Artikkel 26 Põhjendatud kahtlused

Liikmesriigid tagavad, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada igale järelevalveasutusele kergesti juurdepääsetavate kanalite kaudu põhjendatud kahtlusi, kui neil on objektiivsete asjaolude põhjal põhjust arvata, et äriühing ei täida käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseseid õigusnorme.

Liikmesriigid tagavad, et põhjendatud kahtlusi esitava isiku taotlusel võtab järelevalveasutus vajalikud meetmed kõnealuse isiku identiteedi ja tema selliste isikuandmete nõuetekohaseks kaitsmiseks, mis avalikustamise korral tekitaks kõnealusele isikule kahju.

Kui põhjendatud kahtlus kuulub mõne teise järelevalveasutuse pädevusse, edastab kahtluse teate saanud asutus selle kõnealusele asutusele.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused hindavad põhjendatud kahtlusi asjakohase tähtaja jooksul ning kasutavad vajaduse korral artiklis 25 osutatud volitusi.

Järelevalveasutus teavitab lõikes 1 osutatud isikut kooskõlas riigisiseste õigusnormide asjakohaste sätete ja liidu õigusega võimalikult kiiresti põhjendatud kahtluse hindamise tulemustest ja põhjendab neid. Järelevalveasutus teavitab põhjendatud kahtlusi esitanud isikuid, kellel on riigisisese õiguse kohaselt kõnealuses küsimuses õigustatud huvi, ka oma otsusest mis tahes meetmete võtmise taotlus rahuldada või tagasi lükata, ning esitab edasiste sammude ja meetmete kirjelduse ning praktilise teabe halduslikus ja kohtulikus korras läbivaatamise menetlustele juurdepääsu kohta.

Liikmesriigid tagavad, et isikutel, kes esitavad käesoleva artikli kohaselt põhjendatud kahtlusi ja kellel on riigisisese õiguse kohaselt asjaomase juhtumi vastu õigustatud huvi, on õigus pöörduda kohtu või muu sõltumatu ja erapooletu avalik-õigusliku asutuse poole, kes on pädev kontrollima järelevalveasutuse otsuste, tegevuse või tegevusetuse menetluslikku ja sisulist õiguspärasust.