Preamble: 1

(1)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad direktiiviga 2014/59/EL ette nähtud kriisilahendusraamistikku alates krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi taastamisest ja kriisilahendusest varajase sekkumise etapi ja kriisilahendusmeetmete võtmiseni. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja hõlbustada kriisilahendusprotsessi, tuleb krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, ametiasutustele ja turuosalistele, sealhulgas kolmandate riikide residentidest investoritele anda nende kohustustest ja õigustest põhjalik ülevaade ja terviklik juurdepääs neile. Seepärast on soovitav koondada direktiiviga 2014/59/EL ette nähtud asjakohased regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(2)

Lisaks direktiivi 2014/59/EL mõistetele tuleb määratleda teatavad kasutatud tehnilised mõisted.

(3)

Finantsseisundi taastamise kavades esitatava miinimumteabe ühtsetes eeskirjades tuleks võtta arvesse, kuid mitte piirata pädevate asutuste õigust kehtestada vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4 teatavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lihtsustatud kohustused seoses finantsseisundi taastamise kavade sisu ja üksikasjadega.

(4)

Ilma et see piiraks direktiivi 2014/59/EL artikli 4 kohaselt kehtestatud lihtsustatud kohustuste kohaldamist, tuleks kõnealuste ühtsete eeskirjadega täpsustada teave, mis tuleb esitada individuaalses finantsseisundi taastamise kavas ning vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 7 lõigetele 5 ja 6 konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas.

(5)

Esmatähtis on, et finantsseisundi taastamise kavas esitatav teave on asjakohane ja konkreetne, sõltuvalt sellest, kas finantsseisundi taastamise kava on koostanud krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artiklitele 111 ja 112, või kas tegemist on direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõike 2 kohase individuaalse finantsseisundi taastamise kavaga või direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõigete 5 ja 6 kohase konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavaga.

(6)

Finantsseisundi taastamise kavade struktureerimise lihtsustamiseks tuleks teabenõuded rühmitada jagudesse, millest mõned tuleks jaotada alajagudeks vastavalt käesolevale määrusele.

(7)

Selleks et tagada finantsseisundi taastamise kavade tulemuslik rakendamine (vajaduse korral õigel ajal), on oluline, et kõnealused kavad toetuvad kindlale juhtimisstruktuurile. Seepärast peaksid finantsseisundi taastamise kavad sisaldama asjaomase konkreetse juhtimiskorra kirjeldust. Eelkõige tuleks kavas märkida, kuidas kava koostati, kes selle heaks kiitis ja kuidas see on integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi üldjuhtimisse. Vajaduse korral tuleks kirjeldada meetmeid, mida on võetud, et tagada tütarettevõtja individuaalse finantsseisundi taastamise kava ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava kooskõla.

(8)

Finantsseisundi taastamise kavad on esmatähtsad finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste teostatavuse hindamisel. Seepärast peaks finantsseisundi taastamise kava sisaldama üksikasjalikku teavet otsustusprotsessi kohta seoses selle käivitamisega juhtimisstruktuuri olulise elemendina, tuginedes eskalatsiooniprotsessile ja kasutades näitajaid direktiivi 2014/59/EL artikli 9 tähenduses. Kuna iga kriis on erinev, ei käivita näitaja realiseerumine automaatselt konkreetset finantsseisundi taastamise valikuvõimalust ega ajenda üldisemalt automaatset raamistikku, mille kohaselt tuleb vastavalt eelnevalt kindlaks määratud menetlusnõuetele rakendada konkreetne finantsseisundi taastamise valikuvõimalus. Pigem tuleks kasutada näitajaid, mille alusel tuleks käivitada eskalatsiooniprotsess, ja see hõlmab analüüsi selle kohta, kuidas kriisiolukorda parimal viisil lahendada. Enne kõnealuste näitajate realiseerumist tuleks kohaldada ka tavapärase riskijuhtimise käigus kasutatavaid andmeid ja võrdlusaluseid, et teavitada krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi finantsseisundi halvenemise ja näitajate käivitumise ohust. Kuigi sellised varajase hoiatamise signaalid ei ole näitajad direktiivi 2014/59/EL tähenduses ega tähista seega finantsseisundi taastamise etapi algust ega nõua eskalatsiooni väljaspool tavapärast äritegevust, aitavad nad tagada kooskõla krediidiasutuse või investeerimisühingu tavapärase riskijuhtimise ja näitajate jälgimise vahel. Seepärast peaks finantsseisundi taastamise kava sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise sobivad elemendid on seotud näitajatega.

