+Artikkel 2 1.

Artikkel 2 1.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„finantsinstrument” – direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud instrumendid;

b)

„lühikeseks müük” –

aktsiate või võlainstrumentide puhul sellise aktsia või võlainstrumendi mis tahes müük, mida müüja müügilepingu sõlmimise ajal ei oma, sealhulgas selline müük, mille puhul müüja on müügilepingu sõlmimise ajal laenanud aktsia või võlainstrumendi või leppinud kokku seda teha, kohustudes selle üle andma arveldamise tähtpäeval, hõlmamata

i) 

kummagi poole sooritatavat müüki sellise repolepingu raames, mille kohaselt üks pool on nõustunud müüma teisele poolele väärtpaberi kokkulepitud hinnaga ja teine pool on võtnud kohustuse müüa väärtpaber hilisemal kuupäeval muu kokkulepitud hinnaga tagasi,

ii) 

väärtpaberi üleandmist väärtpaberi laenuks andmise lepingu raames ega

iii) 

futuurlepingu või muu tuletislepingu sõlmimist, kui selles lepitakse kokku müüa väärtpaberid kokkulepitud hinnaga hilisemal kuupäeval;

c)

„krediidiriski vahetustehing” – tuletisleping, mille kohaselt maksab üks pool teisele tasu vastusooritusena makse või muu hüvitise eest, mis kuulub tasumisele aluseks oleva üksusega seotud krediidisündmuse toimumise ja tuletislepinguga seotud mis tahes muu lepingulise kohustuse täitmata jätmise korral, millel on samalaadne majanduslik mõju;

d)

„riik kui emitent” –

võlainstrumentide emitent, kelleks on

i) 

Euroopa Liit (edaspidi „liit”);

ii) 

liikmesriik, sealhulgas liikmesriigi mis tahes valitsusasutus, amet või eriotstarbeline rahastamisvahend;

iii) 

liitriigist liikmesriigi puhul liitriigi liige;

iv) 

mitme liikmesriigi eriotstarbeline rahastamisvahend;

v) 

rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad ulatuslikud finantsprobleemid;

vi) 

Euroopa Investeerimispank;

e)

„riigi krediidiriski vahetustehing” – selline krediidiriski vahetustehing, mille puhul tehakse makse või makstakse muu hüvitis riigi kui emitendiga seotud krediidisündmuse või kohustuste täitmata jätmise korral;

f)

„riigi võlakohustus” – riigi kui emitendi emiteeritud võlainstrument;

g)

„riigi emiteeritud võlakohustus” – riigi kõik võlakohustused kokku, mille riik kui emitent on emiteerinud ja mida ei ole lunastatud;

h)

„emiteeritud aktsiakapital” äriühingu puhul – kõik äriühingu emiteeritud liht- ja eelisaktsiad, välja arvatud vahetusvõlakirjad;

i)

„päritoluliikmesriik” –

i) 

investeerimisühingu puhul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses või reguleeritud turu puhul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses päritoluliikmesriik direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 20 tähenduses;

ii) 

krediidiasutuste puhul päritoluliikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) ( 1 ) artikli 4 punkti 7 tähenduses;

iii) 

juriidilise isiku puhul, kellele ei ole osutatud alapunktis i või ii, liikmesriik, kus on tema registreeritud asukoht, või kui tal puudub registreeritud asukoht, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;

iv) 

füüsilise isiku puhul liikmesriik, kus asub isiku peakontor või kui peakontor puudub, siis liikmesriik, kus on isiku peamine elukoht;

j)

„asjaomane pädev asutus” –

i) 

seoses liikmesriigi võlakohustuse, või liitriigist liikmesriigi puhul selle liitriigi liikme võlakohustusega, või liikmesriigi või liitriigiga seotud krediidiriski vahetustehingu puhul vastava liikmesriigi pädev asutus;

ii) 

liidu võlakohustuse või liidu krediidiriski vahetustehingu puhul selle jurisdiktsiooni pädev asutus, kus võlakohustuse emiteerinud üksus asub;

iii) 

eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu tegutseva mitme liikmesriigi võlakohustuse või sellise eriotstarbelise rahastamisvahendiga seotud krediidiriski vahetustehingu puhul selle jurisdiktsiooni pädev asutus, kus kõnealune eriotstarbeline rahastamisvahend on asutatud;

iv) 

sellise rahvusvahelise finantseerimisasutuse võlakohustuse puhul, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad ulatuslikud finantsprobleemid, selle jurisdiktsiooni pädev asutus, kus rahvusvaheline finantseerimisasutus on asutatud;

v) 

muude kui alapunktides i–iv osutatud finantsinstrumentide puhul kõnealuse finantsinstrumendi jaoks komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 ( 2 ) artikli 2 punktis 7 määratletud ja vastavalt nimetatud määruse III peatükile kindlaks määratud pädev asutus;

vi) 

alapunktidega i–v hõlmamata finantsinstrumendi puhul selle liikmesriigi pädev asutus, kus finantsinstrumendiga lubati esimest korda kauplemiskohas kaubelda;

vii) 

Euroopa Investeerimispanga emiteeritud võlainstrumentide puhul selle liikmesriigi pädev asutus, kus on Euroopa Investeerimispanga asukoht;

k)

„turutegemine” –

sellise investeerimisühingu, krediidiasutuse, kolmanda riigi üksuse või direktiivi 2004/39/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis l osutatud ühingu tegevus, kes on kauplemiskoha liige või sellise kolmanda riigi turu liige, mille õigus- ja järelevalveraamistik on komisjoni poolt artikli 17 lõike 2 alusel tunnistatud samaväärseks, eeldusel et ta tegutseb kas kauplemiskohas või väljaspool seda kaubeldava finantsinstrumendi lepingupoolena ja teeb seda ühel järgmistest viisidest:

i) 

avaldades kindlaid ja samaaegseid kahepoolseid võrreldavas mahus ja konkurentsivõimelise hinnaga noteeringuid, tagades sel moel korrapäraselt ja pidevalt turu likviidsuse;

ii) 

oma tavapärase äritegevuse osana, täites klientide antud korraldusi või kaubeldes klientide antud ostu- ja müügikorralduste kohaselt;

iii) 

maandades positsioone, mis tekivad alapunktide i ja ii kohastest tegevustest;

l)

„kauplemiskoht” – reguleeritud turg direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses või mitmepoolne kauplemissüsteem direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses;

m)

„peamine kauplemiskoht” – aktsiate puhul kauplemiskoht, kus kõnealuse aktsiaga kauplemise käive on kõige suurem;

n)

„volitatud esmasvahendaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud riigi kui emitendiga lepingu või keda on riigi kui emitendi poolt või tema nimel ametlikult esmasvahendajana tunnustatud ja kes nimetatud lepingule või tunnustusele vastavalt kohustub lepingupoolena tegema nimetatud emitendi emiteeritud võlainstrumentidega seotud tehinguid esmas- ja järelturul;

o)

„keskne vastaspool” – ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute poolte vahel tegutsev juriidiline isik, kes on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja ning kes vastutab kliirimissüsteemi toimimise eest;

p)

„kauplemispäev” – määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklis 4 osutatud kauplemispäev;

q)

„käive” – aktsiate puhul käive määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 punkti 9 tähenduses.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid