EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/36/EL, 26. veebruar 2014, kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta

(1)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks on Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud meetmed, mis tuleb võtta varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(2)

ELi toimimise lepingus on sätestatud, et liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel rändevoogude tõhus juhtimine ja liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine. Selleks peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma vastu meetmed, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi ning nende õiguste kindlaksmääramist.

(3)

Haagi programmis, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 4. novembril 2004, tõdeti, et seaduslikul rändel on tähtis roll majandusarengu edendamisel, ning paluti komisjonil esitada seadusliku rände poliitika kava, sealhulgas riiki lubamise menetlused, mis võimaldavad tööturul viivitamata reageerida muutuvale nõudlusele võõrtööjõu järele.

(4)

14.–15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu leppis kokku mitu 2007. aastal võetavat meedet. Nende meetmete hulka kuulus sellise hästi korraldatud seadusliku sisserände poliitika väljatöötamine, mis täielikult austab siseriiklikku pädevust, et aidata liikmesriikidel rahuldada olemasolevat ja tulevast tööjõuvajadust. Euroopa Ülemkogu kutsus samuti üles uurima ajutise rände lihtsustamise võimalusi.

(5)

16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastuvõetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis väljendatakse liidu ja selle liikmesriikide kohustust viia ellu õiglast, tõhusat ja järjekindlat poliitikat, et tegeleda rändevaldkonna probleemide ja võimalustega. Pakt on aluseks ühisele sisserändepoliitikale, mille puhul juhindutakse liikmesriikide solidaarsuse vaimust ja koostööst kolmandate riikidega ning mis põhineb rändevoogude nõuetekohasel juhtimisel, pidades silmas mitte üksnes sihtriigi, vaid ka päritoluriigi ja rändaja enda huvisid.

(6)

11. detsembril 2009 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastuvõetud Stockholmi programmis tunnistatakse, et tööjõu sisseränne võib toetada konkurentsivõime ja majandusaktiivsuse suurenemist ning et paindlik sisserändepoliitika annab tulevikus liidu ees seisvate oluliste demograafiliste probleemide ning tööjõunõudluse suurenemise tingimustes olulise panuse liidu majandusarengusse ja majandustulemustesse pikemas perspektiivis. Ühtlasi näitab see, kui tähtis on tagada liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning optimeerida rände ja arengu vaheline seos. Programmis kutsutakse komisjoni ja nõukogu üles jätkama komisjoni 21. detsembri 2005. aasta teatises esitatud seadusliku rände poliitikakava elluviimist.

(7)

Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa hooajaliste ajutiste rändevoogude tõhusale juhtimisele ning hooajatöötajate jaoks inimväärsete töö- ja elamistingimuste tagamisele, kehtestades õiglased ja läbipaistvad riiki lubamise ja seal viibimise eeskirjad ning määratledes hooajatöötajate õigused, nähes samal ajal ette stiimulid ja tagatised, et hoida ära riiki lubatust kauemaks jäämine või ajutiselt riigis viibimise muutumine alaliseks. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/52/EÜ (4) kehtestatud eeskirjad aitavad ära hoida ajutise riigis viibimise muutumise ebaseaduslikuks riigis viibimiseks.

(8)

Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi jõustama, diskrimineerimata seejuures soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, vähemusrahvusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, eelkõige kooskõlas nõukogu direktiividega 2000/43/EÜ (5) ning 2000/78/EÜ (6).

(9)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks ühinemisaktide asjaomastes sätetes kirjeldatud põhimõtet, mille kohaselt eelistatakse liikmesriikide tööturule juurdepääsu puhul liidu kodanikke, mida on kirjeldatud ühinemisaktide asjaomastes sätetes.

(10)

Käesoleva direktiiviga ei tohiks piirata liikmesriikide õigust määrata kindlaks kolmandate riikide kodanike arv, kes saabuvad kolmandatest riikidest nende territooriumile hooajatöö eesmärgil, nagu on täpsustatud ELi toimimise lepingus.