(9)

Strateegilise analüüsi puhul tuleks võtta arvesse finantsseisundi taastamise kavade selliseid rahvusvahelisi standardeid nagu finantsstabiilsuse nõukogu koostatud finantseerimisasutuste tulemusliku kriisilahenduskorra põhinõuded. Põhinõuete kohaselt tuleks strateegilise analüüsi käigus määrata kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu esmatähtsad ja süsteemselt olulised funktsioonid ning peamised sammud nende säilitamiseks finantsseisundi taastamise stsenaariumide puhul. Seega peaks strateegiline analüüs koosnema kahest osast. Strateegilise analüüsi esimeses osas tuleks kirjeldada krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi ning selle põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone. Krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kirjeldus peaks andma ülevaate krediidiasutusest või investeerimisühingust või konsolideerimisgrupist ja selle tegevusest ning üksikasjalikult kirjeldama selle põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone. Finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste (nt äriliinide võõrandamine ja müük) hindamise hõlbustamiseks on oluline määrata kindlaks juriidilised isikud, kus asuvad põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid, ja analüüsida grupisisest seotust. Direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõigetega 1 ja 2 on ette nähtud, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendama, et on mõistlikult tõenäoline, et finantsseisundi taastamise kava rakendamisega ei kaasne märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile. Lisaks on direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikega 2 ette nähtud, et pädevad asutused hindavad, mil määral saab finantsseisundi taastamise kava või selle konkreetset valikuvõimalust rakendada nii, et sellega ei kaasneks märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile. Seepärast peaksid finantsseisundi taastamise kavad sisaldama välise seotuse kirjeldust.

(10)

Strateegilise analüüsi teises osas tuleks kindlaks määrata võimalikud finantsseisundi taastamise valikuvõimalused ja hinnata neid. Krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jaoks kättesaadavaid finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi tuleks algselt kirjeldada ilma viideteta konkreetsetele stressistsenaariumidele. Need on vahendid, millega suurendatakse üldist valmisolekut kriisiks ning aidatakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel või konsolideerimisgruppidel kriisile paindlikult reageerida. Seejärel tuleks strateegilises analüüsis kirjeldada, kuidas on finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi testitud erinevate stressistsenaariumidega, et hinnata, millised finantsseisundi taastamise valikuvõimalused oleksid erinevate stsenaariumide puhul tõhusad; see võimaldaks praktiliselt testida finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste tõhusust ja näitajate sobivust. Finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama meetmeid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib võtta, kui direktiivi 2014/59/EL artikli 27 kohased varase sekkumise tingimused on täidetud.

(11)

Finantsseisundi taastamise kava kohta teabe vahetamine on esmatähtis, et tagada kava tulemuslik rakendamine ja hoida ära kahjulik mõju finantssüsteemile. Seepärast peaks finantsseisundi taastamise kava sisaldama teavitamise ja avalikustamise jagu, mis käsitleb sisemist teabe vahetamist asjaomaste organisatsioonisiseste organite ja krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi töötajate vahel ning välissuhtlust.

(12)

Finantsseisundi taastamise kavaga võidakse ette näha krediidiasutuse või investeerimisühingu äristruktuuri muutmine, et hõlbustada kava ajakohastamist ja selle rakendamist tulevikus ning jälgida näitajaid või kuna protsessi käigus tuvastati mõned takistused, mis piiravad finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste rakendamist. Kõnealuseid krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi võetavaid organisatsioonilisi ettevalmistavaid ja järelmeetmeid tuleks kirjeldada finantsseisundi taastamise kavas, et tulemuslikult hinnata, kas kava rakendamine on mõistlikult tõenäoline, ja hõlpsamini jälgida kava rakendamist krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi ja pädevate asutuste poolt.

(13)

Esmatähtis on määrata kindlaks miinimumkriteeriumid, mille alusel peavad pädevad asutused vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 1 hindama krediidiasutuse või investeerimisühingu koostatud finantsseisundi taastamise kavu.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikliga 16 on antud Euroopa Järelevalveasutusele (EBA) õigus töötada välja suunised, et tagada liidu õigusaktide ühtne ja järjepidev kohaldamine, ja ette nähtud, et pädevad asutused ja finantseerimisasutused, kellele selliseid suuniseid on suunatud, teevad selliste suuniste järgimiseks kõik endast oleneva. Kuna direktiiviga 2014/59/EL on EBA-le antud volitused esitada vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 suunised direktiivi teatavate aspektide täpsustamiseks, peaksid pädevad asutused võtma vastavalt kõnealusele artiklile arvesse EBA esitatud suuniseid, mis käsitlevad finantsseisundi taastamise kavandamise stsenaariume ja näitajaid, mida finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama, võttes vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõikele 3 selliste suuniste järgimiseks mis tahes meetmeid.

(15)

Direktiivi 2014/59/EL kohase finantsseisundi taastamise kavandamise eesmärk on määrata kindlaks valikuvõimalused krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi säilitamiseks või taastamiseks stressiolukorras. Finantsseisundi taastamise kava hindamise kriteeriumid peaksid seega tagama, et kava on asjaomaste üksuste jaoks sobiv ning et kava ja selles kindlaks määratud valikuvõimalused on jätkusuutlikud ja et neid saab õigel ajal rakendada. Konkreetsed küsimused, mida pädev asutus peab hindama, sõltuvad finantsseisundi taastamise kava sisust ja ulatusest. Tuleks sätestada ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad hindamise aluseks olevaid miinimumkriteeriume, et võtta arvesse pädevate asutuste õigust kehtestada vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4 teatavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lihtsustatud kohustused seoses finantsseisundi taastamise kavade sisu ja üksikasjadega.

(16)

Vajaduse korral tuleks ette näha täiendavad kriteeriumid, mida kasutatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava hindamiseks, et kajastada täiendavaid nõudeid, mida direktiivi 2014/59/EL kohaselt selliste kavade suhtes kohaldatakse.

(17)

Finantsseisundi taastamise kavad peaksid olema täielikud ja sisaldama direktiiviga 2014/59/EL ette nähtud kogu teavet, sealhulgas käesolevas määruses täpsustatud elemente. Samuti peaksid kavad olema kõikehõlmavad ja piisavalt üksikasjalikud ning sisaldama piisavalt erinevaid valikuvõimalusi seoses asjaomase üksuse või üksuste asjaoludega.

(18)

Kriisilahenduse kavade sisu nõuetes tuleks võtta arvesse käimasolevat tööd, mille eesmärk on koordineerida finantsstabiilsuse nõukogu kaudu kõnealuseid suundumusi üleilmsel tasandil.

(19)

Kriisilahenduse kavade sisu ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise nõuded peaksid olema piisavalt paindlikud, et võtta arvesse asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi asjaolusid, tagamaks, et kavad on kriisilahendusstrateegiate rakendamiseks sihipärased ja kasulikud.

(20)

Kriisilahendusasutused peaksid hindama, kas likvideerimisel tavalise maksejõuetusmenetluse käigus on kriisilahenduseesmärkide saavutamine usutav ja teostatav. Selleks võib neil olla vaja tugineda hoiuste tagamise skeemide asjakohastele teadmistele. Likvideerimise teostatavuse ja usaldusväärsuse hindamine ei välista vajadust hinnata seda, kas likvideerimine riigisisese maksejõuetusmenetluse käigus aitaks kriisilahenduseesmärke saavutada samal määral, sealhulgas samal määral minimeerida tuginemist erakorralisele finantstoetusele.

(21)

Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine on järkjärguline protsess ja seda saab teostada üksnes kindlaks määratud eelistatud kriisilahendusstrateegia alusel. Kriisilahendusasutused võivad protsessi lõpus jõuda järeldusele, et sobivam on kohandatud või täiesti erinev strateegia.

(22)

Tuleks kaaluda ka eelistatud kriisilahendusstrateegia variante, et võtta arvesse asjaolusid, mis takistavad eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist, nt kui ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia, mille puhul kasutatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, ei ole enam teostatav, kuna kahjumi suurus ületab emaettevõtja emiteeritud kõlblike kohustuste mahtu.

(23)

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise nõuded peaksid võimaldama kasutada kriisilahendusstrateegiaid, mis põhinevad finantsstabiilsuse nõukogu välja töötatud ja direktiivi 2014/59/EL põhjenduses 80 osutatud spetsiaalsetel lähenemisviisidel. Kriisilahendusstrateegiad võivad hõlmata ühte kriisilahendusasutust, kes kohaldab kriisilahendusvahendeid konsolideerimisgrupi valdusettevõtja või emaettevõtja tasandil (ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamine), või mitut kriisilahendusasutust, kes kohaldavad kriisilahendusvahendeid piiriülese konsolideerimisgrupi mitme piirkondliku või funktsionaalse allkonsolideerimisgrupi või üksuse suhtes (mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine), või mõlema süsteemi aspektide kombineeritud varianti.

(24)

Igal juhul tuleks kriisilahenduse kavandamisel ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtta arvesse mis tahes toetusmeetmeid, mida on vaja muudelt kui kriisilahendusmeetmeid võtvatelt kriisilahendusasutustelt, nt teabe esitamine, kriitiliste jagatud teenuste jätkuv osutamine ja otsused kriisilahendusmeetmete võtmisest hoidumise kohta, võttes arvesse teiste kriisilahendusasutuste õigust tegutseda omal algatusel, kui seda on vaja riigisisese finantsstabiilsuse saavutamiseks juhul, kui juhtivad kriisilahendusasutused ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid.

(25)

Direktiivi 2014/59/EL lisa C jaos on sätestatud küsimused, mida tuleb arvesse võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel, kuid need ei ole ammendavad ja vajavad täpsustamist.

(26)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 32 tuleks kriisilahendusmeetmeid võtta üksnes juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse käigus ei oleks avalikes huvides, ja seepärast tuleks kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel kaaluda sellist likvideerimist kriisilahendusmeetmete alternatiivina.

(27)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 23 lõikes 1 on sätestatud eri tingimused, mis peavad olema täidetud, et emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja teatavad muud teises liikmesriigis või kolmandates riikides tegutsevad konsolideerimisgrupi üksused ja nende tütarettevõtjad, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, võivad kõnealuse direktiivi III peatüki kohase konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu alusel anda finantstoetust laenuna, tagatisena või tagatiseks kasutatavate varadena teisele konsolideerimisgrupi üksusele, kes täidab varase sekkumise tingimusi. Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 25 lõikele 2 võib toetust andva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi pädev asutus keelata finantstoetuse andmise või piirata seda.

(28)

Võttes arvesse toetust saava üksuse finantsraskusi ja tingimust, et peab olema põhjendatud väljavaade, et finantstoetus neid finantsraskusi leevendab, tuleks teha toetust saava üksuse kapitali- ja likviidsusvajaduste põhjalik analüüs ning finantsraskuste sisemiste ja väliste põhjuste ning varasemate, olemasolevate ja prognoositavate turutingimuste analüüs. Kõnealune analüüs peaks hõlmama meetmeid, mida on kavandatud toetust saava üksuse finantsraskuste põhjuste kõrvaldamiseks ja mis võivad tõhusalt taastada üksuse finantsseisundi.

(29)

Erinevate tingimuste hindamine on toetust andva üksuse ja tema eest vastutava pädeva asutuse ülesanne. Hindamisel tuleks võtta arvesse võimaliku ebasoodsa suundumuse riski. Toetust andva üksusega seotud tingimuste põhjalikul hindamisel peaks tema eest vastutav pädev asutus võtma arvesse ka finantstoetust saava konsolideerimisgrupi üksuse eest vastutava pädeva asutuse esitatud teavet ja hinnangut.

(30)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 19 lõike 7 kohaste toetuse andmise tingimuste puhul tuleks arvesse võtta toetust saava üksuse makseviivituse riski ja toetust andva üksuse kahjumit toetust saava üksuse makseviivituse korral, kusjuures see peab põhinema toetuse andmise või mitteandmise olukordade võrdlusel ning asjaomase teabe täielikul avalikustamisel. Need tingimused peaksid kajastama toetust andva üksuse parimaid huvisid vastavalt artikli 19 lõike 7 punktile b, milles on sätestatud, et arvesse võib võtta mis tahes otsest või kaudset tulu, mida lepingupool võib teenida finantstoetuse andmise tulemusel. Selle kontrollimiseks tuleb põhjalikult analüüsida toetust andva üksuse ja konsolideerimisgrupi kui terviku kulusid ja kasu kõnealuse kahe stsenaariumi puhul.

(31)

Finantstoetuse lepingud ja konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmine võivad parandada konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust, näiteks juhul, kui need on kooskõlas kriisilahendusstrateegiaga ette nähtud kahjumi katmise mehhanismiga. Samas võivad need ka piirata valitud kriisilahendusstrateegia rakendamise teostatavust, näiteks juhul, kui kõnealuse strateegiaga on ette nähtud konsolideerimisgrupi eri osade eraldamine. Seepärast peaks kriisilahenduskõlblikkusele avalduva mõju hindamine põhinema kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel, individuaalsel kriisilahenduse kaval ja vajaduse korral konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kaval, nagu on kindlaks määratud kriisilahenduse kolleegiumi ühisotsusega.

(32)

Hindamise teostamisel direktiivi 2014/59/EL artikli 36, artikli 49 lõike 3 ja artikli 74 kohaldamisel tuleb tagada, et avalik-õiguslikud asutused, sealhulgas kriisilahendusasutused, krediidiasutused ja investeerimisühingud ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksused sõltumatuid hindajaid ei mõjuta ning et sõltumatuid hindajaid ei peeta nende poolt mõjutatavaks.

(33)

Seepärast tuleks kohaldada ühtseid eeskirju, et määrata kindlaks asjaolud, mille puhul isikut peetakse sõltumatuks asjaomastest avalik-õiguslikest asutustest, sealhulgas kriisilahendusasutusest, krediidiasutusest või investeerimisühingust ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksusest. Kõnealused eeskirjad peaksid sisaldama nõudeid, mis käsitlevad asjaomase isiku teadmisi ja vahendeid ning nende seotust asjaomaste avalik-õiguslike asutustega, sealhulgas kriisilahendusasutusega, krediidiasutuse või investeerimisühinguga ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksusega.

(34)

Sõltumatust saab suurendada tingimustega, millega tagatakse sõltumatu hindaja teadmiste ja vahendite piisavus. Konkreetsemalt tuleks tagada, et sõltumatul hindajal on nõutav kvalifikatsioon, oskused ja teadmised kõigis asjakohastes valdkondades, eelkõige pangandusalase hindamise ja raamatupidamise valdkonnas. Samuti tuleks tagada, et sõltumatul hindajal on hindamiseks piisavad inim- ja tehnilised ressursid või juurdepääs nendele. Selleks võib olla asjakohane kaasata seoses hindamisega täiendavaid inim- ja tehnilisi ressursse, kasutades muude hindamisasutuste või õigusbüroode või muude allikate töötajaid või töövõtjaid. Hindamise toetamiseks töötajate või töövõtjate kaasamise korral tuleks tagada, et ei oleks sõltumatust ohustavat huvide konflikti. Igal juhul peab sõltumatu hindaja jääma vastutavaks hindamise tulemuste eest.

(35)

Lisaks tuleks tagada, et sõltumatu hindaja suudab hindamise tulemuslikult teostada ka mis tahes asjaomasele avalik-õiguslikule asutusele, sealhulgas kriisilahendusasutusele, krediidiasutusele või investeerimisühingule ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksusele liigselt tuginemata. Hindamise toetamiseks vajalike juhiste või suuniste andmist (nt seoses metoodikaga, mis on liidu õigusaktidega ette nähtud kriisilahendusega seotud hindamise valdkonnas) ei tuleks käsitada liigse tuginemisena, kui selliseid juhiseid või suuniseid peetakse hindamise toetamiseks vajalikuks. Toetuse pakkumist (nt kui krediidiasutus või investeerimisühing või asjaomane üksus annab sõltumatu hindaja käsutusse süsteeme, finantsaruandeid, regulatiivseid aruandeid, turuandmeid, muid andmeid või muud abi) ei tohiks takistada, kui ametisse nimetava asutuse või muu sellise asutuse hinnangul, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, on see hindamise toetamiseks vajalik. Vastavalt mis tahes korrale, mis võidakse kehtestada, tuleks juhiste, suuniste ja muud laadi toetuse andmine kokku leppida igal juhtumi puhul eraldi või üldiselt.

(36)

Takistada ei tuleks mõistliku tasu maksmist ega kulude mõistlikul määral hüvitamist seoses hindamisega.

(37)

Sõltumatust võib ohustada asjaolu, et hindamist teostab isik, kes töötab mis tahes asjaomases avalik-õiguslikus asutuses, sealhulgas kriisilahendusasutuses, krediidiasutuses või investeerimisühingus ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksuses, või on nendega seotud; seda isegi juhul, kui kehtestatud on täielik struktuuriline eraldatus, et hoida ära selliseid ohtusid nagu eneseülevaatus, omahuvi, eestkoste, familiaarsus, usalduslikud suhted või hirmutamine. Seepärast tuleb tagada asjakohane õiguslik eraldatus, nii et sõltumatu hindaja ei oleks asjaomase avalik-õigusliku asutuse, sealhulgas kriisilahendusasutuse või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse töötaja või töövõtja.

(38)

Samuti on oluline tagada, et sõltumatul hindajal ei ole asjaomase avalik-õigusliku asutuse, sealhulgas kriisilahendusasutusega, krediidiasutuse või investeerimisühinguga ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksusega, sealhulgas selle kõrgema juhtkonnaga, kontrollivate aktsionäridega, konsolideerimisgrupi üksustega ja oluliste võlausaldajatega oluline ühine huvi või huvide konflikt, nagu võib olla juhul, kui sõltumatu hindaja on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse oluline võlausaldaja. Ka isiklikud suhted võivad kujutada endast olulist huvi.

(39)

Seega peaks ametisse nimetav asutus või muu selline asutus, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, hindama, kas on olulisi ühiseid huvisid või huvide konflikte. Selliseks hindamiseks peaks sõltumatu hindaja teavitama ametisse nimetavat asutust või muud sellist asutust, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, mis tahes tegelikust või võimalikust huvist, mida isiku arvates võib kõnealuse asutuse hinnangul pidada oluliseks huviks, ja esitama mis tahes teabe, mida asutus võib sellise hinnangu andmiseks vajada. Juriidiliste isikute puhul tuleks sõltumatust hinnata äriühingu või partnerluse kui terviku seisukohast, kuid võttes arvesse struktuurilist eraldatust või muud korda, mis võidakse kehtestada, et teha vahet hindamisse kaasatud olla võivate ja muude töötajate vahel, et piirata selliseid võimalikke ohtusid nagu eneseülevaatus, omahuvi, eestkoste, familiaarsus, usalduslikud suhted või hirmutamine. Kui kõnealused ohud on võrreldes võetud kaitsemeetmetega nii suured, et see seab kahtluse alla hindaja sõltumatuse, ei tohiks äriühing või partnerlus olla sõltumatu hindaja.

(40)

Vannutatud audiitorit, kes tegi krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksuse auditi aastal, mis eelnes kuupäevale, mil hinnatakse isiku sõltumatu hindajana tegutsemise kõlblikkust, ei tohiks pidada sõltumatuks mingil juhul. Ka muid auditi- või hindamisteenuseid, mida osutati asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule või üksusele aastatel, mis vahetult eelnesid kuupäevale, mil hinnatakse sõltumatust, tuleks käsitada olulise ühise huvina või huvide konfliktina, välja arvatud juhul, kui ametisse nimetavale asutusele või muule sellisele asutusele, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, on rahuldaval viisil tõendatud, et see ei ole nii, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas struktuurilist eraldatust või muud kehtestatud korda.

(41)

Pärast ametisse nimetamist on oluline, et sõltumatu hindaja järgib vastavalt kehtivale eetikakoodeksile ja kutsestandarditele põhimõtteid ja protseduure, et teha kindlaks mis tahes tegelikud või võimalikud huvid, mida hindaja arvates võib pidada oluliseks ühiseks huviks või huvide konfliktiks. Ametisse nimetavat asutust või muud sellist asutust, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, tuleks viivitamata teavitada mis tahes tuvastatud tegelikust või võimalikust huvist, ja kõnealused asutused peaksid kaaluma, kas neid huvisid tuleks pidada oluliseks huviks, mille puhul tuleks sõltumatu hindaja ametist tagandada ja uus hindaja ametisse nimetada.

(42)

Direktiiviga 2014/59/EL on ette nähtud, et liikmesriigid annavad oma kriisilahendusasutustele õigused, sealhulgas kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 66 määratletud allahindamise ja konverteerimise õiguse, mida võib kohaldada sõltumatult või koos kriisilahendusmeetmetega.

(43)

Oluline on tagada, et allahindamise ja konverteerimise õigust saab kohaldada kõigi kohustuste suhtes, mida ei ole välja jäetud direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõikega 2. Kolmanda riigi õigusega reguleeritud kohustuste puhul (välja arvatud kohustused, mis on välja jäetud direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikega 1) tuleks lisada lepinguline säte, et toetada allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamist selliste kohustuste suhtes.

(44)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepinguline säte tuleks lisada lepingutesse, millega luukase kohustus, mille suhtes kõnealust artiklit kohaldatakse, ja mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid.

(45)

Eelkõige tuleks direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepinguline säte lisada asjaomastesse lepingutesse, mis käsitlevad kohustust, mis ei ole selle loomisel täielikult tagatud või on täielikult tagatud, kuid kohustust reguleerivad lepinguliste sätetega ei kohustata võlgnikku hoidma kohustust pidevalt tagatuna kooskõlas liidu õiguse või samaväärse kolmanda riigi õiguse regulatiivsete nõuetega.

(46)

Asjaomaste lepingute puhul, mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid, tuleks lepinguline säte lisada juhul, kui kõnealuse lepingu alusel luuakse kohustused pärast ülevõtmise kuupäeva.

(47)

Lisaks sellele peaks asjaomaste lepingute puhul, mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid, oluliste muudatuste puhul, mis mõjutavad lepingu poole sisulisi õigusi ja kohustusi, kaasnema kohustus lisada direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepinguline säte. Ebaoluliste muudatustega, mis ei mõjuta asjaomase lepingu poole sisulisi õigusi ja kohustusi, ei peaks kaasnema lepingulise sätte lisamise nõue; kõigil muudel juhtudel tuleks lepinguline säte lisada.

(48)

Selleks et saavutada asjakohane ühtsus, tagades samas, et kriisilahendusasutused, krediidiasutused ja investeerimisühingud ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksused saavad võtta arvesse õigussüsteemide või kohustuse laadist või vormist tulenevaid erinevusi, tuleb sätestada lepingulise sätte kohustuslik sisu.

(49)

Selleks et saavutada kogu liidus ühtne lähenemisviis, mis tagab tõhusa koordineerimise asjaomaste asutuste vahel, ja et kriisilahendusasutus saaks kiiresti teha informeeritud kriisilahendusotsuseid, nähakse käesoleva määrusega ette direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavitamise menetlus ja teadete sisu.

(50)

Teavitada tuleks turvaliste elektrooniliste sidevahendite abil, mis on kooskõlas teate kiireloomulisuse ja olulisusega. Selleks et edendada koordineerimist poolte vahel, tuleks protsessis ette näha eelnev suuline teade ja sellele järgnev teate saamise kinnitus.

(51)

Kuna teade peaks sisaldama asjakohast teavet, mis võimaldab saajal täita oma ülesandeid, sätestatakse sellise teate konkreetne sisu, mille krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse juhtorgan esitab pädevale asutusele selle kohta, et krediidiasutus või investeerimisühing või kõnealune üksus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks. Samuti peaks pädeva asutuse teade kriisilahendusasutusele sisaldama teavet, mis võimaldab viimasel täita oma ülesandeid. Konkreetsed sisunõuded tuleks ette näha ka seoses teatega hinnangu kohta, et krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, kui sellise hindamise on algatanud vastavalt pädev asutus või kriisilahendusasutus. Sel juhul tuleks teates märkida ka direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktides a ja b osutatud asjakohased tingimused.

(52)

Selleks et tagada kogu liidus ühtne lähenemisviis kriisilahendusmeetmete sidusrühmade asjakohaseks teavitamiseks, nähakse käesoleva määrusega ette sellise teate sisu ja saatmise menetlus, millega esitatakse kriisilahendusmeetmete mõju kokkuvõte, sealhulgas otsus teatavate õiguste peatamise või piiramise kohta vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 69, 70 ja 71.

(53)

Käesolevas määruses sätestatakse sellise teate sisu, võttes arvesse teatavat olulist teavet, mis esitatakse jae- ja kutselistele klientidele ja võlausaldajatele; elementide osas, mis ei ole käesolevas määruses kindlaks määratud, peaks teade olema kooskõlas kriisilahenduse kava raames välja töötatud üldise teabevahetusstrateegiaga, mida on käsitletud käesoleva määruse II peatüki 1. ja 2. jaos. Tuleb vastu võtta regulatiivsed tehnilised standardid, et kehtestada ühtsed ja üksikasjalikud eeskirjad seoses kriisilahenduse kolleegiumide loomisega ja menetlustega, mida kriisilahenduse kolleegiumid peavad direktiivi 2014/59/EL artiklis 88 osutatud funktsioonide ja ülesannete täitmisel järgima, pidades silmas, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavandamisel ja kriisilahendusel võib olla oluline mõju mitmele liikmesriigile.

(54)

Kriisilahenduse kolleegiumi loomisel tuleb vältida konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja järelvalvekolleegiumi tehtud töö dubleerimist. Samuti on oluline tagada, et seda tööd kohandatakse vastavalt kolleegiumi toimimise vajadustele. Eelkõige on oluline tagada, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võtab vastavalt arvesse, ajakohastab ja kohandab kogu asjakohast tööd, mida konsolideeritud järelevalvet tegev asutus on järelvalvekolleegiumi raames teinud, eelkõige seoses asjaomaste konsolideerimisgrupi üksuste ja seejärel selliste ametiasutuste kindlakstegemisega, keda tuleks kutsuda kolleegiumi liikmeteks või vaatlejateks (nn kaardistamisprotsess).

(55)

Viidet muudele töörühmadele või kolleegiumidele, kes täidavad samu ülesandeid ja funktsioone vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikele 6, tuleks mõista nii, et need hõlmavad (kuid ei piirdu nendega) kriisiohjerühmasid, mis on loodud vastavalt finantsstabiilsuse nõukogu ja G20 välja töötatud ühistele põhimõtetele ja lähenemisviisidele. Seepärast on oluline ette näha, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused hindavad kriisilahenduse kolleegiumi loomise kohustuse hindamisel ka seda, kas kõnealused teised töörühmad või kolleegiumid tegutsevad vastavalt käesoleva määruse sätetele.

(56)

Kolmandate riikide kriisilahendusasutuste osalemine kriisilahenduse kolleegiumides on juba ette nähtud direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikega 3. Seepärast tuleb ette näha nende kriisilahenduse kolleegiumides ja erinevate kolleegiumi ülesannete täitmises osalemise kord.

(57)

Kriisilahenduse tulemuslikuks kavandamiseks on vaja tõhusat suhtlust ja koostööd kriisilahenduse kolleegiumi ja pangandusgrupi vahel, eelkõige konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja liidu emaettevõtja vahel. Selleks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teavitama liidu emaettevõtjat kriisilahenduse kolleegiumi loomisest, koosseisust ja selle mis tahes muutustest. Tõhusas ja õigeaegses suhtluses ja koostöös konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja liidu emaettevõtja vahel ei tohiks siiski jätta arvestamata finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalike meetmete kiireloomulisuse ega kriisilahenduse kavandamise ettevalmistava või ärahoidva laadi ja sellega seotud keerulise majandusliku hindamisega.

(58)

Kriisilahenduse kolleegiumi kirjalik kord ja menetlused peaksid hõlmama organisatsioonilisi sätteid, mida on vaja tõhusa ja tulemusliku otsustusprotsessi tagamiseks. Eelkõige peaks kriisilahenduse kolleegium tunnistama vajadust luua kriisilahenduse kolleegiumi raames paindlikud allstruktuurid, et täita kolleegiumi funktsioone ja tagada, et liikmed saavad kõigisse kolleegiumi funktsioonide täitmisse asjakohasel viisil panustada. Kui peetakse vajalikuks, et muud kui kolleegiumide liikmetest ametiasutused osaleksid kolleegiumis vaatlejatena, peab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tagama, et vaatlejana osalemise tingimused on sätestatud kirjalikus lepingus ja et need ei ole soodsamad kui kolleegiumi liikmete suhtes käesoleva määrusega kehtestatud tingimused.

(59)

Kriisilahenduse kolleegiumi kirjalik kord ja menetlused peaksid hõlmama ka tegevusalaseid sätteid, tagamaks, et kolleegium võimaldab kriisilahendusasutustel koordineerida oma sisendit järelevalvekolleegiumisse ning analüüsida, võtta arvesse ja hinnata sisendit, mida kriisilahendusasutused saavad järelevalvekolleegiumilt. Seepärast peaks kirjalik kord hõlmama järelevalve- ja kriisilahenduse kolleegiumi ja veel olulisemalt konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse teabevahetuse protsessi. Samuti tuleks kirjalikus korras sätestada protsess, mida järgitakse kriisilahenduse kolleegiumis ühise seisukoha kujundamiseks juhtudel, mida tegelikult on vaja koordineerida, kuid ühisotsust ei ole direktiivi 2014/59/EL kohaselt nõutud.

(60)

Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mida on vaja tema kohustuste ja ülesannete täitmiseks, ja ta peaks tegutsema mis tahes kolleegiumi liikmelt või konsolideerimisgrupi üksuselt saadava sellise teabe kogumise ja levitamisega, mille suhtes kohaldatakse direktiivis 2014/59/EL sisalduvaid konfidentsiaalsussätteid ja sätteid, millega reguleeritakse konfidentsiaalse teabe vahetamist.

(61)

Selleks et töökord hädaolukorras toimiks, peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus testima kriisilahenduse kolleegiumi toimimist ja vajaduse korral kaasama testimisse liidu emaettevõtja.

