Artikkel 3 Kriisilahendusasutuste määramine

Iga liikmesriik määrab ühe või erandkorras mitu kriisilahendusasutust, millel on õigus rakendada kriisilahenduse vahendeid ja kasutada kriisilahendusõigusi.

Kriisilahendusasutus on riiklik haldusasutus või asutused, millele on antud avaliku halduse pädevus.

Kriisilahendusasutusteks võivad olla liikmesriigi keskpank, pädev ministeerium või muu riiklik haldusasutus või asutus, millele on antud avaliku halduse pädevus. Liikmesriigid võivad erandkorras sätestada, et kriisilahendusasutuseks võivad olla pädevad järelevalveasutused määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL tähenduses. Kehtestada tuleb piisav struktuurne kord, et tagada tegevuse sõltumatus ja vältida määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaste järelevalvefunktsioonide või asjaomase ametiasutuse muude funktsioonide ning käesoleva direktiivi kohaste kriisilahendusasutuse funktsioonide vahelisi huvide konflikte, piiramata lõikes 4 nõutavat teabe vahetamise ja koostöö kohustust. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et pädevates asutustes, riikide keskpankades, pädevates ministeeriumides või muudes ametiasutustes oleksid asjaomase ametiasutuse kriisilahendusfunktsioon ja järelevalvefunktsioon või muud funktsioonid üksteisest tegevuslikult sõltumatud.

Liikmesriigid nõuavad, et järelevalve- ja kriisilahendusfunktsioone täitvad ametiasutused ja ametiasutuste nimel kõnealuseid funktsioone täitvad isikud teeksid kriisilahenduse otsuste ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel tihedalt koostööd nii juhul, kui kriisilahendusasutus ja pädev asutus on eraldi üksused, kui ka juhul, kui neid funktsioone täidab üks ja sama üksus.

Iga liikmesriik määrab ühe ministeeriumi, mis vastutab käesoleva direktiivi alusel pädeva ministeeriumi funktsioonide täitmise eest.

Kui liikmesriigi kriisilahendusasutus ei ole pädev ministeerium, teavitab ta pädevat ministeeriumit käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustest ja, juhul kui siseriiklikus õiguses ei ole teisiti sätestatud, palub enne otsese eelarvemõjuga või süsteemse mõjuga otsuste rakendamist tema heakskiitu.

Pädevate asutuste, kriisilahendusasutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustes võetakse arvesse otsuse võimalikku mõju kõikides liikmesriikides, kus ►C2  finantsinstitutsioon ◄ või konsolideerimisgrupp tegutseb, ja vähendatakse võimalikult palju negatiivset mõju finantsstabiilsusele ning negatiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju nendes liikmesriikides. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklit 38.

Liikmesriigid tagavad, et igal kriisilahendusasutusel oleks olemas kriisilahenduse meetmete võtmiseks vajalikud teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkus ning et see oleks võimeline kasutama oma õigusi kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks vajaliku kiiruse ja paindlikkusega.

Euroopa Pangandusjärelevalve arendab koostöös pädevate asutuste ja kriisilahendusasutustega vajalikud teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkuse ning seirab lõike 8 rakendamist, muu hulgas korraliste vastastikuste eksperdihinnangute kaudu.

Juhul kui liikmesriik määrab lõike 1 kohaselt kriisilahenduse vahendeid rakendama ja kriisilahendusõigusi kasutama rohkem kui ühe asutuse, esitab ta Euroopa Pangandusjärelevalvele ja komisjonile selle kohta igakülgselt põhjendatud teate ning jaotab funktsioonid ja ülesanded kõnealuste asutuste vahel selgelt, tagab asjakohase nendevahelise kooskõlastamise ning määrab ühe ametiasutuse kontaktasutuseks, kelle kaudu toimub koostöö ja kooskõlastamine teiste liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega.

Liikmesriigid teavitavad kriisilahendusasutuseks ja kontaktasutuseks määratud ametiasutusest või -asutustest ning vajaduse korral nende konkreetsetest funktsioonidest ja ülesannetest Euroopa Pangandusjärelevalvet. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab kõnealuste kriisilahendusasutuste ja kontaktasutuste nimekirja.

Ilma et see piiraks artikli 85 kohaldamist, võivad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õigusega piirata kriisilahendusasutuse, pädeva asutuse ja nende asutuste töötajate vastutust nende käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmisest tuleneva tegevuse või tegevusetuse eest.