(11)

Käesoleva direktiiviga ei tohiks mõjutada ELi toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise tingimusi. Eelkõige ei tohiks käesoleva direktiiviga mõjutada töötingimusi, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ (7) kohaselt töötajate suhtes, kelle on liikmesriigis asuv ettevõtja lähetanud teise liikmesriigi territooriumile teenuste osutamiseks.

(12)

Käesolev direktiiv peaks hõlmama otseseid töösuhteid hooajatöötajate ja tööandjate vahel. Kui aga liikmesriigi õigus lubab kolmanda riigi kodanikke hooajatöötajatena vastu võtta liikmesriigi territooriumil asuvate tööhõivebüroode või ajutist tööd vahendavate asutuste kaudu, mis sõlmivad hooajatöötajaga otselepingu, ei tuleks selliseid tööbüroosid käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(13)

Käesoleva direktiivi ülevõtmisel peaksid liikmesriigid asjakohastel juhtudel sotsiaalpartneritega konsulteerides koostama loetelu nendest tööturusektoritest, mis hõlmavad hooajalisusest sõltuvat tööd. Hooajalisusest sõltuv töö on üldiselt iseloomulik põllumajanduse ja aianduse valdkonnale, eelkõige istutus- ja saagikoristusperioodi ajal, ning turismi valdkonnale, eelkõige puhkusteperioodi ajal.

(14)

Kui see on sätestatud siseriiklikes õigusaktides ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõttega, on liikmesriikidel lubatud käesoleva direktiivi vabatahtlike sätete rakendamisel kohelda teatavate kolmandate riikide kodanikke muude kolmandate riikide kodanikest soodsamalt.

(15)

Hooajatöötajana riiki lubamist peaks olema võimalik taotleda ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik elab väljaspool liikmesriikide territooriumi.

(16)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks olema võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastuvõtmisest keelduda. Eelkõige peaks olema võimalik vastuvõtmisest keelduda, kui liikmesriik leiab faktidele tugineva hinnangu põhjal, et asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab endast võimalikku ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule või rahvatervisele.

(17)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ (8) kohaldamist.

(18)

Käesoleval direktiivil ei tohiks olla negatiivset mõju õigustele, mis on antud neile kolmandate riikide kodanikele, kes töö eesmärgil liikmesriigis juba seaduslikult viibivad.

(19)

Schengeni acquis’d täies ulatuses kohaldavate liikmesriikide puhul on täielikult kohaldatavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009 (9) (viisaeeskiri), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006 (10) (Schengeni piirieeskirjad) ning nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001 (11). Seetõttu reguleerivad nimetatud õigusaktid kuni 90-päevase riigis viibimise korral hooajatöötajate Schengeni acquis’d täies ulatuses kohaldavate liikmesriikide territooriumile vastuvõtmise tingimusi ning käesolev direktiiv peaks reguleerima ainult töökohtadele juurdepääsu aluseid ja nõudeid. Liikmesriikide puhul, kes Schengeni acquis’d täies ulatuses ei kohalda, on kohaldatavad ainult Schengeni piirieeskirjad, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul. Käesolevas direktiivis osutatud Schengeni acquis’ sätted kuuluvad sellesse Schengeni acquis’ osasse, milles Iirimaa ja Ühendkuningriik ei osale, ning seetõttu ei ole kõnealused sätted nende suhtes kohaldatavad.

(20)

Käesolevas direktiivis tuleks määratleda hooajatöötajate riiki lubamise alused ja nõuded ning loa andmisest keeldumise, selle tühistamise või selle pikendamisest keeldumise põhjused kuni 90-päevase riigis viibimise korral üksnes selles osas, mis puudutab hooajatöötajate tööd. Hooajatöö eesmärgil lühiajaliste viisade väljastamisel kohaldatakse vastavalt Schengeni acquis’ asjaomaseid sätteid liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta ning samuti nende viisade andmisest keeldumise, viisade pikendamise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjusi. Eelkõige tuleks viisa andmisest keeldumist, selle tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevast otsusest ning sellise otsuse tegemise põhjustest taotlejale viisaeeskirja VI lisas esitatud standardvormi kasutades teatada kooskõlas viisaeeskirja artikli 32 lõikega 2 ja artikli 34 lõikega 6.

(21)

Rohkem kui 90 päevaks riiki lubatud hooajatöötajate puhul peaks käesolevas direktiivis määratlema nii riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused kui ka liikmesriikides töökohtadele juurdepääsu alused ja nõuded.

(22)

Direktiiviga tuleks sätestada paindlik riiki sisenemise süsteem, mis tugineb nõudlusele ja sellistele objektiivsetele alustele nagu kehtiv tööleping või siduv tööpakkumine, milles on täpsustatud töölepingu või töösuhte põhiaspektid.

(23)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus testida tõendamaks, et töökohta ei saa täita kohaliku tööturu raames.

(24)

Liikmesriigid peaksid saama liikmesriiki lubamise taotluse tagasi lükata, eelkõige juhul, kui kolmanda riigi kodanik ei ole täitnud eelmisest riiki lubamise otsusest tulenevat kohustust hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtivusaja möödumisel liikmesriigi territooriumilt lahkuda.

(25)

Liikmesriigid peaksid saama nõuda, et tööandja teeks koostööd pädevate asutustega ning esitaks kogu asjakohase teabe, mida on vaja käesolevas direktiivis sätestatud menetluse võimaliku kuritarvitamise ja väärkasutamise ärahoidmiseks.

(26)

Sellise ühtse menetluse kehtestamine, mille tulemusel väljastatakse üksainus elamis- ja tööluba ühendav dokument, peaks aitama kaasa liikmesriikides praegu kohaldatavate eeskirjade lihtsustamisele. See ei tohiks piirata liikmesriikide õigust määrata kooskõlas riikliku halduskorralduse eripära ja tavadega ühtses menetluses osalevad pädevad asutused ja nende osalemise viis.

(27)

Pädevate asutuste määramine käesoleva direktiivi kohaselt ei tohiks piirata rolli ja ülesandeid, mis on teistel ametiasutustel ning, kui see on asjakohane, tööturu osapooltel siseriikliku õiguse ja/või siseriiklike tavade kohaselt seoses taotluse läbivaatamise ja selle kohta otsuse tegemisega.

(28)

Käesoleva direktiiviga tuleks tagada liikmesriikidele hooajatöötajatele lubade (riiki sisenemise, elamis- ja töölubade) väljastamise osas teatav paindlikkus. Pikaajaliste viisade väljastamine kooskõlas artikli 12 lõike 2 punktiga a ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust väljastada eelnev luba asjaomases liikmesriigis töötamiseks. Selleks aga, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud töötingimuste kontrollimine ja täitmine, tuleks asjaomastel lubadel sõnaselgelt osutada, et need on väljastatud hooajatöö eesmärgil. Ainult lühiajaliste viisade väljastamise korral peaksid liikmesriigid sellel eesmärgil kasutama viisakleebise märkuste lahtrit.

(29)

Kõikide riigis viibimiste puhul, mis ei ületa 90 päeva, peaksid liikmesriigid valima kas lühiajalise viisa või koos tööloaga lühiajalise viisa väljastamise vahel, juhul kui kolmanda riigi kodanikul peab olema viisa kooskõlas määrusega (EÜ) nr 539/2001. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes ei ole kehtestatud viisanõuet ja kui liikmesriik ei kohalda selle määruse artikli 4 lõiget 3, peaksid liikmesriigid talle väljastama tööloa kui hooajatöö eesmärgil väljastatud loa. Kõikide riigis viibimiste puhul, mis on pikemad kui 90 päeva, peaksid liikmesriigid väljastama ühe järgmistest lubadest: pikaajaline viisa, hooajatöötaja luba või hooajatöötaja luba koos pikaajalise viisaga, kui pikaajaline viisa on territooriumile sisenemiseks nõutav siseriikliku õiguse kohaselt. Ükski käesoleva direktiivi säte ei tohiks keelata liikmesriikidel väljastada tööluba otse tööandjale.

(30)

Kui viisa on nõutav ainult liikmesriigi territooriumile sisenemise eesmärgil ning kolmanda riigi kodanik vastab hooajatöötaja loa väljastamise tingimustele, peaks asjaomane liikmesriik tagama kolmanda riigi kodanikule kõik võimalused nõutava viisa saamiseks ning selle, et pädevad asutused teevad selle nimel tõhusalt koostööd.

(31)

Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama riigis viibimise maksimaalse kestuse ja piirama selle viie ja üheksa kuu vahelisele ajavahemikule, mis koos hooajatöö määratlusega peaks tagama, et tööl on hooajaline iseloom. Tuleks sätestada, et riigis viibimise maksimaalse kestuse ajal on töölepingu pikendamine või tööandja vahetamine võimalik tingimusel, et riiki lubamise alused on jätkuvalt olemas. See peaks vähendama ühe tööandjaga seotud hooajatöötajaid ähvardada võiva kuritarvitamise ohtu ja samal ajal pakkuma tööandjate tegelikele tööjõuvajadustele paindliku lahenduse. Võimalusega, et hooajatöötaja võib käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel tööle võtta algsest erinev tööandja, ei tohiks hooajatöötaja jaoks kaasneda võimalust otsida töötuna liikmesriigi territooriumil tööd.

(32)

Liikmesriikidel peaks riigis viibimise pikendamise või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamise üle otsustamisel olema võimalik võtta arvesse olukorda tööturul.

(33)

Juhul, kui hooajatöötaja on riiki lubatud mitte kauemaks kui 90 päevaks ning kui liikmesriik otsustab loa pärast 90-päevast viibimist pikendada, tuleks lühiajaline viisa asendada kas pikaajalise viisaga või hooajatöötaja loaga.

(34)

Võttes arvesse korduvrände teatavaid aspekte, samuti kolmanda riigi hooajatöötajate tööalaseid väljavaateid pärast ühe hooaja lõppu ning liidu tööandjate huvisid stabiilsema ja juba koolitatud tööjõu vastu, tuleks ette näha lihtsustatud vastuvõtmise menetlus nende heausksete kolmanda riigi kodanike jaoks, keda on hooajatöötajatena liikmesriiki lubatud vähemalt üks kord viimase viie aasta jooksul ning kes on alati kinni pidanud kõigist alustest ja tingimustest, mis käesoleva direktiivi alusel on sätestatud asjaomasesse liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise kohta. Selline menetlus ei tohiks mõjutada või eirata töö hooajalise iseloomu nõuet.

(35)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik meetmed tagamaks, et taotlejatele tehakse kättesaadavaks teave käesolevas direktiivis sätestatud riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste, sealhulgas õiguste ja kohustuste ning menetluslike tagatiste kohta ning kõikide tõendavate dokumentide kohta, mis on vaja esitada koos hooajatöötajana liikmesriigi territooriumil elamise ja töötamise loa taotlusega.

(36)

Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui tööandjad ei täida käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Need karistused võivad olla direktiivi 2009/52/EÜ artiklis 7 sätestatud meetmed ning peaksid asjakohastel juhtudel hõlmama tööandja kohustust maksta hooajatöötajatele hüvitist. Tuleks luua vajalikud mehhanismid, et hooajatöötajatel oleks võimalik saada hüvitist, millele neil on õigus, isegi siis, kui nad enam asjaomase liikmesriigi territooriumil ei viibi.

(37)

Tuleks kehtestada hooajatöötajana riiki lubamise taotluse läbivaatamise menetlust käsitlevad eeskirjad. Selline menetlus peaks olema tõhus ja hallatav, võttes arvesse liikmesriikide haldusasutuste tavalist töökoormust, ning läbipaistev ja õiglane, et tagada asjaomastele isikutele nõuetekohane õiguskindlus.

(38)

Lühiajaliste viisade puhul reguleerivad menetluslikke tagatisi Schengeni acquis’ asjaomased sätted.

(39)

Liikmesriigi pädevad asutused peaksid tegema otsuse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluste kohta võimalikult kiiresti pärast nende esitamist. Loa kehtivusajal esitatud loa pikendamise või uuendamise taotluste puhul peaksid liikmesriigid võtma kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et käimasoleva haldusmenetluse tõttu ei ole hooajatöötaja kohustatud katkestama oma töösuhet sama tööandjaga või et hooajatöötajat ei takistata tööandjat vahetamast. Taotlejad peaksid esitama loa pikendamise või uuendamise taotluse võimalikult kiiresti. Igal juhul peaks hooajatöötajal olema lubatud jääda asjaomase liikmesriigi territooriumile ning asjakohasel juhul jätkata töötamist, kuni pädevad asutused on pikendamise või uuendamise taotluse kohta teinud lõpliku otsuse.

(40)

Hooajatöö iseloomu arvestades tuleks liikmesriike ergutada mitte võtma tasu taotluste läbivaatamise eest. Juhul kui liikmesriik siiski otsustab tasu võtta, ei tohiks selline tasu olla ebaproportsionaalne ega liialdatud.

(41)

Kõigil hooajatöötajatel peaks olema majutus, mis tagab piisavad elamistingimused. Pädevaid asutusi tuleks teavitada mis tahes muudatustest majutusega seoses. Kui majutus on korraldatud tööandja poolt või tema kaudu, ei tohiks üür olla ülemäära kõrge võrreldes hooajatöötaja netotöötasuga ning võrreldes nimetatud eluaseme kvaliteediga, hooajatöötaja üüri ei tohiks tema palgast automaatselt maha arvata, tööandja peaks hoolitsema selle eest, et hooajatöötajal oleks üürileping või samaväärne dokument, milles on kindlaks määratud eluaseme üüritingimused, ning tööandja peaks tagama, et majutus on kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate üldiste tervise- ja ohutusnõuetega.

(42)

Kolmandate riikide kodanikel, kellel on kehtiv reisidokument ja Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi alusel välja antud hooajatöötaja luba, tuleks lubada vabalt siseneda Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja liikuda nende piires kuni 90 päeva jooksul 180-päevasel ajavahemikul kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega ja Schengeni konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (12) (Schengeni rakenduskonventsioon)) artikliga 21.

(43)

Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate eriti haavatava olukorra ja nende tööülesannete ajutise iseloomu tõttu on vaja tagada kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate õiguste tõhus kaitse ka sotsiaalkindlustuse valdkonnas, korrapäraselt kontrollida nõuetele vastavust ning täielikult tagada vastuvõtva liikmesriigi kodanikest töötajatega võrdse kohtlemise põhimõtte austamine, pidades kinni põhimõttest, et sama töö eest samal töökohal makstakse võrdset tasu, kohaldades kollektiivlepinguid ja muid töötingimusi käsitlevaid eeskirju, mis on sõlmitud mis tahes tasandil või mis on seadusega ette nähtud kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega ning vastuvõtva liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

(44)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata õiguste ja põhimõtete kohaldamist, mis sisalduvad 18. oktoobri 1961. aasta Euroopa sotsiaalhartas ja asjakohastel juhtudel 24. novembri 1977. aasta võõrtööliste õigusliku seisundi Euroopa konventsioonis.

(45)

Lisaks vastuvõtva liikmesriigi kodanikest töötajate suhtes kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele peaks kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate suhtes kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse ja tavadega kohaldama ka vahekohtu otsuseid ja kollektiivlepinguid ning igal tasandil sõlmitud kokkuleppeid vastuvõtva liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

(46)

Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele tuleks tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 (13) artiklis 3 loetletud sotsiaalkindlustusliikide osas võrdne kohtlemine. Käesoleva direktiiviga ei ühtlustata sotsiaalkindlustust käsitlevaid liikmesriikide õigusakte ning see ei hõlmama sotsiaalabi. Direktiivis piirdutakse sotsiaalkindlustusvaldkonnas võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisega selle reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelised piiriülesed huvid, anda ulatuslikumaid õigusi kui need, mis on sotsiaalkindlustuse valdkonnas liidu õigusaktidega juba ette nähtud.

Kuna hooajatöötajate viibimine liikmesriigi territooriumil on ajutise iseloomuga ning ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1231/2010 (14) kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta hooajatöötajate ja liikmesriigi kodanike võrdse kohtlemise põhimõttest välja perehüvitised ja töötushüvitised ning piirata võrdse kohtlemise põhimõtet seoses hariduse ja kutseõppe ning maksusoodustustega.

Käesolevas direktiivis ei nähta ette perekonna taasühinemist. Lisaks sellele ei anta käesoleva direktiiviga õigusi olukordades, mis jäävad väljapoole liidu õiguse reguleerimisala, näiteks olukordades, kus pereliikmed elavad kolmandas riigis. See ei tohiks aga mõjutada hooajatöötaja surma korral tema ülalpidamisel olnud ja tema kaudu õigusi omavate isikute õigust saada kolmandas riigis elades toitjakaotuspensioni. See ei tohiks piirata liikmesriigi õigust kohaldada mittediskrimineerivalt siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette pensioniskeemi sissemakseid käsitlevad miinimumeeskirjad. Tuleks kehtestada kord, millega tagatakse tõhus sotsiaalkindlustuskate riigis viibimise ajal ja vajaduse korral hooajatöötajate omandatud õiguste ülekandmine.

(47)

Liidu õigusaktid ei piira liikmesriikide õigust oma sotsiaalkindlustussüsteeme korraldada. Kuna kõnealune valdkond on liidu tasandil ühtlustamata, kehtestavad liikmesriigid ise sotsiaalkindlustushüvitiste saamise tingimused ning selliste hüvitiste summa ja nende saamise ajavahemiku. Seda õigust teostades peavad liikmesriigid siiski järgima liidu õigust.

(48)

Mis tahes käesoleva direktiivi kohased piirangud sotsiaalkindlustuse valdkonnas võrdse kohtlemise õiguse osas ei tohiks piirata määrusega (EL) nr 1231/2010 antud õiguste kohaldamist.

(49)

Et tagada käesoleva direktiivi, eelkõige selle õigusi, töötingimusi ja majutust käsitlevate sätete nõuetekohane jõustamine, peaksid liikmesriigid tagama, et kehtestataks asjakohased mehhanismid tööandjate üle järelevalve teostamiseks ning vajaduse korral viidaks nende vastavatel territooriumidel läbi tulemuslikud ja piisavad kontrollid. Kontrollitavate tööandjate valimine peaks eelkõige põhinema liikmesriigi pädevate asutuste koostatud riskianalüüsil, milles võetakse arvesse selliseid tegureid nagu valdkond, kus ettevõtja tegutseb, ja mis tahes varasemad rikkumised.

(50)

Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi täitmise tagamist, peaksid liikmesriigid kehtestama tõhusad mehhanismid, mille kaudu hooajatöötajatel oleks võimalik taotleda õiguskaitset ja esitada kaebusi kas otse või asjaomaste kolmandate isikute, näiteks ametiühingute või muude liitude kaudu. Seda peetakse vajalikuks selliste olukordade käsitlemiseks, kus hooajatöötajad ei ole teadlikud täitemehhanismide olemasolust või kõhklevad neid võimalike tagajärgede hirmus enda nimel kasutada. Hooajatöötajatel peaks olema õiguskaitse kaebuse esitamisest tuleneva tagakiusamise vastu.

(51)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on konkreetse riiki lubamise menetluse kehtestamine, hooajatöö eesmärgil kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste vastuvõtmine ning hooajatöötajate õiguste kindlaksmääramine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega ning võttes arvesse sisserände- ja tööhõivepoliitikat Euroopa ja siseriiklikul tasandil. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 6 põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklis 7, artikli 15 lõikes 3, artiklites 17, 27, 28 ja 31 ning artikli 33 lõikes 2.

(53)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (15) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(54)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(55)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,