Nõukogu direktiiv 2001/86/EÜ, 8. oktoober 2001, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes

Nõukogu direktiiv 2001/86/EÜ,

8. oktoober 2001,

millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut [1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001 [4] Euroopa äriühingu (SE) põhikiri.

(2) Nimetatud määruse eesmärk on luua ühtne õigusraamistik, mis võimaldaks eri liikmesriikide äriühingutel kavandada ja reorganiseerida oma tegevust ühenduse ulatuses.

(3) Ühenduse sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks tuleb näha ette erisätted, eelkõige töötajate kaasamise valdkonnas, mille eesmärk on tagada, et SE loomine ei tooks kaasa töötajate senise kaasamise kadumist või vähenemist nendes äriühingutes, mis osalevad SE loomises. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada selles valdkonnas eeskirjad, mis täiendavad kõnealust määrust.

(4) Kuna eespool kirjeldatud kavandatavate meetmete eesmärke ei saa piisaval määral saavutada liikmesriigid, sest eesmärk on kehtestada töötajate kaasamise eeskirjad, mida kohaldataks SE suhtes, ja seetõttu on nimetatud eesmärk kavandatud meetmete ulatuslikkuse ning mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(5) Liikmesriikide eeskirjad ja tavad selles suhtes, kuidas töötajate usaldusisikud on kaasatud otsuste tegemisse äriühingutes, on väga erinevad ja seetõttu ei ole soovitav ette näha SE suhtes kohaldatavat töötajate kaasamise ühtset Euroopa mudelit.

(6) Sellele vaatamata tuleks SE loomisel igal juhul tagada teavitamise ja ärakuulamise menetlused riikidevahelisel tasandil.

(7) Kui osavõtuõigused on olemas ühes või mitmes äriühingus, kes loovad SE, tuleb need õigused säilitada kogu SE-le üleminekuaja jooksul, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

(8) Kõigi SEde suhtes kohaldatavad töötajate riikidevahelise teavitamise ja ärakuulamise menetlused ning vajaduse korral osavõtumenetlused tuleks kõigepealt kindlaks määrata asjaomaste poolte kokkuleppega või selle puudumisel kõrvaleeskirjade kohaldamise teel.

(9) Arvestades töötajate kaasamist käsitlevate siseriiklike süsteemide mitmekesisust, peaks liikmesriikidele jääma võimalus ühinemise korral mitte kohaldada osavõtuga seotud standardeeskirju. Sellisel juhul tuleb osalevates äriühingutes säilitada olemasolev osalussüsteem ja -tava registreerimiseeskirjade kohandamise teel.

(10) Töötajaid esindava spetsiaalse läbirääkimisorgani hääletamiskord, eriti kui sõlmitakse kokkuleppeid, millega nähakse ette ühes või mitmes osalevas äriühingus kohaldatavast osavõtutasemest madalam tase, peaks olema vastavuses olemasolevate osavõtusüsteemide ja -tavade kadumise või nõrgenemise ohuga. Võrreldes emaettevõtja või ühise tütarettevõtja loomisega on see oht suurem, kui SE luuakse äriühingu ümberkujundamise või ühinemise teel.

(11) Kui töötajate usaldusisikute ja osalevate äriühingute pädevate organite läbirääkimistele ei järgne kokkulepet, tuleks ette näha teatavad standardnõuded, mida kohaldada SE suhtes alates tema loomisest. Need standardnõuded peaksid tagama töötajate riikidevahelise teavitamise ja ärakuulamise menetluste tõhusa toimimise, samuti töötajate osavõtu SE asjaomaste organite tööt, kui sellist osavõttu on kohaldatud osalevates äriühingutes enne SE loomist.

(12) Käesoleva direktiivi alusel tegutsevatele töötajate usaldusisikutele tuleb nende ülesannete täitmisel tagada samasugune kaitse ja tagatised, nagu on töötajate usaldusisikutel tööle võtva riigi õigusaktide ja/või tava alusel. Neid ei tohiks nende seadusliku tegevuse tõttu mingil viisil diskrimineerida ning vallandamise ja muude sanktsioonide korral tuleks tagada neile piisav kaitse.

(13) Tundliku informatsiooni konfidentsiaalsus tuleks säilitada ka pärast töötajate usaldusisikute ametiaja lõppu ning näha ette, et SE pädev organ võib jätta edastamata teabe, mis avalikustamise korral võiks tõsiselt kahjustada SE toimimist.

(14) Kui SE ja tema tütarettevõtjate ja üksuste suhtes kehtib nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiiv 94/45/EÜ (Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides) [5], tuleks nimetatud direktiivi sätteid ja selle siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmist käsitlevaid sätteid SE ja tema tütarettevõtjate ja üksuste suhtes kohaldada üksnes juhul, kui spetsiaalne läbirääkimisorgan otsustab läbirääkimisi mitte alustada või juba alustatud läbirääkimised lõpetada.

(15) Käesolev direktiiv ei peaks mõjutama muid kehtivaid õigusi, mis käsitlevad kaasamist, ning ei pruugi mõjutada muid olemasolevaid esindusstruktuure, mis on ette nähtud ühenduse või siseriiklike õigusaktide ja tavadega.

(16) Liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid juhul, kui käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustusi ei täideta.

(17) Asutamislepingus ei ole kavandatava direktiivi vastuvõtmiseks sätestatud komisjonile muid vajalikke volitusi peale nende, mis on ette nähtud artikliga 308.

(18) Käesoleva direktiivi oluline põhimõte ja deklareeritud eesmärk on tagada töötajatele nende omandatud õigused olla kaasatud äriühingu otsuste tegemisse. Enne SE loomist kehtinud töötajate õigused peaksid moodustama aluse töötajate kaasamiseks SEs ("enne ja pärast" põhimõte). Järelikult tuleks kõnealust lähenemisviisi kohaldada mitte ainult SE asutamise puhul, vaid ka olemasoleva SE struktuurimuutuste korral ja niisuguste äriühingute suhtes, mida mõjutavad struktuurimuutused.

(19) Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada, et ametiühingute esindajad võivad olla spetsiaalse läbirääkimisorgani liikmed olenemata sellest, kas nad töötavad äriühingus, mis osaleb SE loomises. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema eelkõige võimalik seda õigust kasutada juhtudel, kui ametiühingu esindajatel on siseriiklike õigusaktide kohaselt õigus kuuluda ettevõtte haldus- või järelevalveorgani koosseisu ja neis hääletada.

(20) Mitmes liikmesriigis on töötajate kaasamise ja muude töösuhete aluseks siseriiklikud õigusaktid ja tavad, mis selles seoses hõlmavad ka eri riiklikul, sektorilisel ja/või äriühingu tasandil sõlmitud kollektiivlepinguid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

ÜLDOSA

SECTION I

GENERAL

SECTION II

NEGOTIATING PROCEDURE

SECTION III

MISCELLANEOUS PROVISIONS

LISA

STANDARDEESKIRJAD

(osutatud artiklis 7)

1. osa: töötajate esindusorgani koosseis

Artiklis 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks ja artiklis 7 nimetatud juhtudeks moodustatakse esindusorgan vastavalt järgmistele eeskirjadele:

a) esindusorgan koosneb SE, tema tütarettevõtjate ja üksuste töötajatest, kelle valivad või nimetavad ametisse töötajate usaldusisikud või viimaste puudumisel kõik töötajad;

b) esindusorgani liikmete valimine või ametisse nimetamine toimub vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, millega tagatakse, et esindusorgani liikmete arvu ja kohtade jaotust muudetakse arvestades SEs ja tema tütarettevõtjates ja üksustes toimunud muudatusi;

c) kui esindusorgani suurus seda õigustab, valib ta oma liikmete hulgast kõige rohkem kolmeliikmelise komitee;

d) esindusorgan võtab vastu oma töökorra;

e) esindusorgani liikmed valitakse või nimetatakse ametisse vastavalt igas liikmesriigis osalevate äriühingute või asjaomaste tütarettevõtjate või äriühingute töötajate arvule, eraldades igale liikmesriigile ühe koha selle riigi töötajate arvu kohta, mis moodustab 10 % või osa sellest kõikides liikmesriikides asuvate osalevate äriühingute ja tütarettevõtjate või üksuste töötajate koguarvust;

f) SE pädevale organile teatakse esindusorgani koosseis;

g) neli aastat pärast asutamist uurib esindusorgan, kas alustada läbirääkimisi käesoleva direktiivi artiklites 4 ja 7 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või jätkata kooskõlas käesoleva lisaga vastuvõetud standardeeskirjade kohaldamist.

Kui on vastu võetud otsus pidada läbirääkimisi kokkuleppe üle vastavalt artiklile 4, kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva direktiivi artikli 3 lõikeid 4–7 ja artikleid 4–6, mille puhul sõnad "spetsiaalne läbirääkimisorgan" asendatakse sõnaga "esindusorgan". Kui läbirääkimiste lõpetamiseks kehtestatud tähtajaks ei ole kokkulepet sõlmitud, jätkatakse vastavalt standardeeskirjadele vastuvõetud esialgse korra kohaldamist.

2. osa: teavitamise ja ärakuulamise standardeeskirjad

SE moodustatud esindusorgani pädevust ja volitusi reguleerivad järgmised eeskirjad:

a) esindusorgani pädevus on piiratud küsimustega, mis puudutavad SEd ennast ja tema mõnda tütarettevõtjat või üksust, mis asub teise liikmesriigi territooriumil, või küsimustega, mille puhul ühe liikmesriigi otsuseid tegevad organid ei ole pädevad otsustama;

b) esindusorganil on õigus olla teavitatud või ära kuulatud pädeva organi koostatud korrapäraste aruannete alusel ning sel eesmärgil kohtuda SE pädeva asutusega vähemalt kord aastas, piiramata koosolekute pidamist vastavalt punktile c. Sellest teavitatakse ka kohalikke juhtkondi.

SE pädev organ esitab esindusorganile haldusorgani või vajaduse korral juhtimis- või järelevalveorgani koosoleku päevakorra ja koopiad kõigist dokumentidest, mis on esitatud aktsionäride üldkoosolekule.

Eelkõige käsitletakse koosolekul ettevõtete struktuuri, majanduslikku ja rahalist olukorda, äri-, tootmis- ja müügitegevuse võimalikku arengut, tööhõivet ja selle võimalikku arengusuunda, investeeringuid, olulisi korralduslikke muudatusi, uute tööviiside või tootmisprotsesside juurutamist, tootmise üleviimist, ettevõtete, üksuste või nende oluliste osade ühinemisi, vähendamisi või sulgemisi ning kollektiivseid koondamisi;

c) esindusorganil on õigus saada teavet töötajate huve olulisel määral mõjutavate erakordsete asjaolude kohta, eelkõige ümberpaigutamiste, üleviimiste, üksuste või ettevõtete sulgemise või kollektiivsete koondamiste kohta. Esindusorganil või kui ta asja kiireloomulisuse tõttu nii otsustab, siis kitsamal komiteel on õigus oma taotluse alusel kohtuda SE pädeva organiga või mis tahes asjakohasema tasandi SE juhtorganiga, kellel on iseseisev otsustusõigus, et olla teavitatud ja ära kuulatud töötajate huve oluliselt mõjutavate meetmete küsimuses.

Kui pädev asutus otsustab mitte tegutseda vastavalt esindusorgani arvamusele, on esindusorganil õigus korraldada uus kohtumine SE pädeva organiga, et jõuda kokkuleppele.

