|
+I LISA |
I LISA
I LISA I. Baasvõrrand, mis väljendab ühelt poolt kasutusse võetud krediidi ning teiselt poolt tagasimaksete ja tasude võrdsust Krediidi kulukuse aastamäära (APR) leidmiseks kasutatava baasvõrrandi ühel pool on aasta lõikes kasutusse võetud krediidi ajaldatud kogusumma ning teisel pool tagasimakse ja tasude ajaldatud kogusumma, st:
kus:
Märkused:
a)
Mõlema lepingupoole eri ajal makstud summad ei pruugi olla võrdsed ning neid ei pea tingimata maksma võrdse ajavahemiku järel.
b)
Alguskuupäev on esimese kasutusele võetud krediidi kuupäev.
c)
Arvutustes kasutatavaid ajavahemikke väljendatakse täis- või osa-aastates. Aasta pikkus on 365 päeva (või 366 päeva liigaasta puhul), 52 nädalat või kaksteist võrdset kuud. Võrdne kuu on 30,41666 päeva (st 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga.
d)
Arvutuse tulemus esitatakse vähemalt ühe kümnendkoha täpsusega. Kui järgmisel kümnendkohal olev number on 5 või suurem kui 5, suurendatakse selle konkreetse kümnendkoha numbrit ühe võrra.
e)
Võrrandit saab väljendada ka üheainsa summana, kasutades rahavoogude mõistet (Ak), mis on positiivne või negatiivne, teisisõnu, kas makstud või saadud ajavahemikel 1–k, väljendatuna aastates, st:
S on rahavoogude hetkesaldo. Kui eesmärk on panna vood võrduma, on väärtus null. II. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamise lisaeeldused on järgmised.
a)
Kui krediidileping võimaldab tarbijal krediiti vabalt kasutusse võtta, käsitatakse krediidi kogusummat viivitamata ja täies mahus kasutusse võetuna.
b)
Kui krediidileping võimaldab tarbijal ise vabalt otsustada, millal ta krediidi kasutusse võtab, kuid kehtestab seoses krediidi kasutusse võtmise erinevate viisidega summa või ajavahemiku piirangu, käsitatakse krediidi kogusummat kasutusse võetuna varaseimal lepinguga ettenähtud kuupäeval ning piirangutega, mis vastavad krediidi kasutusse võtmisele.
c)
Kui krediidileping võimaldab krediiti kasutada mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, käsitatakse krediidi kogusummat kasutusse võetuna kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki krediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutamise viisi puhul.
d)
Arvelduskrediidi korral käsitatakse krediidi kogusummat täies mahus ja kogu krediidilepingu kehtivusajaks kasutusse võetuna. Kui arvelduskrediidi kehtivusaeg ei ole teada, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär eeldades, et krediidi kestus on kolm kuud.
e)
Tähtajatu krediidilepingu korral, kui ei ole tegemist arvelduskrediidiga, eeldatakse et
i)
krediit on antud üheks aastaks alates esimese krediidisumma kasutuselevõtu kuupäevast ning tarbija tehtava viimase maksega korvatakse maksmata jäänud laenusumma, intressitasud ja muud tasud, kui neid on;
ii)
tarbija maksab laenusumma tagasi igakuiste ühesuuruste maksetena alates kuu aega pärast esimese krediidisumma kasutusele võtmist. Juhul kui laenusumma tuleb igal makseperioodil tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, eeldatakse, et tarbija võtab järgnevad krediidisummad kasutusele ja maksab kogu laenusumma tagasi ühe aasta jooksul. Intressitasusid ja muid tasusid kohaldatakse vastavalt kasutatud laenusummadele ja laenusumma tagasimaksetele ning kooskõlas krediidilepinguga. Käesoleva punkti tähenduses on tähtajatu krediidileping selline ilma tähtajata krediidileping, mis sisaldab krediite, mis tuleb täies ulatuses tagasi maksta teataval ajavahemikul või pärast teatava aja möödumist ning mille järel võib laenusumma taas kasutusele võtta.
f)
Selliste krediidilepingute puhul, mis ei ole punktides d ja e sätestatud eeldustele vastavad arvelduskrediidid või tähtajatud krediidid:
i)
kui ei saa kindel olla, millal või kui suure osa laenusummast tarbija tagasi maksab, eeldatakse, et tarbija maksab krediidilepingus näidatud kõige varasemal kuupäeval ja krediidilepingus näidatud kõige väiksema summa;
ii)
kui krediidilepingu sõlmimise kuupäev ei ole teada, eeldatakse, et esimese laenusumma kasutusele võtmise kuupäev on see kuupäev, millele vastab lühim ajavahemik kõnealuse kuupäeva ja tarbija tehtud esimese tagasimakse kuupäeva vahel.
g)
Kui tarbija makstavas summas ja maksekuupäevas ei saa krediidilepingu põhjal või punktides d, e ja f esitatud eelduste põhjal kindel olla, eeldatakse, et makse tehakse kooskõlas kreeditori esitatud tingimustega ja kuupäeval, kuid kui need ei ole teada, siis eeldatakse, et
i)
intressitasud makstakse laenusummaga koos;
ii)
ühekordne tasu, mis ei ole intressitasu, makstakse krediidilepingu sõlmimise päeval;
iii)
mitmekordsed korrapäraste ajavahemike järel makstavad tasud, mis ei ole intressitasud, makstakse alates esimese laenusumma maksmise kuupäevast, ning kui nende suurus ei ole teada, eeldatakse, et need on ühesuurused summad;
iv)
viimase maksega korvatakse maksmata jäänud laenusumma, intressitasud ja muud tasud, kui neid on.
h)
Kui krediidi ülemmäära suhtes ei ole veel kokku lepitud, eeldatakse, et ülemmäär on 1 500 eurot.
i)
Kui piiratud ajavahemiku jooksul pakutakse erinevaid intressimäärasid ja tasusid, siis loetakse intressimääraks ja tasudeks kõrgeim määr krediidilepingu kogu kestuse vältel.
j)
Tarbijakrediidilepingute puhul, mille jaoks on lepitud kokku fikseeritud intressimäär esialgseks ajavahemikuks, mille lõppedes määratakse uus intressimäär, mida seejärel kokkulepitud näitaja alusel korrapäraselt kohandatakse, lähtutakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel eeldusest, et fikseeritud intressimääraga ajavahemiku lõpus on intressimäär sama kui krediidi kulukuse aastamäära arvutamise ajal, mis põhineb kokkulepitud näitaja väärtusel sel ajal. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|