EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1 Eesmärgid

Artikkel 2 Kohaldamisala

Artikkel 3 Mõisted

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„tsiviillennundus” — mis tahes tsiviilõhusõiduki poolt teostatav lennundustegevus, välja arvatud riiklike õhusõidukite teostatavad lennud, millele on osutatud Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklis 3;

2.

„lennundusjulgestus” — meetmete ning inim- ja materiaalsete ressursside kogum, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennundusjulgestust;

3.

„majandustegevuses osaleja” — isik, organisatsioon või ettevõte, kes tegutseb või pakub oma teenuseid lennutranspordi valdkonnas;

4.

„lennuettevõtja” — kehtiva lennutegevusloaga või samaväärse loaga õhuveoettevõtja;

5.

„ühenduse lennuettevõtja” — lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille liikmesriik on väljastanud nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) ( 1 ) kohaselt;

6.

„üksus” — isik, organisatsioon või ettevõte, v.a majandustegevuses osaleja;

7.

„keelatud esemed” — relvad, lõhkeained või muud ohtlikud seadeldised, esemed või ained, mida võib kasutada tsiviillennunduse turvalisust ohustavaks ebaseaduslikuks sekkumiseks;

8.

„läbivaatus” — keelatud esemete tuvastamiseks ja/või leidmiseks ette nähtud tehniliste või muude vahendite kasutamine;

9.

„julgestuskontrolli meetmed” — selliste vahendite kasutamine, mille abil on võimalik ära hoida keelatud esemete kaasavõtmist;

10.

„juurdepääsu kontroll” — nende vahendite kasutamine, mille abil võidakse ära hoida isikute või sõidukite või mõlemate ilma loata sisenemist;

11.

„lennuala” — lennujaama liiklusala, sellega piirnev maastik ja ehitised või nende osad, millele juurdepääs on piiratud;

12.

„avatud ala” — lennujaama, sellega piirneva maastiku ja ehitiste või nende osade alad, mis ei ole lennuala;

13.

„julgestuspiiranguala” — lennujaama lennuala osa, kus lisaks juurdepääsu piiramisele kohaldatakse ka muid lennundusjulgestusstandardeid;

14.

„piiritletud ala” — ala, mis on eraldatud juurdepääsu kontrolli abil kas julgestuspiirangualadest, või kui piiritletud ala kujutab endast julgestuspiiranguala, siis lennujaama muudest julgestuspiirangualadest;

15.

„taustakontroll” — isiku dokumenteeritud tuvastamine, sealhulgas tema võimaliku kriminaalse tausta kontrollimine, mis on osa hinnangust isiku sobilikkusele pääsuks saatjata julgestuspiirangualadele;

16.

„transfeerreisijad, -pagas, -last või -post” — reisijad, pagas, last või post, mis väljuvab lennujaamast muu õhusõiduki pardal kui see, millega nad lennujaama saabusid;

17.

„transiitreisijad, -pagas, -last või -post” — reisijad, pagas, last või post, mis väljuvab lennujaamast sama õhusõiduki pardal, millega nad lennujaama saabusid;

18.

„võimalikku ohtu kujutav reisija” — reisija, kes on kas deporteeritu, on sisserände seisukohalt vastuvõetamatu isik või on seaduslikult kinnipeetav;

19.

„käsipagas” — pagas, mis on ette nähtud õhusõiduki salongis vedamiseks;

20.

„registreeritud pagas” — pagas, mis on ette nähtud õhusõiduki lastiruumis vedamiseks;

21.

„reisijaga koos liikuv registreeritud pagas” — pagas, mida veetakse selle õhusõiduki lastiruumis, mille on registreerinud lennule sama lennuga reisiv reisija;

22.

„lennuettevõtja post” — post, mille saatja ja vastuvõtja on lennuettevõtja;

23.

„lennuettevõtja saadetis” — saadetis, mille saatja ja vastuvõtja on lennuettevõtja või mida lennuettevõtja ise kasutab;

24.

„post” — vastavalt Ülemaailmse Postiliidu eeskirjadele postiasutuse hoole all olevad ning postiasutustele edastamise eesmärgil veetavad kirjad ja muud postisaadetised, välja arvatud lennuettevõtja post;

25.

„last” — õhusõiduki pardal vedamiseks ette nähtud mis tahes vara, mis ei ole pagas, post, lennuettevõtja post, lennuettevõtja saadetis ega pardavarud;

26.

„kokkuleppeline esindaja” — lennuettevõtja, esindaja, ekspediitor või muu üksus, kes tagab lasti või posti suhtes julgestuskontrolli meetmete kohaldamise;

27.

„tuntud saatja” — saatja, kes on loovutanud oma kulul lasti või posti õhuveoks ja kelle menetlused vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab seda lasti või posti vedada mis tahes õhusõiduki pardal;

28.

„esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja” — saatja, kes on loovutanud oma kulul lasti või posti õhuveoks, ja kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab lasti vedada kaubalennuki pardal või posti postilennuki pardal;

29.

„õhusõiduki julgestuskontroll” — õhusõiduki sisemuse nende osade kontrollimine, millele reisijatel võis olla juurdepääs, ning lastiruumi kontrollimine eesmärgiga avastada keelatud esemed ja ebaseaduslikud sekkumised õhusõiduki suhtes;

30.

„õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine” — õhusõiduki sisemuse ja juurdepääsetavate väliste osade kontroll eesmärgiga avastada keelatud esemed ja õhusõiduki turvalisust ohustav ebaseaduslik sekkumine;

31.

„parda julgestustöötaja” — isik, kelle riik on võtnud tööle tema poolt välja antud lennutegevusloaga lennuettevõtja õhusõidukis reisimiseks eesmärgiga kaitsta nimetatud õhusõidukit ja selles viibijaid ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab lennu turvalisust.

Artikkel 4 Ühised põhistandardid

Artikkel 5 Julgestuskulud

Artikkel 5

Julgestuskulud

Vastavalt asjakohastele ühenduse õigusnormidele võib iga liikmesriik kindlaks määrata, mis asjaoludel ja ulatuses peaksid tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise vastu võetud julgestusmeetmete kulud olema käesoleva määruse kohaselt kantud riigi, lennujaama üksuste, lennuettevõtjate, teiste vastutavate ametite või kasutajate poolt. Vajaduse korral ja kooskõlas ühenduse õigusega võivad liikmesriigid koos kasutajatega osaleda nende kulude tasumises, mis tekivad seoses käesoleva määruse kohaselt võetavate rangemate julgestusmeetmetega. Teostatavas ulatuses on mis tahes tasud või julgestuskulude ülekandmised otseselt seotud vastavate julgestusteenuste osutamise kuludega ning nende eesmärk ei tohi olla asjakohastest kuludest suuremate kulude hüvitamine.

Artikkel 6 Liikmesriikide kohaldatavad rangemad meetmed

Artikkel 7 Kolmandate riikide nõutavad julgestusmeetmed

Artikkel 8 Koostöö Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO)

Artikkel 8

Koostöö Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO)

Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 300 kohaldamist, võib komisjon sõlmida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga auditeid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi, ►C1 et vältida Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17. lisa liikmesriikidepoolse järgimise kontrollimise dubleerimist. ◄

Artikkel 9 Pädev asutus

Artikkel 9

Pädev asutus

Kui ühe liikmesriigi piires on tsiviillennundusjulgestusse kaasatud kaks või rohkem asutust, määrab liikmesriik ühe asutuse (edaspidi „pädev asutus”), kes vastutab artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest.

Artikkel 10 Siseriiklik tsiviillennunduse julgestusprogramm

Artikkel 11 Siseriiklik lennundusjulgestuse järelevalve programm

Artikkel 12 Lennujaama julgestusprogramm

Artikkel 13 Lennuettevõtja julgestusprogramm

Artikkel 14 Üksuse julgestusprogramm

Artikkel 15 Komisjoni inspekteerimised

Artikkel 16 Aastaaruanne

Artikkel 16

Aastaaruanne

▼C1

Igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele aruande, milles neid teavitatakse käesoleva määruse kohaldamisest ja selle mõjust lennundusjulgestuse tõhustamisele.

▼B

Artikkel 17 Sidusrühmade nõuanderühm

Artikkel 17

Sidusrühmade nõuanderühm

Ilma et see piiraks artiklis 19 osutatud komitee rolli, moodustab komisjon sidusrühmade lennundusjulgestuse nõuanderühma, mis koosneb Euroopa esindusorganisatsioonidest, mis tegelevad lennundusjulgestusega või on sellest otseselt mõjutatud. Rühma roll on ainult komisjoni nõustamine. Artiklis 19 osutatud komitee teavitab sidusrühmade nõuanderühma kogu õigusloomemenetluse käigus.

Artikkel 18 Teabelevi

Artikkel 18

Teabelevi

Üldjuhul avaldab komisjon meetmed, mis mõjutavad otseselt reisijaid. Järgmisi dokumente käsitatakse siiski ►C1 „Euroopa Liidu salastatud teabena” otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom tähenduses: ◄

a)

meetmed ja menetlused, millele on osutatud artikli 4 lõigetes 3 ja 4, artikli 6 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1, kui need sisaldavad tundlikku julgeolekuteavet teavet;

b)

komisjoni inspekteerimisaruanded ja pädevate asutuste vastused, millele on osutatud artikli 15 lõikes 3.

Artikkel 19 Komitee

Artikkel 20 Ühenduse ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped

Artikkel 20

Ühenduse ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped

Kui see on asjakohane ja kooskõlas ühenduse õigusega, tuleks kokkulepped, milles tunnustatakse, et kolmandates riikides kohaldatavad julgestusstandardid on ühenduse standarditega samaväärsed, lisada ühenduse ja kolmanda riigi vahelistesse lennunduskokkulepetesse EÜ asutamislepingu artikli 300 kohaselt, ►C1 et edendada „ühekordse kontrollimise” eesmärki kõikidel Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelistel lendudel. ◄

Artikkel 21 Karistused

Artikkel 21

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 22 Komisjoni aruanne rahastamise kohta

Artikkel 22

Komisjoni aruanne rahastamise kohta

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2008 aruande tsiviillennunduse julgestusmeetmetega seotud kulude rahastamise põhimõtete kohta. Aruandes kaalutakse, milliseid samme tuleb astuda tagamaks, et julgestusega seotud tasusid kasutatakse ainult julgestuskulude katmiseks, ning parandamaks selliste tasude läbipaistvust. Samuti käsitletakse aruandes põhimõtteid, mis on vajalikud, et kindlustada moonutamata konkurentsi lennujaamade vahel ja lennuettevõtjate vahel, ning erinevaid meetodeid tarbijate kaitse tagamiseks seoses julgestusmeetmete kulude jaotumisega maksumaksjate ja kasutajate vahel. Vajaduse korral lisatakse nimetatud komisjoni aruandele vastav õigusakti ettepanek.

Artikkel 23 Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2320/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 24 Jõustumine

►M1I LISA◄ ÜHISED PÕHISTANDARDID TSIVIILLENNUNDUSE KAITSMISEKS EBASEADUSLIKU SEKKUMISE EEST (ARTIKKEL 4)

►M1 I LISA ◄

ÜHISED PÕHISTANDARDID TSIVIILLENNUNDUSE KAITSMISEKS EBASEADUSLIKU SEKKUMISE EEST (ARTIKKEL 4)

1. LENNUJAAMA JULGESTUS

1.1. Lennujaama planeerimisnõuded

1.

Uute lennujaamrajatiste projekteerimisel ja ehitamisel või olemasolevate lennujaamarajatiste muutmisel võetakse täielikult arvesse käesolevas lisas sätestatud ühiste põhistandardite rakendamise nõudeid ja rakendusakte.

2.

Lennujaamades kehtestatakse järgmised alad:

a)

avatud ala;

b)

lennuala;

c)

julgestuspiirangualad ning

d)

julgestuspiirangualade kriitilised osad.

1.2. Juurdepääsu kontroll

1.

Juurdepääsu lennualale piiratakse, et ära hoida isikute ja sõidukite loata sisenemist nimetatud aladele.

2.

Juurdepääsu julgestuspiirangualadele kontrollitakse, et tagada, et loata isikud ja sõidukid nimetatud aladele ei sisene.

3.

Isikutele ja sõidukitele võib lubada juurdepääsu lennualale ja julgestuspiirangualadele, kui nad vastavad nõutavatele julgestustingimustele.

4.

Isikud, sealhulgas lennumeeskonna liikmed, peavad edukalt läbima taustakontrolli, enne kui neile väljastatakse meeskonnaliikme sertifikaat või julgestuspiirangualadele saatjata pääsu võimaldav läbipääsuluba.

1.3. Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatus

1.

►C1 Muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed ◄ vaadatakse enne julgestuspiirangualale lubamist läbi korduva pistelise kontrolli põhimõttel, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

2.

►C1 Kõik muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed ◄ vaadatakse enne julgestuspiirangualale kriitilistesse aladesse lubamist läbi, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

1.4. Sõidukite kontroll

Julgestuspiirangualadele sisenevaid sõidukeid kontrollitakse, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

1.5. Järelevalve, patrullid ja muud füüsilised julgestuskontrolli meetodid

Lennujaamades ja vajaduse korral nendega piirnevatel avaliku juurdepääsuga aladel teostatakse järelevalvet, patrulle ja rakendatakse muid füüsilisi julgestuskontrolli meetmeid, et tuvastada kahtlase käitumisega isikud ning ohualtid alad, mida võidakse ära kasutada ebaseaduslikuks sekkumiseks, ja hoida ära selliseid tegusid.

2. LENNUJAAMADE PIIRITLETUD ALAD

Õhusõidukid, mis on pargitud lennujaamade piiritletud aladele, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõikes 4 osutatud alternatiivseid meetmeid, eraldatakse õhusõidukitest, mille suhtes kohaldatakse täielikult ühiseid põhistandardeid tagamaks, et õhusõidukite, reisijate, pagasi, lasti ja posti suhtes kohaldatavaid julgestusstandardeid ei rikutaks.

3. ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

1.

Õhusõidukile tehakse enne väljalendu julgestuskontroll või viiakse läbi õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine tagamaks, et pardal ei ole keelatud esemeid. Transiitõhusõidukite suhtes võib kohaldada muid kohaseid meetmeid.

2.

Iga õhusõidukit kaitstakse ebaseadusliku sekkumise eest.

4. REISIJAD JA KÄSIPAGAS

4.1. Reisijate ja käsipagasi läbivaatus

1.

Kõik reisi alustavad, transfeer- ja transiitreisijad ning nende käsipagas vaadatakse läbi, et ära hoida keelatud esemete viimist julgestuspiirangualadele ja õhusõiduki pardale.

2.

Transfeerreisijad ja nende käsipagasi võib läbivaatusest vabastada, kui:

a)

nad saabuvad liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui komisjon või see liikmesriik on edastanud teabe, et neid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena, või

b)

nad saabuvad kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.

3.

►C1 Transiitreisijad ja nende käsipagasi võib läbivaatusest vabastada, kui: ◄

a)

nad jäävad õhusõiduki pardale või

b)

nad ei puutu kokku läbivaadatud lahkuvate reisijatega, välja arvatud nendega, kes lähevad sama õhusõiduki pardale, või

c)

nad saabuvad liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui komisjon või see liikmesriik on edastanud teabe, et neid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena, või

d)

nad saabuvad kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.

4.2. Reisijate ja käsipagasi kaitse

1.

Reisijaid ja nende käsipagasit kaitstakse ebaseadusliku sekkumise eest alates paigast, kus neile tehti läbivaatus, kuni selle õhusõiduki väljalennuni, mille pardal nad viibivad.

2.

Läbivaadatud lahkuvad reisijad ei tohi kokku puutuda saabuvate reisijatega, välja arvatud juhul, kui:

a)

reisijad saabuvad liikmesriigist, tingimusel et komisjon või see liikmesriik ei ole edastanud teavet, et kõnealuseid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena, või

b)

nad saabuvad kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks üldiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

4.3. Võimalikku ohtu kujutavad reisijad

Võimalikku ohtu kujutavate reisijate suhtes rakendatakse enne väljalendu asjakohaseid julgestusmeetmeid.

5. REGISTREERITUD PAGAS

5.1. Registreeritud pagasi läbivaatus

1.

Kogu registreeritud pagas vaadatakse enne õhusõidukile laadimist läbi, et ära hoida keelatud esemete viimist julgestuspiirangualadele ja õhusõiduki pardale.

2.

►C1 Registreeritud transfeerpagasi võib läbivaatusest vabastada, kui: ◄

a)

see saabub liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui komisjon või asjaomane liikmesriik on edastanud teabe, et kõnealust registreeritud transfeerpagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinuna, või

b)

see saabub kolmandast riigist, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.

3.

Registreeritud transiitpagasi võib läbivaatusest vabastada, kui see jääb õhusõiduki pardale.

5.2. Registreeritud pagasi kaitse

Õhusõidukis veetavat registreeritud pagasit kaitstakse loata juurdepääsu eest alates paigast, kus sellele tehakse läbivaatus või kus lennuettevõtja selle vastu võtab, olenevalt sellest, kumb on varasem, kuni seda vedava õhusõiduki väljalennuni.

5.3. Pagasi vastavuse kontroll

1.

Iga registreeritud pagasi ühik liigitatakse reisijaga koos või reisijast eraldi liikuvaks pagasiks.

2.

Reisijast eraldi liikuvat pagasit ei transpordita, välja arvatud juhul, kui see pagas on kas eraldatud reisijast mitteolenevatel põhjustel või selle suhtes kohaldatakse kohaseid julgestuskontrolli meetmeid.

6. LAST JA POST

6.1. Lasti ja posti julgestuskontrolli meetmed

1.

Kogu lasti ja posti suhtes kohaldatakse enne õhusõidukile laadimist julgestuskontrolli meetmeid. Lennuettevõtja ei võta lasti ega posti õhusõidukil vedamiseks vastu, kui kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja ei ole julgestuskontrolli meetmeid ise kohaldanud või kohaldamist kinnitanud ja nende eest vastutust võtnud.

2.

Transfeerlasti ja posti suhtes võib kohaldada alternatiivseid julgestuskontrolli meetmeid, mille üksikasjad nähakse ette rakendusaktis.

3.

Transiitlasti ja transiitposti võib läbivaatusest vabastada, kui see jääb õhusõiduki pardale.

6.2. Lasti ja posti kaitse

1.

Õhusõidukis veetavat lasti ja posti kaitstakse loata juurdepääsu eest alates paigast, kus selle suhtes kohaldati julgestuskontrolli meetmeid, kuni seda vedava õhusõiduki väljalennuni.

2.

Pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist loata juurdepääsu eest nõuete kohaselt kaitsmata last ja post vaadatakse läbi.

7. LENNUETTEVÕTJA POST JA SAADETISED

Lennuettevõtja posti ja saadetiste suhtes kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid, ning need on kaitstud kuni õhusõidukile laadimiseni, et ära hoida keelatud esemete viimist õhusõiduki pardale.

8. LENNUETTEVÕTJA PARDAVARUD

Pardavarude suhtes, sealhulgas veoks või õhusõiduki pardal kasutamiseks ette nähtud toitlustusvahendite ja varude suhtes, kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid ja need on kaitstud kuni õhusõidukisse laadimiseni, et ennetada keelatud esemete viimist õhusõiduki pardale.

9. LENNUJAAMA VARUD

Müügiks või lennujaama julgestuspiirangualadel kasutamiseks ette nähtud varude suhtes, sealhulgas tollimaksuvabade kaupluste ja restoranide varude suhtes, kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid, et ära hoida keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

10. JULGESTUSMEETMED LENNU AJAL

1.

Ilma et see piiraks lennuohutuseeskirjade kohaldamist,

a)

takistatakse loata isikutel lennu ajal õhusõiduki kabiini sisenemist;

b)

rakendatakse võimalikku ohtu kujutavate reisijate suhtes lennu ajal asjakohaseid julgestusmeetmeid.

2.

Lennu ajal ebaseadusliku sekkumise ärahoidmiseks võetakse asjakohased julgestusmeetmed, näiteks lennumeeskonna ja salongipersonali väljaõpe.

3.

Relvi, välja arvatud lastiruumis veetavad relvad, ei tohi vedada õhusõiduki pardal, välja arvatud juhul, kui on täidetud nõutavad julgestustingimused vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja kui asjaomane riik on selleks loa andnud.

4.

Punkti 3 kohaldatakse samuti parda julgestustöötajatele, juhu, kui nad relvi kannavad.

11. PERSONALI TÖÖLE VÕTMINE JA VÄLJAÕPE

1.

Isikud, kes teostavad läbivaatust, juurdepääsukontrolli, või kohaldavad muid julgestuskontrolli meetmeid või kes vastutavad nende teostamise või kohaldamise eest, võetakse tööle, koolitatakse ja vajaduse korral sertifitseeritakse tagamaks, et nad on selleks tööks sobivad ja pädevad täitma kohustusi, mis neile määratakse.

2.

Isikud, välja arvatud reisijad, kes vajavad juurdepääsu julgestuspiirangualadele, peavad saama julgestusalase väljaõppe kas enne lennujaama läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi saamist.

3.

Punktides 1 ja 2 mainitud väljaõpet tehakse esmase väljaõppena ja edaspidi korduvalt.

4.

Punktides 1 ja 2 osutatud isikute väljaõpetamisega tegelevatel instruktoritel peab olema vastav kvalifikatsioon.

12. JULGESTUSSEADMED

Läbivaatuseks, juurdepääsu kontrolliks ja muudeks julgestuskontrolli meetmeteks kasutatavad seadmed peavad vastama määratletud spetsifikatsioonile ja nendega peab olema võimalik asjaomaseid julgestuskontrolli meetmeid kohaldada.

II LISA IGAS LIIKMESRIIGIS RAKENDATAVA RIIKLIKU TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE JÄRELEVALVE PROGRAMMI ÜHISED KRITEERIUMID

II LISA

IGAS LIIKMESRIIGIS RAKENDATAVA RIIKLIKU TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE JÄRELEVALVE PROGRAMMI ÜHISED KRITEERIUMID

1. MÕISTED

1.1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„aastane reisijatehulk“ – saabuvate, lahkuvate ja transiitreisijate (loendatakse üks kord) koguarv;

2)

„pädev asutus“ – riiklik asutus, kelle liikmesriik on määruse artikli 9 kohaselt määranud vastutama oma riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise kooskõlastamise ja järelevalve eest;

3)

„audiitor“ – isik, kelle ülesanne on teostada järelevalvet riiklikul tasandil pädeva asutuse nimel;

4)

„sertifitseerimine“ – pädeva asutuse poolt või tema nimel tehtud ametlik hindamine ja kinnitus, et isikul on vajalik pädevus, et täita audiitori ülesandeid pädeva asutuse poolt kindlaks määratud nõuetekohasel tasemel;

5)

„järelevalvetegevus“ – käesoleva määruse ja riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise hindamiseks kasutatud menetlus või protsess;

6)

„puudus“ – lennundusjulgestuse nõuete mittenõuetekohane täitmine;

7)

„inspekteerimine“ – julgestusmeetmete ja -menetluste rakendamise kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid teostatakse tõhusalt ja nõutavate normide kohaselt, ning et tuvastada kõik puudused;

8)

„vestlus“ – audiitori teostatav suuline kontroll, et teha kindlaks konkreetsete julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine;

9)

„vaatlus“ – audiitori teostatav visuaalne kontroll, et teha kindlaks julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine;

10)

„varjamatu test“ – hindajate või muude asjaomaste julgestustöötajate osalusel toimuv etteteatatud harjutus, mis realistlikult simuleerib julgestuskontrolli läbiviimist või ebaseaduslikku sekkumist, et uurida või mõõta selliseid elemente nagu kehtivate julgestuskontrollimeetmete rakendamise tõhusus ning kõnealuste töötajate pädevus ja võimekus täita neile määratud ülesandeid;

11)

„asjaomased asutused“ – 19. peatüki kohaldamisel pädev asutus või mis tahes muu riiklik asutus, kes vastutab lennundusjulgestusvahejuhtumitest, -intsidentidest, ebaseaduslikest sekkumistest ja neid ettevalmistavatest aktidest teatamise eest;

12)

„teataja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes teatab lennundusjulgestusvahejuhtumist, -intsidendist, ebaseaduslikust sekkumisest, ettevalmistavast aktist või esitab muud julgestusega seotud teavet vastavalt liikmesriikide kehtestatud kohustuslikule või vabatahtlikule teatamisprotsessile;

13)

„esinduslik valim“ – võimalike järelevalvevõimaluste hulgast tehtud valik, mis on piisav oma arvult ja ulatuselt, et selle alusel saaks teha üldisi järeldusi standardite rakendamise kohta;

14)

„julgestusaudit“ – julgestusmeetmete ja -menetluste kõikide aspektide põhjalik kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid rakendatakse täielikult ja järjepidevalt;

15)

„lennundusjulgestusintsident“ – lennundusjulgestusvahejuhtum, mis mõjutab või võib mõjutada reisijate, meeskonna, maapealse personali ja üldsuse ohutust;

16)

„lennundusjulgestusvahejuhtum“ – mis tahes julgestussündmus, mis võib vähendada julgestuse taset, suurendada käitamisriske või mis ohustab reisijate, meeskonna, maapealse personali ja üldsuse ohutust või kujutab endast võimalikku nõuete rikkumist. See hõlmab selliste haavatavuste tuvastamist või jälgimist, mis on seotud tsiviillennunduse kaitse tagamisega ebaseadusliku sekkumise eest;

17)

„test“ – lennundusjulgestuse meetmete testimine, mille käigus pädev asutus simuleerib kavatsust sooritada õigusvastane tegu eesmärgiga kontrollida olemasolevate julgestusmeetmete rakendamise tõhusust;

18)

„kontrollimine“ – audiitori tegevus, mille abil tehakse kindlaks, kas konkreetset julgestusmeedet tegelikult kasutatakse;

19)

„haavatavus“ – rakendatavate meetmete ja menetluste nõrk koht, mida võidakse ära kasutada õigusvastase teo toimepanekuks.

2. PÄDEVA ASUTUSE VOLITUSED

2.1. Liikmesriigid annavad käesoleva määruse ja selle rakendusaktidega seotud kõikide nõuete järelevalveks ja jõustamiseks vajalikud volitused, sealhulgas õiguse määrata karistusi vastavalt artiklile 21.

2.2. Pädev asutus teostab järelevalvetegevust ja tal on õigus nõuda tuvastatud puuduste kõrvaldamist kindla tähtaja jooksul.

2.3. Puuduste kõrvaldamiseks ja täitemeetmete jaoks tuleb kehtestada astmeline ja proportsionaalne lähenemisviis. Kõnealune lähenemisviis koosneb astmelistest meetmetest, mida jätkatakse seni, kuni puudus on kõrvaldatud, ja mis sisaldavad järgmist:

a)

kirjalikud nõuanded ja soovitused;

b)

ametlik kirjalik hoiatus;

c)

ametlik täitemenetluse teatis;

d)

halduskaristused ja kohtumenetlus.

Pädev asutus võib ühe või mitu astet vahele jätta, eriti kui tegemist on tõsise või korduva puudusega.

3. RIIKLIKU JÄRELEVALVEPROGRAMMI EESMÄRGID JA SISU

3.1. Riikliku järelevalveprogrammi eesmärk on kontrollida, et lennundusjulgestuse meetmeid rakendatakse tõhusalt ja nõuetekohaselt, ning määrata kindlaks käesoleva määruse ja riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi sätete järgimise tase järelevalvetegevuse abil.

3.2. Riiklik järelevalveprogramm sisaldab järgmist:

a)

organisatsiooniline struktuur, vastutus ja vahendid;

b)

audiitorite ametijuhendid ja nõutav kvalifikatsioon;

c)

järelevalvetegevus, sealhulgas julgestusauditite, inspekteerimiste, testide ning tegelikule või võimalikule julgestusalasele rikkumisele järgnevate uurimiste ulatus, julgestusauditite ja inspekteerimiste sagedus ning samuti nõuetele vastavuse liigitus;

d)

ülevaatused juhul, kui on põhjust julgestusvajadusi uuesti hinnata;

e)

puuduste kõrvaldamine, millega seoses nähakse ette puudustest teatamist, järelmeetmeid ja parandusmeetmeid käsitlevad üksikasjad, et tagada lennundusjulgestuse nõuetele vastavus;

f)

täitemeetmed ja vajaduse korral karistused vastavalt käesoleva lisa punktidele 2.1 ja 2.3;

g)

järelevalvetegevusega seotud aruandlus, sealhulgas vajaduse korral riiklike asutuste vaheline teabevahetus nõuetele vastavuse tasemete kohta;

h)

lennujaamade, käitajate ja üksuste sisejärelevalve meetmete jälgimine;

i)

protsess, mille abil dokumenteeritakse ja analüüsitakse riiklike järelevalveprogrammide tulemusi, et teha kindlaks suundumused ja juhtida poliitika edasist arendamist;

j)

protsess, mille kohaselt iga käitaja ja üksus, mis vastutab riikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi rakendamise eest, peab esitama asjaomastele asutustele otstarbekohasel ja õigeaegsel viisil teabe lennundusjulgestusintsidentide ning ebaseaduslike sekkumiste ja neid ettevalmistavate aktide kohta;

k)

konfidentsiaalne vabatahtlik teatamissüsteem, et analüüsida lennundusjulgestusteavet, mis on saadud sellistelt allikatelt nagu üldsus, reisijad, töötajad, meeskonnad, maapealsed töötajad ja muud lennundussektori töötajad.

4. JÄRELEVALVETEGEVUS

4.1. Kõikide lennujaamade, käitajate ja muude üksuste üle, kellel on lennundusjulgestusalased kohustused, teostatakse regulaarset järelevalvet, et tagada puuduste kiire avastamine ja kõrvaldamine.

4.2. Järelevalvet teostatakse kooskõlas riikliku järelevalveprogrammiga, võttes arvesse ohutaset, toimingute liiki ja laadi, rakendamise nõudeid, lennujaamade, käitajate ja üksuste sisejärelevalve tulemusi ning muid tegureid ja hinnanguid, mis mõjutavad järelevalve prioriteete ja sagedust.

4.3. Järelevalve hõlmab lennujaamade, käitajate ja üksuste sisejärelevalve meetmete rakendamist ja tõhusust.

4.4. Iga lennujaama järelevalve koosneb asjakohastest järelevalvetegevustest ja selle abil antakse terviklik ülevaade julgestusmeetmete rakendamisest kõnealuses valdkonnas.

4.5. Järelevalveprogrammi juhtimine, sellega seonduvate prioriteetide määramine ja korraldus peavad olema sõltumatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt võetavate meetmete operatiivsest rakendamisest.

4.6. Järelevalvetegevus hõlmab julgestusauditeid, inspekteerimisi ja teste.

5. METOODIKA

5.1. Järelevalvetegevuse metoodika vastab standardsele lähenemisviisile, mis sisaldab ülesannete jaotamist, planeerimist, ettevalmistust, kohapealset tegevust, tähelepanekute liigitamist, aruande koostamist ja puuduste kõrvaldamist.

5.2. Järelevalvetegevus põhineb süsteemsel teabekogumisel, milleks kasutatakse vaatlusi, vestlusi, dokumentidega tutvumist ja kontrollimisi.

5.3. Järelevalve hõlmab nii ette teatatud kui ka ette teatamata tegevusi.

6. JULGESTUSAUDITID

6.1. Julgestusaudit hõlmab järgmist:

a)

kõik lennujaama julgestusmeetmed või

b)

kõik julgestusmeetmed, mida lennujaam, terminal, käitaja või üksus rakendab, või

c)

riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi konkreetne osa.

6.2. Julgestusauditi tegemise metoodika kehtestamisel võetakse arvesse järgmist:

a)

julgestusauditist teatamine ja vajaduse korral auditieelse küsimustiku edastamine;

b)

ettevalmistusetapp, sealhulgas täidetud auditieelse küsimustiku ja muude asjakohaste dokumentide läbivaatamine;

c)

sissejuhatav olukorra tutvustus lennujaama/käitaja/üksuse esindajatele enne kohapealse järelevalvetegevuse algust;

d)

kohapealne tegevus;

e)

järelhinnang ja aruandlus;

f)

puuduste tuvastamise korral nende kõrvaldamine ja kõnealuse tegevusega seotud järelevalve.

6.3. Selleks et tagada julgestusmeetmete rakendamine, peab julgestusaudit põhinema süsteemsel teabekogumisel, kasutades selleks ühte või mitut järgmistest meetoditest:

a)

dokumentidega tutvumine;

b)

vaatlused;

c)

vestlused;

d)

kontrollimine.

6.4. Lennujaamades, mille aastane reisijatehulk on rohkem kui kümme miljonit, tehakse kõiki lennundusjulgestusstandardeid hõlmav julgestusaudit vähemalt iga nelja aasta järel. Läbivaatamine hõlmab esinduslikku valimit teabest.

7. INSPEKTEERIMISED

7.1. Inspekteerimine hõlmab vähemalt üht I lisa ja vastavate rakendusaktide kohast otseselt seotud julgestusmeetmete kogumit, mida jälgitakse ühe tegevuse raames või mõistliku ajavahemiku jooksul, mis tavaliselt ei ületa kolme kuud. Läbivaatamine hõlmab esinduslikku valimit teabest.

7.2. Otseselt seotud julgestusmeetmete kogum tähendab kaht või mitut I lisas või vastavates rakendusaktides osutatud nõuet, mis mõjutavad üksteist niivõrd vahetult, et eesmärgi saavutamist saab piisavalt hinnata vaid juhul, kui neid vaadeldakse koos. Kõnealused kogumid on loetletud käesoleva lisa I liites.

7.3. Inspekteerimistest ette ei teatata. Kui pädev asutus leiab, et see ei ole võimalik, võib inspekteerimistest ette teatada. Inspekteerimise teostamise metoodika kehtestamisel võetakse arvesse järgmist:

a)

ettevalmistusetapp;

b)

kohapealne tegevus;

c)

järelhinnang olenevalt järelevalvetegevuse sagedusest ja tulemustest;

d)

aruandlus/dokumenteerimine;

e)

puuduste kõrvaldamine ja sellega seotud järelevalve.

7.4. Selleks et tagada julgestusmeetmete tõhusus, põhineb inspekteerimine süsteemsel teabekogumisel, kasutades selleks ühte või mitut järgmistest meetoditest:

a)

dokumentidega tutvumine;

b)

vaatlused;

c)

vestlused;

d)

kontrollimine.

7.5. Lennujaamades, mille aastane reisijatehulk on rohkem kui kaks miljonit, inspekteeritakse kõiki I lisa peatükkides 1–6 kindlaks määratud otseselt seotud julgestusmeetmete kogumeid vähemalt iga 12 kuu järel, välja arvatud juhul, kui selle aja jooksul on toimunud auditeerimine. Pädev asutus määrab riskianalüüsi põhjal kindlaks kõikide I lisa peatükkides 7–12 käsitletud julgestusmeetmete inspekteerimise sageduse.

7.6. Kui liikmesriigis ei ole lennujaama, mille aastane reisijatehulk on rohkem kui kaks miljonit, kohaldatakse punktis 7.5 osutatud nõudeid liikmesriigi territooriumil asuva lennujaama suhtes, mille aastane reisijatehulk on kõige suurem.

7.7. Inspekteerimise sageduse selliste lennujaamade puhul, mille aastane reisijatehulk ei ületa kaht miljonit, ning asjaomaste käitajate ja üksuste puhul kehtestab pädev asutus, võttes arvesse punktis 4.2 osutatud elemente. Sagedus viitab kõigi I lisa peatükkides 1–12 kindlaks määratud otseselt seotud julgestusmeetmete kogumite suhtes teostatavale järelevalvele.

8. TESTID

8.1. Vähemalt kõikides punktide 7.5 ja 7.6 alla kuuluvates lennujaamades tehakse teste allpool loetletud julgestusmeetmete rakendamise tõhususe kontrollimiseks:

a)

julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontroll;

b)

muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatus;

c)

õhusõiduki kaitse;

d)

reisijate ja käsipagasi läbivaatus;

e)

registreeritud pagasi kaitse;

f)

kauba või posti läbivaatus;

g)

kauba ja posti kaitse.

Sellistes lennujaamades tehtavate testide puhul, mis ei kuulu punktide 7.5 ja 7.6 alla, määratakse prioriteedid kindlaks järelevalvetegevuse iga-aastase planeerimise käigus.

8.2. Pädev asutus võib riskianalüüsile tuginedes teha teste, et kontrollida järgmiste täiendavate julgestusmeetmete rakendamise tulemuslikkust:

a)

sõidukite kontroll;

b)

õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine;

c)

registreeritud pagasi läbivaatus;

d)

parda- ja lennujaama varude läbivaatus;

e)

parda- ja lennujaama varude kaitse;

f)

rajatiste ja lennujaama perimeetri kaitse.

8.3. Koostatakse testiprotokoll, mis sisaldab ka metoodikat ja mille puhul võetakse arvesse õiguslikke, julgestus- ja operatiivnõudeid. Metoodika käsitleb järgmist:

a)

ettevalmistusetapp;

b)

kohapealne tegevus;

c)

järelhinnang olenevalt järelevalvetegevuse sagedusest ja tulemustest;

d)

aruandlus/dokumenteerimine;

e)

puuduste kõrvaldamine ja sellega seotud järelevalve.

8.4. Testide sageduse kehtestab pädev asutus, võttes arvesse punktis 4.2 osutatud elemente.

8.5. Teste võib asendada või täiendada varjamatute testidega, kui esindavat valimit ei ole võimalik saavutada näiteks teatavate julgestusmeetmete piiratud rakendamise tõttu või kui kohalikud tingimused kahjustaksid testide tulemuslikkust.

9. ÜLEVAATUSED

9.1. Ülevaatusi tehakse siis, kui pädev asutus leiab, et toiminguid on vaja uuesti hinnata, et teha kindlaks ja kõrvaldada nõrgad kohad. Kui tuvastatakse nõrk koht, nõuab pädev asutus ohu suurusele vastavate kompenseerivate kaitsemeetmete võtmist.

10. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD ARUANDLUS

10.1. Järelevalvetegevuse kohta antakse aru või see dokumenteeritakse standardiseeritud kujul, mis võimaldab suundumuste pidevat analüüsimist.

10.2. Standardiseeritud vorming hõlmab järgmisi elemente:

a)

tegevuse liik;

b)

lennujaam, käitaja või üksus, kelle üle järelevalvet teostatakse;

c)

tegevuse kuupäev ja kellaaeg;

d)

tegevuse teostanud audiitorite nimed;

e)

tegevuse ulatus;

f)

tähelepanekud ja riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi vastavad sätted;

g)

nõuetele vastavuse liigitus;

h)

vajaduse korral soovitused puuduste kõrvaldamiseks;

i)

vajaduse korral puuduste kõrvaldamise ajakava.

10.3. Puuduste tuvastamise korral edastab pädev asutus vastavad tähelepanekud järelevalve alla kuuluvatele lennujaamadele, käitajatele või üksustele.

11. NÕUETELE VASTAVUSE ÜHTNE LIIGITUS

11.1. Järelevalvetegevusega hinnatakse riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamist, kasutades selleks II lisas sätestatud ühtlustatud liigitussüsteemi.

12. PUUDUSTE KÕRVALDAMINE

12.1. Tuvastatud puudusi tuleb asuda kõrvaldama kohe. Kui puuduste kõrvaldamine ei ole kohe võimalik, võetakse kompenseerivad meetmed. Kui julgestusmeetme rakendamise üldise järelevalve tulemusel üksikute või eraldiseisvate rikete tõttu saavutatakse vastavustase „Vastab nõuetele, aga soovitav täiustada“, tuleb ka need puudused kõrvaldada.

12.2. Pädev asutus kohustab järelevalve alla kuuluvaid lennujaamasid, käitajaid või üksusi esitama heakskiidu saamiseks tegevuskava, mis käsitleb aruannetes välja toodud puudusi ja puuduste kõrvaldamise ajakava, ning kinnituse selle kohta, et puuduste kõrvaldamine on lõpule viidud.

13. PUUDUSTE KÕRVALDAMISE KONTROLLIMISEGA SEOTUD JÄRELMEETMED

13.1. Pärast seda kui järelevalve alla kuuluv lennujaam, käitaja või üksus on kinnitanud, et kõik puudused on kõrvaldatud, kontrollib pädev asutus heastavate meetmete võtmist.

13.2. Järelmeetmete puhul kasutatakse kõige asjakohasemat järelevalvemeetodit.

14. AUDIITORITE PIISAV ARV

14.1. Kõik liikmesriigid tagavad, et kogu järelevalvetegevuse jaoks oleks pädeva asutuse käsutuses piisav arv audiitoreid, kes tegutsevad otseselt pädeva asutuse alluvuses või tema järelevalve all.

15. AUDIITORITE KVALIFIKATSIOONIKRITEERIUMID

15.1. Kõik liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse nimel tegutsevatel audiitoritel

a)

ei ole lepingulisi ega rahalisi kohustusi järelevalve alla kuuluva lennujaama, käitaja või üksuse suhtes ja

b)

on vajalik pädevus, mis hõlmab piisavat teoreetilist ja praktilist kogemust asjaomases valdkonnas.

Audiitorid on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud või samaväärselt tunnustatud.

15.2. Audiitoritel on järgmine pädevus:

a)

arusaamine praegu kehtivatest julgestusmeetmetest ja sellest, kuidas neid kohaldatakse kontrollitavate toimingute suhtes, sealhulgas

—

arusaamine julgestuspõhimõtetest;

—

arusaamine järelevalveülesannetest;

—

arusaamine inimeste tegutsemisvõimet mõjutavatest teguritest;

b)

julgestustehnoloogiate ja -meetodite praktiline tundmine;

c)

teadmised järelevalve põhimõtetest, menetlustest ja meetoditest;

d)

kontrollitavate toimingute praktiline tundmine;

e)

arusaamine audiitori rollist ja volitustest.

15.3. Audiitorid läbivad piisava sagedusega täienduskoolituse, et tagada olemasoleva pädevuse säilimine ja uute oskuste omandamine, et võtta arvesse julgestusvaldkonna arengut.

16. AUDIITORITE VOLITUSED

16.1. Järelevalvetegevust teostavatele audiitoritele antakse oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabe saamiseks piisavad volitused.

16.2. Audiitoritel on kaasas isikut tõendav dokument, mis annab neile õiguse teostada pädeva asutuse nimel järelevalvetegevust ja võimaldab juurdepääsu kõikidele nõutavatele aladele.

16.3. Audiitoritel on õigus

a)

saada kohene juurdepääs kõikidele nõutavatele aladele, sealhulgas õhusõidukile ja hoonetele järelevalve eesmärgil, ja

b)

nõuda julgestusmeetmete nõuetekohast rakendamist või nende kordamist.

16.4. Audiitoritele antud volituste tulemusel tegutseb pädev asutus punkti 2.3 kohaselt järgmistel juhtudel:

a)

audiitori töö tahtlik takistamine või tõkestamine;

b)

suutmatus anda audiitori taotletud teavet või teabe andmisest keeldumine;

c)

kui audiitorile antakse tahtlikult väära või eksitavat teavet ja

d)

audiitorina esinemine pettuse eesmärgil.

17. PARIMAD TAVAD

17.1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni järelevalveprogrammide, auditi metoodikate ja audiitoritega seotud headest tavadest. Komisjon vahetab seda teavet teiste liikmesriikidega.

18. JÄRELEVALVETEGEVUSEGA SEOTUD ARUANDLUSE ESITAMINE KOMISJONILE

18.1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande meetmetest, mida nad käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on võtnud, ja lennundusjulgestuse olukorrast nende territooriumil asuvates lennujaamades. Aruande vaatlusperiood on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Aruanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu.

18.2. Aruanne koostatakse vastavalt III lisale, kasutades komisjoni etteantud tüüpvormi.

18.3. Komisjon annab kõnealuste aruannete põhjal tehtud järeldustest teada liikmesriikidele.

19. LENNUNDUSJULGESTUSVAHEJUHTUMITEST, -INTSIDENTIDEST, EBASEADUSLIKEST SEKKUMISTEST JA NEID ETTEVALMISTAVATEST AKTIDEST TEATAMINE

19.1. Kui pädev asutus tuvastab toimunud või toimuva ebaseadusliku sekkumise akti või lennundusjulgestusintsidendi, millel on või võib olla oluline mõju liidu lennundusjulgestuse tasemele või rahvusvahelisele lennundusjulgestussüsteemile, või saab nende kohta teavet, teavitab ta sellest võimalikult kiiresti komisjoni. Kui riikliku julgeoleku seisukohast olulise teabe kaitset käsitlevatest liikmesriigi õigusnormidest ei tulene teisiti, peab teade sisaldama kogu asjakohast ja kättesaadavat faktilist teavet, millest on kasu selle hindamisel, kas liidu lennundusjulgestuse taseme säilitamiseks või taastamiseks on vaja kohe võtta meetmeid, ning tagada vajalik koostöö ja koordineerimine rahvusvahelisel tasandil. Kõnealuse teabe saamisel teavitab komisjon sellest ka teisi liikmesriike.

19.2. Punkti 3.2 alapunktides j ja k sätestatud nõuete ning allpool olevate sätete rakendamiseks kehtestab iga liikmesriik alates 1. jaanuarist 2028 lennundusjulgestusintsidente, ebaseaduslikku sekkumist ja neid ettevalmistavaid akte käsitleva teabe edastamise, liigitamise, töötlemise, säilitamise, kaitsmise, analüüsimise ja koondamise korra. Selle korraga nähakse ette kohustuslik ja konfidentsiaalne vabatahtlik teatamissüsteem ning see sisaldab üksikasjalikke nõudeid, et tagada tulemuslik ja tõhus teatamine ja järelmeetmed, sealhulgas edasiste ülesannete täitmine ja koordineerimine ning mis tahes meetmed või otsused, mida asjaomased asutused võtavad.

19.3. Alates 1. jaanuarist 2028 esitavad riikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi rakendamise eest vastutavad käitajad ja üksused lennundusjulgestusintsidente käsitleva teabe asjaomastele asutustele. Julgeolekuametnik või -juht määrab lennundusjulgestusintsidendi teatatud lennundusjulgestusvahejuhtumiks, tuginedes juhtumi analüüsile ja otsusele, et on vaja täiendavaid meetmeid. Lennundusjulgestusintsident võib kaasa tuua ka ebaseadusliku sekkumise akti, millest tuleb teatada ICAO-le vastavalt Chicago konventsiooni 17. lisale, ja pädev asutus võib intsidendi klassifitseerida ebaseadusliku sekkumise aktiks. Sellise kohustusliku teatamise suhtes kohaldatakse järgmisi teatamistähtaegu alates hetkest, mil asjaomasest juhtumist teatatakse punktis 19.4 osutatud asutusesisese teatamissüsteemi kaudu:

a)

võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul, kui intsidendil on lennundusjulgestuse tasemele oluline ja vahetu mõju;

b)

72 tunni jooksul, kui intsidendil on lennundusjulgestuse tasemele oluline mõju;

c)

kõigi muude intsidentide puhul üks kord kuus.

19.4. Alates 1. jaanuarist 2028 kehtestavad riikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi rakendamise eest vastutavad käitajad ja üksused asutusesisese teavitussüsteemi lennundusjulgestusvahejuhtumeid käsitleva teabe otstarbekohaseks ja õigeaegseks esitamiseks. Kõik riikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi rakendamise eest vastutavate käitajate ja üksuste töötajad esitavad lennundusjulgestusvahejuhtumeid käsitleva teabe asjaomastele asutustele sellise asutusesisese teatamissüsteemi kaudu.

19.5. Alates 1. jaanuarist 2028 määravad asjaomased asutused ja kõik riikliku tsiviillennundusjulgestuse programmi rakendamise eest vastutavad käitajad või üksused vähemalt ühe isiku või osakonna, kes vastutab andmete esitamise, sealhulgas andmete kvaliteedi kontrollimise eest, et parandada andmete ühtsust. Selliste ülesannete täitmiseks määratud isikute töölevõtmis- ja koolitusnõuded sätestatakse rakenduseeskirjadega, mille komisjon võtab vastu vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 3.

19.6. Alates 1. jaanuarist 2028 tuleb asjaomaste asutuste kohustuslikus korras teavitamisel kasutada IV liites esitatud vormi ning teatamisel osutatakse V liites sätestatud ühtsele liigitusele. Vabatahtliku teatamise puhul võib kasutada ka IV liites esitatud vormi ja osutada V liites sätestatud ühtsele liigitusele.

19.7. Alates 1. jaanuarist 2028 salvestavad asjaomased asutused teabe riiklikku andmebaasi. Teadetes sisalduva tundliku lennundusjulgestusteabe ja seda käsitlevate analüüside konfidentsiaalsus tagatakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega. Selleks kehtestab iga liikmesriik üksikasjalikud nõuded sellisele teabele juurdepääsu ning selle füüsilise ja infotehnoloogilise kaitse kohta.

19.8. Alates 1. jaanuarist 2028 kehtestab iga liikmesriik üksikasjalikud nõuded teadete töötlemise ja säilitamise kohta, et vältida nendes sisalduva teabe kasutamist muul kui lennundusjulgestuse eesmärgil, ning tagab asjakohaselt teataja ja teates nimetatud isikute identiteedi konfidentsiaalsuse, võttes arvesse liikmesriigi õiguse kohaseid kriminaal-, distsiplinaar- või haldusmenetluslikke nõudeid.

19.9. Alates 1. jaanuarist 2028 kehtestavad asjaomased asutused menetlused teadetes sisalduva asjakohase teabe ja järelmeetmeid käsitleva teabe jagamiseks teadmisvajaduse alusel, et abistada teisi riiklikke ametiasutusi ja ameteid, lennujaamade käitajaid, lennuettevõtjaid ja muid asjaomaseid üksusi, kui see võib kaasa aidata lennundusjulgestuse taseme hoidmisele ja parandamisele, ning rakendavad seda.

19.10. Olenemata punktist 19.8 võivad asjaomased asutused alates 1. jaanuarist 2028, juhul kui teave on lennundusjulgestuse seisukohast oluline, jagada seda riiklike tsiviillennundusohutusasutustega, vajaduse korral järgides kohaldatavaid konfidentsiaalsus-, kaitse- ja redigeerimisnõudeid.

19.11. Alates 1. jaanuarist 2028 jagavad asjaomased asutused teadetes sisalduvat asjakohast teavet komisjoni ja teiste liikmesriikidega, kui see võib kaasa aidata lennundusjulgestuse taseme hoidmisele ja parandamisele, sealhulgas vastuseks komisjoni või teiste liikmesriikide konkreetsetele päringutele, võttes arvesse liidu ja liikmesriigi õigusaktidest tulenevaid kohaldatavaid konfidentsiaalsus- ja kaitsenõudeid.

19.12. Alates 1. jaanuarist 2028 võivad komisjon ja liikmesriigid jagada teadetes sisalduvat asjakohast teavet rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asjaomaste asutustega, kui seda nõutakse rahvusvaheliste lepingute alusel või kui see võib kaasa aidata lennundusjulgestuse taseme hoidmisele ja parandamisele, võttes arvesse liidu ja liikmesriigi õigusaktidest tulenevaid kohaldatavaid konfidentsiaalsus- ja kaitsenõudeid.

19.13. Ilma et see piiraks punktide 19.1 ja 19.11 kohaldamist, esitavad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2028 komisjonile igal aastal aruande, mis sisaldab V liites sätestatud ühtse liigituse kohaselt koondatud statistikat saadud teadete kohta ja nende analüüsi. Aruandeperiood on 1. jaanuar – 31. detsember ja aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

19.14. Alates 1. jaanuarist 2028 jagab komisjon punkti 19.13 kohaselt esitatud aruannete põhjal tehtud peamisi järeldusi tsiviillennundusjulgestuse regulatiivkomitee ja sidusrühmade lennundusjulgestuse nõuanderühmaga.

19.15. Alates 1. jaanuarist 2028 võib komisjon liidu tasandil ühtlustatud lähenemisviisi tagamiseks teha koostöös liikmesriikidega kättesaadavaks asjakohase infotehnoloogiavahendi, et toetada käesolevas peatükis sätestatud nõuete rakendamist.

I liide

Otseselt seotud julgestusmeetmete kogumis sisalduvad elemendid

Käesoleva lisa punktis 7.1 osutatud otseselt seotud julgestusmeetmete kogumid sisaldavad järgmisi I lisas esitatud elemente ja komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusaktide vastavaid sätteid.

Punkt 1. Lennujaama julgestus:

a)

punkti 1.1 kõik sätted või

b)

punkti 1.2 kõik sätted (v.a isikute ja sõidukite läbipääsulubadega seotud sätted) või

c)

punkti 1.2 kõik sätted, mis käsitlevad läbipääsulube; või

d)

punkti 1.2 kõik sätted, mis käsitlevad sõidukite läbipääsulube; või

e)

punkti 1.3 kõik sätted ja punkti 12 asjaomased elemendid või

f)

punkti 1.4 kõik sätted või

g)

punkti 1.5 kõik sätted või

h)

punkti 1.7 kõik sätted ja punkti 11 asjaomased elemendid.

Punkt 2. Lennujaamade piiritletud alad:

käesoleva punkti kõik sätted.

Punkt 3. Õhusõiduki julgestus:

a)

punkti 3.1 kõik sätted või

b)

punkti 3.2 kõik sätted.

Punkt 4. Reisijad ja käsipagas:

a)

punkti 4.1 kõik sätted ja punkti 12 asjaomased elemendid või

b)

punkti 4.2 kõik sätted või

c)

punkti 4.3 kõik sätted.

Punkt 5. Registreeritud pagas:

a)

punkti 5.1 kõik sätted ja punkti 12 asjaomased elemendid või

b)

punkti 5.2 kõik sätted või

c)

punkti 5.3 kõik sätted.

Punkt 6. Kaup ja post:

a)

kõik kokkuleppelise esindaja kohaldatud julgestuskontrolli, läbivaatuse ja transpordiga seotud sätted ning punkti 12 asjaomased elemendid või

b)

kõik tuntud saatja kohaldatud julgestuskontrolli meetmete ja transpordiga seotud sätted või

c)

kõik heakskiidetud veoettevõtja kohaldatud julgestuskontrollimeetmete ja transpordiga seotud sätted või

d)

kõik kauba ja posti kaitsega lennujaamas seotud sätted.

Punkt 7. Lennuettevõtja post ja lennuettevõtja saadetised:

käesoleva punkti kõik sätted.

Punkt 8. Pardavarud:

käesoleva punkti kõik sätted ja punkti 12 asjaomased elemendid.

Punkt 9. Lennujaama varud:

käesoleva punkti kõik sätted ja punkti 12 asjaomased elemendid.

Punkt 10. Julgestusmeetmed lennu ajal:

käesoleva punkti kõik sätted.

Punkt 11. Personali töölevõtmine ja väljaõpe:

a)

kõik lennujaama, käitaja, lennuettevõtja või üksuse personali töölevõtmisega seotud sätted või

b)

kõik lennujaama, käitaja, lennuettevõtja või üksuse personali väljaõppega seotud sätted.

II liide

Nõuetele vastavuse ühtlustatud liigitussüsteem

Riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise hindamisel kohaldatakse järgmist nõuetele vastavuse liigitussüsteemi.

	Julgestusaudit	Inspekteerimine	Test
Vastab täielikult nõuetele	√	√	√
Vastab nõuetele, aga soovitav täiustada	√	√	√
Ei vasta nõuetele	√	√	√
Ei vasta nõuetele, tõsised puudused	√	√	√
Ei kohaldata	√	√
Ei leidnud kinnitust	√	√	√

III liide

Komisjonile esitatava aruande sisu

1. Organisatsiooniline struktuur, vastutus ja vahendid

a)

Järelevalveasutuse struktuur, vastutus ja vahendid, sealhulgas tulevikus kavandatavad muudatused (vt punkti 3.2 alapunkt a).

b)

Audiitorite praegune ja kavandatav arv (vt punkt 14).

c)

Audiitorite läbitud koolitus (vt punkt 15.2).

2. Järelevalvetegevus

Kogu järelevalvetegevus, täpsustades järgmised:

a)

liik (julgestusaudit, esialgne inspekteerimine, järelinspekteerimine, test, muu);

b)

lennujaamad, käitajad ja üksused, kelle üle järelevalvet teostatakse;

c)

ulatus;

d)

sagedus ja

e)

kohapeal oldud inimtööpäevad kokku.

3. Puuduste kõrvaldamine

a)

Puuduste kõrvaldamise meetmete rakendamise olukord.

b)

Peamised võetud või kavandatavad meetmed (nt uute ametikohtade loomine, seadmete ostmine, ehitustööd) ja puuduste kõrvaldamisel tehtud edusammud.

c)

Kasutatavad täitemeetmed (vt punkti 3.2 alapunkt f).

4. Üldised andmed ja suundumused

a)

Aastane reisijatehulk ja kaubaveomaht ning lendude koguarv riigis.

b)

Lennujaamade nimekiri kategooriate kaupa.

c)

Riigi territooriumil tegutsevate lennuettevõtjate arv kategooriate kaupa (riiklik, liit, kolmas riik).

d)

Kokkuleppeliste esindajate arv.

e)

Tuntud saatjate arv.

f)

Heakskiidetud veoettevõtjate arv.

g)

Kokkuleppeliste tarnijate arv (lennujaama- ja pardavarude puhul).

h)

Lennundusjulgestuse eest vastutavate muude üksuste (maapealne teenindus, lennundusjulgestusettevõtjad, lennujaama- ja pardavarude tuntud tarnijad) ligikaudne arv.

5. Lennundusjulgestuse olukord lennujaamades

Lennundusjulgestuse üldine olukord liikmesriigis.

