KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 527/2014, 12. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks instrumentide liigid, mis adekvaatselt kajastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis ning on asjakohased kasutamiseks muutuvtasu maksmisel (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Instrumentides makstav muutuvtasu peaks edendama usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ega tohiks motiveerida võtma riske, mis ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu talutava riski piiri. Seepärast tuleks muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide klassidega viia töötajate huvid kooskõlla aktsionäride, võlausaldajate ja muude sidusrühmade huvidega, nähes töötajatele ette stiimulid tegutseda krediidiasutuse või investeerimisühingu pikaajalistes huvides ja mitte võtta ülemääraseid riske.

(2)

Tagamaks tugevat seost krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteediga pikemas perspektiivis, peaksid muutuvtasu maksmiseks kasutatavad instrumendid sisaldama asjakohaseid käivitavaid sündmusi allahindamiseks või konverteerimiseks, mis vähendavad instrumentide väärtust juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteet pikemas perspektiivis on halvenenud. Tasustamiseks kasutatavad käivitavad sündmused ei tohiks muuta instrumentide allutatuse taset ja seega ei tohiks tingida seda, et täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ei kvalifitseeru enam omavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

(3)

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artiklites 52 ja 63 sätestatud tingimusi, kuid direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktis ii osutatud muude instrumentide suhtes, mida saab täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse või maha kanda, eritingimusi kõnealuse määruse kohaselt ei kohaldata, kuna kõnealuseid instrumente ei liigitata omavahendite instrumentideks usaldatavusnõuete seisukohast. Seepärast tuleks erinevatele instrumentide klassidele kehtestada erinõuded, et tagada nende asjakohane kasutamine muutuvtasu maksmiseks, võttes arvesse instrumentide eri laadi. Instrumentide kasutamine muutuvtasu maksmiseks ei tohiks takistada instrumentide kvalifitseerumist krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditena, kui on täidetud määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud tingimused. Samuti ei tohiks sellist kasutamist käsitada instrumendi tagasivõtmise stiimulina, kuna pärast edasilükkamis- ja säilitamisperioode peaksid töötajad üldiselt saama likviidseid vahendeid muul viisil kui tagasivõtmise kaudu.

(4)

Muud instrumendid hõlmavad mitterahalisi võlainstrumente või võlaga seotud instrumente, mis ei kvalifitseeru omavahenditena. Muud instrumendid ei ole piiratud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 50 määratletud finantsinstrumentidega, vaid võivad hõlmata ka täiendavaid mitterahalisi instrumente, mis võivad olla hõlmatud krediidiasutuse või investeerimisühingu ja töötajate vaheliste lepingutega. Tagamaks, et kõnealused instrumendid kajastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis, tuleks asjakohaste nõuetega tagada, et selliste instrumentide allahindamise või konverteerimise asjaolud lähevad kaugemale maksevõime taastamise või solveerimise olukordadest.

(5)

Muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral ei tohiks sellised tehingud üldjuhul suurendada tasu väärtust, tehes väljamakseid, mis on suuremad kui instrumendi väärtus, või konverteerides instrumendiks, mille väärtus on suurem kui algselt eraldatud instrumendil. See on oluline tagamaks, et tasu ei maksta vahendite ega meetodite abil, mis soodustavad direktiivi 2013/36/EÜ artikli 94 lõike 1 mittejärgimist.

(6)

Muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral peaksid kõnealused tehingud põhinema väärtusel, mis on kindlaks määratud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt. Seepärast tuleks ette näha, et instrumente hinnatakse kõigil kõnealustel juhtudel, et hoida ära direktiivi 2013/36/EL tasustamisalaste nõuete täitmisest kõrvalehoidumist, eelkõige seoses töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu komponentide suhtega ning riskide võtmisega kooskõlas olemisega.

(7)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 54 on sätestatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide allahindamise või konverteerimise mehhanismid. Lisaks on direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punkti l alapunktiga ii ette nähtud, et muud instrumendid võib täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata. Kuna muude instrumentide konverteerimise või allahindamise majanduslik tulemus on sama kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, tuleks muude instrumentide konverteerimise või allahindamise mehhanismide puhul võtta arvesse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatavaid mehhanisme, tehes kohandused, et võtta arvesse asjaolu, et muud instrumendid ei kvalifitseeru usaldatavusnõuete seisukohast omavahendite instrumentidena. Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid regulatiivseid nõudeid seoses allahindamise ja konverteerimisega. Tagamaks, et krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi halvenemise korral vähendatakse muutuvtasu maksmiseks kasutatavate kõigi selliste instrumentide väärtust, tuleks kindlaks määrata olukorrad, mil kõnealused instrumendid tuleb alla hinnata või konverteerida. Järjepideva kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata teise taseme omavahenditesse kuuluvate ja muude instrumentide allahindamise, üleshindamise ja konverteerimise mehhanismid.

(8)

Instrumentidest tulenevad väljamaksed võivad olla eri laadi. Need võivad olla muutuvad või fikseeritud ning neid võib teha teatavate ajavahemike järel või instrumendi lõpptähtajal. Kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (3) välja antud juhistega tasustamispõhimõtete ja -tavade kohta, ei tuleks usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimise edendamiseks teha töötajatele väljamakseid edasilükkamisperioodide vältel. Töötajad peaksid saama väljamakseid ainult perioodide eest, mis järgnevad instrumendi suhtes nõudeõiguse tekkimisele. Seepärast on asjakohane kasutada muutuvtasu maksmiseks ainult instrumente, millelt tehakse instrumendi omanikule väljamakseid teatavate ajavahemike järel. Nullkupongvõlakirjad ega instrumendid, millelt tulu välja ei maksta, ei tohiks moodustada tasu olulist osa, mis peab koosnema direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punktis l osutatud instrumentide tasakaalustatud kogumist. See on seotud sellega, et töötajad saaksid edasilükkamisperioodil kasu väärtuse suurenemisest, mida võib pidada väljamakse saamisega samaväärseks.

(9)

Väga suured väljamaksed võivad vähendada pikaajalisi stiimuleid usaldusväärseks riskide võtmiseks, kuna need tegelikult suurendavad tasu muutuvkomponenti. Eelkõige ei tohiks väljamakseid teha harvemini kui kord aastas, kuna see tingiks väljamaksete tegeliku akumuleerumise edasilükkamisperioodidel ning väljamaksed tehtaks muutuvtasu väljamaksmise ajal. Väljamaksete akumuleerumine oleks vastuolus direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punktiga g seoses töötasu moodustava põhitasu ja muutuvtasu komponentide vahelise suhtega ning kõnealuse artikli punktis m sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei saada edasilükkamiskriteeriumide alusel väljamakstavat töötasu kiiremini kui proportsionaalselt. Seepärast ei tohiks pärast instrumendi suhtes nõudeõiguse teket tehtavad väljamaksed olla suuremad turuhinnast. Selleks tuleks ette näha, et muutuvtasu maksmiseks kasutatavaid instrumente või instrumente, millega need on seotud, emiteeritakse peamiselt muudele investoritele, või et selliste instrumentide suhtes kehtestatakse väljamaksete ülempiir.

(10)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 kohaselt muutuvtasu maksmisel kohaldatavad edasilükkamis- ja säilitamisnõuded peavad olema täidetud kogu aeg, sealhulgas muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral. Seepärast tuleks sellistes olukordades vahetada instrumendid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate, teise taseme omavahenditesse kuuluvate ja muude instrumentide vastu, mis kajastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis ning millel on samad omadused nagu algselt muutuvtasu maksmiseks ettenähtud instrumendil ning sama väärtus, võttes arvesse mis tahes allahinnatud summasid. Kui muudel instrumentidel kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on fikseeritud lõpptähtaeg, tuleks kehtestada miinimumnõuded selliste instrumentide järelejäänud tähtaja kohta, kui neid kasutatakse muutuvtasu maksmiseks, tagamaks, et kõnealused instrumendid on kooskõlas nõuetega, mis käsitlevad muutuvtasu puhul kohaldatavat edasilükkamis- ja säilitamisperioodi.

(11)

Direktiiviga 2013/36/EL ei ole muutuvtasu maksmiseks kõlblike instrumentide liigid piiratud konkreetse finantsinstrumentide liigiga. Peaks olema võimalik kasutada sünteetilisi instrumente või töötajate ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vahelisi lepinguid, mis on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, mida saab täielikult konverteerida või alla hinnata. See võimaldab näha selliste instrumentide tingimustes ette eritingimused, mida kohaldatakse üksnes töötajatele tulemustasu maksmiseks kasutatavate instrumentide suhtes, ilma et selliseid eritingimusi oleks vaja kehtestada muudele investoritele.

(12)

Konsolideerimisgrupi puhul võib emissioone hallata keskselt emaettevõtja raames. Seepärast ei tohi sellisesse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud alati emiteerida instrumente, mida võib kasutada muutuvtasu maksmiseks. Määrusega (EL) nr 575/2013 on ette nähtud, et teatavatel tingimustel võib konsolideerimise alla kuuluvate üksuste emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente arvata krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite hulka. Seepärast peaks olema võimalik kasutada ka selliseid instrumente muutuvtasu maksmiseks, tingimusel, et selliseid instrumente muutuvtasu maksmiseks kasutava krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi ning instrumendi emitendi krediidikvaliteedi vahel on selge seos. Eeldatavalt on selline seos tavapäraselt emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel. Teatavatel tingimustel peaks olema võimalik kasutada muutuvtasu maksmiseks ka muid selliseid instrumente kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida otseselt ei emiteeri krediidiasutus või investeerimisühing. Instrumente, mis on seotud aluseks olevate instrumentidega, mille on emiteerinud emaettevõtja kolmandas riigis, ja mis on samaväärsed täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, peaks olema võimalik kasutada muutuvtasu maksmiseks, kui käivitav sündmus osutab sellist sünteetilist instrumenti kasutavale krediidiasutusele või investeerimisühingule.

(13)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas Euroopa Komisjonile.

(14)

EBA on läbi viinud avaliku konsultatsiooni regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.