KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/2902, 20. november 2024, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 kohaldamiseks rakenduslikud tehnilised standardid selliste varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite aruandlusega seoses, mis on nomineeritud muus kui liikmesriigi ametlikus vääringus (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõike 1 punktis a osutatud aruandlusega seoses peaksid emitendid esitama omanike arvu nende asukoha kaupa ja igas sellises asukohas teenuseosutaja hallatavate rahakottide omanike arvu ning samuti muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide omanike arvu või mis tahes muud liiki selliste hajusraamatu aadresside omanike arvu, mida kasutatakse arveldamiseks ja mida ei kontrolli omanik ega krüptovarateenuse osutaja. Nende kahe omanike kategooria – teenuseosutaja hallatavate rahakottide omanike ning muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide omanike – kohta peaksid emitendid esitama täiendava jaotusena jaeklientide arvu. Kõik sellised jaotusviisid on pädevatele asutustele vajalikud, sest järelevalveasutuste jaoks on oluline saada teavet omanike kontsentratsiooni ja jaeklientide arvu kohta, et täita määruse (EL) 2023/1114 eesmärgid ning tagada krüptovaraturgude nõuetekohane toimimine, turu terviklus ja finantsstabiilsus liidus ning krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide kaitse. Omanike asukoha kaupa esitatud teavet tuleks kasutada ka selleks, et määrata kindlaks, millised pädevad asutused kvalifitseeruvad määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõike 2 punkti l kohaselt kolleegiumi liikmeks komisjoni delegeeritud määruses [C(2024) 6911] (2) sätestatud kriteeriumide alusel.

(2)

Määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõike 1 punktis b osutatud aruandlusega seoses ning selleks, et tagada nõuetekohane järelevalve sama määruse artiklites 36 ja 38, määruse (EL) 2023/1114 artikli 36 lõike 4 kohaste tehniliste standardite kehtestamiseks vastu võetud komisjoni delegeeritud määruses ja määruse (EL) 2023/1114 artikli 38 lõike 5 kohaste tehniliste standardite kehtestamiseks vastu võetud komisjoni delegeeritud määruses sätestatud tagatisvara portfelli käsitlevate nõuete täitmise üle, peaksid emitendid esitama tagatisvara portfelli suuruse andmed selliselt jaotatuna, et need kajastaksid tagatisvara portfelli väärtust ja koosseisu, sealhulgas likviidsuse juhtimise meetmeid.

(3)

Vastavalt määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõike 1 teisele lõigule tuleb määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõike 1 punktide c ja d kohaselt esitada teave ainult selliste tehingute kohta, mis toovad kaasa varapõhise tokeni omandiõigust omava füüsilise või juriidilise isiku muutuse ning mis hõlmavad nii hajusraamatus arveldatud tehinguid (ahelasiseseid tehingud) kui ka väljaspool hajusraamatut arveldatud tehinguid (ahelavälised tehingud). Lisaks ei ole artikli 22 lõike 1 teises lõigus osutatud mõiste „tehing“ puhul oluline, mis liiki rahakotti tehingu algataja või vastuvõtja tehingu saatmise või vastuvõtmise puhul kasutab. Seega tuleks kõnealuse määruse artikli 22 lõike 1 punktides c ja d osutatud aruandlusnõuetega hõlmata teenuseosutaja hallatavate rahakottide vahelised tehingud ning samuti tehingud teenuseosutaja hallatava rahakoti ja muu kui teenuseosutaja hallatava rahakoti või muud liiki hajusraamatu aadressi vahel, mida ei kontrolli varapõhise tokeni omanik ega krüptovarateenuse osutaja. Lisaks tuleks määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõike 1 punktis c osutatud aruandlusnõudega hõlmata muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide vahelised tehingud ja tehingud, mis tehakse muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide ja muud liiki hajusraamatu aadresside vahel, mida ei kontrolli varapõhise tokeni omanik ega krüptovarateenuse osutaja. Kuna emitentidel on sellistes tehingutes osalevate omanike kohta vähe teavet, ei ole mõnel juhul võimalik kindlaks teha, kas tegemist on tehingutega, mille kohta tuleb esitada teave kõnealuse määruse artikli 22 lõike 1 kohaselt. Seega, et saada nende tehingute kohta võimalikult täpset teavet, tuleks kõnealuse määruse artikli 22 lõike 1 punktis c osutatud aruandlusnõudega hõlmata ka teave muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide vaheliste ülekannete kohta ning nende ülekannete kohta, mis tehakse muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide ja muud liiki hajusraamatu aadresside vahel, mida kasutatakse arveldamiseks ja mida ei kontrolli varapõhise tokeni omanik ega krüptovarateenuse osutaja. Kuna tehingud on teatav osa ülekannetest, saaks selliseid täiendavaid andmeid muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide vaheliste ülekannete kohta ning ka nende ülekannete kohta, mis tehakse muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide ja muud liiki hajusraamatu aadresside vahel, mida ei kontrolli varapõhise tokeni omanik ega krüptovarateenuse osutaja, kasutada asendusandmetena, mis annavad kasulikku teavet selliste tehingute arvu ja väärtuse kohta, mis tehakse muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide vahel ning kõnealuste rahakottide ja muud liiki hajusraamatu aadresside vahel, mida ei kontrolli varapõhise tokeni omanik ega krüptovarateenuse osutaja.

(4)

Määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõike 1 punktis c osutatud aruandlusnõudega seoses peaksid emitendid esitama teabe tehingute geograafilise jaotuse kohta, st tehingute andmed tehingutes osalevate omanike riikide kaupa. Selline jaotus tagab järelevalveülesandeid täitvatele pädevatele asutustele kasuliku teabe tehingute koondumise kohta. Tehingute riikide kaupa esitatud teavet kasutatakse ka selleks, et määrata kindlaks, millised pädevad asutused kvalifitseeruvad määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 kohaselt kolleegiumi liikmeks, nagu on sätestatud delegeeritud määruses [C(2024) 6911]. Selline andmete jaotus ei ole nõutav tehingute ja ülekannete puhul, mis tehakse muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide vahel või kõnealuste rahakottide ja muud liiki hajusraamatu aadresside vahel, mida ei kontrolli varapõhise tokeni omanik ega krüptovarateenuse osutaja, kuna emitentidel on sellistes tehingutes ja ülekannetes osalevate omanike kohta vähe teavet.

(5)

Et aruandlusraamistik oleks tõhus, peaks sellega ette nägema aruandekuupäevad ja aruande esitamise kuupäevad, mis tagavad andmete nõuetekohase ja õigeaegse esitamise, nii et kõigi aruandekohustuslike üksuste andmed esitataks sama perioodi kohta samal ajal ning et kasutataks standardvorminguid ja -vorme, et emitentide ja pädevate asutuste andmed oleksid võrreldavad.

(6)

Tagada tuleks aruandluse järjepidevus sellistes olukordades, kus tokenite emissioonimahu ajutiste muutustega seoses langeb kõnealune maht allapoole määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõikes 1 osutatud künnist. Seetõttu on vaja nõuda andmeid täiendava ajaperioodi kohta, et teha kindlaks, kas mahu vähenemine künnisest allapoole on ajutine. See ei mõjutaks emitente, kuna nendel oleksid aruandlussüsteemid juba kasutusel.

(7)

Teatav füüsiliste isikutega seotud teave, mille krüptovarateenuse osutajad määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõikes 3 osutatud aruandlusnõudega seoses peaksid esitama, võib sisaldada isikuandmeid. See hõlmab täisnimesid koos riiklike isikukoodide, ametlike maksukohustuslasena registreerimise numbrite või passinumbritega. Sellisel juhul oleks isikuandmete kogumine vajalik määruse (EL) 2023/1114 eesmärkide saavutamiseks, sest ilma selle teabeta ei saaks emitendid varapõhise tokeni omanike täpset arvu kindlaks määrata ja arvestaksid topelt omanikke, kellel on mitu kontot eri krüptovarateenuse osutajate juures. Sellised ebatäpsed andmed moonutaksid pädevatele asutustele esitatud teavet varapõhise tokeni omanike arvu kohta ning takistaksid pädevatel asutustel teha nõuetekohast järelevalvet. Seetõttu ei ole võimalik muul viisil varapõhiste tokenite omanike kohta täpset teavet saada ning kõnealusel juhul ei saa kohaldada tavapäraseid isikuandmete jagamise piiramise või kaitsmise meetmeid, näiteks pseudonüümimist.

(8)

Määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõikes 3 osutatud aruandluse eesmärgil peaksid krüptovarateenuse osutajad esitama emitendile ka loatu hajusraamatu aadressid, mida nad kasutavad selleks, et teha ülekandeid oma klientide nimel. Selline teave on vajalik selleks, et emitendid saaksid kindlaks teha, millised hajusraamatus registreeritud tehingud on tehtud muu kui teenuseosutaja hallatavate rahakottide vahel, ja esitada teabe aruandluskohustusega hõlmatud tehingute kohta.

(9)

Tagamaks, et pädevale asutusele esitatav teave on õige ja täielik, peaksid emitentidel olema kasutusel süsteemid ja menetlused, mis võimaldavad emitendil krüptovarateenuse osutajatelt määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõike 3 kohaselt saadud andmeid kooskõlastamise eesmärgil võrrelda. Samuti peaksid sellised süsteemid ja menetlused võimaldama emitendil kooskõlastamise eesmärgil võrrelda krüptovarateenuse osutajate esitatud andmeid emitendile kättesaadavatest muudest allikatest pärit andmetega, sealhulgas vajaduse korral hajusraamatus kättesaadavate tehinguandmetega.

(10)

Emitendid peaksid oma asutusesiseste põhimõtetega nägema ette krüptovarateenuse osutajate esitatud üksikisikust omanike isikuandmete maksimaalse säilitamisaja. Võttes arvesse eesmärki tagada määruse (EL) 2023/1114 artikli 22 lõike 1 kohaste aruandluskohustuste täitmine, ei peaks see maksimaalne säilitamisaeg olema pikem kui viis aastat alates isikuandmete saamise kuupäevast.

(11)

Käesolevat määrust tuleks mutatis mutandis kohaldada ka muus kui liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud e-raha tokenite suhtes, arvestades et määruse (EL) 2023/1114 artiklit 22 kohaldatakse sellises vääringus nomineeritud e-raha tokenite suhtes.

(12)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (3) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 16. juulil 2024.

(13)

Käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva tuleks edasi lükata, et see langeks kokku määruse (EL) 2023/1114 krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldamise kuupäevaga.

(14)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(15)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,