|
+Artikkel 12 3. |
Artikkel 12 3.Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas:
a)
määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida tuleb võtta kriisilahendussubjektide suhtes artikli 10 lõikes 3 osutatud stsenaariumide korral, ja kõnealuste meetmete mõju artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud muudele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele, emaettevõtjale ja tütarettevõtjatest ►C4 finantsinstitutsiooniidele ◄ ;
aa)
kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjektide jaoks ja selliste meetmete mõju mõlematele:
i)
muud konsolideerimisgrupi ettevõtjad, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
ii)
muud kriisilahenduse konsolideerimisgrupid;
b)
tehakse kindlaks ulatus, mil määral oleks liidus asutatud kriisilahendussubjektide suhtes võimalik koordineeritult kohaldada ja rakendada kriisilahenduse vahendeid ja õigusi, sealhulgas meetmeid, millega soodustataks konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi mitme ettevõtja eraldi äriliinide või tegevuste või konsolideerimisgrupi teatavate ettevõtjate või kriisilahenduse konsolideerimisgruppide omandamist kolmanda isiku poolt, ning tehakse kindlaks võimalikud koordineeritud kriisilahendust pärssivad asjaolud;
c)
kui konsolideerimisgrupis on kolmandates riikides asutatud ettevõtjaid, määratakse kindlaks nende kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega tehtava koostöö ja koordineerimise asjakohane kord ning mõju liidus toimuvatele kriisilahendusmenetlustele;
d)
määratakse kindlaks meetmed, sealhulgas teatavate funktsioonide või äriliinide õiguslik ja majanduslik eraldamine üksteisest, mis on vajalikud kiirendamaks konsolideerimisgrupi kriisilahendust;
e)
sätestatakse kõik täiendavad, käesolevas direktiivis nimetamata meetmed, mida asjaomased kriisilahendusasutused kavatsevad iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi raames ettevõtjate puhul võtta;
f)
määratakse kindlaks, kuidas konsolideerimisgrupi kriisilahendusemeetmeid rahastatakse, ning juhul, kui on vaja kasutada rahastut, nähakse ette põhimõtted rahastamisalase vastutuse jagamiseks eri liikmesriikide rahastamisallikate vahel. Kavas ei eeldata järgmist:
i)
erakorralise riiklikku finantstoetuse andmist lisaks kooskõlas artikliga 100 loodud rahastute kasutamisele;
ii)
keskpanga erakorralist likviidsusabi, ega
iii)
keskpanga likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga. Need põhimõtted kehtestatakse tasakaalustatud ja õiglaste kriteeriumide alusel ja neis võetakse arvesse eelkõige artikli 107 lõiget 5 ja kõigi asjaomaste liikmesriikide finantsstabiilsusele avalduvat mõju. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|