Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) mõistetel pinnavesi, põhjavesi, maismaavesi, üleminekuvesi, rannikuvesi ja vesikond on sama tähendus nagu direktiivis 2000/60/EÜ;
2)
pädev asutus – asutus või asutused, mille liikmesriik on määranud vastutama käesoleva direktiivi nõuete elluviimise eest, või mõni muu asutus või organ, millele see roll on delegeeritud;
3)
alaline (seoses suplemiskeeluga või soovitusega mitte supelda) – vähemalt üks suplushooaeg;
4)
suur hulk (seoses suplejatega) – arv, mida pädev asutus peab küllalt suureks, võttes eelkõige arvesse varasemaid suundumusi või olemasolevat infrastruktuuri või ehitisi või teisi vahendeid suplemise soodustamiseks;
5)
reostus – mikrobioloogilise saaste või muude suplusvee kvaliteeti mõjutavate organismide või jäätmete olemasolu, mis ohustavad suplejate tervist ja mis on osutatud artiklites 8 ja 9 ning I lisa veerus A;
6)
suplushooaeg – ajavahemik, mil võib eeldada suurt hulka suplejaid;
7)
kvaliteedijuhtimisvahendid – järgmised suplusvee suhtes võetavad meetmed:
a) suplusvee profiili koostamine ja säilitamine;
b) seirekalendri kehtestamine;
d) suplusvee kvaliteedi hindamine;
e) suplusvee klassifitseerimine;
f) suplusvett mõjutada ja suplejate tervist ohustada võiva reostuse põhjuste väljaselgitamine ja hindamine;
g) üldsusele teabe andmine;
h) meetmete võtmine, mis hoiaks ära suplejate kokkupuute reostusega;
i) tegutsemine eesmärgiga vähendada reostuse ohtu;
8)
lühiajaline reostus – I lisa veerus A nimetatud mikrobioloogiline saaste, millel on selgelt määratavad põhjused, mis ei mõjuta tavaliselt suplusvee kvaliteeti kauem kui umbes 72 tundi pärast suplusvee kvaliteedi esimest mõjutamist, ja mille prognoosimiseks ning käsitlemiseks on pädev asutus kehtestanud korra, nagu on sätestatud II lisas;
9)
ebaharilik olukord – sündmus või mitu sündmust, mis konkreetses asukohas mõjutavad suplusvee kvaliteeti ja mis eeldatavasti ei kordu tihemini kui keskmiselt üks kord iga nelja aasta jooksul;
10)
suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu – vastavalt artiklile 3 kogutud andmed;
11)
suplusvee kvaliteedi hindamine – suplusvee kvaliteedi hindamise protsess, milles kasutatakse II lisas määratletud hindamismeetodit;
12)
tsüanobakterite levik – tsüanobakterite akumulatsioon kirme, mati või ujumudana;
13) mõistel asjaomane üldsus on sama tähendus nagu nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivis 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (
13
).