IV liide

Lennundusjulgestusvahejuhtumeid ja -intsidente käsitleva teabe esitamise vorm ( 3 )

Täpne toimumiskuupäev ja -kellaaeg või ajavahemik: ( 4 ) …/…/…

Teatamise kuupäev: ( 5 ) …/…/…

Juhtumi toimumise koht: ( 6 )

Teatava äriühingu ja/või isiku nimi (võimaluse korral) ( 7 ):

Juhtumi kirjeldus:

Missugune kohene meede / kohesed meetmed võeti ja kes seda tegi: ( 8 )

Mõjutatud lennundusjulgestusvaldkond:

Avatud alade turvalisus; reisijad ja käsipagas; töötajad ja meeskond; juurdepääsu kontroll; registreeritud pagas; lennuettevõtja pardavarud; lennujaamavarud; õhusõiduki kaitse maapinnal; õhusõiduki julgestusmeetmed lennu ajal; last ja post; lennujuhtimine; digitaalne info ja digitehnoloogiad; mehitamata õhusõiduki süsteem(id) (UAS) / mehitamata õhusõiduk (UAV) / kaugjuhitava õhusõiduki süsteem(id) (RPAS); kaasaskantav õhukaitsesüsteem (MANPADS jne); laserid; lennundusjulgestusteave; üldlennundus/lennuklubid;

Mõju või võimalik mõju julgestusele: ( 9 )

Muud märkused/ettepanekud/teave: ( 10 )

Kontaktisik (e-post, telefoninumber):

V liide

Lennundusjulgestusvahejuhtumite ja -intsidentide ühtne liigitus ( 11 )

Klass (1)	Kategooria (2)
Avatud alade turvalisus	Sõiduki pardal oleva isetehtud lõhkeseadme või süüteseadeldise avastamine või kasutamine
	Inimese poolt kohale toodud isetehtud lõhkeseadme või süüteseadeldise avastamine või kasutamine
	Relvastatud rünnak
	Järelevalveta/kahtlased esemed (kohaldatakse ka kinnisel alal)
	Keemiline, bioloogiline ja radioloogiline rünnak
	Elutähtsa taristu / haavatavate kohtade kahjustamine
	Kahtlane käitumine
	Ettenägematud tõrked, sealhulgas pommiähvardus või valehäire
Reisijad ja käsipagas	Keelatud eseme / isetehtud lõhkeseadme / süüteseadeldise avastamine või kasutamine
	Puudus julgestuskontrollipunkti läbivaatusprotsessis
	Läbivaadatud ja läbivaatamata reisijate segunemine
	Kahtlane käitumine
Töötajad ja meeskond	Puudus julgestuskontrollipunkti läbivaatusprotsessis
	Keelatud eseme / isetehtud lõhkeseadme / süüteseadeldise avastamine või kasutamine
	Sabotaaž
	Julgestuskontrolli vältimine insaideri poolt
	Tahtlik katse kõrvale hoida julgeoleku-/taustakontrolli korra järgimisest
Juurdepääsu kontroll	Perimeetri rikkumine või katse seda teha
	Loata juurdepääs julgestuspiirangualale või muule kontrollitud alale (muude isikute kui töötajate poolt)
	Loata/saatjata juurdepääs julgestuspiirangualale (töötajate poolt)
	Töötaja kahtlane käitumine
	Puudus juurdepääsu kontrollisüsteemis
	Puudus isikut tõendava dokumendi väljastamise süsteemis
	Puudus sõidukite juurdepääsu kontrollisüsteemis, sealhulgas julgestuskontrolli kohaldamisel ja/või sõitjate ja sõidukite läbivaatusel
Registreeritud pagas	Keelatud eseme / isetehtud lõhkeseadme / süüteseadeldise avastamine või kasutamine
	Puudus läbivaadatud registreeritud pagasi kaitsel
	Tõendid omavolilisest juurdepääsust läbivaadatud registreeritud pagasile
	Puudus registreeritud pagasi läbivaatussüsteemis või protsessis (sealhulgas pagasi vastavuse kontrollil)
	Puudus lähetatud relvade veoprotsessis
Lennuettevõtja pardavarud	Loata juurdepääs pardavarudega seotud rajatisele
	Puudus kontrollitud varude kaitsel
	Tõendid omavolilisest juurdepääsust kontrollitud pardavarudele
	Puudus julgestuskontrolli kohaldamisel
	Keelatud eseme / isetehtud lõhkeseadme / süüteseadeldise avastamine või kasutamine
Lennujaama varud	Loata juurdepääs rajatisele
	Puudus kontrollitud varude kaitsel
	Tõendid omavolilisest juurdepääsust kontrollitud lennujaama varudele
	Puudus julgestuskontrolli kohaldamisel
	Keelatud eseme / isetehtud lõhkeseadme / süüteseadeldise avastamine või kasutamine
Õhusõiduki kaitse maapinnal	Loata reisija õhusõidukis
	Loata töötaja õhusõidukis
	Puudus õhusõiduki julgestuskontrollil/kontrollil
	Puudus õhusõiduki kaitsemeetmetes, sealhulgas juhul, kui õhusõiduk on ööseks pargitud
	Keelatud eseme / isetehtud lõhkeseadme / süüteseadeldise avastamine või kasutamine õhusõiduki salongis või lastiruumis
Õhusõiduki julgestusmeetmed lennu ajal	Korda rikkuv reisija (teatada tuleb ainult 3. ja 4. taseme puhul (vt ICAO lennundusjulgestuse käsiraamat))
	Puudus piloodikabiini ukse kasutamise protsessis/kaitsel
	Keelatud eseme / isetehtud lõhkeseadme / süüteseadeldise avastamine või kasutamine
	Keemiline, bioloogiline ja radioloogiline rünnak
	Kaaperdamine lennu ajal
	Pommiähvardus lennu ajal
Last ja post	Loata juurdepääs lasti läbivaatuse rajatisele
	Puudus läbivaatusprotsessis
	Keelatud eseme / isetehtud lõhkeseadme / süüteseadeldise avastamine või kasutamine
	Puudus kontrollitud lasti kaitsel
	Tõendid omavolilisest juurdepääsust kontrollitud lastile
	Puudus vastuvõtuprotsessis
	Kahtlane tegevus
	Teade „Mitte laadida“ PLACI rakendamisel
Lennujuhtimine	Relvastatud rünnak lennujuhtimisrajatise vastu
	Aeronavigatsioonivahendite hävitamine või kahjustamine
	Loata juurdepääs
Digitaalne info ja tehnoloogiad	Rünnak õhusõidukisüsteemi(de) vastu
	Rünnak lennuliikluse korraldamise süsteemi(de) vastu
	Rünnak lennujaamasüsteemi(de) vastu
	Rünnak muude kriitilise tähtsusega süsteemide ja andmete vastu
Mehitamata õhusõiduki süsteem (UAS)	Loata sisenemine kontrollitavasse õhuruumi
Mehitamata õhusõiduk (UA)	Ohuolukord / kohtumine õhusõidukiga lennu ajal
Kaugjuhitava õhusõiduki süsteem (RPAS)	Õhusõiduki tabamine / kokkupõrge õhusõidukiga lennu ajal
	Märkamine õhusõidukist/lennujaamast
	Mehitamata õhusõiduki põhjustatud oht õhusõidukile
	Mehitamata õhusõiduki põhjustatud oht lennujaamataristule
	Mehitamata õhusõiduki põhjustatud oht reisijatele
Kaasaskantav õhukaitsesüsteem (MANPADS jne)	Rünnak õhusõidukile või lennujaamarajatisele
	Teatatud märkamine
Laserid	Rünnak õhusõidukile või lennujaamarajatisele
	Teatatud märkamine
	Kahtlane tegevus
Lennundusjulgestusteave	Puudus tundliku lennundusjulgestusteabe kaitsel
	Infosüsteemide tervikluse ja käideldavuse kadu
Üldlennundus/lennuklubid	Loata juurdepääs
	Keelatud eseme / isetehtud lõhkeseadme / süüteseadeldise avastamine
(1) Klass: kirjeldab teemat, millele juhtumi puhul viidatakse, näiteks „juurdepääsu kontroll“, „registreeritud pagas“ või „last/post“. Valitud identifikaatorid on juba laialdaselt kasutusel ICAO 17. lisas ja lennundusjulgestuse käsiraamatus (dokument 8973) ning eeldatakse, et üksustel on lihtne neile viidata ja need aitavad ametiasutusi hindamisel. (2) Kategooria: esitatakse asjaomase juhtumi täpsem kirjeldus. Kategooriad erinevad klassiti, sest võimalikud juhtumid erinevad sõltuvalt sellest, millise lennundusjulgestusprotsessiga need seonduvad. Näiteks hõlmab klass „õhusõiduki kaitse maapinnal“ kategooriat „puudus õhusõiduki julgestuskontrollil/kontrollil“ ning klass „registreeritud pagas“ hõlmab kategooriat „puudus läbivaadatud registreeritud pagasi kaitsel“. Samuti on olemas kategooria „muu“ nende juhtumite jaoks, mis võivad olla eraldi kategooria kehtestamiseks liiga haruldased või mida võib pidada uueks ohuks või haavatavuseks. Seda kategooriat tuleks siiski kasutada üksnes juhul, kui ükski teine kategooria ei tundu sobiv.

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid