EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (EMPs kohaldatav tekst)

1.  lennujuhtimine — teenindus, mille eesmärk on:

2.  lähilennujuhtimine — liikluse juhtimine lennuväljal;

3.  aeronavigatsioonialase teabe teenistus — määratletud alal asuv teenistus, kes vastutab aeronavigatsioonialase teabe ning aeronavigatsiooni ohutuse, korrapärasuse ja tõhususe jaoks vajalike andmete edastamise eest;

4.  aeronavigatsiooniteenindused — lennuliiklusteenindused; sidepidamis-, navigatsiooni- ja jälgimisteenindused; meteoroloogiateenindused aeronavigatsiooni jaoks; aeronavigatsioonialase teabe teenindused;

5.  aeronavigatsiooniteenuse osutajad — mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes osutab aeronavigatsiooniteenust üldise lennuliikluse jaoks;

6.  õhuruumi osa — ruumiliselt ja ajaliselt määratletud õhuruum, mille piires aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse;

7.  õhuruumi korraldamine — kavandatav tegevus, mille peamine eesmärk on maksimeerida olemasoleva õhuruumi kasutamist dünaamilise ajajagamise abil ja teatavatel juhtudel eraldada lühiajaliste vajaduste põhjal õhuruum selle kasutajate eri kategooriate seas;

8. “õhuruumi kasutajad” – üldiseks lennuliikluseks kasutatavate õhusõidukite käitajad;

9.  lennuliikluse voogude juhtimine — tegevus, mis on ette nähtud selleks, et aidata kaasa ohututele, nõuetekohastele ja kiiretele lennuliikluse voogudele, tagades lennujuhtimise võimsuse maksimaalse kasutamise, ning selleks, et liikluse maht oleks kooskõlas lennuliiklusteenuse osutajate deklareeritud võimsusega;

10. “lennuliikluse korraldamine” – kõik õhus ja maa peal tehtavad toimingud (lennuliiklusteenused, õhuruumi korraldamine ja lennuliikluse voogude juhtimine), mis on nõutavad õhusõiduki ohutu ja tõhusa liikumise tagamiseks kõikides lennuetappides;

11.  lennuliiklusteenindused — erinevad lennuinfoteenindused, häireteenindused, lennuliikluse nõustamisteenindused ja lennujuhtimisteenindused (piirkondlik, lähenemis- ja lähilennujuhtimine);

12.  piirkondlik lennujuhtimine — kontrollitavate lendude juhtimine õhuruumiosas;

13.  lähenemislennujuhtimine — saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite kontrollitavate lendude juhtimine;

13a. “lennuliikluse korraldamise üldkava” – kava, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2009/320/EÜ ( 9 ) kooskõlas nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 (ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks) ( 10 ) artikli 1 lõikega 2;

14.  teenuste rühm — kaks või rohkem aeronavigatsiooniteenust;

15. “sertifikaat” — riikliku järelevalveasutuse väljastatud mis tahes kujul dokument, mis vastab siseriiklikule õigusele ning millega kinnitatakse, et aeronavigatsiooniteenuse osutaja vastab selle teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele;

16.  sidepidamisteenindus — lennunduses kasutatavad paiksed ja liikuvteenindused, et tagada lennuliikluse juhtimise eesmärgil maa-maa, õhk-maa ja õhk-õhk side;

17.  Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrk (EATMN) — Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõimet käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 552/2004 (koostalitlusvõime määrus) ( 11 ) I lisas loetletud süsteemide kogum, mis võimaldab osutada aeronavigatsiooniteenuseid ühenduses, sealhulgas ühenduse ja kolmandate riikide piirialadel;

18.  toimimispõhimõte — EATMN-i või selle osa kasutuselevõtmise kriteeriumid;

19.  koostisosad — materiaalsed esemed, näiteks riistvara, ning immateriaalsed esemed, näiteks tarkvara, millest EATMN-i koostalitlusvõime sõltub;

20.  Eurocontrol — Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, loodud lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelise konventsiooniga; ( 12 )

22. “õhuruumi paindlik kasutamine” – Euroopa Tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) piirkonnas kohaldatav õhuruumi korraldamise kontseptsioon, nagu see on määratletud Eurocontroli avaldatud käsiraamatus “Airspace Management Handbook for the application of the Concept of the Flexible Use of Airspace”;

23.  lennuinfopiirkond — määratletud mõõtmetega õhuruum, mille piires osutatakse lennuinfo- ja häireteenuseid;

23a. “lennuinfoteenus” – lendude ohutuse ja tõhususe tagamiseks vajalike nõuannete ja teabe andmiseks osutatav teenus;

23b. “häireteenused” – teenused, mille eesmärgiks on teatada asjaomastele organisatsioonidele lennukitest, mis vajavad otsimis- ja päästeabi, ning vajaduse korral abistada neid organisatsioone;

24.  lennutasand — atmosfääri samarõhu tasand, mis on määratletud õhurõhu 1 013,2 hektopaskali suhtes ja mis erineb muudest samalaadsetest tasanditest õhurõhkude teatud vahe võrra;