Kui korraldatakse kohtumine kitsama komiteega, on õigus osaleda ka nendel esindusorgani liikmetel, kes esindavad töötajaid, keda kõnealused meetmed otseselt mõjutavad.

Eespool nimetatud koosolekud ei mõjuta pädeva organi õigusi;

d) liikmesriigid võivad kehtestada teavitamis- ja ärakuulamiskoosolekute juhatamise eeskirja.

Enne kohtumist SE pädeva organiga on esindusorganil või kitsamal komiteel, mille koosseisu on vajaduse korral laiendatud vastavalt punkti c kolmandale lõigule, õigus omavahel kohtuda pädeva organi esindajate juuresviibimiseta;

e) esindusorgani liikmed teatavad SE ja tema tütarettevõtjate ja üksuste töötajate usaldusisikutele teavitamis- ja ärakuulamismenetluse sisu ja tulemused, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist;

f) esindusorgan või kitsam komitee võib kasutada enda valitud ekspertide abi;

g) esindusorgani liikmetel on õigus koolituse saamiseks palka kaotamata töölt puududa, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks;

h) esindusorgani kulud kannab SE, kes tagab esindusorgani liikmetele rahalised ja materiaalsed vahendid, mis võimaldavad neil oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.

Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tasub SE eelkõige esindusorgani ja kitsama komitee liikmete koosolekute korraldamise, tõlketeenuste, majutus- ja reisikulude maksumuse.

Vastavalt sellele põhimõttele võivad liikmesriigid kehtestada spetsiaalse läbirääkimisorgani tegevuse eelarvenormid. Eelkõige võivad nad piirduda ainult ühe eksperdi kulude katmisega.

3. osa: osavõtu standardeeskirjad

Töötajate osavõttu SEs reguleerivad järgmised eeskirjad:

a) kui SE on loodud ümberkujundamise teel ja kui liikmesriigis kehtivaid eeskirju töötajate osavõtu kohta haldus- või järelevalveorgani töös kohaldati enne SE registreerimist, kohaldatakse SE suhtes jätkuvalt kõiki töötajate osalemise aspekte. Selleks kohaldatakse punkti b mutatis mutandis;

b) kui SE on loodud muul viisil, on SE, tema tütarettevõtjate ja üksuste töötajatel ja/või nende esindusorganil õigus valida, ametisse nimetada, soovitada või tagasi lükata selline arv liikmeid SE haldus- või järelevalveorganisse, mis vastab asjaomaste osalevate äriühingute suurimale suhtarvule enne registreerimist.

Kui ühegi osaleva äriühingu suhtes enne SE registreerimist töötajate osavõtu eeskirju ei kohaldatud, ei ole SE kohustatud kehtestama töötajate osalemist käsitlevaid sätteid.

Esindusorgan otsustab vastavalt SE töötajate arvule igas liikmesriigis haldus- või järelevalveorgani kohtade jaotuse eri liikmesriikide töötajaid esindavate liikmete vahel või määrab kindlaks, mil viisil SE töötajad võivad nimetatud organite liikmete ametisse nimetamise suhtes soovitusi esitada või vastuseisu väljendada. Kui ühe või mitme liikmesriigi töötajate suhtes ei ole proportsionaalsuskriteeriume, nimetab esindusorgan ametisse liikme ühest sellisest liikmesriigist, kui on asjakohane, siis eelkõige liikmesriigist, kus on SE registrisse kantud asukoht. Iga liikmesriik võib otsustada, kuidas talle eraldatud haldus- või järelevalveorgani kohad jaotatakse.

Iga SE haldusorgani või kui on asjakohane, järelevalveorgani liige, keda on valinud, ametisse nimetanud või soovitanud esindusorgan või sõltuvalt asjaoludest töötajad, on täisliige, kellel on samasugused õigused ja kohustused kui aktsionäre esindavatel liikmetel, kaasa arvatud õigus hääletada.

--------------------------------------------------