Artikkel 9 Pädevad asutused ja ühtne kontaktpunkt

1.   Iga liikmesriik määrab või loob ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesolevas direktiivis sätestatud normide nõuetekohase kohaldamise ja vajaduse korral nende jõustamise eest riigi tasandil.

Käesoleva direktiivi lisatabeli punktides 3 ja 4 esitatud sektorites elutähtsa teenuse osutajate puhul on pädevad asutused põhimõtteliselt määruse (EL) 2022/2554 artiklis 46 osutatud pädevad asutused. Käesoleva direktiivi lisa tabeli punktis 8 esitatud sektori elutähtsa teenuse osutajate puhul on pädevad asutused põhimõtteliselt direktiivi (EL) 2022/2555 kohased pädevad asutused. Liikmesriigid võivad määrata käesoleva direktiivi lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites mõne muu pädeva riikliku asutuse kooskõlas kehtivate riiklike raamistikega.

Kui liikmesriigid määravad või loovad rohkem kui ühe pädeva asutuse, kehtestavad nad selgelt iga asjaomase asutuse ülesanded ja tagavad, et need asutused teevad käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmisel tõhusat koostööd, muu hulgas seoses lõikes 2 osutatud ühtse kontaktpunkti määramise ja tegevusega.

2.   Iga liikmesriik määrab või loob ühe ühtse kontaktpunkti, kes täidab sidepidamisfunktsiooni, et tagada piiriülene koostöö teiste liikmesriikide ühtsete kontaktpunktidega ja artiklis 19 osutatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmaga (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“). Asjakohasel juhul määrab liikmesriik oma ühtse kontaktpunkti pädeva asutuse juurde. Asjakohasel juhul võib liikmesriik ette näha, et tema ühtne kontaktpunkt peab sidet ka komisjoniga ja tagab koostöö kolmandate riikidega.

3.   17. juuliks 2028 ja seejärel iga kahe aasta järel esitavad ühtsed kontaktpunktid komisjonile ja artiklis 19 osutatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmale saadud teadete kohta kokkuvõtva aruande, mis hõlmab teavet teadete arvu, teatatud intsidentide laadi ja artikli 15 lõike 3 alusel võetud meetmete kohta.

Komisjon töötab koostöös elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmaga välja ühise aruandevormi. Pädevad asutused võivad vabatahtlikkuse alusel esimeses lõigus osutatud kokkuvõtvate aruannete esitamiseks kasutada nimetatud ühist aruandevormi.

4.   Iga liikmesriik tagab, et pädeval asutusel ja ühtsel kontaktpunktil on volitused ning piisavad finants-, inim- ja tehnilised ressursid, et neile pandud ülesandeid tulemuslikult ja tõhusalt täita.

5.   Iga liikmesriik tagab, et tema pädevad asutused konsulteerivad vajaduse korral ning kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusnormidega teiste asjakohaste riiklike asutustega, sealhulgas elanikkonnakaitse, õiguskaitse ja isikuandmete kaitse eest vastutavate asutustega, samuti elutähtsa teenuse osutajatega ja asjaomaste huvitatud isikutega.

6.   Iga liikmesriik tagab, et tema käesoleva direktiivi kohased pädevad asutused teevad direktiivi (EL) 2022/2555 kohaste pädevate asutustega koostööd ja vahetavad nendega teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud tema direktiivi (EL) 2022/2555 kohased pädevad asutused.

7.   Kolme kuu jooksul alates pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti määramisest teatab iga liikmesriik komisjonile nende andmed ja käesoleva direktiivi kohased ülesanded ja kohustused, nende kontaktandmed ja selliste andmete hilisemad muudatused. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nad on otsustanud määrata lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites elutähtsa teenuse osutajate puhul määratavaks pädevateks asutusteks muu kui lõike 1 teises lõigus osutatud pädeva asutuse. Iga liikmesriik avalikustab määratud pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti andmed.

8.   Komisjon teeb ühtsete kontaktpunktide loetelu üldsusele kättesaadavaks.