25. “funktsionaalne õhuruumiosa” – operatiivsetel vajadustel põhinev õhuruumiosa, mis luuakse riigipiire arvestamata ja milles aeronavigatsiooniteenused ja nendega seotud funktsioonid on tulemustel põhinevad ja optimeeritud, et igas funktsionaalses õhuruumiosas toimuks tõhustatud koostöö aeronavigatsiooniteenuste osutajate vahel või vajaduse korral kasutataks integreeritud teenuste osutajat;

26.  üldine lennuliiklus — tsiviilõhusõiduki kõik liikumised ning riikliku õhusõiduki (sealhulgas sõjaväe, tolli ja politsei õhusõiduki) kõik liikumised, kui need liikumised toimuvad ICAO menetluste kohaselt;

27.  ICAO — rahvusvaheline tsiviillennundusorganisatsioon, mis on asutatud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga;

28.  koostalitlusvõime — EATMN-i süsteemide ja koostisosadega nõutavate funktsionaalsete, tehniliste ja toimimisomaduste ning toimimismenetluse kogum, et tagada selle ohutu, tõrgeteta ja tõhus toimimine. Koostalitlusvõime saavutamiseks tuleb süsteemid ja koostisosad viia vastavusse oluliste nõuetega;

29.  meteoroloogiateenindused — vahendid ja teenused, mille abil varustatakse õhusõidukit ilmaprognoosidega, -ülevaadetega ja -vaatlustega ning mis tahes muu meteoroloogilise teabe ja andmetega, mille edastamise on riigid lennunduses kasutamiseks ette näinud;

30.  navigatsiooniteenindused — vahendid ja teenused, mille abil antakse õhusõidukile teavet tema asukoha ja ajastamise kohta;

31.  operatiivsed andmed — teave lennu kõikide etappide kohta, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad, lennujaamade käitajad ja teised asjaosalised vajavad operatiivsete otsuste tegemiseks;

32.  menetlus — kui seda kasutatakse koostalitlusvõime määruse kontekstis süsteemide tehniliseks või tööks kasutamiseks, siis kohaldatav standardmeetod kokkulepitud ja valideeritud tegutsemispõhimõtete kontekstis, mis vajavad ühtset rakendamist kogu EATMN-is;

33.  kasutuselevõtt — esimene tööks kasutamine pärast esialgset paigaldamist või parandamist;

34.  lennuteede võrk — üldise lennuliikluse voogude määratletud suunamisteede võrk, mis on vajalik lennujuhtimisteenuste osutamiseks;

35.  marsruut — valitud teekond, mida õhusõiduk lennu ajal järgib;

36.  tõrgeteta toimimine — EATMN-i toimimine sellisel viisil, et kasutaja vaatepunktist toimib süsteem ühtse tervikuna;

38.  jälgimisteenindused — vahendid ja teenused, mida kasutatakse lennuki asukoha määramiseks ohutu hajutamise tagamiseks;

39.  süsteem — lennuki pardal ja maa peal asuvate koostisosade ühendamine ning kosmoses asuvad seadmed, mis toetavad aeronavigatsiooniteenuseid kõikides lennu etappides;

40.  parandamine — mis tahes süsteemi toimimispõhimõtete muudatused;

41. “piiriülesed teenused” – igasugune olukord, kui ühes liikmesriigis pakub aeronavigatsiooniteenuseid teenuseosutaja, kes on sertifitseeritud teises liikmesriigis.

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus); ( 13 )

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuste osutamise määrus); ( 14 ) ning

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus); ( 15 )

— aeronavigatsiooniteenuste osutajad,

— lennujaamade käitajad,

— asjaomased õhuruumi kasutajad või asjaomased rühmad, kes esindavad õhuruumi kasutajaid,

— sõjaväevõimud,

— lennukitööstus ja

— personali esindavad organisatsioonid.

a) kogu ühendust hõlmavad tulemuslikkuse eesmärgid kesksete tulemuslikkuse valdkondade, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutasuvus, suhtes;

b) riiklikud kavad või kavad funktsionaalsete õhuruumiosade kohta, sealhulgas tulemuslikkuse eesmärgid, tagades kooskõla kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkidega; ja

c) aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse perioodiline ülevaatamine, järelevalve ja võrdlusuuringud.

a) Komisjon võtab pärast seda, kui ta on võtnud arvesse riiklike järelevalveasutuste asjaomast panust riiklikul tasandil või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, vastu kogu ühendust hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuslikkuse eesmärgid vastavalt artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

b) Lõike 1 punktis b osutatud riiklikud või funktsionaalsete õhuruumiosade kavad koostavad riiklikud järelevalveasutused ja need võtab vastu liikmesriik. Kõnealused kavad sisaldavad siduvaid riiklikke eesmärke või eesmärke funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ja liikmesriigi poolt vastu võetud asjakohast stimuleerimiskava. Kavade koostamisel konsulteeritakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumikasutajate esindajate ja vajaduse korral lennujaamade käitajate ja lennujaamade koordinaatoritega.

c) Komisjon hindab riiklike või funktsionaalsete õhuruumiosade eesmärkide kooskõla kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkidega, kasutades lõike 6 punktis d osutatud hindamiskriteeriumeid.

Juhul kui komisjon tuvastab, et üks või mitu riiklikku või funktsionaalsete õhuruumiosade eesmärkide kogumit ei vasta hindamiskriteeriumidele, võib ta otsustada vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele anda asjaomasele riiklikule järelevalveasutusele soovituse esitada korrigeeritud tulemuslikkuse eesmärgid. Asjaomane liikmesriik võtab vastu korrigeeritud tulemuslikkuse eesmärgid ja vajalikud meetmed, millest teavitatakse õigeaegselt komisjoni.

Juhul kui komisjon leiab, et korrigeeritud tulemuslikkuse eesmärgid ja asjakohased meetmed ei ole piisavad, võib ta otsustada vastavalt artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, et asjaomased liikmesriigid võtavad parandusmeetmeid.

Teise võimalusena võib komisjon piisavate toetavate tõenditega otsustada kogu ühendust hõlmavad tulemuslikkuse eesmärgid vastavalt artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele läbi vaadata.

d) Tulemuslikkuse kava võrdlusperiood hõlmab minimaalselt kolme aastat ja maksimaalselt viit aastat. Juhul kui riiklikke või funktsionaalsete õhuruumiosade eesmärke ei saavutata, võivad liikmesriigid ja/või riiklikud järelevalveasutused kõnealusel ajavahemikul kohaldada enda määratletud asjakohaseid meetmeid. Esimene võrdlusperiood hõlmab lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade vastuvõtmisele järgnevat esimest kolme aastat.

e) Komisjon viib läbi tulemuslikkuse eesmärkide saavutamise korrapäraseid hindamisi ja esitab tulemused ühtse taeva komiteele.

a) kõikidelt asjaomastelt pooltelt, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste osutajatelt, õhuruumi kasutajatelt, lennujaamade käitajatelt, lennujaamade koordinaatoritelt, riiklikelt järelevalveasutustelt, liikmesriikidelt ja Eurocontrolilt aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkust käsitlevate asjakohaste andmete kogumine, kontroll, analüüs, hindamine ja levitamine;

b) asjakohaste võtmetähtsusega tegevusvaldkondade valik ICAO dokumendi nr 9854 “Global Air Traffic Management Operational Concept” põhjal, mis on kooskõlas lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuse raamistikus määratletud valdkondadega, sealhulgas turvalisuse, keskkonna, läbilaskevõime ja kulutõhususe valdkonnad, mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse ühtse Euroopa taeva konkreetseid vajadusi ja nende valdkondade asjakohaseid eesmärke ning piiratud arvu võtmetähtsusega tegevusnäitajate määratlust tulemuslikkuse mõõtmiseks;

c) kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkide püstitamine, mille määratlemisel võetakse arvesse riiklikul või funktsionaalsete õhuruumi osade tasandil kindlaks tehtud panust;

d) riiklike või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse eesmärkide hindamine riikliku või funktsionaalse õhuruumiosa kava alusel;

e) riiklike või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavade järelevalve, sealhulgas asjakohased mehhanismid ettenägematuteks olukordadeks.

a) lõikes 4 viidatud menetluste sisu ja ajakava;

b) tulemuslikkuse eesmärkide saavutamise hindamise võrdlusperioodi ja intervalle ning uute eesmärkide püstitamist;

c) riiklike järelevalveasutuste koostatavate riiklike või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavade loomise kriteeriume, mis hõlmavad riiklikke või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse eesmärke ning stimuleerimiskava. Tulemuslikkuse kavad:

d) kriteeriumeid, mille alusel hinnatakse, kas riiklikud või funktsionaalsete õhuruumiosade eesmärgid on kooskõlas kogu ühendust hõlmavate tulemuslikkuse eesmärkidega kõnealusel võrdlusperioodil ja millega toetatakse mehhanisme ettenägematuteks olukordadeks;

e) üldpõhimõtteid, mille alusel liikmesriigid sätestavad stimuleerimiskava;

f) põhimõtteid tulemuslikkuse kava toimimisega kohanemise jaoks vajaliku üleminekumehhanismi kohaldamiseks kuni 12 kuu jooksul pärast rakenduseeskirjade vastuvõtmist.

— liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi jälgimiseks ICAO piirkondlike aeronavigatsioonialaste kokkulepete kohaselt, sealhulgas võime avastada ja identifitseerida kõik seda õhuruumi kasutavad õhusõidukid ning neid hinnata, eesmärgiga kindlustada lendude ohutus ja võtta meetmeid julgeoleku- ja kaitsevajaduste tagamiseks,

— tõsiste siseriiklike rahutuste korral, mis mõjutavad avaliku korra säilitamist,

— sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste siseriiklike rahutuste korral,

— liikmesriikide selliste rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, mis on võetud seoses rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamisega,

— sõjaliste operatsioonide ja õppuste läbiviimiseks, sealhulgas vajalikud treeninguvõimalused.