+Artikkel 20 Kriisilahenduse eesmärgil toimuv väärtuse hindamine
---+Artikkel 20 1.
---+Artikkel 20 2.
---+Artikkel 20 3.
---+Artikkel 20 4.
---+Artikkel 20 5.
---+Artikkel 20 6.
---+Artikkel 20 7.
---+Artikkel 20 8.
---+Artikkel 20 9.
---+Artikkel 20 10.
---+Artikkel 20 11.
---+Artikkel 20 12.
---+Artikkel 20 13.
---+Artikkel 20 14.
---+Artikkel 20 15.
---+Artikkel 20 16.
---+Artikkel 20 17.
---+Artikkel 20 18.

Artikkel 20 Kriisilahenduse eesmärgil toimuv väärtuse hindamine

1. Ülevaade

,
Artikkel 20 1.
Enne kriisilahenduse meetme kohta otsuse tegemist või asjaomaste ►M1  vastavalt artiklile 21 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist tagab kriisilahendusnõukogu, et artiklis 2 osutatud ettevõtja vara ja kohustuste väärtust hindab õiglaselt, hoolikalt ja realistlikult isik, kes on sõltumatu mis tahes ametiasutusest, sealhulgas kriisilahendusnõukogust, liikmesriigi kriisilahendusasutusest ja asjaomasest ettevõtjast.
Artikkel 20 2.
Võttes arvesse lõiget 15, käsitatakse väärtuse hindamist lõplikuna, kui kõik lõigetes 1 ja 4–9 sätestatud nõuded on täidetud.
Artikkel 20 3.
Kui lõike 1 kohane sõltumatu väärtuse hindamine ei ole võimalik, võib kriisilahendusnõukogu teostada artiklis 2 osutatud ettevõtja vara ja kohustuste esialgse väärtuse hindamise vastavalt käesoleva artikli lõikele 10.
Artikkel 20 4.
Väärtuse hindamise eesmärk on hinnata sellise artiklis 2 osutatud ettevõtja vara ja kohustuste väärtust, mis vastab artiklites 16 ja 18 sätestatud kriisilahenduse eeltingimustele.
Artikkel 20 5.

Väärtuse hindamise eesmärgid on järgmised:

a) 

saada teavet selleks, et teha kindlaks, kas on täidetud kriisilahenduse eeltingimused või ►M1  vastavalt artiklile 21 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise tingimused;

b) 

saada teavet selleks, et teha otsus artiklis 2 osutatud ettevõtja suhtes võetava sobiva kriisilahenduse meetme kohta, kui kriisilahenduse eeltingimused on täidetud;

▼M1

c) 

saada teavet selleks, et teha otsus omandiõiguse instrumentide tühistamise või nende väärtuse alandamise ulatuse kohta ning asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise ulatuse kohta, kui kasutatakse asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õigust vastavalt artikli 21 lõikele 7;

d) 

saada teavet selleks, et teha otsus kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise ulatuse kohta, kui rakendatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;

▼B

e) 

saada teavet selleks, et teha otsus üleantava vara, õiguste, kohustuste või omandiõiguse instrumentide kohta ja otsus kriisilahendusmenetluses olevale ►C2  finantsinstitutsioonile ◄ või olenevalt olukorrast omandiõiguse instrumentide omanikele tehtava vastusoorituse väärtuse kohta, kui rakendatakse sildasutuse vahendit või vara eraldamise vahendit;

f) 

saada teavet selleks, et teha otsus üleantava vara, õiguste, kohustuste või omandiõiguse instrumentide kohta, ja selleks, et kriisilahendusasutus saaks kindlaks määrata, mida peetakse artikli 24 lõike 2 punkti b kohaldamisel äris tavalisteks tingimusteks, kui rakendatakse ettevõtte võõrandamise vahendit;

g) 

tagada, et igal juhul võetakse kogu artiklis 2 osutatud ettevõtja vara vähendav kahjum täies ulatuses arvesse kriisilahenduse vahendite rakendamise või ►M1  vastavalt artiklile 21 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise ajal.
Artikkel 20 6.

Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, põhineb väärtuse hindamine võimaluse korral konservatiivsetel eeldustel, sealhulgas kohustuste täitmata jätmise määra ja kahjumi suuruse puhul. Väärtuse hindamisel ei eeldata, et artiklis 2 osutatud ettevõtjale antakse tulevikus, alates kriisilahenduse meetme võtmise või ►M1  vastavalt artiklile 21 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise ajast, mis tahes potentsiaalset erakorralist avaliku sektori finantstoetust või keskpanga erakorralist likviidsusabi või keskpanga sellist likviidsusabi, millel on mittestandardne tagatise tase, struktuur või intressimäär. Kui rakendatakse mõnda kriisilahenduse vahendit, võetakse väärtuse hindamisel lisaks arvesse järgmisi asjaolusid:

a) 

kriisilahendusnõukogu võib nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt ►C2  finantsinstitutsioonilt ◄ sisse kõik mõistlikud nõuetekohaselt tekkinud kulud kooskõlas artikli 22 lõikega 6;

b) 

fond võib nõuda intressi või tasusid kriisilahendusmenetluses olevale ►C2  finantsinstitutsioonile ◄ antud laenudelt ja tagatistelt kooskõlas artikliga 76.
Artikkel 20 7.

Väärtuse hindamise tulemusele lisatakse järgmine teave, nagu see on esitatud artiklis 2 osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides:

a) 

artiklis 2 osutatud ettevõtja ajakohastatud bilanss ja finantsseisundit kajastav aruanne;

b) 

vara bilansilise väärtuse analüüs ja eeldatav maksumus;

c) 

artiklis 2 osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides kajastatud bilansiliste ja bilansiväliste täitmata kohustuste loetelu, milles on märgitud ka vastavad laenud ja nõuete rahuldamisjärgud vastavalt artiklile 17.
Artikkel 20 8.
Selleks et saada teavet käesoleva artikli lõike 5 punktides e ja f osutatud otsuste tegemiseks, võib asjakohasel juhul lisada käesoleva artikli lõike 7 punktis b osutatud teabele artiklis 2 osutatud ettevõtja vara ja kohustuste turuväärtuse alusel tehtud analüüsi ja selgitatud eeldatava maksumuse.
Artikkel 20 9.
Väärtuse hindamisel tuuakse ära võlausaldajate jagamine klassidesse vastavalt artiklis 17 osutatud nõuete rahuldamisjärkudele ning hinnang sellele, kuidas aktsionäride ja võlausaldajate iga klassi oleks eeldatavalt koheldud, kui artiklis 2 osutatud ettevõtja oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses. Nimetatud hindamine ei mõjuta võlausaldajate halvema kohtlemise välistamise põhimõtte kohaldamist, millele on viidatud artikli 15 lõike 1 punktis g.
Artikkel 20 10.
Kui asja kiireloomulisust arvestades ei ole lõigetes 7 ja 9 sätestatud nõudeid võimalik täita või kui kohaldatakse lõiget 3, tuleb läbi viia esialgne hindamine. Esialgne hindamine peab vastama lõikes 4 sätestatud nõuetele ja selles ulatuses, nagu asjaolusid arvestades on mõistlikult saavutatav, lõigetes 1, 7 ja 9 sätestatud nõuetele.

Esimeses lõigus nimetatud väärtuse esialgne hindamine peab sisaldama täiendava kahjumi puhvrit koos asjakohaste põhjendustega.
Artikkel 20 11.
Kui väärtuse hindamine ei vasta kõigile lõigetes 1 ja 4 — 9 sätestatud nõuetele, peetakse seda esialgseks seni, kuni lõikes 1 osutatud sõltumatu isik viib läbi hindamise, mis vastab täielikult kõigile nimetatud lõigetes sätestatud nõuetele. Kõnealune lõplik järelhindamine viiakse läbi niipea, kui mõistlikult võimalik. See võidakse läbi viia lõigetes 16, 17 ja 18 osutatud väärtuse hindamisest eraldi või sellega samaaegselt ning sama sõltumatu isiku poolt, kuid kõnealune järelhindamine toimub sellest eraldiseisvalt.

Lõpliku järelhindamise eesmärk on:

a) 

tagada, et artiklis 2 osutatud ettevõtja vara vähendav kahjum võetakse selle ettevõtja raamatupidamisarvestuses täies ulatuses arvesse;

b) 

saada teavet selleks, et teha otsus taastada võlausaldajate nõuded või suurendada vastusoorituse väärtust kooskõlas käesoleva artikli lõikega 12.
Artikkel 20 12.

Juhul kui lõpliku järelhindamise tulemusel on artiklis 2 osutatud ettevõtja vara hinnanguline netoväärtus suurem kui selle ettevõtja väärtuse esialgse hindamise tulemusel saadud vara hinnanguline netoväärtus, võib kriisilahendusnõukogu paluda liikmesriigi kriisilahendusasutusel teha järgmist:

a) 

kasutada õigust suurendada nõudeõiguste teisendamise vahendi raames võlausaldajate või asjaomaste kapitaliinstrumentide omanike alla hinnatud nõuete väärtust;

b) 

anda sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale korraldus suurendada seoses vara, õiguste ja kohustustega kriisilahendusmenetluses olevale ►C2  finantsinstitutsioonile ◄ tehtava vastusoorituse väärtust või vastavalt olukorrale omandiõiguse instrumentide omanikele seoses nende omandiõiguse instrumentidega tehtava vastusoorituse väärtust.
Artikkel 20 13.
Olenemata lõikest 1 annab lõigete 10 ja 11 kohaselt koostatud esialgne väärtuse hindamine kriisilahendusnõukogule põhjendatud aluse otsuseks võtta tarvitusele kriisilahenduse meede, sealhulgas liikmesriikide kriisilahendusasutustele korralduse andmine maksejõuetu ►C2  finantsinstitutsiooni ◄ enda kontrolli alla võtmiseks, või ►M1  vastavalt artiklile 21 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamiseks.
Artikkel 20 14.
Kriisilahendusnõukogu kehtestab ja säilitab korra, millega tagada, et artikli 27 kohase kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamiseks vajalik hindamine ja käesoleva artikli lõigetes 1 — 15 osutatud hindamine põhinevad võimalikult ajakohasel ja kõikehõlmaval teabel kriisilahendusmenetluses oleva ►C2  finantsinstitutsiooni ◄ vara ja kohustuste kohta.
Artikkel 20 15.
Väärtuse hindamine on kriisilahenduse vahendi kohaldamist või kriisilahendusõiguste kasutamist käsitleva otsuse või ►M1  vastavalt artiklile 21 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste ◄ allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist käsitleva otsuse lahutamatu osa. Väärtuse hindamine ei anna iseseisvat kaebeõigust, kuid selle võib vaidlustada koos kriisilahendusnõukogu otsusega.
Artikkel 20 16.
Selleks et hinnata, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui kriisilahendusmenetluses oleva ►C2  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, tagab kriisilahendusnõukogu, et niipea, kui see on pärast kriisilahenduse meetme või meetmete elluviimist võimalik, viib lõikes 1 osutatud sõltumatu isik läbi hindamise. Kõnealune hindamine on lõigete 1–15 kohaselt tehtavast väärtuse hindamisest eraldiseisev.
Artikkel 20 17.

Lõikes 16 osutatud hindamisega tehakse kindlaks:

a) 

see, kuidas aktsionäre ja võlausaldajaid või asjakohaseid hoiuste tagamise skeeme oleks koheldud, kui kriisilahendusmenetluses oleva ►C2  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes, mille puhul on kriisilahenduse meede või meetmed ellu viidud, oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti kriisilahenduse meedet käsitlev otsus;

b) 

see, kuidas kriisilahendusmenetluses oleva ►C2  finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäre ja võlausaldajaid kriisilahendusmenetluse käigus tegelikult koheldi, ning

c) 

see, kas käesoleva lõike punktis a osutatud kohtlemine erineb käesoleva lõike punktis b osutatud kohtlemisest.
Artikkel 20 18.

Lõikes 16 osutatud hindamise käigus:

a) 

eeldatakse, et kriisilahendusmenetluses oleva ►C2  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes, mille puhul on kriisilahenduse meede või meetmed ellu viidud, oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti kriisilahenduse meedet käsitlev otsus;

b) 

eeldatakse, et kriisilahenduse meedet või meetmeid ei viidud ellu;

c) 

jäetakse arvesse võtmata mis tahes erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmine kriisilahendusmenetluses olevale ►C2  finantsinstitutsioonile ◄ .

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid