BRRD – Artikkel 45c Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine

Artikkel 45c 1.

Artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude määrab pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks kriisilahendusasutus järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

vajadus tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes saab kriisilahendusmenetluse läbi viia kriisilahenduse vahendite kriisilahendussubjekti suhtes kohaldamisega, rakendades vajaduse korral ja kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;

b)

vajadus asjakohasel juhul tagada, et kriisilahendussubjektil ja selle tütarettevõtjatel, kes on krediidiasutused, investeerimisühingud või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad, kuid mitte kriisilahendussubjektid, on piisavalt omavahendeid ja kõlblikke kohustusi, tagamaks, et juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit või allahindamise ja konverteerimise õigust, saaks vastavalt katta kahjumi ja oleks võimalik taastada asjaomaste ettevõtjate koguomavahendite suhtarvu ja olenevalt olukorrast finantsvõimenduse määra tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;

c)

vajadus tagada, et juhul kui kriisilahenduse kavas eeldatakse, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse käesoleva direktiivi artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, on kriisilahendussubjektil piisavalt omavahendeid ja muid kõlblikke kohustusi selleks, et katta kahjum ja tõsta oma koguomavahendite suhtarv ning asjakohasel juhul finantsvõimenduse määr uuesti tasemeni, mis võimaldab tal jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusluba;

d)

ettevõtja suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;

e)

see, millises ulatuses oleks ettevõtja maksejõuetusel negatiivne mõju finantsstabiilsusele, sealhulgas mõju teistele ►C2 finantsinstitutsioonidele ◄ ülekandumise tõttu, tulenevalt ettevõtja seotusest kõnealuste teiste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjatega või ülejäänud finantssüsteemiga.

Artikkel 45c 2.

Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud kriisilahenduse meetme võtmine või vastavalt artiklile 59 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine artikli 10 lõikes 3 osutatud asjaomasele stsenaariumile tuginedes, peab artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks:

a)

kahjum, mida ettevõtja eeldatavasti kannab, kaetakse täielikult („kahjumi katmine”);

b)

kriisilahendussubjekt ja selle tütarettevõtjad, kes on krediidiasutused, investeerimisühingud või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtjad, kuid mitte kriisilahendussubjektid, rekapitaliseeritakse tasemeni, mis võimaldab neil jätkuvalt vastata tegevusloa tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks neile on antud direktiivi 2013/36/EL, direktiivi 2014/65/EL või samaväärse seadusandliku akti kohaselt tegevusluba sobivaks ajavahemikuks, ent mitte kauemaks kui üks aasta („rekapitaliseerimine”).

Artikkel 45c 2a.

Kriisilahendusasutused ei määra artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet kindlaks likvideerimissubjektide puhul.

Erandina esimesest lõigust võib kriisilahendusasutus hinnata, kas on põhjendatud määrata likvideerimissubjekti jaoks kindlaks artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue individuaalselt suuremas summas kui see, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile a. Kriisilahendusasutus võtab oma hinnangus arvesse eelkõige võimalikku mõju finantsstabiilsusele ja finantssüsteemis ülekandumise riskile, sealhulgas seoses hoiuste tagamise skeemide rahastamisvõimega. Kui kriisilahendusasutus määrab kindlaks artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude, täidab likvideerimissubjekt kõnealuse nõude, kasutades üht või mitut järgmistest:

a)

omavahendid;

b)

kohustused, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 72b lõike 2 punktides b ja d osutatud kriteeriumid;

c)

artikli 45b lõikes 2 osutatud kohustused.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõiget 2 ja artiklit 78a ei kohaldata likvideerimissubjektide suhtes, kelle puhul kriisilahendusasutus ei ole kindlaks määranud käesoleva direktiivi artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt ei arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides, mille on emiteerinud tütarettevõtjatest finantsinstitutsioonid, kes on likvideerimissubjektid, kelle puhul kriisilahendusasutus ei ole kindlaks määranud artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet.

Erandina neljandast lõigust arvab finantsinstitutsioon või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, vaid on kriisilahendussubjekti või sellise kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, kes oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud liidus, maha oma osalused omavahenditesse kuuluvates instrumentides tütarettevõtjatest finantsinstitutsioonides, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi ja on likvideerimissubjektid, kelle puhul kriisilahendusasutus ei ole kindlaks määranud artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, kui nende osaluste kogusumma on vähemalt 7 % tema selliste omavahenditesse kuuluvate ja kohustuste kogusummast, mis vastavad artikli 45f lõikes 2 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele ja mida arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga viimase 12 kuu keskmisena.

Artikkel 45c 3.

Kriisilahendussubjektide puhul on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:

a)

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile a järgmiste summa:

i)

kriisilahenduse käigus kaetava kahjumi summa, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohastele kriisilahendussubjekti suhtes kohaldatavatele nõuetele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning

ii)

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja direktiivi 2013/36/EL artikli 104a kohasele nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist, ning

b)

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile b järgmiste summa:

i)

kahjumi summa, mis kaetakse kriisilahenduse käigus ja mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti d kohasele kriisilahendussubjekti finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, ning

ii)

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahenduse konsolideerimisgrupil taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.

Artikli 45 lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga.

Artikli 45 lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitajaga.

Kriisilahendusasutus võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 37 lõikes 10 ning artikli 44 lõigetes 5 ja 8 osutatud nõudeid.

Eelmistes lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusasutus:

a)

kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hiljutisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduse kavas ette nähtud kriisilahenduse meetmetest, ning

b)

kohandab pärast pädeva asutusega konsulteerimist direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kohalduv nõue.

Kriisilahendusasutusel on võimalik suurendada esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summa võrra, mis on vajalik tagamaks, et ettevõtja on võimeline säilitama pärast kriisilahendust sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse.

Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab kõnealuses lõigus osutatud summa võrduma pärast kriisilahenduse vahendite kohaldamist kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 alapunktis a osutatud summa.

Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada ►C2 finantsinstitutsiooni ◄ või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ja juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed.

Artikkel 45c 4.

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriisilahendusasutuste kasutatavat metoodikat direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude ning kombineeritud puhvri nõude hindamiseks kriisilahendussubjektide jaoks kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil, kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes ei kohaldata kõnealuse direktiivi alusel neid nõudeid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 45c 5.

Kriisilahendussubjektide puhul, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a ja kes kuuluvad kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, on käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõude tase vähemalt võrdne

a)

13,5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga a, ja

b)

5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga b.

Erandina artiklist 45b peavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kriisilahendussubjektid täitma käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõude taseme, mis on võrdne 13,5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga a, ja 5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga b, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva direktiivi artikli 45b lõikes 3 osutatud kohustusi.

Artikkel 45c 6.

Kriisilahendusasutus võib pärast pädeva asutusega konsulteerimist otsustada kohaldada käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõudeid kriisilahendussubjekti suhtes, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a, kuid kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib kriisilahendusasutuse hinnangul mõistliku tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisel võtab kriisilahendusasutus arvesse

a)

hoiuste suurt osakaalu ja võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis;

b)

kõlblike kohustuste kapitaliturgudele juurdepääsu piiratuse ulatust;

c)

ulatust, mil kriisilahendussubjekt tugineb esimese taseme põhiomavahenditele, et täita artiklis 45e osutatud nõue.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohase otsuse puudumine ei piira otsuse tegemist artikli 45b lõike 5 kohaselt.

Artikkel 45c 7.

Ettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:

a)

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile a järgmiste summa:

i)

kaetava kahjumi summa, mis vastab ettevõtjale kohaldatavatele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punkti c ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõuetele, ja

ii)

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c osutatud koguomavahendite suhtarvu nõudele ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 59 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust, ning

b)

artikli 45 lõikes 1 osutatud nõude arvutamisel vastavalt artikli 45 lõike 2 punktile b järgmiste summa:

i)

kaetava kahjumi summa, mis vastab ettevõtjale kohaldatava määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele, ja

ii)

rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab ettevõtjal taastada vastavus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d osutatud finantsvõimenduse määra nõudele pärast asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 59 või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust.

Artikli 45 lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga.

Artikli 45 lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 45 lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse koguriskipositsiooni näitajaga.

Kriisilahendusasutus võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 37 lõikes 10 ning artikli 44 lõigetes 5 ja 8 osutatud nõudeid.

Eelnevates lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusasutus:

a)

kasutab asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud võimalike muutustega, mis tulenevad kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmetest, ning

b)

kohandab pärast pädeva asutusega konsulteerimist direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud kehtivale nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks asjaomase ettevõtja suhtes pärast käesoleva direktiivi artikli 59 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust kohaldatav nõue.

Kriisilahendusasutusel on võimalik suurendada käesoleva lõike esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summaga, mis on vajalik tagamaks, et pärast artikli 59 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist on ettevõtja võimeline säilitama sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse.

Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab nimetatud lõigus osutatud summa võrduma pärast käesoleva direktiivi artiklis 59 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 osutatud alapunktis a osutatud nõue.

Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et tagada pärast artiklis 59 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusasutus teeb pärast pädeva asutusega konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 44 lõigetega 5 ja 8 ning artikli 101 lõikega 2 kriisilahendusrahastust tehtavad maksed.

Artikkel 45c 8.

Kui kriisilahendusasutus eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt artikli 44 lõike 3 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välja jätta või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, täidetakse artikli 45 lõikes 1 osutatud nõue kasutades omavahendeid või muid kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et

a)

katta artikli 44 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud välja jäetud kohustuste summa;

b)

tagada, et lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud.

Artikkel 45c 9.

Kriisilahendusasutuse otsuses kehtestada käesoleva artikli kohaselt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue esitatakse kõnealuse otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2–8 osutatud elementide täielik hinnang, ning kriisilahendusasutus vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude tasemes.

Artikkel 45c 10.

Käesoleva artikli lõigete 3 ja 7 kohaldamisel tõlgendatakse kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas pädevad asutused kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis ning liikmesriikide õigusaktides, millega kasutatakse kõnealuse määrusega pädevatele asutustele antud valikuvõimalusi.

Artikkel 45c Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid