+Artikkel 22 Halduskaristused ja muud haldusmeetmed
---+Artikkel 22 1.
---+Artikkel 22 2.
---+Artikkel 22 3.
---+Artikkel 22 4.
---+Artikkel 22 5.
---+Artikkel 22 6.
---+Artikkel 22 7.

Artikkel 22 Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1. Ülevaade

,
Artikkel 22 1.
Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist ning liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse määrata halduskaristusi ja kohaldada muid haldusmeetmeid vähemalt artiklite 4 ja 15 rikkumise korral.

Kui esimeses lõigus osutatud sätteid kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele õiguse määrata õigusrikkumise korral liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustel karistusi juhtorgani liikmetele ja muudele üksikisikutele, kes liikmesriigi õiguses sätestatud korras õigusrikkumise eest vastutavad.
Artikkel 22 2.
Lõike 1 kohaldamise eesmärgil kohaldatavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 22 3.
Kui liikmesriigid on otsustanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 näha nimetatud lõikes osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, tagavad nad, et võetud on asjakohased meetmed, mis annavad pädevatele asutustele kõik vajalikud õigused teha nende jurisdiktsioonis koostööd õigusasutuste, süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste või kriminaalõigusasutustega, et saada konkreetset teavet artiklite 4 ja 15 võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimiste või -menetluste kohta, ja edastada seda teavet teistele pädevatele asutustele ja Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustust teha käesoleva määruse kohaldamisel üksteisega ja asjakohasel juhul Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd.

Pädevad asutused võivad teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutustega seoses oma karistuste määramise õiguse kasutamisega.

Pädevad asutused võivad teha teiste liikmesriikide pädevate asutustega koostööd ka selleks, et hõlbustada rahaliste karistuste täitmisele pööramist.
Artikkel 22 4.

Liikmesriigid annavad pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse kohaldada lõikes 1 osutatud õigusrikkumiste korral vähemalt järgmiseid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

a) 

ettekirjutus millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle kordamisest;

b) 

avalik teadaanne, milles märgitakse kooskõlas artikliga 26 vastutav isik ja õigusrikkumise laad;

c) 

tegevusloa kehtetuks tunnistamine või peatamine;

d) 

ajutise juhtimisülesannete täitmise keelu kehtestamine juhtimisülesandeid täitva isiku suhtes või iga füüsilise isiku suhtes, keda loetakse õigusrikkumise eest vastutavaks;

e) 

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kolmekordsele rikkumise tulemusel saadud kasule või välditud kahjule, kui asjaomasel asutusel on võimalik selline kasu või kahju kindlaks määrata, isegi kui need karistused ületavad punktides f ja g osutatud summasid;

f) 

füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 12. jaanuari 2016. aasta seisuga;

g) 

juriidilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

i) 

artikli 4 rikkumiste eest 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 12. jaanuari 2016. aasta seisuga, või kuni 10 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest viimase kättesaadava, juhtorgani poolt heaks kiidetud raamatupidamise aastaaruande järgi;

ii) 

artikli 15 rikkumiste eest 15 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 12. jaanuari 2016. aasta seisuga, või kuni 10 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest viimase kättesaadava, juhtorgani poolt heaks kiidetud raamatupidamise aastaaruande järgi.

Esimese lõigu punkti g alapunktide i ja ii kohaldamisel, kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama direktiivi 2013/34/EL kohaselt konsolideeritud finantsaruandeid, vastab asjaomane aastane kogukäive asjaomase raamatupidamiskorra kohasele aastasele kogukäibele või sellele vastavale tululiigile viimase kättesaadava, kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgani poolt heaks kiidetud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.

Liikmesriigid võivad lisaks käesolevas lõikes osutatud õigustele anda pädevatele asutustele täiendavaid õigusi. Liikmesriigid võivad ka ette näha muud laadi ja rangemaid karistusi, kui on sätestatud käesolevas lõikes.
Artikkel 22 5.
Artikli 4 rikkumine ei mõjuta ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ tingimuste kehtivust ega poolte võimalusi neid tingimusi täitmisele pöörata. Artikli 4 rikkumine ei anna õigust nõuda ►C1  väärtpaberitega finantseerimise tehingu ◄ poolelt hüvitist.
Artikkel 22 6.
Liikmesriigid võivad otsustada jätta lõikes 1 osutatud halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad]igusnormid sätestamata, kui kõnealuses lõikes osutatud õigusrikkumiste puhul on enne 13. jaanuari 2018 siseriiklikus õiguses kriminaalkaristused juba ette nähtud. Kui liikmesriigid otsustavad jätta halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad normid sätestamata, teavitavad nad üksikasjalikult Väärtpaberiturujärelevalvet oma asjakohastest kriminaalõiguse normidest.
Artikkel 22 7.
Liikmesriigid teavitavad lõigete 1, 3 ja 4 kohastest õigusnormidest komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet 13. juuliks 2017. Nad teavitavad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist õigusnormide hilisematest muudatustest.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid