+Artikkel 25 Sobivuse ja asjakohasuse hindamine ning aruannete esitamine klientidele
---+Artikkel 25 1.
---+Artikkel 25 2.
---+Artikkel 25 3.
---+Artikkel 25 4.
---+Artikkel 25 5.
---+Artikkel 25 6.
---+Artikkel 25 7.
---+Artikkel 25 8.
---+Artikkel 25 9.
---+Artikkel 25 10.
---+Artikkel 25 11.

Artikkel 25 Sobivuse ja asjakohasuse hindamine ning aruannete esitamine klientidele

1. Ülevaade

,
Artikkel 25 1.
Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud tagaksid ja tõendaksid taotluse korral pädevatele asutustele, et füüsilistel isikutel, kes pakuvad klientidele investeerimisühingu nimel investeerimisnõustamist või teavet finantsinstrumentide, investeerimisteenuste või kõrvalteenuste kohta, on vajalikud teadmised ja pädevused, et täita artiklist 24 ja käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid avaldavad selliste teadmiste ja pädevuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.
Artikkel 25 2.
Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemisega tegelemisel omandab investeerimisühing vajaliku teabe kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta seoses konkreetse toote või teenuse liigiga, kõnealuse isiku finantsseisundi, sealhulgas tema kahjumi katmise võime, ja investeerimiseesmärkide, sealhulgas tema riskitaluvuse kohta, et võimaldada investeerimisühingul soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile tema jaoks sobivaid ning eelkõige tema riskitaluvusele ja kahjumi katmise võimele vastavaid investeerimisteenuseid ja finantsinstrumente.

Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui investeerimisühing tegeleb investeerimisnõustamisega, soovitades artikli 24 lõike 11 kohaselt komplekteeritud teenuste või toodete paketti, on kogu komplekteeritud pakett sobiv.

Kui investeerimisühing osutab investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis sisaldavad finantsinstrumentide vahetamist, hangib investeerimisühing vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsib finantsinstrumendi vahetamise kulu ja tulu. Kui investeerimisühing annab investeerimisnõu, siis annab ta kliendile teada, kas finantsinstrumendi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu.
Artikkel 25 3.
Liikmesriigid tagavad, et muude kui lõikes 2 osutatud investeerimisteenuste osutamisel paluvad investeerimisühingud kliendil või potentsiaalsel kliendil esitada andmed oma teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas, mis on seotud pakutava või nõutava konkreetse toote või teenuse liigiga, et võimaldada investeerimisühingul hinnata, kas kavandatud investeerimisteenus või toode on kliendile sobiv. Artikli 24 lõike 11 kohaselt teenuste või toodete komplekti kavandamise puhul kaalutakse hindamisel kogu komplekteeritud paketi asjakohasust.

Kui investeerimisühing leiab esimese lõigu kohaselt saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks sobiv, hoiatab investeerimisühing klienti või potentsiaalset klienti. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.

Juhul kui kliendid või potentsiaalsed kliendid otsustavad mitte esitada esimeses lõigus osutatud teavet või kui nad esitavad oma teadmiste ja kogemuste kohta ebapiisavad andmed, hoiatab investeerimisühing neid sellest, et investeerimisühing ei saa kindlaks teha, kas kavandatud teenus või toode on nende jaoks sobiv. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.
Artikkel 25 4.

Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel üksnes klientide korralduste täitmises või vastuvõtmises ja edastamises seisnevate investeerimisteenuste osutamisel koos kõrvalteenustega või ilma nendeta, arvates välja I lisa B jao punktis 1 osutatud krediidi või laenude andmise, mis ei hõlma klientide laenude, arvelduskontode ja arvelduskrediidi olemasolevaid krediidilimiite, osutada kõnealuseid investeerimisteenuseid oma klientidele ilma vajaduseta hankida teavet või teha tuvastamist, mis on ette nähtud lõikega 3, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

teenused, mis on seotud mis tahes järgmise finantsinstrumendiga:

i) 

aktsiad, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, kui need on äriühingute aktsiad, välja arvatud aktsiad mitte-eurofondist ühisinvesteerimisettevõtjas, ning aktsiad, mis hõlmavad tuletisinstrumenti;

ii) 

võlakirjad või muud liiki võlainstrumendid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, välja arvatud sellised, mis hõlmavad tuletisinstrumenti või on sellise struktuuriga, mis teeb kliendi jaoks keeruliseks kaasneva riski mõistmise;

iii) 

rahaturuinstrumendid, välja arvatud need, mis hõlmavad tuletisinstrumenti või on sellise struktuuriga, mis teeb kliendi jaoks keeruliseks kaasneva riski mõistmise;

iv) 

eurofondi aktsiad või osakud, välja arvatud struktureeritud eurofondid, nagu on osutatud määruse (EL) nr 583/2010 artikli 36 lõike 1 teises lõigus;

v) 

investeerimishoiused, välja arvatud hoiused, mille struktuuri tõttu on kliendil raske mõista tootlusega seotud riski või toote enne lõpptähtaega müümisega kaasnevat kulu;

vi) 

muud lihtfinantsinstrumendid käesoleva lõike kohaldamiseks.

▼M3

Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse kolmanda riigi turg samaväärseks reguleeritud turuga, kui järgitakse kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud nõudeid ja korda.

Liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral võtab komisjon artikli 89a lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu samaväärsuse otsused, millega kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik tagab, et kolmandas riigis tegevusloa saanud reguleeritud turg vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on käesoleva punkti kohaldamiseks samaväärsed määrusest (EL) nr 596/2014, käesoleva direktiivi III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat järelevalvet ja mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Kõnealune pädev asutus selgitab, miks võib tema arvates pidada asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku samaväärseks, ning annab selleks asjakohast teavet.

Kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku võib pidada samaväärseks, kui raamistik vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

i) 

turgudel peab olema tegevusluba ning turgudele kohaldatakse regulaarselt tõhusat järelevalvet ja riiklikku sundi õigusnormide täitmise tagamiseks;

ii) 

turgudel on selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad;

iii) 

väärtpaberite emitentidel on kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, ning

iv) 

turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

▼B

b) 

teenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel;

c) 

klienti või potentsiaalset klienti on selgelt teavitatud, et kõnealuse teenuse osutamisel ei nõuta investeerimisühingult pakutava finantsinstrumendi või teenuse asjakohasuse hindamist ning et seepärast ei saa talle osaks asjakohaste äritegevuseeskirjadega kaasneva kaitse eelised. Sellise hoiatuse võib esitada standardvormis;

d) 

investeerimisühing täidab artiklist 23 tulenevaid kohustusi.
Artikkel 25 5.
Investeerimisühing seab sisse registri, mis sisaldab ühingu ja kliendi vahel sõlmitud dokumenti või dokumente, millega sätestatakse poolte õigused ja kohustused, ning muid tingimusi, mille alusel investeerimisühing kliendile teenuseid osutab. Lepingu osaliste õigused ja kohustused võib lisada viidetena teistele dokumentidele või õigusaktidele.
Artikkel 25 6.
Investeerimisühing esitab kliendile püsival andmekandjal piisavad aruanded osutatud teenuse kohta. Kõnealused aruanded sisaldavad perioodilisi teateid klientidele, võttes arvesse hõlmatud finantsinstrumentide liiki ja keerukust ning kliendile osutatud teenuse laadi ning sisaldavad vajaduse korral kliendi nimel tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid.

Investeerimisnõustamisel esitab investeerimisühing enne tehingu tegemist kliendile püsival andmekandjal sobivuse kirjelduse, milles kirjeldatakse esitatud nõuannet ja seda, kuidas asjaomane nõuanne vastab jaekliendi eelistustele, eesmärkidele ja muudele omadustele.

Kui leping osta või müüa finantsinstrumenti sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis ei võimalda sobivuse kirjeldust eelnevalt esitada, võib investeerimisühing esitada kirjaliku sobivuse kirjelduse püsival andmekandjal viivitamata pärast seda, kui klient on lepingu sõlminud, tingimusel et on täidetud mõlemad järgmised nõuded:

a) 

klient on andnud nõusoleku saada sobivuse kirjeldus põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist ja

b) 

investeerimisühing on andnud kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine edasi selleks, et sobivuse kirjeldus enne tehingut kätte saada.

Kui investeerimisühing pakub väärtpaberiportfelli valitsemist või ta on teavitanud klienti sellest, et ta viib läbi perioodilise sobivuse hindamise, sisaldab perioodiline aruanne ajakohastatud kirjeldust selle kohta, kuidas asjaomane investeering vastab kliendi eelistustele ja eesmärkidele ning jaekliendi muudele omadustele.
Artikkel 25 7.
Kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL ( 15 ) tarbijate krediidivõimelisuse hindamist käsitlevaid sätteid, tingimuseks on samale tarbijale investeerimisteenuse osutamine seoses pandikirjadega, mis on välja antud konkreetselt elamukinnisvara finantseerimise tagamiseks ja millel on samad tingimused elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguga, et laen oleks väljamakstav, refinantseeritav või tagasi makstav, ei kohaldata nimetatud teenuse suhtes käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.
Artikkel 25 8.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, millega tagatakse, et investeerimisühingud järgivad oma klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud põhimõtteid, mis puudutab muu hulgas teavet, mis tuleb hankida teenuste ja finantsinstrumentide klientidele sobivuse või asjakohasuse hindamisel, kriteeriumeid lihtfinantsinstrumentide hindamiseks käesoleva artikli lõike 4 punkti a alapunkti vi kohaldamisel, klientidele teenuste osutamisega seotud andmete ja lepingute ning klientidele esitatavate osutatud teenuseid käsitlevate perioodiliste aruannete sisu ja vormi. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist:

a) 

kliendile või potentsiaalsele kliendile pakutavate või osutatavate teenuste laad, pidades silmas tehingute liiki, eset, mahtu ja sagedust;

b) 

pakutavate või kaalumisel olevate toodete laad, sealhulgas eri tüüpi finantsinstrumendid;

c) 

kliendi või potentsiaalse kliendi jaekliendi või kutselise kliendi staatus või lõike 6 korral nende liigitamine võrdseks vastaspooleks.
Artikkel 25 9.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab hiljemalt 3. jaanuariks 2016 vastu suunised, millega täpsustatakse lõikes 1 nõutud teadmiste ja pädevuste hindamise kriteeriume.
Artikkel 25 10.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab hiljemalt 3. jaanuariks 2016 välja suunised, ja ajakohastab neid korrapäraselt, et hinnata järgmist:

a) 

lõike 4 punkti a alapunktide ii ja iii kohased finantsinstrumendid, mille struktuuri tõttu on kliendil raske mõista nendega kaasnevat riski;

b) 

lõike 4 punkti a alapunkti v kohased investeerimishoiused, mille struktuuri tõttu on kliendil raske mõista nende tootlusega seotud riski või nende enne lõpptähtaega müümisega kaasnevat kulu.
Artikkel 25 11.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada välja suunised ja ajakohastada neid korrapäraselt selliste finantsinstrumentide hindamiseks, mis liigitatakse lõike 4 punkti a alapunkti vi tähenduses lihtfinantsinstrumentideks, võttes arvesse lõike 8 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid