt riikidelt saadud mitmeaastased finantsperspektiivid. 2. Erasektorist pärit osalised koostavad teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekti ning esitavad selle teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühmale. 3. Tööstus- ja teaduse nõuandekogu paneb kokku mitmeaastase strateegilise programmi ja esitab selle tegevdirektorile. Selle alusel koostab tegevdirektor aastase tööprogrammi projekti. 4. Aastase tööprogrammi projekt peab sisaldama teadus- ja innovatsioonitegevusi, hanketegevusi, võimekuse suurendamise ja laiendamise tegevusi, liidendamise ja ühenduvuse tegevusi, rahvusvahelise koostöö tegevusi ning vastavate kulude eelarvestust järgneva aasta kohta. 5. Tegevdirektor esitab juhatusele käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2 nimetatud halduslepingud, mis tõendavad kulude eelarvestust. 6. Aastane tööprogramm võetakse vastu selle rakendamisele eelneva aasta lõpuks. Aastane tööprogramm avalikustatakse. 7. Tegevdirektor koostab järgneva aasta eelarve projekti ja esitab selle vastuvõtmiseks juhatusele. 8. Juhatus võtab aasta eelarve vastu selle täitmisele eelneva aasta lõpuks. 9. Aastaeelarvet kohandatakse liidu üldeelarves sätestatud liidu rahalise panuse arvessevõtmiseks. Artikkel 19 Tegevus- ja finantsaruandlus 1. Tegevdirektor annab kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 osutatud finantsreeglitega igal aastal juhatusele aru oma ülesannete täitmisest. Aastane konsolideeritud tegevusaruanne sisaldab muu hulgas teavet järgneva kohta: a) tehtud teadus-, innovatsiooni- ja muud meetmed ning vastavad kulutused; b) taristu soetamine ja käitamine, sh selle kasutamine ja juurdepääs sellele, samuti iga osaleva riigi tegelikult kasutatud pääsuaeg; c) esitatud projektitaotlused ja pakkumused osalejaliigiti (sh VKEd) ja riigiti; d) rahastamiseks valitud kaudsed meetmed osalejaliigiti (sh VKEd) ja riigiti ning ühisettevõttelt konkreetsetele osalejatele ja meetmetele antud panuste kaupa; e) rahastamiseks valitud pakkumused hankija liigiti (sh VKEd) ja riigiti ning ühisettevõttelt konkreetsetele töövõtjatele ja hankemeetmetele antud panuste kaupa; f) hangete tulemused; g) edusammud käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisel ja nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku edasise töö ettepanekud. 2. Ühisettevõtte peaarvepidaja edastab esialgse raamatupidamise aastaaruande ühisettevõtte finantsreeglite kohaselt komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale. 3. Tegevdirektor edastab eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruande finantsreeglite kohaselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. 4. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub ühisettevõtte finantsreegleid järgides. Artikkel 20 Siseaudit 1. Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes. 2. Ühisettevõte peab suutma teha enda siseauditi ise. Artikkel 21 Osaliste vastutus ja kindlustus 1. Ühisettevõtte osaliste rahaline vastutus ühisettevõtte võlgade eest piirdub nende poolt ühisettevõttele juba antud rahalise panusega. 2. Ühisettevõte sõlmib sobiva kindlustuslepingu ja hoiab selle kehtiva. Artikkel 22 Huvide konflikt 1. Ühisettevõte, selle organid ja personal väldivad oma tegevuses huvide konflikti. 2. Juhatus võtab vastu oma liikmete ja ühisettevõtte muudes organites ja rühmades osalejate huvikonfliktide ärahoidmise ja lahendamise eeskirjad. Artikkel 23 Likvideerimine 1. Ühisettevõte likvideeritakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus. 2. Lisaks lõikes 1 sätestatule käivitub likvideerimismenetlus automaatselt siis, kui liit või kõik muud osalised kui liit ühisettevõttest lahkuvad. 3. Ühisettevõtte likvideerimismenetluseks nimetab juhatus ametisse ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid. 4. Kui ühisettevõte likvideeritakse, kasutatakse kõiki selle varasid selle kohustuste ning likvideerimiskulude katmiseks. Ühisettevõttele kuuluvad superarvutid antakse üle vastavatele majutavatele üksustele või erasektorist pärit partnerite konsortsiumile, müüakse või kõrvaldatakse kasutuselt juhatuse otsusega ja järgides majutuslepingut. Ühisettevõtte osalised ei vastuta kulude eest, mis on tekkinud pärast superarvuti omandiõiguse üleandmist, arvuti müümist või kasutuselt kõrvaldamist. Omandiõiguse üleandmisel hüvitab majutav üksus või erasektorist pärit partnerite konsortsium üleantud superarvutite jääkväärtuse. Ülejääk jagatakse likvideerimise ajaks alles jäänud osaliste vahel proportsionaalselt nende rahalise panusega ühisettevõttesse. Iga selline liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu üldeelarvesse. 5. Kui ühisettevõtte sõlmitud lepingu ja vastu võetud otsuse, sh hankelepingu kestus on ühisettevõtte tegevusajast pikem, kehtestatakse selle sobivaks haldamiseks spetsiaalne kord.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 20.01.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32021R1173
EULAW -
European Regulation published on http://eur-lex.europa.eu/