Artikkel 88 Ametisaladus ja teabevahetus

Kriisilahendusnõukogu liikmete, aseesimehe, artikli 43 lõike 1 punktis b viidatud kriisilahendusnõukogu liikmete, töötajate ning kriisilahendusülesandeid täitvate osalevate liikmesriikide lähetatud või vahetustöötajate suhtes kohaldatakse ka pärast nende ametikohustuste lõppemist ametisaladuse hoidmise nõudeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ja liidu õigusaktide asjaomastele sätetele. Eelkõige on neil keelatud avalikustada töö käigus seoses käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisega või pädevalt asutuselt või kriisilahendusasutuselt saadud konfidentsiaalset teavet ühelegi isikule või asutusele, välja arvatud juhul, kui see toimub nende käesolevale määrusele vastavate ülesannete täitmise käigus või kui kõnealune teave esitatakse kokkuvõtlikult või on koostatud selliselt, et artiklis 2 osutatud ettevõtjaid ei ole võimalik kindlaks teha, või asutuselt või ettevõtjalt, kes selle teabe andis, on saadud eelnev selgesõnaline nõusolek.

Kriisilahendusnõukogu tagab, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või ühekordselt tema ülesannete täitmisega seotud teenuseid, kaasa arvatud kohapealsete kontrollide tegemiseks kriisilahendusnõukogu poolt volitatud või liikmesriikide kriisilahendusasutuste nimetatud ametnike ja muude isikute suhtes, kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on samaväärsed lõikes 1 osutatud nõuetega.

Lõikes 1 osutatud ametisaladuse hoidmise nõuet kohaldatakse ka kriisilahendusnõukogu istungil osalevate vaatlejate suhtes ning mitteosalevatest liikmesriikidest pärit vaatlejate suhtes, kes osalevad sisemistes kriisilahendusmeeskondades vastavalt artikli 83 lõikele 3.

Kriisilahendusnõukogu võtab vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käsitlemine ja töötlemine.

Enne mis tahes teabe avalikustamist tagab kriisilahendusnõukogu, et see ei sisalda konfidentsiaalset teavet, eelkõige hinnates mõju, mida avalikustamine võib avaldada avalikele huvidele seoses finants-, rahandus- ja majanduspoliitikaga, füüsiliste ja juriidiliste isikute ärihuvidele ning kontrollimiste, uurimiste ja auditite eesmärgile. Teabe avalikustamise mõju kontrollimise menetlusega tagatakse, et eraldi hinnatakse sisu ja üksikasjade avalikustamise mõju artiklites 8 ja 9 osutatud kriisilahenduse kavade, artikli 10 kohaste hindamiste tulemuste ja artiklis 18 osutatud kriisilahendusskeemi puhul.

Käesolev artikkel ei takista kriisilahendusnõukogu, nõukogu, komisjoni, EKPd, liikmesriikide kriisilahendusasutusi ega liikmesriikide pädevaid asutusi, sealhulgas nende töötajaid ja eksperte, jagamast kriisilahenduse meetme kavandamise või rakendamise eesmärgil teavet omavahel ning pädevate ministeeriumide, keskpankade, määratud asutuste, hoiuste tagamise skeemide, investeeringute tagamise skeemide, tavalise maksejõuetusmenetluse eest vastutavate ametiasutuste, kindlustusvaldkonna kriisilahendusasutuste, kindlustusvaldkonna järelevalveasutuste, mitteosalevate liikmesriikide kriisilahendusasutuste ja pädevate asutuste, Euroopa Pangandusjärelevalve või artikli 33 kohaselt kolmandate riikide asutustega, kes täidavad kriisilahendusasutustega sarnaseid ülesandeid, või järgides rangeid ametisaladuse nõudeid, võimaliku omandajaga.

Käesolev artikkel ei takista kriisilahendusnõukogul vahetamast teavet teiste asutustega, nagu on määratletud artikli 31a lõikes 12.

Käesolev artikkel ei takista kriisilahendusnõukogu avalikustamast oma analüüse või hinnanguid, sealhulgas juhul, kui need põhinevad artiklis 2 osutatud ettevõtjate või muude käesoleva artikli lõikes 6 osutatud ametiasutuste esitatud teabel, kui kriisilahendusnõukogu hinnangul ei kahjusta avalikustamine avaliku huvi kaitset seoses finants-, raha- või majanduspoliitikaga ning kui avalikustamiseks on olemas avalik huvi, mis kaalub üles kõik muud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud huvid. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel käsitatakse sellist teabe avalikustamist kriisilahendusnõukogu poolt käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisena.