+Artikkel 21b ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja
---+Artikkel 21b 1.
---+Artikkel 21b 2.
---+Artikkel 21b 3.
---+Artikkel 21b 4.
---+Artikkel 21b 5.
---+Artikkel 21b 6.
---+Artikkel 21b 6a.
---+Artikkel 21b 7.
---+Artikkel 21b 8.
---+Artikkel 21b 9.
---+Artikkel 21b 10.

Artikkel 21b ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
Artikkel 21b 1.
Samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluval kahel või enamal liidus asuval ►C4  finantsinstitutsioonil ◄ peab liidus olema asutatud üks ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja.
Artikkel 21b 2.

Pädev asutus võib lõikes 1 osutatud ►C4  finantsinstitutsioonil ◄ lubada omada kahte ELis vahelülina tegutsevat emaettevõtjat, kui ta teeb kindlaks, et üheainsa ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamine:

▼C4

a) 

oleks vastuolus tegevuste eraldatuse kohustusliku nõudega, mis on kehtestatud selle kolmanda riigi õigusnormidega või järelevalvet tegeva asutuse poolt, kus asub kolmanda riigi konsolideerimisgrupi põhiemaettevõtja peakontor, või

▼M5

b) 

muudaks kriisilahenduskõlblikkuse vähem tõhusaks kui kahe ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja puhul lähtuvalt hinnangust, mille on andnud ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja pädev kriisilahendusasutus.

Artikkel 21b 3.
ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja peab olema artikli 8 kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutus või artikli 21a kohaselt heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.

Kui ükski käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ►C4  finantsinstitutsioon ◄ ei ole krediidiasutus või kui seoses investeerimistegevusega tuleb teise ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja asutada, et täita kohustuslik nõue, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, võib erandina käesoleva lõike esimesest lõigust vastavalt kas ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja või teine ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja olla direktiivi 2014/65/EL artikli 5 lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL.

Artikkel 21b 4.
Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata juhul, kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupi varade koguväärtus liidus on väiksem kui 40 miljardit eurot.
Artikkel 21b 5.

Käesoleva artikli kohaldamisel

a) 

on kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus asuvate varade koguväärtus järgmiste varade summa:

i) 

kolmanda riigi konsolideerimisgrupi iga liidus asuva finantsinstitutsiooni vara koguväärtus, mis tuleneb tema konsolideeritud bilansist või nende individuaalsetest bilanssidest, kui finantsinstitutsiooni bilanss ei ole konsolideeritud, ja

ii) 

käesoleva direktiivi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ( 10 ) või direktiivi 2014/65/EL kohaselt liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi iga filiaali vara koguväärtus;

b) 

mõiste „finantsinstitutsioon” hõlmab ka investeerimisühinguid.

Artikkel 21b 6.

Pädevad asutused esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele järgmise teabe iga nende jurisdiktsioonis tegutseva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kohta:

a) 

kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate järelevalve alla kuuluvate ►C4  finantsinstitutsioonide ◄ nimed ja vara koguväärtus;

b) 

käesoleva direktiivi, direktiivi 2014/65/EL või määruse (EL) nr 600/2014 kohaselt selles liikmesriigis tegevusloa saanud filiaalide nimed ja vara koguväärtus ning tegevusalad, milleks nad on loa saanud;

c) 

selles liikmesriigis loodud iga ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja nimi ja liik, nagu on osutatud lõikes 3, ning selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi nimi, millesse ta kuulub.

Artikkel 21b 6a.
„Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks ühtsed vormid ja määratlused, ning töötab välja IT-lahendused, mida kohaldatakse liidus lõikes 6 osutatud teabe esitamiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 10. jaanuariks 2026.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 21b 7.
Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil kõigi liidus tegutsevate kolmandate riikide konsolideerimisgruppide ja, kui see on asjakohane, nende ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja või tegutsevate emaettevõtjate loetelu.

Pädevad asutused tagavad, et iga nende jurisdiktsiooni kuuluv kolmanda riigi konsolideerimisgrupi ►C4  finantsinstitutsioon ◄ vastab ühele järgmistest tingimustest:

a) 

tal on ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja;

b) 

ta on ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja;

c) 

ta on ainus selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus asuv ►C4  finantsinstitutsioon ◄ või

d) 

ta kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, mille varade koguväärtus liidus on väiksem kui 40 miljardit eurot.

Artikkel 21b 8.
Rohkem kui ühe ►C4  finantsinstitutsiooni ◄ kaudu liidus tegutsevatel kolmanda riigi konsolideerimisgruppidel, mille varade koguväärtus liidus on 40 miljardit eurot või suurem 27. juunil 2019, peab erandina lõikest 1 olema 30. detsembriks 2023 ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja või lõike 2 kohaldamise korral kaks ELis vahelülina tegutsevat emaettevõtjat.
Artikkel 21b 9.

Komisjon vaatab 30. detsembriks 2026 pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist käesolevas artiklis ►C4  finantsinstitutsioonidele ◄ kehtestatud nõuded läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:

a) 

kas käesolevas artiklis sätestatud nõuded toimivad, on vajalikud ja proportsionaalsed ja kas muud meetmed oleksid sobivamad;

b) 

kas käesolevas artiklis ►C4  finantsinstitutsioonidele ◄ nõudeid tuleks muuta, et kajastada parimaid rahvusvahelisi tavasid.

Artikkel 21b 10.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab hiljemalt 28. juuniks 2021 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande kolmandate riikide filiaalide kohtlemise kohta liikmesriikide asjakohaste õigusaktide alusel. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:

a) 

kas ja millises ulatuses erinevad liikmesriigiti nende õigusaktide kohased kolmandate riikide filiaalide üle teostatava järelevalve tavad;

b) 

kas kolmandate riikide filiaalide erinev kohtlemine võib põhjustada õiguslikku arbitraaži;

c) 

kas kolmandate riikide filiaale käsitlevat liikmesriikide korda oleks vaja rohkem ühtlustada ja kas see oleks asjakohane, eelkõige seoses oluliste kolmandate riikide filiaalidega.

Komisjon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve soovituste alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, kui see on asjakohane.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue