+Artikkel 45h Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumõude kindlaksmääramise menetlus
---+Artikkel 45h 1.
---+Artikkel 45h 2.
---+Artikkel 45h 3.
---+Artikkel 45h 4.
---+Artikkel 45h 5.
---+Artikkel 45h 6.
---+Artikkel 45h 7.
---+Artikkel 45h 8.

Artikkel 45h Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumõude kindlaksmääramise menetlus

1. Ülevaade

,
Artikkel 45h 1.

Kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, kui see on esimesena nimetatust erinev, ja kriisilahendusasutused, kes vastutavad kriisilahenduse konsolideerimisgrupi, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 45f osutatud nõuet, tütarettevõtjate eest individuaalselt, teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühisotsusele järgmise kohta:

a) 

sellise nõude summa, mida kohaldatakse konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil iga kriisilahendussubjekti suhtes, ning

b) 

sellise nõude summa, mida kohaldatakse individuaalsel alusel iga kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt.

Ühisotsus peab tagama kooskõla artiklitega 45e ja 45f, olema igakülgselt põhjendatud ja selle esitab:

a) 

kriisilahendussubjektile tema kriisilahendusasutus;

b) 

kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjale, kes ei ole kriisilahendussubjekt, selle ettevõtja kriisilahendusasutus;

c) 

konsolideerimisgrupi liidus tegutsevale emaettevõtjale kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, kui kõnealune liidus tegutsev emaettevõtja ei ole ise sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekt.

Käesoleva artikli kohaselt tehtavas ühisotsuses võidakse ette näha, et kui see on kriisilahendusstrateegiaga kooskõlas ja kriisilahendussubjekt ei ole otse või kaudselt ostnud artikli 45f lõikele 2 vastavaid piisavaid instrumente, täidab artikli 45c lõikes 7 osutatud nõuded vastavalt artikli 45f lõikele 2 osaliselt tütarettevõtja instrumentidega, mis on emiteeritud kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mitte kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud.
Artikkel 45h 2.
Kui rohkem kui üks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, on kriisilahendussubjektid või kolmanda riigi üksuste puhul, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, arutavad lõikes 1 osutatud kriisilahendusasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e kohaldamist ning vajalikke kohandusi, et võimalikult vähendada või kaotada erinevused käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis a osutatud summade summa vahel üksikute kriisilahendussubjektide või kolmanda riigi üksuste puhul ning käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis b osutatud summade summa vahel, ning lepivad kokku nende kohaldamises, kui see on asjakohane ja kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga.

Sellist kohandust võib kohaldada järgmistel tingimusel:

a) 

kohandust võib kohaldada seoses koguriskipositsioonide arvutamise erinevustega asjaomaste liikmesriikide või kolmandate riikide vahel, kohandades nõude suurust;

b) 

kohandust ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevad erinevused.

Käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis a osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul või kolmanda riigi üksuste puhul, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, ei tohi olla väiksem kui käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis b osutatud summade summa.
Artikkel 45h 3.
Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul, tehakse otsus vastavalt lõigetele 4–6.
Artikkel 45h 4.

Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi nõude osas, millele on osutatud artiklis 45e, teeb otsuse selle nõude kohta kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus, võttes nõuetekohaselt arvesse järgmist:

a) 

asjaomaste kriisilahendusasutuste poolt kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate, kes ei ole kriisilahendussubjektid, kohta koostatud hinnang;

b) 

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse (kui see on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev) arvamus.

Juhul kui mõni asjaomastest kriisilahendusasutustest on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkab kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus oma otsuse edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses võetakse arvesse esimese lõigu punkte a ja b.

Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitustähtajana määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul.

Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul taotluse saamisest otsust teinud, kohaldatakse kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse otsust.
Artikkel 45h 5.

Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele sellise artiklis 45f osutatud nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja suhtes individuaalselt, teevad otsuse selle ettevõtja kriisilahendusasutused, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone on võetud nõuetekohaselt arvesse ning

b) 

kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest erinev siis on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikult esitatud seisukohti ja reservatsioone arvesse võetud nõuetekohaselt.

Kui kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 esitanud neljakuulise tähtaja lõpus küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele, lükkavad kriisilahendusasutused, kes on vastutavad tütarettevõtjate eest individuaalsel alusel, oma otsused edasi, jäädes ootama, millise otsuse Euroopa Pangandusjärelevalve nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teeb, ning võtavad seejärel vastu oma otsused, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses võetakse arvesse esimese lõigu punkte a ja b.

Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitustähtajana (EL) nr 1093/2010 määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul.

Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

Kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ei suuna küsimust Euroopa Pangandusjärelevalvele siduva vahendajarolli võtmiseks, kui tütarettevõtja kriisilahendusasutuse kehtestatud tase:

a) 

ei ületa 2 % artiklis 45e osutatud nõude koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 ning

b) 

on kooskõlas artikli 45c lõikega 7.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste otsuseid.

Ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral tehtud otsus vaadatakse regulaarselt läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse seda regulaarselt.
Artikkel 45h 6.

Kui ühisotsusele ei jõuta nelja kuu jooksul seetõttu, et ei jõuta kokkuleppele kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud nõude suuruse ega sellise nõude suuruse osas, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes individuaalselt, kohaldatakse järgmist:

a) 

otsus tehakse sellise nõude taseme kohta, mida kohaldatakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalselt, vastavalt lõikele 5;

b) 

otsus tehakse kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil vastavalt lõikele 4.
Artikkel 45h 7.
Lõikes 1 osutatud ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral kriisilahendusasutuste poolt tehtavad lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud otsused on asjaomastele kriisilahendusasutustele siduvad.

Ühisotsus ja ühisotsuse puudumise korral tehtud otsus vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse seda regulaarselt.
Artikkel 45h 8.
Kriisilahendusasutused, koordineerides tegevust pädevate asutustega, nõuavad ja teevad kindlaks, et ettevõtjad täidavad artikli 45 lõikes 1 osutatud nõuet, ning teevad käesolevale artiklile vastavalt otsuse samaaegselt kriisilahenduse kavade väljatöötamise ja ajakohastamisega.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid