Artikkel 3 1.

„äriühing“ – üks järgmistest:

„kahjulik keskkonnamõju“ – kahjulik mõju keskkonnale, mis tuleneb sellest, et on rikutud käesoleva direktiivi lisa I osa 1. jao punktides 15 ja 16 ja II osas loetletud keelde või kohustusi, võttes arvesse seal loetletud õigusaktide sätetega seotud riigisiseseid õigusakte;

„kahjulik mõju inimõigustele“ – mõju inimestele, mis tuleneb:

„kahjulik mõju“ – kahjulik keskkonnamõju või kahjulik mõju inimõigustele;

„tütarettevõtja“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 10 määratletud juriidiline isik ning juriidiline isik, mille kaudu toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ ( 16 ) artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud kontrollitava ettevõtja tegevus;

„äripartner“ – üksus,

„tegevusahel“ –

„sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll“ – kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas äriühing või selle tegevusahela osad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid inimõiguste- ja keskkonnaalaseid nõudeid, ning mida teeb objektiivne ja äriühingust täielikult sõltumatu ekspert, kellel ei ole huvide konflikte, kes on vaba välistest mõjutustest, kellel on vastavalt kahjuliku mõju laadile kogemused ja pädevus keskkonna- või inimõiguste küsimustes ning kes vastutab kontrolli kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest;

„VKE“ – mis tahes õiguslikus vormis tegutsev mikro-, väikene või keskmise suurusega ettevõtja, mis ei kuulu suurde kontserni, nende mõistete direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõigetes 1, 2, 3 ja 7 määratletud tähenduses;

„valdkondlik või mitut sidusrühma hõlmav algatus“ – kombinatsioon vabatahtlikest hoolsuskohustuse menetlustest, vahenditest ja mehhanismidest, mille on välja töötanud ja mida kontrollivad valitsused, valdkondlikud ühendused, huvitatud organisatsioonid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, või nende rühmad või kombinatsioonid, milles äriühingud võivad osaleda, et toetada hoolsuskohustuste rakendamist;

„volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja keda punkti a alapunktis ii määratletud äriühing on volitanud tegutsema enda nimel, et täita oma käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi;

„tõsine kahjulik mõju“ – kahjulik mõju, mis on eriti märkimisväärne oma laadi tõttu, näiteks mõju, millega kaasneb kahju inimeste elule, tervisele ja vabadusele, või oma taseme, ulatuse või korvamatu olemuse tõttu, võttes arvesse mõju raskusastet, sealhulgas mõjutatud või tulevikus mõjutada võidavate isikute arvu, keskkonna kahjustamise või võimaliku kahjustamise või muul viisil mõjutamise ulatust, kahjuliku mõju pöördumatust ja piiranguid suutlikkusele mõistliku aja jooksul taastada mõjutatud isikute või keskkonna olukord samaväärsena, kui see oli enne mõju avaldumist;

„netokäive“ –

„sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tema tütarettevõtjate ja äripartnerite töötajad, nende ametiühingud ja töötajate esindajad ning üksikisikud või kogukonnad, kelle õigusi või huve äriühingu, tema tütarettevõtjate ja äripartnerite tooted, teenused või tegevus otseselt mõjutavad või võivad mõjutada, ja kõnealuste isikute või kogukondade seaduslikud esindajad;

„asjakohased meetmed“ – meetmed, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, käsitledes kahjulikku mõju tulemuslikult viisil, mis vastab kahjuliku mõju tõsidusele ja tõenäosusele ning on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas kahjuliku mõju laadi ja ulatust ning asjakohaseid riskitegureid;

„ärisuhe“ – äriühingu suhe oma äripartneriga;

„emaettevõtja“ – äriühing, mis kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat;

„lõplik emaettevõtja“ – emaettevõtja, mis kontrollib direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 1–5 sätestatud kriteeriumide kohaselt otse või kaudselt ühte või mitut tütarettevõtjat ja mida ei kontrolli muu äriühing;

„kontsern“ – emaettevõtja ja kõik selle tütarettevõtjad;

„heastamine“ – mõjutatud isiku või isikute, kogukondade või keskkonna olukorra taastamine samaväärsena või võimalikult lähedasena sellele, milles nad oleksid, kui tegelikku kahjulikku mõju ei oleks tekkinud, ning mis on proportsionaalne sellega, mil määral on äriühing seotud kahjuliku mõju tekkimisega, sealhulgas rahaline või mitterahaline hüvitis, mida äriühing annab isikule või isikutele, keda tegelik kahjulik mõju mõjutab, ning asjakohasel juhul avaliku sektori asutustele mis tahes vajalike parandusmeetmete tõttu tekkinud kulude hüvitamine;

„riskitegurid“ – faktid, olukorrad või asjaolud, mis on seotud kahjuliku mõju tõsiduse ja tõenäosusega, sealhulgas faktid, olukorrad või asjaolud äripartneri tasandil, näiteks kas äripartner ei ole käesoleva direktiivi või muude võrreldavate kohustuslikku kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluv äriühing; geograafilisel ja kontekstipõhisel tasandil, näiteks õiguskaitse tasandil seoses kahjuliku mõju liigiga, ning sektorite, äritegevuse, toodete ja teenuste tasandil;

„kahjuliku mõju tõsidus“ – kahjuliku mõju tase, ulatus või korvamatus, võttes arvesse kahjuliku mõju raskusastet, sealhulgas mõjutatud või tulevikus mõjutada võidavate isikute arvu, keskkonna kahjustamise või võimaliku kahjustamise või muul viisil mõjutamise ulatust, kahjuliku mõju pöördumatust ja piiranguid suutlikkusele mõistliku aja jooksul taastada mõjutatud isikute või keskkonna olukord samaväärsena, kui see oli enne mõju avaldumist.