|
+Artikkel 100 6. |
Artikkel 100 6.Olenemata käesoleva artikli lõikest 5, võib liikmesriik käesoleva artikli lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmiseks luua oma riikliku rahastu tema territooriumil tegevusloa saanud ►C2 finantsinstitutsioonide ◄ kohustuslike osamaksete abil, mis põhinevad artikli 103 lõikes 7 osutatud kriteeriumidel ja mida ei hoita asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutuse poolt kontrollitavas fondis tingimusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:
a)
osamaksetena kogutav summa on vähemalt võrdne artiklis 102 nõutud kogutava summaga;
b)
liikmesriigi kriisilahendusasutusel on õigus summale, mis on võrdne niisuguste osamaksete summaga, mille liikmesriik annab kõnealuse kriisilahendusasutuse taotlusel viivitamata tema käsutusse kasutamiseks üksnes artiklis 101 sätestatud eesmärkidel;
c)
liikmesriik teavitab komisjoni oma otsusest kasutada kaalutlusõigust struktureerida rahastu kooskõlas käesoleva lõikega;
d)
liikmesriik teavitab komisjoni esimese lõigu punktis b osutatud summast vähemalt kord aastas, ning
e)
välja arvatud juhul, kui käesolevas direktiivis on sõnaselgelt sätestatud teisiti, vastab rahastu artiklites 99–102, artikli 103 lõigetes 1–4, artikli 103 lõikes 6 ning artiklites 104–109 sätestatud nõuetele. Käesoleva lõike kohaldamisel võivad kasutatavad rahalised vahendid, mida tuleb arvesse võtta artiklis 102 sätestatud sihttaseme saavutamiseks, sisaldada kohustuslikke osamakseid mis tahes kohustuslike osamaksete kavast, mille on kehtestanud liikmesriik mis tahes kuupäeval 17. juunist 2010 kuni 2. juulini 2014, kusjuures neid osamakseid kogutakse tema territooriumil asuvatelt ►C2 finantsinstitutsioonidelt ◄ süsteemsete riskide, maksejõuetuse ja nende kriisilahendusmenetlusega seotud kulude katteks, tingimusel et liikmesriik järgib käesolevas jaotises sätestatut. Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavaid osamakseid ei võeta artiklis 102 sätestatud kriisilahendusrahastute sihttaseme arvutamisel arvesse. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|