+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
---+Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala
------+Artikkel 1 1.
------+Artikkel 1 2.
------+Artikkel 1 3.
------+Artikkel 1 4.
---+Artikkel 2 Mõisted
---+Artikkel 3 Turule laskmine ja/või kasutuselevõtt
------+Artikkel 3 1.
------+Artikkel 3 2.
------+Artikkel 3 3.
------+Artikkel 3 4.
---+Artikkel 4 Importija kohustused
---+Artikkel 5 Märgistamine ja EÜ vastavusdeklaratsioon
------+Artikkel 5 1.
------+Artikkel 5 2.
------+Artikkel 5 3.
------+Artikkel 5 4.
------+Artikkel 5 5.
---+Artikkel 6 Vaba liikumine
------+Artikkel 6 1.
------+Artikkel 6 2.
------+Artikkel 6 3.
---+Artikkel 7 Kaitseklausel
------+Artikkel 7 1.
------+Artikkel 7 2.
------+Artikkel 7 3.
------+Artikkel 7 4.
------+Artikkel 7 5.
------+Artikkel 7 6.
------+Artikkel 7 7.
------+Artikkel 7 8.
---+Artikkel 8 Vastavushindamine
------+Artikkel 8 1.
------+Artikkel 8 2.
------+Artikkel 8 3.
------+Artikkel 8 4.
---+Artikkel 9 Vastavuseeldus
------+Artikkel 9 1.
------+Artikkel 9 2.
------+Artikkel 9 3.
------+Artikkel 9 4.
---+Artikkel 10 Ühtlustatud standardid
------+Artikkel 10 1.
------+Artikkel 10 2.
------+Artikkel 10 3.
------+Artikkel 10 4.
---+Artikkel 11 Nõuded komponentidele ja sõlmedele
---+Artikkel 12 Halduskoostöö ja teabevahetus
------+Artikkel 12 1.
------+Artikkel 12 2.
------+Artikkel 12 3.
---+Artikkel 13 Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
------+Artikkel 13 1.
------+Artikkel 13 2.
------+Artikkel 13 3.
---+Artikkel 14 Tarbija teavitamine
---+Artikkel 15 Rakendusmeetmed
------+Artikkel 15 1.
------+Artikkel 15 2.
------+Artikkel 15 3.
------+Artikkel 15 4.
------+Artikkel 15 5.
------+Artikkel 15 6.
------+Artikkel 15 7.
------+Artikkel 15 8.
------+Artikkel 15 9.
------+Artikkel 15 10.
---+Artikkel 16 Tööplaan
------+Artikkel 16 1.
------+Artikkel 16 2.
---+Artikkel 17 Eneseregulatsioon
---+Artikkel 18 Nõuandefoorum
---+Artikkel 19 Komiteemenetlus
------+Artikkel 19 1.
------+Artikkel 19 2.
------+Artikkel 19 3.
---+Artikkel 20 Karistused
---+Artikkel 21 Läbivaatamine
---+Artikkel 22 Konfidentsiaalsus
---+Artikkel 23 Ülevõtmine
------+Artikkel 23 1.
------+Artikkel 23 2.
---+Artikkel 24 Kehtetuks tunnistamine
---+Artikkel 25 Jõustumine
---+Artikkel 26 Adressaadid
---+I LISA
---+II LISA
---+III LISA
---+IV LISA
---+V LISA
---+VI LISA
---+VII LISA
---+VIII LISA
---+IX LISA
---+X LISA
|
English -
European Union -
Energy -
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/125/EÜ,
21. oktoober 2009,
mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala
|
|
|
Artikkel 2 Mõisted
|
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1)
|
„energiamõjuga toode” („toode”) – mis tahes kaup, millel on selle kasutamisajal mõju energiatarbimisele, mis lastakse turule ja/või võetakse kasutusele, sealhulgas osad, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvasse energiamõjuga tootesse paigaldamiseks, ning mis on lõppkasutaja jaoks turule lastud ja/või kasutusele võetud üksikosadena, mille keskkonnatoimet saab eraldi kontrollida;
|
|
2)
|
„komponendid ja sõlmed” – osad, mis on ette nähtud toodetesse paigaldamiseks, kuid mida lõppkasutaja jaoks ei lasta üksikosana turule ega võeta kasutusele ja mille keskkonnatoimet ei saa eraldi kontrollida;
|
|
3)
|
„rakendusmeetmed” – käesoleva direktiivi alusel vastu võetud meetmed teatavate toodete ökodisaini nõuete või nende toodete teatavate keskkonnaaspektide sätestamiseks;
|
|
4)
|
„turule laskmine” – toote esmakordne kättesaadavaks tegemine ühenduse turul tasuliseks või tasuta levitamiseks või kasutamiseks, kusjuures turustusviis ei ole oluline;
|
|
5)
|
„kasutuselevõtt” – toote esmakordne eesmärgipärane kasutamine lõppkasutaja poolt ühenduses;
|
|
6)
|
„tootja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes toodab käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid ja vastutab nende toodete tootja oma nime või kaubamärgi all turule laskmise ja/või kasutuselevõtu või tootja enda vajadusteks kasutamisel toote vastavuse eest käesolevale direktiivile. Kui tootja käesoleva punkti esimese lause tähenduses või importija punkti 8 tähenduses puudub, siis on tootjaks füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule ja/või võtab kasutusele käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad tooted;
|
|
7)
|
„volitatud esindaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on ühenduses ja kes on tootja poolt kirjalikult volitatud tema nimel täielikult või osaliselt täitma käesoleva direktiiviga seotud kohustusi ja formaalsusi;
|
|
8)
|
„importija” – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on ühenduses ja kes laseb oma äritegevuse käigus ühenduse turule kolmandast riigist pärit toote;
