Preamble: 1

(1)

Integreeritud ja tõhus finantsturg ning investorite suurem usaldus eeldab turu terviklikkust. Majanduskasvu ja jõukuse suurendamise eeltingimuseks on väärtpaberiturgude tõrgeteta toimimine ja üldsuse usaldus turgude vastu. Turukuritarvitus kahjustab finantsturgude terviklikkust ning üldsuse usaldust väärtpaberite, tuletisinstrumentide ja võrdlusaluste vastu.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/6/EÜ (4) täiendati ja ajakohastati turu terviklikkuse kaitseks vastu võetud liidu õigusraamistikku. Ühtlasi peavad liikmesriigid sellekohaselt tagama, et pädevatel asutustel on võimalik tuvastada ja uurida turukuritarvitusi. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kehtestada kriminaalkaristusi, on direktiiviga 2003/6/EÜ pandud liikmesriikidele kohustus tagada, et direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklikke eeskirju rikkunud isikute suhtes on võimalik võtta asjakohaseid haldusmeetmeid või kohaldada halduskaristusi.

(3)

Jacques de Larosière’i juhitud liidu finantsjärelevalve kõrgetasemelise eksperdirühma („de Larosière’i rühm”) 25. veebruari 2009. aasta aruandes soovitati, et finantssektori usaldusväärne usaldatavusnõuete täitmise järelevalve- ja tegevusraamistik peab tuginema tugevale järelevalvesüsteemile ja karistusõiguse toimimisele. De Larosière’i rühm leidis seetõttu, et järelevalveasutustel peaksid olema piisavad õigused ja et neil peaks kõikide finantskuritegude puhul olema võimalik tugineda õiglasele, tugevale ja hoiatava mõjuga karistusõigusele, kusjuures karistusi tuleks kohaldada tõhusalt, et säilitada turu terviklikkus. De Larosière’i rühm leidis, et liikmesriikide karistusõiguse toimimine on selles osas üldiselt nõrk ja ebaühtlane.

(4)

Turukuritarvitust käsitlev hästi toimiv õigusraamistik eeldab tulemuslikku sunnimehhanismi. Liikmesriikides direktiivi 2003/6/EÜ kohaste halduskaristuste kohaldamise analüüs on näidanud, et mitte kõigil liikmesriikide pädevatel asutustel ei ole olnud piisavaid õigusi, et tagada turukuritarvituse puhul asjakohaste karistuste kohaldamine. Eelkõige ei olnud mitte kõigis liikmesriikides võimalik kohaldada siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise korral rahalisi halduskaristusi ning karistuste määr erines liikmesriigiti oluliselt. Seetõttu on vaja võtta vastu uus seadusandlik akt, et tagada kogu liidus ühised miinimumnormid.

(5)

Halduskaristuste kehtestamine liikmesriikides ei ole seni osutunud piisavaks, et hoida ära turukuritarvitusi ja tagada selle vastu võitlemist käsitlevate eeskirjade järgimine.

(6)

Turu kuritarvitust käsitlevate eeskirjade järgimist on vaja täiendada võimalusega kohaldada kriminaalkaristusi, mis väljendavad halduskaristustega võrreldes ühiskondliku hukkamõistu teravamat vormi. Vähemalt raskete turukuritarvituste käsitamine kuritegudena piiritleks selgelt käitumise, mida peetakse eriti taunitavaks, andes üldsusele ja võimalikele õiguserikkujatele teada, et pädevad asutused suhtuvad sellisesse käitumisse väga tõsiselt.

(7)

Kõigis liikmesriikides ei ole direktiivi 2003/6/EÜ rakendamiseks vastu võetud riigisisese õiguse teatavat laadi raske rikkumise korral kriminaalkaristuste kohaldamist ette nähtud. Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid vähendavad siseturul tegutsemise tingimuste ühtsust ja võivad luua stiimuli turukuritarvituseks liikmesriikides, kus sellised õigusrikkumised ei ole kriminaalkorras karistatavad. Peale selle ei ole liidus jõutud siiani kokkuleppele selles, millist käitumist käsitatakse turukuritarvituse eeskirjade raske rikkumisena. Seepärast tuleks kehtestada miinimumnormid, mis käsitlevad kuritegusid, mida panevad toime füüsilised isikud, ning mis käsitlevad juriidiliste isikute vastutust ja asjaomaseid karistusi. Ühised miinimumnormid võimaldaksid samuti kasutada mõjusamaid uurimismeetodeid ning tõhustada riigisisest ja liikmesriikidevahelist koostööd. Finantskriisi kogemuse põhjal on ilmne, et turuga manipuleerimine võib miljoneid inimesi tõsiselt kahjustada. Libori skandaal, mis tekkis võrdlusalustega raske manipuleerimise tõttu, tõestas, et sellised probleemid ja lüngad kahjustavad tugevalt turu usaldust ning võivad põhjustada investoritele märkimisväärset kahju ja moonutada reaalmajandust. Liidus puudub ühtne kriminaalkaristuste kohaldamise kord ning see annab turu kuritarvitajatele võimaluse kasutada ära teatavate liikmesriikide leebemat korda. Kriminaalkaristuste mõistmine turukuritarvituste eest avaldab potentsiaalsetele õigusrikkujatele suuremat hoiatavat mõju.

(8)

Kriminaalkaristuste kehtestamine kõikides liikmesriikides vähemalt turu raske kuritarvituse koosseisude puhul on oluline selleks, et tagada liidu poliitika tulemuslik rakendamine turu kuritarvituste vastase võitluse valdkonnas.

(9)

Selleks et viia käesolev direktiiv kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014, (5) ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada järgmistel juhtudel: oma aktsiatega tagasiostuprogrammide raames kauplemine; väärtpaberite ja seotud instrumentidega kauplemine väärtpaberite stabiliseerimiseks; tehingud, tehingukorraldused või toimingud, mis on seotud raha-, vahetuskursi- või valitsemissektori võla haldamise poliitikaga; lubatud heitkogusega seonduva poliitika (seoses liidu kliimapoliitika rakendamisega) või liidu ühise põllumajandus- või kalanduspoliitika rakendamine.

(10)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda selle sätestamist, et kuritegudena käsitatakse vähemalt siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise ja siseteabe õigusvastase avaldamise raskeid juhtumeid, kui need teod on toime pandud tahtlikult.

(11)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks käsitada raskena selliseid siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe õigusvastase avaldamise juhtumeid, millel on märkimisväärne mõju turu terviklikkusele, ning mille puhul tegelikult või potentsiaalselt teenitud kasum või välditud kahjum, turule tekitatud kahju suurus või kaubeldavate finantsinstrumentide koguväärtus on märkimisväärne. Muude asjaoludena võidakse arvesse võtta näiteks seda, kas rikkumise pani toime kuritegelik ühendus või kas isik on varem seda liiki kuritegusid toime pannud või mitte.

(12)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks muu hulgas käsitada raskena selliseid turuga manipuleerimise juhtumeid, kus mõju turu terviklikkusele, tegelikult või potentsiaalselt teenitud kasum või välditud kahjum, turule põhjustatud kahju või finantsinstrumendi või kaupade hetkelepingu või algselt kasutatud rahaliste vahendite väärtuse muutumise tase on märkimisväärne või juhul, kui turuga manipuleerimise paneb toime isik, kes töötab finantssektoris või järelevalve- või reguleerivas asutuses.

(13)

Tulenevalt siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise katsete negatiivsest mõjust finantsturgude terviklikkusele ja investorite usaldusele kõnealuste turgude suhtes tuleks sellist käitumist kriminaalkorras karistada.

(14)

Käesoleva direktiiviga tuleks panna liikmesriikidele kohustus kehtestada riigisiseses õiguses kriminaalkaristused sellise siseteabe alusel kauplemise, turuga manipuleerimise ja siseteabe õigusvastase avaldamise eest, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi. Käesoleva direktiiviga ei tuleks tekitada kohustusi seoses selliste karistuste või muu kehtiva õiguskaitsesüsteemi kohaldamisega konkreetsete juhtumite suhtes.

(15)

Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid liikmesriigid samuti tagama, et kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning õhutamine on karistatavad.

(16)

Et karistused käesolevas direktiivis osutatud kuritegude eest oleksid tõhusad ja hoiatavad, tuleks käesolevas direktiivis sätestada maksimaalse vanglakaristuse alammäär.

(17)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks arvesse võtta õigusraamistikku, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 596/2014 ning selle rakendusmeetmetega.

(18)

Tagamaks, et määruses (EL) nr 596/2014 finantsturgude terviklikkuse tagamiseks ette nähtud Euroopa poliitikat rakendatakse tulemuslikult, peaksid liikmesriigid laiendama vastutust käesolevas direktiivis sätestatud süütegude eest ka juriidilistele isikutele, tehes seda tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristuste või muude karistuste või kriminaalõiguslike või muude meetmete kehtestamise kaudu, nagu on ette nähtud näiteks määruses (EL) nr 596/2014. Sellised karistused või muud meetmed võivad muu hulgas hõlmata karistuse mõistmise lõpliku otsuse, sealhulgas vastutava juriidilise isiku nime avalikustamist, võttes arvesse põhiõigusi, proportsionaalsuse põhimõtet ning finantsturgude stabiilsusele ja pooleliolevatele uurimistele põhjustatavaid võimalikke raskusi. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral ja juhul, kui riigisiseses õiguses on juriidiliste isikute kriminaalvastutus ette nähtud, laiendama sellise kriminaalvastutuse kohaldamisala kooskõlas siseriikliku õigusega ka käesolevas direktiivis käsitletud süütegudele. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriike avalikustamast vastutust või karistust käsitlevaid lõplikke otsuseid.

(19)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada õiguskaitseasutustele, kohtutele ja muudele pädevatele asutustele, kes vastutavad käesolevas direktiivis käsitletud süütegude uurimise või süüdistuse esitamise eest, võimalus kasutada tulemuslikke uurimisvahendeid. Võttes arvesse muu hulgas proportsionaalsuse põhimõtet, peaks selliste vahendite siseriiklike õigusaktide kohane kasutamine olema vastavuses uuritava süüteo laadi ja raskusega.

(20)

Kuna käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumnormid, võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada turukuritarvituse osas rangemad kriminaalõiguse normid.

(21)

Liikmesriigid võivad näiteks ette näha, et turu manipuleerimist käsitatakse kuriteona, kui see pannakse toime kergemeelsusest või raske hooletuse tõttu.

(22)

Käesolevas direktiivis sätestatud kohustus näha siseriiklikus õiguses ette kriminaalkaristused füüsilistele ja juriidilistele isikutele ei vabasta liikmesriike kohustusest näha siseriiklikus õiguses ette halduskaristusi ja muid meetmeid, mida kohaldatakse määruses (EL) nr 596/2014 osutatud õigusrikkumiste korral, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid on otsustanud kooskõlas määruse (EL) nr 596/2014 sätetega näha oma siseriiklikus õiguses selliste õigusrikkumiste eest ette üksnes kriminaalkaristused.

(23)

Käesoleva direktiivi kohaldamisala on kindlaks määratud selliselt, et täiendada määrust (EL) nr 596/2014 ning tagada selle tõhus rakendamine. Kuigi tahtlikud süüteod vähemalt raskete juhtumite puhul peaksid olema karistatavad käesoleva direktiivi raames, ei ole määruse (EL) nr 596/2014 rikkumise eest karistuste mõistmiseks vaja teo tahtlikkust tõendada ega piirduda üksnes raskete juhtumitega. Käesolevat direktiivi üle võtva riigisisese õiguse kohaldamisel peaksid liikmesriigid tagama, et süütegude eest kriminaalkaristuste mõistmine kooskõlas käesoleva direktiiviga ja halduskaristuste mõistmine kooskõlas määrusega (EL) nr 596/2014 ei tooks kaasa ne bis in idem põhimõtte rikkumist.

(24)

Ilma et see piiraks liikmesriikide kriminaalõiguse üldnormide kohaldamist karistuste mõistmisel ja täideviimisel vastavalt iga üksikjuhtumi konkreetsetele asjaoludele, peaks karistuste mõistmine olema proportsionaalne, võttes arvesse vastutusele võetavate isikute teenitud kasumit või välditud kahju, samuti kuriteoga teistele isikutele tekitatud kahju ja juhul, kui see on asjakohane, turgude toimimisele või majandusele laiemalt tekitatud kahju.

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada võimalus kohaldada vähemalt raskete turukuritarvituste puhul kogu liidus kriminaalkaristusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva direktiivi ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)

Selleks et tihendada piiriülest tegevust, on vaja turukuritarvituse süütegude uurimise ja süüdistusi esitavate pädevate siseriiklike asutuste vahelist tõhusat ja tulemuslikku koostööd. Eri liikmesriikide asutuste erinev töökorraldus ja pädevus ei tohiks nendevahelist koostööd takistada.

(27)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, nagu neid on tunnustatud ELi lepingus. Eelkõige tuleks direktiivi kohaldamisel austada õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), sõna- ja teabevabadust (artikkel 11), ettevõtlusvabadust (artikkel 16), õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47), süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust (artikkel 48), kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet (artikkel 49) ning kriminaalasjades mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu (artikkel 50).

(28)

Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama kahtlustatavate või süüdistatavate menetlusõigused kriminaalmenetluses. Käesolevast direktiivist tulenevad kohustused ei piira liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad liidu õigusest kriminaalmenetluses tagatavate menetlusõiguste vallas. Käesolevas direktiivis sätestatu ei piira ajakirjandusvabadust ega sõnavabadust meedias niivõrd, kui need on liidus ja liikmesriikides tagatud eelkõige põhiõiguste harta artikliga 11 ja teiste asjakohaste sätetega. Seda tuleks rõhutada eeskätt seoses siseteabe avaldamisega kooskõlas käesoleva direktiivi sellist avaldamist käsitlevate sätetega.

(29)

Ilma et see piiraks ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva direktiivi vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(30)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1, 2, 3 ja 4 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(31)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel, mistõttu ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(32)

Euroopa andmekaitseinspektor esitas arvamuse 10. veebruaril 2012 (6),