Artikkel 12 Elutähtsa teenuse osutajate tehtav riskianalüüs

1.   Vaatamata artikli 6 lõike 3 teises lõigus sätestatud tähtpäevale tagavad liikmesriigid, et elutähtsa teenuse osutajad viivad läbi riskianalüüsi üheksa kuu jooksul pärast artikli 6 lõikes 3 osutatud teate saamist ning seejärel vastavalt vajadusele ja vähemalt iga nelja aasta järel liikmesriigi riskianalüüside ja muude asjakohaste teabeallikate põhjal kõiki asjaomaseid riske, mis võivad nendepoolset asjaomaste elutähtsate teenuste osutamist häirida (edaspidi „elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs“).

2.   Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsides võetakse arvesse kõiki looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, mille realiseerumine võib põhjustada intsidendi, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervise hädaolukordi ja hübriidohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, sealhulgas direktiivis (EL) 2017/541 sätestatud terroriohte. Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis võetakse arvesse lisas esitatud muude sektorite ristsõltuvuse ulatust ja nende sõltuvuse ulatust elutähtsast teenusest, mida osutab selle elutähtsa teenuse osutaja ja selle elutähtsa teenuse osutaja sõltuvuse ulatust muude selle sektori teenuseosutajate pakutavatest elutähtsatest teenustest, sealhulgas asjakohasel juhul naaberliikmesriikides ja kolmandates riikides.

Kui elutähtsa teenuse osutaja on teinud riskianalüüse või koostanud dokumente vastavalt muudes õigusaktides sätestatud kohustustele, mis on elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi jaoks asjakohased, võib ta neid analüüse ja dokumente kasutada käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Oma järelevalveülesannete täitmisel võib pädev asutus tunnistada elutähtsa teenuse osutaja läbiviidud olemasoleva riskianalüüsi, milles käsitletakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud riske ja sõltuvuse ulatust, käesolevast artiklist tulenevatele kohustustele osaliselt või täielikult vastavaks.