|
|
9)
|
„materjalid” – kõik materjalid, mida kasutatakse toote olelusringi jooksul;
|
|
10)
|
„toote projekteerimine või kavandamine” – õiguslike, tehniliste, ohutus-, töö- ja turunõuete ning muude nõuete ülevõtmine toote tehnilistesse spetsifikatsioonidesse;
|
|
11)
|
„keskkonnaaspekt” – toote osa või funktsioon, mis võib toote olelusringi jooksul avaldada mõju keskkonnale;
|
|
12)
|
„keskkonnamõju” – keskkonna mis tahes muutus, mis on täielikult või osaliselt põhjustatud toote poolt selle olelusringi jooksul;
|
|
13)
|
„olelusring” – toote eksistentsi jooksul üksteisele järgnevate ja üksteisega seotud etappide kogum alates tooraine töötlemisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni;
|
|
14)
|
„korduskasutus” – mis tahes toiming, kus toote või selle komponentide jäätmeid kasutatakse samal eesmärgil, milleks need algselt olid ette nähtud, sealhulgas vastuvõtupunktidesse, turustajatele, ringlussevõtjatele või tootjatele tagastatud toote jätkuv kasutamine, samuti toote korduskasutus pärast ümbertöötamist;
|
|
15)
|
„ringlussevõtt” – jäätmematerjali ümbertöötamine tootmisprotsessis algeesmärgil või muudel eesmärkidel, kuid mitte energia taaskasutamiseks;
|
|
16)
|
„energia taaskasutamine” – põlevjäätmete kasutamine energia saamiseks otsese põletamise teel koos muude jäätmetega või neist eraldi, mille puhul eraldub soojusenergia;
|
|
17)
|
„taaskasutamine” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) (
21
) II B lisas ette nähtud mis tahes toiming;
|
|
18)
|
„jäätmed” – direktiivi 2006/12/EÜ I lisas loetletud kategooriatesse kuuluv mis tahes aine või ese, millest valdaja vabaneb, vabaneda soovib või vabanema peab;
|
|
19)
|
„ohtlikud jäätmed” – kõik nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta) (
22
) artikli 1 lõike 4 kohaldamisalasse kuuluvad jäätmed;
|
|
20)
|
„ökoloogiline profiil” – vastavalt toote suhtes kohaldatavatele rakendusmeetmetele kogu olelusringi jooksul kohaldatav sisendite ja väljundite kirjeldus (nagu materjalid, heitmed ja jäätmed), mis on keskkonnamõju seisukohast olulised ja väljendatavad mõõdetavates füüsikalistes suurustes;
|
|
21)
|
„toote keskkonnatoime” – tootja poolt toote keskkonnaaspektide parandamiseks tehtud jõupingutuste tulemus, mis on kirjas tehnilistes dokumentides;
|
|
22)
|
„keskkonnatoime parandamine” – toote keskkonnatoime parandamise protsess, mis hõlmab mitmeid tootepõlvkondi, kuigi mitte kõiki keskkonnaaspekte ühekorraga;
|
|
23)
|
„ökodisain” – keskkonnanõuete arvestamine toote projekteerimisel või kavandamisel eesmärgiga parandada toote keskkonnatoimet toote kogu olelusringi jooksul;
|
|
24)
|
„ökodisaini nõuded” – tootele või selle projekteerimisele või kavandamisele esitatav mis tahes nõue, mille eesmärk on keskkonnatoime parandamine, või mis tahes kohustus anda teavet toote keskkonnaaspektide kohta;
|
|
25)
|
„üldised ökodisaini nõuded” – mis tahes ökodisaini nõue, mis käsitleb toote kogu ökoloogilist profiili ja millega ei kehtestata konkreetsele keskkonnaaspektile piirmäära;
|
|
26)
|
„spetsiifilised ökodisaini nõuded” – mis tahes kvantitatiivne ja mõõdetav toote konkreetsele keskkonnaaspektile esitatav ökodisaini nõue, näiteks energiatarve teatud kindlal väljundvõimsusel töötamisel;
|
|
27)
|
„ühtlustatud standard” – tehnospetsifikaadid, mille tunnustatud standardiorganisatsioon on vastu võtnud komisjoni ülesandel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (
23
) sätestatud korras, et kehtestada üleeuroopalised nõuded, mille järgimine ei ole siiski kohustuslik.
|
|
|
Artikkel 3 Turule laskmine ja/või kasutuselevõtt
|
|
|
Artikkel 4 Importija kohustused
|
Artikkel 4
Kui tootja asukoht ei ole ühenduses ja volitatud esindaja puudub, on importijal järgmised kohustused:
a)
tagada, et turule lastud ja/või kasutusele võetud toode vastab käesolevale direktiivile ja kohaldatavale rakendusmeetmele, ja
b)
säilitada EÜ vastavusdeklaratsioon ja tehnilised dokumendid ja teha need kättesaadavaks.
|
|
Artikkel 5 Märgistamine ja EÜ vastavusdeklaratsioon
|
|
|
Artikkel 6 Vaba liikumine
|
|
|
Artikkel 7 Kaitseklausel
|
|
|
Artikkel 8 Vastavushindamine
|
|
|
Artikkel 9 Vastavuseeldus
|
|
|
Artikkel 10 Ühtlustatud standardid
|
|
|
Artikkel 11 Nõuded komponentidele ja sõlmedele
|
Artikkel 11
Nõuded komponentidele ja sõlmedele
Tootjat või tema volitatud esindajat, kes lasevad komponendid ja sõlmed turule ja/või võtavad kasutusele, võib rakendusmeetmetega kohustada esitama rakendusmeetmega hõlmatud toote tootjale olulisi andmeid asjaomaste komponentide või sõlmede materjali koostise ning energia, materjalide ja/või ressursside kulu kohta.
|
|
Artikkel 12 Halduskoostöö ja teabevahetus
|
|
|
Artikkel 13 Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
|
|
|
Artikkel 14 Tarbija teavitamine
|
Artikkel 14
Vastavalt kohaldatavale rakendusmeetmele tagavad tootjad neile sobilikul viisil, et toote tarbijatele antakse
a)
vajalikku teavet nende rolli kohta toote säästlikul kasutamisel ja
b)
teavet toote ökoloogilise profiili ja ökodisaini eeliste kohta, kui rakendusmeetmed seda nõuavad.
|
|
Artikkel 15 Rakendusmeetmed
|
|
|
Artikkel 16 Tööplaan
|
|
|
Artikkel 17 Eneseregulatsioon
|
Artikkel 17
Käesoleva direktiivi kontekstis rakendusmeetme alternatiivina esitatud vabatahtlike kokkulepete või teiste eneseregulatsiooni meetmete kohta antakse hinnang vähemalt VIII lisale tuginedes.
|
|
Artikkel 18 Nõuandefoorum
|
Artikkel 18
Komisjon tagab, et ta jälgib oma tegevuses iga rakendusmeetme puhul liikmesriikide ja kõikide oluliste kõnealuse toote või tooterühmaga seotud huvitatud isikute, nagu tööstuse, sealhulgas VKEde, käsitöönduse, ametiühingute, hulgi- ja jaemüügiga tegelevate ettevõtjate, importijate, keskkonnakaitseorganisatsioonide ja tarbijarühmade esindajate tasakaalustatud kaasamist. Nimetatud osapooled aitavad eelkõige kaasa rakendusmeetmete sõnastamisele ja läbivaatamisele, kehtestatud turujärelevalvemehhanismide mõjususe uurimisele ja vabatahtlike kokkulepete ning teiste eneseregulatsiooni meetmete hindamisele. Nimetatud osapooled kohtuvad nõuandefoorumil. Komisjon määrab kindlaks nimetatud foorumi töökorra.
|
|
Artikkel 19 Komiteemenetlus
|
|
|
Artikkel 20 Karistused
|
Artikkel 20
Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võttes arvesse mittevastavuse ulatust ja ühenduse turule lastud nõuetele mittevastavate toodete arvu. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt 20. novembriks 2010 ja annavad viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.
|
|
Artikkel 21 Läbivaatamine
|
Artikkel 21
Hiljemalt 2012. aastaks vaatab komisjon läbi käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete tõhususe, kaasa arvatud
a)
metoodika oluliste keskkonnaparameetrite (nagu ressursitõhusus) määratlemiseks ja hõlmamiseks, kusjuures võetakse arvesse toote kogu olelusringi;
c)
turu järelevalvemehhanismid ja
d)
võimalikud soodustatavad asjakohased eneseregulatsioonimeetmed.
Pärast läbivaatamist ja võttes eelkõige arvesse käesoleva direktiivi laiendatud kohaldamisalaga seotud kogemusi, hindab komisjon, kas direktiivi kohaldamisala laiendamine energiamõju mitteomavatele toodetele on asjakohane, et saavutada keskkonnamõju märkimisväärne vähenemine kogu nende olelusringi jooksul, olles konsulteerinud artiklis 18 osutatud nõuandefoorumiga, ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule – kui see on asjakohane – käesoleva direktiivi muutmise ettepanekud.
|
|
Artikkel 22 Konfidentsiaalsus
|
Artikkel 22
Artiklis 11 ja I lisa 2. osas nimetatud nõuded tootja ja/või tema volitatud esindaja poolt antava teabe kohta vastavad proportsionaalsuse põhimõttele ja arvestavad majanduslikult tundliku teabe õiguspärase konfidentsiaalsuse põhjendatud vajadusega.
|
|
Artikkel 23 Ülevõtmine
|
|
|
Artikkel 24 Kehtetuks tunnistamine
|
Artikkel 24
Direktiiv 2005/32/EÜ, mida on muudetud IX lisa A osas nimetatud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IX lisa B osas nimetatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.
|
|
Artikkel 25 Jõustumine
|
Artikkel 25
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
|
|
Artikkel 26 Adressaadid
|
Artikkel 26
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
|
|
I LISA
|
I LISA
Meetod üldiste ökodisaini nõuete sätestamiseks
(osutatud artikli 15 lõikes 6)
Üldiste ökodisaini nõuete eesmärk on parandada toodete keskkonnatoimet, keskendudes eelkõige toote olulistele keskkonnaaspektidele, sätestamata piirmäärasid. Käesolevas lisas osutatud meetodit tuleb kohaldada, kui piirmäärade kehtestamine uuritavale tooterühmale ei ole asjakohane. Komisjon peab kehtestama artikli 19 lõikes 1 osutatud komiteele esitatava rakendusmeetme eelnõu väljatöötamisel olulised keskkonnaaspektid, mis tuleb üksikasjaliselt ära tuua rakendusmeetmes.
Töötades välja rakendusmeetmed, millega kehtestatakse artikli 15 kohaselt üldised ökodisaini nõuded, peab komisjon rakendusmeetmega hõlmatud toote osas – kui see on asjakohane – kindlaks määrama, millised 1. osas loetletud ökodisaini parameetrid, millised 2. osas nimetatud teabe edastamise nõuded ja millised 3. osas tootjale esitatavad nõuded asjaomase toote jaoks kehtivad.
1. osa.
Toodete ökodisaini parameetrid
1.1. Niivõrd kui need puudutavad toote projekteerimist või kavandamist, tuleb kindlaks määrata olulised keskkonnaaspektid, arvestades toote olelusringi järgmisi etappe:
a)
tooraine valik ja kasutamine;
c)
pakendamine, transport ja turustamine;
f)
olelusringi lõpp, see tähendab staadiumi toote esmase kasutamise lõpust kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni.
1.2. Iga etapi puhul tuleb hinnata järgmisi keskkonnaaspekte, kuivõrd need on olulised:
a)
eeldatav materjali, energia ja teiste ressursside, nagu näiteks puhta vee kulu;
b)
eeldatavad õhu-, vee- ja pinnaseheitmed;
c)
eeldatav keskkonna reostus füüsikaliste mõjude, nagu müra, vibratsiooni, kiirguse ja elektromagnetväljade tõttu;
d)
eeldatavalt tekkivate jäätmematerjalide kogus ja
e)
materjali ja/või energia korduskasutuse, ringlussevõtu ja taaskasutamise võimalused, arvestades direktiivi 2002/96/EÜ.
1.3. Punktis 1.2 osutatud keskkonnaaspektide parandamist tuleb hinnata esmajoones järgmiste kriteeriumide alusel, mida vajaduse korral täiendatakse teiste kriteeriumidega:
b)
ümbertöötatud materjali kasutamine;
c)
energia, vee ja teiste ressursside kulu toote olelusringi jooksul;
d)
ainete kasutamine, mis on nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (
25
) tähenduses tervist ja/või keskkonda kahjustavad ning mille märgistamine ja kasutamine on muu hulgas reguleeritud nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiviga 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega) (
26
) või direktiiviga 2002/95/EÜ;
e)
nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrapäraseks hoolduseks vajalike tarbekaupade liik ja kogus;
f)
korduskasutuse ja ringlussevõtu indikaatorid: kasutatavate materjalide ja komponentide arv, standardkomponentide kasutamine, demonteerimiseks kuluv aeg, demonteerimiseks vajalike töövahendite komplekssus, korduskasutuseks ja ringlussevõtuks sobivate komponentide ja materjalide märgistamine standardkoodidega (sealhulgas plastikdetailide tähistamine vastavalt ISO-standarditele), kergesti ringlusse võetavate materjalide kasutamine, kerge ligipääs väärtuslikele ja teistele ümbertöötatavatele komponentidele ja materjalidele; kerge ligipääs ohtlikke aineid sisaldavatele komponentidele ja materjalidele;
g)
kasutatud detailide uuesti kasutamine;
h)
komponentide ja tervete seadmete korduskasutust ja ringlussevõttu takistavate tehniliste lahenduste vältimine;
i)
toote eluea indikaatorid: garanteeritud minimaalne eluiga, varuosade minimaalne tarneaeg, moodulitest komplekteeritavus, täiendatavus, parandatavus;
j)
jäätmete ja ohtlike jäätmete tekkivad kogused;
k)
õhuheitmed (kasvuhoonegaasid, hapestumist tekitavad ained, lenduvad orgaanilised ühendid, osooni lõhustavad ained, püsivad orgaanilised saasteained, raskemetallid, tahketest osakestest ja hõljuvatest tahketest osakestest koosnevad ained), ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/68/EÜ (väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (
27
) kohaldamist;
l)
veeheitmed (raskemetallid, hapnikurežiimile ebasoodsat mõju avaldavad ained, püsivad orgaanilised saasteained) ja
m)
pinnaseheitmed (eelkõige ohtlike ainete lekkimise tõttu toodete kasutamisel ja saasteainete väljauhtumise tõttu pärast toodete kõrvaldamist).
2. osa.
Nõuded teabe esitamisele
Rakendusmeetmetes võib ette näha, et tootja peab esitama teabe, mis võib mõjutada toote käsitlemist, kasutamist või ringlussevõttu teiste isikute kui tootja poolt. Nimetatud teabe hulka võib vajadusel kuuluda
a)
projekteerijalt või kavandajalt saadud teave tootmisprotsessi kohta;
b)
teave tarbijale toote oluliste keskkonnaalaste omaduste ja keskkonnatoime kohta; nimetatud andmed tuleb tootele lisada toote turule laskmisel, et võimaldada tarbijal võrrelda erinevate toodete asjaomaseid aspekte;
c)
teave tarbijale selle kohta, kuidas paigaldada, kasutada ja hooldada toodet võimalikult vähese mõjuga keskkonnale, kuidas saavutada toote võimalikult pikka eluiga, kuidas olelusringi lõppemise järel toodet kõrvaldada ning vajaduse korral teave toote varuosade tarnimise ja toote täiendamise aja kohta, ja
d)
teave jäätmekäitlusettevõtetele kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu või kõrvaldamise kohta.
Võimaluse korral tuleks teave esitada tootele kantuna.
Selle teabe puhul tuleb arvestada kohustusi, mis tulenevad teistest ühenduse õigusaktidest, nagu näiteks direktiivist 2002/96/EÜ.
3. osa.