(62)

Esmatähtis on ühisotsuse tegemise protsessi õigeaegne ja realistlik kavandamine. Kõik kõnealuse protsessiga seotud kriisilahendusasutused peaksid andma konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma panuse vastavasse ühisotsusesse õigel ajal ja tõhusalt ning vastavalt ajaomase ühisotsuse ajakavale.

(63)

Tuleb tagada, et ühisotsused tehakse kiiresti ja õigel ajal. See on eriti oluline kriisilahendust käsitlevate otsuste puhul, kuid asjakohane ka kriisilahenduse kavandamise puhul. Samal ajal tuleks tagada, et kõigile ühisotsuse tegemise protsessis osalevatele ametiasutustele antakse oma seisukohtade esitamiseks piisavalt aega. Selleks et leida nende kahe eesmärgi vahel sobiv tasakaal, tuleks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele anda õigus esitada teistele protsessis osalevatele ametiasutustele ettepaneku projekt, määrates samas asjakohase tähtaja, pärast mida eeldatakse, et vastuväiteid mitteesitanud ametiasutused on ettepanekuga nõus. Asjakohase tähtaja määramisel peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võtma nõuetekohaselt arvesse otsustusprotsessi tegelikku ajakava, mis on kindlaks määratud õigussätetega või kolleegiumi enda poolt.

(64)

Tulemusliku protsessi kehtestamise tagamiseks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel olema lõplik õigus määrata kindlaks järgitavad etapid. Tuleks sätestada mis tahes ühisotsuse tegemise etapid, pidades silmas, et mõned neist võivad olla paralleelsed ja mõned järjestikused.

(65)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikele 3 tuleks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad läbi vaadata ja ajakohastada vähemalt kord aastas. Samas tuleks tagada, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad vaadatakse läbi ja ajakohastatakse ka juhtumipõhiselt kriisilahenduse kolleegiumide algatusel või kui selleks tekib vajadus tulenevalt järelvalvekolleegiumi saadud teabest.

(66)

Kriisilahenduse kolleegiumide toimimise läbipaistvuse suurendamiseks tuleks käesolevas määruses selgelt sätestada liidu emaettevõtjale ja asjaomase konsolideerimisgrupi muudele üksustele ühisotsuste teatamise ühtsed tingimused. Protsesside ja tulemuste võrreldavuse ja ühtsuse tagamiseks tuleb selgelt sätestada ühtsed eeskirjad kriisilahenduse kolleegiumides ühisotsuste tegemise protsessi ja dokumentide kohta.

(67)

Samuti tuleks tagada selliste individuaalsete otsuste koordineerimine, mida konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused teevad ühisotsuse puudumise korral, et kriisilahenduse kolleegium saaks täita direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. Seega tuleb ette näha kolleegiumide toimimise protsess, mille raames konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja muud ametiasutused püüdlevad tõhusa ja toimiva konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavandamise suunas isegi ühisotsuste puudumise korral.

(68)

Selleks et teha kindlaks, kas on vaja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi, peaksid kriisilahenduse kolleegiumis osalevad asjaomased kriisilahendusasutused vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 91 ja 92 kaaluma, kas kriisilahendus mõjutab kogu konsolideerimisgruppi. Selleks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus püüdma teha kindlaks konsolideerimisgrupi üksused, mis on või võivad saada mõjutatud juhul, kui konsolideerimisgrupi üksus või liidu emaettevõtja täidab direktiivi 2014/59/EL artiklite 32 või 33 tingimusi.

(69)

Kriisilahenduseks optimaalsete tingimuste tagamiseks tuleb tegutseda tõhusalt ja tulemuslikult lühikese aja jooksul. Seepärast on oluline ette näha, et kriisilahenduse kolleegium võtaks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajaduse kaalumisel arvesse ka riiklike rahastute vastastikuse toetamise vajadust. Eelkõige seoses rahastamiskavadega ja direktiivi 2014/59/EL kohaldamisega peaks kriisilahenduse kolleegium võtma arvesse seda, kas riiklikud rahastud peaksid vastastikku üksteist toetama. Vastastikuse toetamise puudumisel tuleks rahastamiskava sisu ja protsessi vastavalt kohandada. Tõhususe tagamiseks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel olema lubatud asendada tema lõplik positiivne hinnang konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajaduse kohta kõnealuse skeemi ettepanekuga.

(70)

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemis tuleks võimalikul ja asjakohasel määral võtta arvesse ja järgida konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutused leiavad juhtumi asjaolusid arvestades, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt meetmetega, mis ei ole kriisilahenduse kavas ette nähtud.

(71)

On oluline, et kõik, keda krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus mõjutab, saaksid täielikult aru sellise kriisilahendusasutuse seisukohtadest ja tegevusest, kes ei ole nõus ühisotsusega koordineerimise eesmärgil koostatava konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi kohta. Seepärast peaks mittenõustuv asutus mittenõustumist konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele selgelt põhjendama.

(72)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile.

(73)

EBA on konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse kavade sisu, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112, ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavade sisu vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 10 ja 13 ning kriteeriume, mille alusel hinnatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 15 lõikele 4 ja artikli 16 lõikele 2.

(74)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,