+Artikkel 19 Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine piiriüleste olukordade puhul
---+Artikkel 19 1.
---+Artikkel 19 1a.
---+Artikkel 19 1b.
---+Artikkel 19 2.
---+Artikkel 19 3.
---+Artikkel 19 3a.
---+Artikkel 19 4.
---+Artikkel 19 5.
---+Artikkel 19 6.

Artikkel 19 Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine piiriüleste olukordade puhul

1. Ülevaade

,
Artikkel 19 1.

Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides kindlaks määratud juhtudel ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

a) 

ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotluse korral, kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta;

b) 

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on ette nähtud, et Euroopa Pangandusjärelevalve võib aidata omal algatusel, kui objektiivsetel põhjustel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, ning kui nende seadusandlike aktide kohaselt võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata omal algatusel asjaomastel pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks.
Artikkel 19 1a.

Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

a) 

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on sätestatud tähtaeg pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:

i) 

tähtaeg on möödunud või

ii) 

vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused;

b) 

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega ei ole ette nähtud tähtaega pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:

i) 

vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused, või

ii) 

möödunud on kaks kuud sellest, kui pädev asutus sai teiselt päevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid, et järgida kõnealuseid seadusandlikke akte, ja taotluse saanud asutus ei ole veel võtnud vastu otsust, mis kõnealust taotlust rahuldaks.
Artikkel 19 1b.
Eesistuja hindab, kas Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Pangandusjärelevalve otsust, mis tehakse artikli 44 lõikes 3a sätestatud korras, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.
Artikkel 19 2.
Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib Euroopa Pangandusjärelevalve vahendajana.
Artikkel 19 3.
Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et asi lahendada ja tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.
Artikkel 19 3a.
Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.
Artikkel 19 4.
Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsasutus täidaks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega tema suhtes vahetult kohalduvaid nõudeid, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu asjaomasele finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.
Artikkel 19 5.
Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõike 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, peavad olema kooskõlas asjaomase otsusega.
Artikkel 19 6.
Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja toob artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid