+Artikkel 40 Koosseis
---+Artikkel 40 1.
---+Artikkel 40 2.
---+Artikkel 40 3.
---+Artikkel 40 4.
---+Artikkel 40 4a.
---+Artikkel 40 5.
---+Artikkel 40 6.
---+Artikkel 40 7.
---+Artikkel 40 8.
|
Artikkel 40 Koosseis
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
Artikkel 40 1.
|
Järelevalvenõukogusse kuuluvad:
▼M8
▼B
b)
igas liikmesriigis krediidiasutuste järelevalve eest vastutava avalik-õigusliku asutuse juht, kes osaleb järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas;
c)
üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;
▼M1
d)
üks Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud esindaja, kellel ei ole hääleõigust;
▼B
e)
üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;
f)
üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.
|
|
Artikkel 40 2.
|
Järelevalvenõukogu kutsub kokku koos sidusrühmade kogudega peetava koosoleku korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas.
|
|
Artikkel 40 3.
|
Iga pädev asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.
|
|
Artikkel 40 4.
|
Kui lõike 1 punktis b osutatud asutus ei ole keskpank, võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada võtta kohtumisele kaasa liikmesriigi keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust.
|
|
Artikkel 40 4a.
|
Arutelude puhul, mis ei ole artikli 44 lõike 4 kohaselt seotud konkreetsete finantsasutustega, võib Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud esindajaga olla kaasas Euroopa Keskpanga esindaja, kellel on erialased teadmised keskpanganduse ülesannete valdkonnas.
|
|
Artikkel 40 5.
|
Liikmesriigis, kus on rohkem kui üks käesoleva määruse kohaselt järelevalve eest vastutav asutus, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja. Kui aga järelevalvenõukogu arutab küsimust, mis ei kuulu lõike 1 punktis b osutatud liikme poolt esindatud liikmesriigi asutuse pädevusse, võib asjaomane liige siiski võtta kaasa liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust.
|
|
Artikkel 40 6.
|
Direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget saata liikmesriigi sellise asutuse esindaja, mis haldab hoiuste tagamise skeeme liikmesriigis, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust. Direktiivi 2014/59/EL reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liikmel olla vajaduse korral kaasas iga liikmesriigi kriisilahendusasutuse esindaja, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust. Direktiivi 2014/59/EL kohaldamisalas tegutsemisel on ühtse kriisilahendusnõukogu esimees järelevalvenõukogus vaatleja.
|
|
Artikkel 40 7.
|
►M10
Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel. Eelkõige lubab järelevalvenõukogu osaleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1620 (
26
) asutatud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti esindajal, kui arutatakse tema pädevusse kuuluvaid küsimusi või tehakse nende kohta otsus. ◄
Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.
|
|
Artikkel 40 8.
|
Kui lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitsenormide täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|