Artikkel 11 1.

Kui see on vajalik varustuskindluse normi kehtestamiseks vastavalt artiklile 25, määravad reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused hiljemalt 5. juuliks 2020 saamata jäänud energia hinna jaoks oma territooriumil kindlaks ühe hinnangulise hinna. Hinnanguline hind tehakse üldsusele kättesaadavaks. Reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused võivad pakkumispiirkonniti kindlaks määrata erineva hinnangulise hinna, kui nende territooriumil on rohkem kui üks pakkumispiirkond. Juhul kui pakkumispiirkond koosneb rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumist, peavad asjaomased reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused selle pakkumispiirkonna puhul kindlaks määrama ühtse saamata jäänud energia hinna. Ühtse saamata jäänud energia hinna kindlaksmääramisel peavad reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused kasutama artikli 23 lõikes 6 osutatud metoodikat.