EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2025/1355, 2. juuli 2025, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2025/22) (uuesti sõnastatud)

(1)

Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) (1) on mitu korda oluliselt muudetud (2). Pärast määruse artiklil 24 kohaselt EKP nõukogu poolt teostatud läbivaatamist tuleb määruses teha täiendavaid muudatusi. Seetõttu tuleb määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Aluslepingu artikli 127 lõike 2 neljas taane ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artikli 3.1 neljas taane volitavad eurosüsteemi edendama maksesüsteemide tõrgeteta tööd.

(3)

Eurosüsteem edendab maksesüsteemide tõrgeteta tööd muu hulgas järelevaatamise abil.

(4)

Makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPMI, varem CPSS) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) tehniline komitee on avaldanud põhimõtted finantsturu taristutele. CPMI-IOSCO soovitab rakendada neid põhimõtteid suurimal määral, mida võimaldab riigisisene õigusraamistik. Maksesüsteemide järelevaatamise tõhususe tagamiseks rakendas Euroopa Keskpank (EKP) neid põhimõtteid määrusega (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28), mida kohaldatakse nii suurmaksete süsteemide kui ka süsteemse tähtsusega jaemaksete süsteemide suhtes.

(5)

Käesolevat määrust kohaldatakse nii keskpankade kui ka erasektori hallatavate maksesüsteemide suhtes. Samas lubavad CPMI-IOSCO põhimõtted erandjuhtudel keskpankade hallatavatele maksesüsteemide suhtes kõrvalekaldeid, kui see tuleneb kohalduvast õigusaktist või põhimõttest. Arvestades et eurosüsteemi ülesanded, kohustused ja institutsionaalne struktuur on määratletud aluslepingus ning EKPSi põhikirjas, võib eurosüsteemi süsteemselt olulised maksesüsteemid teatavatest käesolevas määruses sätestatud nõuetest vabastada. Eelkõige tuleb eurosüsteemi süsteemselt olulised maksesüsteemid vabastada konkreetsetest nõuetest seoses juhtimise, sulgemiskavade, omakapitali ja likviidsete varadega ning tagatis- ja investeerimisriskidega, mis hõlmavad samu valdkondi, mille osas on EKP nõukogu nõuded vastu võtnud. Neid erandeid täpsustatakse käesoleva määruse sätetes.

(6)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega liigitab EKP nõukogu maksesüsteemi süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks, kui see vastab käesolevas määruses sätestatud konkreetsetele kriteeriumidele. Lisaks võib maksesüsteemi liigitada süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks paindliku metoodika alusel, mis võtab arvesse kvalitatiivseid aspekte, nagu maksesüsteemi suurus, keerukus ja asendatavus.

(7)

EKP nõukogu määrab igale süsteemselt olulisele maksesüsteemile süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja. Määratud süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja vastutab pädeva asutuse ees süsteemselt olulise maksesüsteemi vastavuse eest käesolevas määruses sätestatud järelevaatamisnõuetele. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja peab olema euroala juriidiline isik, kes vastutab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitamise eest. Erandkorras võib EKP nõukogu määrata süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaks ka väljaspool euroala asutatud juriidilise isiku euroalal asutatud filiaali, mis on selle juriidilise isiku õiguslikult sõltuv osa. Sellega seoses tuleb „süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja“ määratlust vastavalt laiendada.

(8)

Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaks määratakse erandkorras filiaal, tuleb käesolevas määruses sätestatud nõudeid süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaks määratud juriidilise isiku juhatuse koosseisu, ülesannete, oskuste ja kohustuste kohta kohaldada ka süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaks määratud filiaali juhatuse suhtes, kusjuures filiaali juhatuse koosseisus olevad tegevdirektorid peavad olema ka artikli 9 lõike 11 punktis b määratletud juhatuse liikmed. Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaks määratakse filiaal, võib asjaomane pädev asutus süsteemselt olulise maksesüsteemi käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamisel võtta kohastel juhtudel arvesse juriidilise isiku tasandil kehtestatud meetmeid ja raamistikke, mis on seotud süsteemselt olulise maksesüsteemiga ja/või süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaga.

(9)

Kui see on vajalik tõhusa järelevaatamise tagamiseks, sealhulgas jõupingutuste dubleerimise minimeerimiseks ning süsteemselt olulise maksesüsteemi ja asjaomaste asutuste halduskoormuse vähendamiseks, peab pädev asutus tegema koostööd teiste asutustega. Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaks määratakse filiaal, peab asjaomane pädev asutus tegema koostööd selle juriidilise isiku järelevaatamise või järelevalve eest vastutava asutusega, mille õiguslikult sõltuv osa on kõnealune filiaal.

(10)

Süsteemselt olulise maksesüsteemi tegevus võib aja jooksul kõikuda. Süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks liigitamise raamistiku terviklikkuse tagamiseks, säilitades samal ajal võimalikult palju järjepidevust ja vältides maksesüsteemide sagedast ümberliigitamist, ei liigitata maksesüsteemi enam süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks, kui see ei vasta kahel järjestikusel vastavusläbivaatusel süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks liigitamise nõuetele. Süsteemselt olulise maksesüsteemi staatuse säilitamine nimetatud ajavahemiku jooksul ei pruugi siiski olla asjakohane, kui on ebatõenäoline, et süsteem vastab järgmisel vastavusläbivaatusel süsteemselt olulise maksesüsteemi kriteeriumidele. Seetõttu on võimalik ka varasem juhtumipõhisel hindamisel põhinev ümberliigitamine.

(11)

Käesolevas määruses sätestatakse selgelt määratletud kord, millega tagatakse nõuetekohane menetlus nii enne kui ka pärast seda, kui EKP nõukogu võtab vastu otsuse maksesüsteemi süsteemselt oluliseks maksesüsteemiks liigitamise kohta.

(12)

Kui see on võimalik ja otstarbekas, tugineb EKP EKPSi ülesannete täitmisel riikide keskpankadele. Iga süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul määratakse asjaomane eurosüsteemi keskpank pädevaks asutuseks, kes hindab kõnealuse süsteemselt olulise maksesüsteemi vastavust käesoleva määruse kohastele järelevaatamisnõuetele. Üleeuroopalise tähtsusega süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul teostab järelevaatamist EKP kui määratud pädev asutus. Sellise süsteemselt olulise maksesüsteemi puhul, millel on viimase viie aasta jooksul olnud tõendatud ja pikaajaline järelevaatamissuhe riigi keskpangaga, määratakse pädevateks asutusteks kaks eurosüsteemi keskpanka, st riigi keskpank, kellega on loodud pikaajaline järelevaatamissuhe, ja EKP.

(13)

Käesolevas määruses sätestatud nõuded on proportsionaalsed süsteemselt oluliste maksesüsteemidele omaste riskide suhtes. Käesoleva määruse sätetes võetakse arvesse ka viimastel aastatel määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) alusel tehtud järelevaatamisalaste hindamiste kogemust ja järeldusi, samuti hiljutisi tehnoloogilisi ja regulatiivseid arenguid Euroopa Liidus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 vastuvõtmist (3).

(14)

Süsteemselt olulise maksesüsteemi tõhususe ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleb järgida kohaldatavaid riigisiseseid õigusakte ning selle tegevuse aluseks olevaid selgeid eeskirju, kordasid ja lepinguid. Õigusaktide all mõistetakse kõikide riikide õigussüsteeme, kus süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on asutatud ja/või tegutseb ning kus süsteemselt olulise maksesüsteemi osalejad on asutatud ja/või tegutsevad.

(15)

Samuti sõltub süsteemselt olulise maksesüsteemi tõhusus ja usaldusväärsus selle juhtimiskorra selgusest ja asjakohasusest, mistõttu see peab olema selgelt dokumenteeritud. Süsteemselt olulise maksesüsteemi juhtimiskord peab tagama, et riskidega seotud kohustuste osas nõustab nõukogu objektiivne ja sõltumatu riskikomitee. Lisaks, tagamaks nõukogu ja juhatuse liikmete ning kohalduval juhul ka filiaali juhatuse liikmete huvide konflikti puudumise, peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võtma arvesse liikmete süüdimõistmisi ja karistusi kohaldatava äri-, maksejõuetus- või finantsõiguse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õiguse rikkumise eest ning seoses pettuse või ametialase vastutusega.

(16)

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal lasuvate või tema tegevusest tekkivate mitmesuguste riskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks on oluline usaldusväärne ja muutusi arvestav raamistik, mis võimaldab terviklikult juhtida õiguslikku, krediidi-, likviidsus- ja tegevusriski, üldist äririski, esindajariski, investeerimisriski ja muid riske. See kehtib ka süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tagatisvarade raamistiku, osalejate kohustuste täitmata jätmise eeskirjade ja kordade ning talitluspidevuse kavade usaldusväärsuse ja vastupidavuse kohta.

(17)

Tegevusriski terviklikuks juhtimiseks ning arvestades tehnoloogiliste vahendite kasvavat kasutuselevõttu ja kasutamist süsteemselt olulise maksesüsteemi käitamisel, samuti küberrünnaku ohu suurenemist ja kahju, mida edukas küberrünnak võib põhjustada süsteemselt olulise maksesüsteemi toimimisele, peaks süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal olema kehtestatud küberkerksuse strateegia ja raamistik koos asjakohaste kordade, protsesside ja kontrollidega, et tulemuslikult juhtida küberriske ning tagada küberkerksuse kõrge tase. Sellise küberkerksuse strateegia ja raamistikuga seotud nõuded peaksid põhinema finantsturu taristute küberkerksuse järelevaatamisalastel ootustel (4) ning eesmärgil muuta põhiootused süsteemselt oluliste maksesüsteemide käitajatele õiguslikult siduvaks. Lisaks on oluline, et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja katsetaks korrapäraselt süsteemselt olulise maksesüsteemi kontrollide ja süsteemide tulemuslikkust, viies läbi ohuteabel põhineva läbistustestimise kooskõlas Euroopa ohuteabel põhineva eetilise koostöö raamistikuga (edaspidi „TIBER-EU raamistik“) (5). Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on filiaal, võib pädev asutus aktsepteerida testi, mille on viinud läbi juriidiline isik, mille õiguslikult sõltuv osa on asjaomane filiaal, kui selle testi saab lugeda võrreldavaks TIBER-EU testiga ning see hõlmab ka filiaali vastavate kontrollide ja süsteemide tulemuslikkust.

(18)

Võttes arvesse tegevuse edasiandmise laialdasemat kasutamist ja riski, mida sellised tavad võivad põhjustada süsteemselt olulise maksesüsteemi tõhususele ja ohutusele, peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja jääma alati vastutavaks edasiantud funktsioonide, tegevuste ja/või teenuste eest. Lisaks peab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal olema kehtestatud lepinguline kord ja raamistik, millega tagatakse, et tegevuse edasiandmisest tulenevaid riske on enne asjaomase kokkuleppe sõlmimist ja tegevuse edasiandmise ajal piisavalt hinnatud ja maandatud. Lisaks tuleb kriitiliste funktsoonide, tegevuste ja/või teenuste edasiandmise korral koostada väljumiskavad, mis tagavad süsteemselt olulise maksesüsteemi tõrgeteta toimimise juhul, kui tegevuse edasiandmine lõpetatakse. Grupisisesed kokkulepped ei ole olemuslikult vähem riskantsed kui edasiandmine kolmandatele isikutele. Tunnustades küll grupisiseste kokkulepete potentsiaalset kasulikkust tuleb edasiandmise suhtes kehtivaid nõudeid kohaldada ka selliste grupisiseste kokkulepete suhtes, mis kujutavad endast edasiandmist.

(19)

Süsteemse riski vähendamine nõuab muu hulgas arvelduse lõplikkust ning seetõttu peaks süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja tegema kõik endast sõltuva, et tagada süsteemselt olulise maksesüsteemi vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ nõuetele (6). Samuti on soovitatavad päevasisesed või reaalajas arveldused, kui need on kooskõlas süsteemselt olulise maksesüsteemi üldise ärimudeliga ja vajalikud võimaldamaks süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal ja osalejatel juhtida oma vastavaid krediidi- ja likviidsusriske.

(20)

Süsteemselt olulises maksesüsteemis osalemise objektiivsed, riskipõhised ja üldsusele avaldatud kriteeriumid, mis võimaldavad ausat ja (arvestades vastuvõetava riski kontrollistandardeid) avatud juurdepääsu süsteemselt olulisele maksesüsteemile, edendavad süsteemselt olulise maksesüsteemi ning tema poolt teenindatavate turgude ohutust ja tõhusust, piiramata samal ajal ebaproportsionaalselt teenuste osutamise vabadust.

(21)

Käesoleva määruse sätted, mis nõuavad süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajalt andmete kogumist, töötlemist ja edastamist, ei mõjuta eeskirju, mis kehtivad osalejate või klientide andmete kaitse suhtes.

(22)

Üldiselt tõhus ja tulemuslik süsteemselt oluline maksesüsteem, millel on selgelt määratletud, mõõdetavad ja saavutatavad eesmärgid, suudab kõige paremini rahuldada süsteemselt olulise maksesüsteemi osalejate ja tema poolt teenindatavate turgude vajadusi.

(23)

Selleks et rakendada CPMI-IOSCO põhimõtteid suurimal võimalikul määral, mida võimaldavad alusleping ja EKPSi põhikiri, on oluline, et pädevatel asutustel oleks võimalik nõuda käesoleva määruse rikkumiste parandamiseks ja rikkumiste kordumise vältimiseks parandusmeetmeid ning et EKP saaks kehtestada tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone käesoleva määruse rikkumise eest. Kuivõrd parandusmeetmeid võib rakendada ainult käesoleva määruse rikkumise korral, võib tekkida olukordi, mille puhul on põhjendatud selliste meetmete rakendamise menetluse algatamine arvatava nõuete mittejärgimise korral, andes süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale võimaluse esitada oma seisukoht ning selgitused enne rikkumise tuvastamist. Kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on filiaal, tuleb parandusmeetmeid või sanktsioone kohaldada filiaali suhtes.

(24)

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajalt, kes on hiljuti selleks liigitatud käesoleva määruse kohaselt tehtud otsusega, ei tohi nõuda käesolevas määruses sätestatud järelevaatamisalaste nõuete täitmist ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil teda otsusest teavitati. See annab uuele süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale aega järelevaatamisalaste nõuetega tutvumiseks ja nende rakendamiseks,