Nõuded tootjale
1. Toote tootjad peavad tegema toote kogu olelusringi osas toote mudeli analüüsi, mis on suunatud eelkõige rakendusmeetmes sätestatud toote projekteerimise või kavandamisega oluliselt mõjutatavatele keskkonnaaspektidele ja tugineb realistlikel eeldustel toote tavapäraste kasutustingimuste ja kasutuseesmärkide kohta. Teiste keskkonnaaspektide uurimine on vabatahtlik.
Selle analüüsi tulemuste põhjal peab tootja koostama toote ökoloogilise profiili. Selles tuleb arvestada toote kõiki keskkonna jaoks olulisi omadusi ja kõiki toote olelusringi jooksul tekkivaid ja füüsikalistes suurustes mõõdetavaid sisendeid ja väljundeid.
2. Nimetatud analüüsi tulemuste põhjal peab tootja hindama toote alternatiivseid kavandeid ja saavutatud keskkonnatoimet, arvestades võrdlusandmeid.
Võrdlusandmed peab tuvastama komisjon rakendusmeetmes, tuginedes meetme väljatöötamisel kogutud teabele.
Konkreetse projekti- või kavandilahenduse valimisel tuleb kõiki kehtivaid õigusakte järgides püüelda mõistliku kompromissi poole erinevate keskkonnaaspektide ja keskkonnakaitsealaste nõuete vahel, nagu näiteks ohutus ja tervisekaitse, tehnilised nõuded toimivusele, kvaliteet, toimivus ja majanduslikud aspektid, sealhulgas tootmiskulud ja turustatavus.
|
|
II LISA
|
II LISA
Meetod spetsiifiliste ökodisaini nõuete kehtestamiseks
(osutatud artikli 15 lõikes 6)
Spetsiifiliste ökodisaini nõuete eesmärk on parandada toote valitud keskkonnaaspekte. Nendega saab nõuda muu hulgas tarbimise vähendamist, näiteks teatud kindla ressursi tarbimise piiramist toote olelusringi eri etappidel (nt vee kasutamise piiramine kasutamisfaasis või teatud kindla materjali kasutamise piiramine tootmisel või minimaalse ringlusse võetava materjali koguse kasutamise nõude kehtestamine).
Töötades välja rakendusmeetmed, millega kehtestatakse artikli 15 kohaselt eriomased ökodisaininõuded, peab komisjon nimetama rakendusmeetmega hõlmatud toote jaoks ökodisaini parameetrid I lisa 1. osas osutatud parameetrite hulgast ja sätestama nende nõuete ulatuse vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele järgmiselt.
1.
Tehnilise, keskkonnaalase ja majandusliku analüüsi käigus tuleb välja valida teatud kogus turul oleva toote representatiivseid mudeleid ja selgitada nende põhjal välja tehnilised võimalused toote keskkonnatoime parandamiseks, pidades silmas, et toote jõudlust ja kasulikkust tarbijale olulisel määral ei vähendataks.
Tehnilise, keskkonnaalase ja majandusliku analüüsi raames tuleb samuti välja selgitada parimad turul olevad tooted ja tehnoloogiad, arvestades keskkonnaaspekte.
Nii analüüsi teostamisel kui nõuete kehtestamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelistel turgudel leiduvate toodete talitlustoimet ja võrdlusi teiste riikide õigusaktides kehtestatuga.
Nimetatud analüüsi tulemuste põhjal, arvestades tehnilist ja majanduslikku teostatavust ja täiustamispotentsiaali, tuleb võtta konkreetsed meetmed toote keskkonnamõju minimeerimiseks.
Nõuded energiatõhususele, energiakulule või kasutamisele tuleb kindlaks määrata nii, et toote representatiivsete mudelite olelusringi kulud oleksid lõppkasutaja jaoks võimalikult väikesed, arvestades mõju teistele keskkonnaaspektidele. Olelusringi kulude analüüsi aluseks tuleb võtta reaalne diskontomäär, mis põhineb Euroopa Keskpanga andmetel, samuti toote reaalne eluiga; vaadeldakse ostuhinna muutuste summat (vastavalt tootmiskulude muutustele) ja tegevuskulusid (vastavalt tehnilise täiustamise võimalustele). Tegevuskuludeks on eelkõige kulud energiale ja teistele ressurssidele (nagu näiteks vesi või pesuained).
Tuleb teostada tundlikkusanalüüs, mis hõlmab olulisi kulutegureid (energia- ja muude ressursside hind, tooraine- või tootmiskulud ning diskontomäärad) ja vajaduse korral väliseid keskkonnakulusid, sealhulgas ärahoitud kasvuhoonegaasi heitkoguseid, eesmärgiga tuvastada, kas tekib olulisi muutusi, ja kontrollida üldiste järelduste usaldusväärsust. Nõuet kohandatakse vastavalt analüüsi tulemusele.
Teiste ressursside kulusid, näiteks veekulu, võib analüüsida samalaadse meetodiga.
2.
Tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike analüüside koostamisel võib tugineda teabele, mis on saadud ühenduse teiste meetmete raames.
Sama käib ka teabe kohta, mis pärineb olemasolevatest programmidest, mida rakendatakse väljaspool ühendust, et sätestada spetsiifilisi ökodisaini nõudeid Euroopa Liidu majanduspartneritega kaubeldavatele toodetele.
3.
Nõude kehtestamisel tuleb arvestada toote ümberkujundamiseks vajaliku ajaga.
|
|
III LISA
|
III LISA
CE-märgis
(osutatud artikli 5 lõikes 2)
CE-märgis peab olema vähemalt 5 mm kõrgune. CE-märgise suurendamisel või vähendamisel tuleb säilitada ülaltoodud pildil esitatud proportsioonid.
CE-märgis tuleb kinnitada tootele. Kui see ei ole võimalik, tuleb märgis kinnitada pakendile ja kaubaveo saatedokumentidele.
|
|
IV LISA
|
IV LISA
Sisemine projekti või kavandi kontroll
(osutatud artikli 8 lõikes 2)
1. Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, mille järgi tootja või tema volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et toode vastab kohaldatava rakendusmeetme nõuetele. EÜ vastavusdeklaratsiooni saab väljastada ühele tootele või mitmele tootele ja tootja peab selle säilitama.
2. Tootja peab koostama tehnilised dokumendid, mille põhjal on võimalik hinnata toote vastavust kohaldatavale rakendusmeetmele.
Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama eelkõige järgmist:
a)
toote ja selle nõuetekohase kasutamise üldist kirjeldust;
b)
tootja poolt teostatud keskkonnahindamist ja/või viiteid asjakohasele kirjandusele või juhtumite analüüsidele, millele tootja tugines toote projekti- või kavandilahenduste hindamisel ja dokumenteerimisel ning nendega seonduvate otsuste tegemisel;
c)
ökoloogilist profiili, kuivõrd see on rakendusmeetmes ette nähtud;
d)
toote projekteerimis- või kavandamiselementide kirjeldus, mis on seotud toote keskkonnalaste kavandielementidega;
e)
artiklis 10 osutatud nende asjaomaste standardite loetelu, mida kohaldati täielikult või osaliselt, ja kohaldatava rakendusmeetme nõuete täitmiseks vastu võetud lahenduste kirjeldust, kui artiklis 10 osutatud standardeid ei kohaldatud või need standardid ei kata kohaldatava rakendusmeetme nõudeid täielikult;
f)
koopiat toote keskkonnaalaste projekteerimis- või kavandielementide kohta kooskõlas I lisa 2. osas määratletud nõuete kohaselt esitatud andmetega ja
g)
tootele kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtud testimiste tulemusi, kaasa arvatud sellise testimise vastavuse üksikasjad võrrelduna kohaldatava rakendusmeetmega sätestatud ökodisaini nõuetega.
3. Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada toote valmistamine vastavalt punktis 2 nimetatud kavandialastele spetsifikatsioonidele ja kohaldatava rakendusmeetme nõuetele.
|
|
V LISA
|
V LISA
Juhtimissüsteem vastavuse hindamiseks
(osutatud artikli 8 lõikes 2)
|
1.
|
Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, mille järgi tootja, kes täidab punktis 2 nimetatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et toode täidab kohaldatava rakendusmeetme nõudeid. EÜ vastavusdeklaratsiooni saab väljastada ühele tootele või mitmele tootele ja tootja peab selle säilitama.
|
|
2.
|
Toote vastavuse hindamiseks võib kasutada juhtimissüsteemi, kui tootja kaasab sellesse punktis 3 kirjeldatud keskkonnaelemendid.
|
|
3.
|
Juhtimissüsteemi keskkonnaelemendid Käesolevas punktis sätestatakse juhtimissüsteemi elemendid ja protseduurid, millega tootja saab tõendada, et toode täidab kohaldatava rakendusmeetme nõudeid.
3.1. Keskkonnale orienteeritud tootepoliitika
Tootja peab olema võimeline tõendama, et kohaldatava rakendusmeetme nõuded on täidetud. Lisaks sellele peab tootja, pidades silmas üldist toodete keskkonnatoime parandamist, esitama raamkontseptsiooni toodete keskkonnatoimega seonduvate eesmärkide ja indikaatorite sätestamise ning läbivaatamise kohta.
Kõik tootja poolt toote projekteerimise või kavandamise ja tootmisprotsessi kujundamise abil toote keskkonnatoime parandamiseks ja toote ökoloogilise profiili väljaselgitamiseks võetud meetmed tuleb – kui rakendusmeede seda nõuab – dokumenteerida süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike protseduuride ja juhiste kujul.
Nimetatud menetlused ja juhised peavad piisava põhjalikkusega sisaldama eelkõige järgmist:
a)
nende dokumentide loetelu, mis tuleb toote vastavuse tõestamiseks koostada ja mis peavad vajaduse korral olema kättesaadavad;
b)
keskkonnatoimega seonduvad eesmärgid ja indikaatorid ning organisatsiooni struktuur, pädevuse jaotus ja juhtkonna volitused ning vahendite olemasolu nimetatud eesmärkide ja indikaatorite täitmiseks ja ajakohastamiseks;
c)
pärast toote valmistamist läbiviidavad kontrollid ja testid tõendamaks toote vastavust keskkonnaalastele indikaatoritele;
d)
ettenähtud dokumentatsiooni kontroll ja selle regulaarse ajakohastamise menetlused ning
e)
juhtimissüsteemi keskkonnaelementide rakendamise ja tõhususe tagamise metoodika.
3.2. Planeerimine
Tootja peab välja töötama ja ajakohastama järgmist:
a)
toote ökoloogilise profiili määramise menetlused;
b)
toote keskkonnatoimega seonduvad eesmärgid ja indikaatorid, mille puhul võetakse arvesse tehnoloogilisi lahendusi ning tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, ning
c)
programm nende eesmärkide saavutamiseks.
3.3. Rakendamine ja dokumentatsioon
3.3.1. Juhtimissüsteemi dokumendid peavad eelkõige vastama järgmistele nõuetele:
a)
tuleb määratleda ja dokumenteerida pädevused ja volitused, et tagada toote keskkonnatoime tõhusus ja selle toimimise kohta peetava aruandluse läbivaatamine ja parandamine;
b)
kirjalikult tuleb fikseerida projekti või kavandi kontrolli ja tootmisjärgse kontrolli meetodid ning toote projekteerimise või kavandamise etapil rakendatavad meetodid ja süstemaatilised meetmed ning
c)
tootja peab koostama ja ajakohastama dokumendid, milles kirjeldatakse juhtimissüsteemi olulisi keskkonnaelemente ning kõikide nõutavate dokumentide kontrolli protseduure.
3.3.2. Toote dokumendid peavad sisaldama andmeid eelkõige järgmiste aspektide kohta:
a)
toote ja selle nõuetekohase kasutamise üldist kirjeldust;
b)
tootja teostatud keskkonnahindamise tulemusi ja/või viiteid asjakohasele kirjandusele või juhtumite analüüsidele, millele tootja tugines toote projekti- või kavandilahenduste hindamisel ja dokumenteerimisel ning nendega seonduvate otsuste tegemisel;
c)
ökoloogilist profiili, kuivõrd see on rakendusmeetmes ette nähtud;
d)
toote kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavuse kontrollimiseks teostatud testimiste tulemused;
e)
tootja peab koostama spetsifikatsioonid, milles näidatakse eelkõige, milliseid ühtlustatud standardeid kohaldati; kui artiklis 10 osutatud standardeid ei kohaldatud või kui need ei kata rakendusmeetme nõudeid täielikult, näidatakse, missuguste vahenditega tagatakse vastavus, ning
f)
koopia toote keskkonnaalaste projekteerimis- ja kavandielementide kohta vastavalt I lisa 2. osa nõuetele.
3.4. Kontroll ja korrigeeriv tegevus
a)
võtma kasutusele kõik meetmed, et tagada toote valmistamine kooskõlas projekti- või kavandispetsifikatsioonide ja tootele kohaldatava rakendusmeetme nõuetega;
b)
töötama välja ja ajakohastama menetlused, mille alusel ta uurib ja lahendab nõuetele mittevastavuse juhtumeid, ja viima korrigeerivast tegevusest tulenevad muudatused dokumenteeritud protseduuridesse, ning
c)
viima vähemalt iga kolme aasta järel läbi ettevõttesisese juhtimissüsteemi auditi selle keskkonnaelementide osas.
|
|
|
VI LISA
|
VI LISA
EÜ vastavusdeklaratsioon
(osutatud artikli 5 lõikes 3)
EÜ vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:
1.
tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;
2.
toote selgeks määratlemiseks piisav kirjeldus;
3.
vajaduse korral viited kohaldatud ühtlustatud standarditele;
4.
vajaduse korral teised kasutatud tehnilised standardid ja spetsifikatsioonid;
5.
vajaduse korral viide teistele kehtivatele ühenduse õigusaktidele, millega on ette nähtud CE-märgis, ja
6.
tootja või tema volitatud esindaja nimel allkirjaõigusliku isiku nimi ja allkiri.
|
|
VII LISA
|
VII LISA
Rakendusmeetmete sisu
(osutatud artikli 15 lõikes 8)
Rakendusmeetmes tuleb täpsustada eelkõige järgmist:
1.
rakendusmeetmega reguleeritava(te) too(de)te tüübi/tüüpide täpne definitsioon;
2.
ökodisaini nõue/nõuded rakendusmeetmega kohaldamisalasse kuuluva(te)le too(de)tele, jõustumistähtpäev/-tähtpäevad, astmelised meetmed ja üleminekumeetmed või tähtajad;
a)
üldise/üldiste ökodisaini nõude/nõuete puhul olulised etapid ja aspektid vastavalt I lisa punktidele 1.1 ja 1.2 koos parameetrite näidetega I lisa punktis 1.3 toodud loetelust suunistena sätestatud keskkonnaaspektide parandamise hindamiseks;
b)
spetsiifilis(t)e ökodisaini nõude/nõuete puhul selle/nende ulatus piirmäära kujul;
3.
I lisa 1. osas osutatud ökodisaini parameetrid, mille puhul ei ole ökodisaini nõuded vajalikud;
4.
toote paigaldamise nõuded, kui paigaldusel on vahetu mõju toote hinnatavale keskkonnatoimele;
5.
rakendatavad mõõtestandardid ja/või mõõtemeetodid; kui on olemas ühtlustatud standardid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleb toimida vastavalt nendele standarditele;
6.
andmed vastavushindamise kohta otsuse 93/465/EMÜ alusel:
a)
kui tuleb kohaldada mõnda moodulist A erinevat moodulit, antud mooduli valiku põhjused;
b)
vajaduse korral kolmandate isikute kinnitamise ja/või sertifitseerimise kriteeriumid.
Kui erinevad EÜ eeskirjad sätestavad ühe ja sama toote jaoks erinevad moodulid, tuleb kohaldada rakendusmeetmes antud nõude kohta sätestatud moodulit;
7.
teave, mida tootja peab edastama, eriti tehniliste dokumentide üksikasjade kohta, mis on vajalik toote rakendusmeetmele vastavuse kontrollimise lihtsustamiseks;
8.
üleminekuperioodi pikkus, mille jooksul liikmesriigid peavad lubama lasta turule ja/või võtta kasutusele tooted, mis vastavad rakendusmeetme vastuvõtmise päeval nende territooriumil kehtivatele eeskirjadele;
9.
rakendusmeetme hindamise ja ülevaatamise muutmise kuupäev, võttes arvesse tehnika arengu kiirust.
|
|
VIII LISA
|
VIII LISA
Eneseregulatsioon
(osutatud artiklis 17)
Lisaks põhilisele õiguslikule nõudele, et eneseregulatsiooni algatused peavad olema vastavuses kõikide EÜ asutamislepingu sätetega (eriti siseturgu ja konkurentsi käsitlevate eeskirjadega) ja samuti ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas mitmepoolsete kaubanduseeskirjadega, võib käesoleva direktiivi raames rakendusmeetme alternatiivina eneseregulatsiooni algatuste sobivuse hindamisel lähtuda järgmisest mittetäielikust kriteeriumide loetelust.
1.
Osalemise avatus
Eneseregulatsiooni algatused peavad olema avatud kolmandate riikide ettevõtjatele nii ettevalmistavas etapis kui ka rakendusetapis.
2.
Lisaväärtus
Eneseregulatsiooni algatused peavad tooma nende alla kuuluva toote paranenud keskkonnatoime kaudu kaasa lisaväärtust (rohkem kui tavaline äritegevus).
3.
Esindavus
Eneseregulatsioonis osalev tööstus ja seotud ringkonnad peavad esindama võimalikult väikeste eranditega asjassepuutuva majandussektori suurt enamust. Tuleb tagada konkurentsieeskirjade järgimine.
4.
Kvantifitseeritud ja astmelised eesmärgid
Sidusrühmade määratletud eesmärgid tuleb sõnastada selgelt ja ühemõtteliselt, alustades hästi määratletud alustest. Kui eneseregulatsiooni algatus hõlmab pikka ajavahemikku, siis tuleb kasutusele võtta vahe-eesmärgid. Eesmärkide ja vahe-eesmärkide täitmist peab olema võimalik kontrollida taskukohasel ja usutaval viisil, kasutades selgeid ja usaldusväärseid näitajaid. Uurimisteave ja teaduslikud ning tehnoloogilised andmed peavad lihtsustama nende näitajate arendamist.
5.
Kodanikuühiskonna kaasamine
Läbipaistvuse tagamiseks tuleb eneseregulatsiooni algatused avaldada Internetis ja teiste elektroonilise teabe levitamise vahendite abil.
Sama kehtib vahe- ja lõpparuannete kohta. Eneseregulatsiooni algatuste kohta tuleb küsida arvamust sellistelt sidusrühmadelt, nagu liikmesriigid, tööstus, keskkonnaga tegelevad valitsusvälised organisatsioonid ja tarbijate ühendused.
6.
Seire ja aruandlus
Eneseregulatsiooni algatused peavad sisaldama hästi kavandatud seiresüsteemi, kus on selgelt määratletud nii tööstuse kui sõltumatute kontrollijate kohustused. Eesmärkide saavutamist kutsutakse jälgima komisjoni talitused koostöös eneseregulatsiooni algatuse osapooltega.
Seire ja aruandluse kava peab olema detailne, läbipaistev ja objektiivne. Otsustamine, kas vabatahtliku kokkuleppe või mõne muu eneseregulatsiooni meetme eesmärgid on saavutatud, peab jääma komisjoni talituste ülesandeks, keda abistab artikli 19 lõikes 1 osutatud komitee.
7.
Eneseregulatsiooni algatuse haldamise kulutasuvus
Eneseregulatsiooni algatuste haldamise kulu ei tohi võrrelduna selle eesmärkide või teiste olemasolevate poliitiliste instrumentidega põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust.
8.
Säästvus
Eneseregulatsiooni algatused peavad vastama käesoleva direktiivi poliitilistele eesmärkidele, sealhulgas integreeritud lähenemisele, ja olema kooskõlas säästva arengu majandusliku ning sotsiaalse mõõtmega. Tuleb hõlmata tarbijate huvide kaitsmine (tervis, elukvaliteet ja majanduslikud huvid).
9.
Algatuse kooskõla
On tõenäoline, et eneseregulatsiooni algatused ei too kaasa oodatavaid tulemusi, kui teised asjaolud ning algatused – turu surve, maksud ja siseriiklikud õigusaktid – saadavad eneseregulatsioonis osalejatele vastakaid signaale. Poliitika järjepidevus on selles osas esmatähtis ja seda tuleb algatuse mõjusust hinnates arvesse võtta.
|
|
IX LISA
|
IX LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatuste loeteluga
(osutatud artiklis 24)
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ
(ELT L 191, 22.7.2005, lk 29)
|
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/28/EÜ
(ELT L 81, 20.3.2008, lk 48)
|
ainult artikkel 1
|
B OSA
Ülevõtmise tähtpäevad
(osutatud artiklis 24)
|
Direktiiv
|
Ülevõtmise tähtpäev
|
|
2005/32/EÜ
|
11. august 2007
|
|
2008/28/EÜ
|
—
|
|
|
X LISA
|
X LISA
Vastavustabel
|
Direktiiv 2005/32/EÜ
|
Käesolev direktiiv
|
|
Artiklid 1–20
|
Artiklid 1–20
|
|
Artikkel 21
|
—
|
|
Artikkel 22
|
—
|
|
Artikkel 23
|
Artikkel 21
|
|
Artikkel 24
|
Artikkel 22
|
|
Artikkel 25
|
—
|
|
—
|
Artikkel 23
|
|
—
|
Artikkel 24
|
|
Artikkel 26
|
Artikkel 25
|
|
Artikkel 27
|
Artikkel 26
|
|
I–VIII lisa
|
I–VIII lisa
|
|
—
|
IX lisa
|
|
—
|
X lisa
|
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|