+IX LISA

IX LISA

RISKIDE KONTSENTREERUMISE JA KONTSENTRATSIOONIRISKI ARUANDLUSE JUHISED

Sisukord
	I OSA. ÜLDISED JUHISED
1.	Struktuur ja põhimõtted
2.	Lühendid
	II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1.	Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase
2.	Vormi LE ülesehitus
3.	LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised
4.	C 26.00 – Piirmäärasid käsitlev LE-vorm
4.1.	Juhised konkreetsete ridade kohta
5.	C 27.00 – Vastaspoole andmed (vorm LE1)
5.1.	Juhised konkreetsete veergude kohta
6.	C 28.00 – Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2)
6.1.	Juhised konkreetsete veergude kohta
7.	C 29.00 – Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3)
7.1.	Juhised konkreetsete veergude kohta

I OSA. ÜLDISED JUHISED

1. Struktuur ja põhimõtted

1. Riskide kontsentreerumise („LE“) aruandluse raamistik koosneb neljast vormist, mis hõlmavad järgmist teavet:

riskide kontsentreerumise piirmäärad;

vastaspoole andmed (vorm LE1);

kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2);

andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3);

2. Juhised sisaldavad viiteid õigussätetele ning üksikasjalikku teavet andmete kohta, mis tuleb igas vormis esitada.

3. Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on juhistes ja valideerimise eeskirjades järgitud järgmistes punktides kirjeldatud nummerdamise põhimõtteid.

4. Üldiselt on juhistes ja valideerimise eeskirjades kasutatud järgmist tähistust: {vorm;rida;veerg}. Märkimaks, et kõik aruandes esitatud read on valideeritud, tuleb kasutada tärni.

5. Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

6. ABS (väärtus): absoluutväärtus ilma märgita. Kõik summad, mis suurendavad riskipositsioone, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Ja vastupidi: kõik summad, mis vähendavad riskipositsioone, kajastatakse negatiivse arvuga. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje all positiivset arvu.

2. Lühendid

7. Käesolevas lisas kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 puhul lühendit „kapitalinõuete määrus“.

II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1. Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase

1. Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus“) artikli 394 lõikele 1 soolo alusel tuleb krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.

2. Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõikele 1 konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.

3. Aruandes tuleb kajastada kõik kapitalinõuete määruse artiklis 392 määratletud mõiste alla kuuluvad riskide kontsentreerumised, kaasa arvatud riskide kontsentreerumised, mida ei võeta arvesse otsustamisel, kas kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäär on ületatud või mitte.

4. Teabe esitamiseks 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 teisele lõigule konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükki, kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse riskipositsiooni väärtust, mis saadakse vormi LE2 veeru 320 („Vabastatud summad“) lahutamisel sama vormi veeru 210 („Kokku“) summast.

5. Teabe esitamiseks kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes või kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta selliste varipanganduse üksuste suhtes, kelle pangandustegevus jääb väljapoole reguleeritud raamistikku, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktidega a–d konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende 20 suurima riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse vormi LE2 veerus 210 („Kokku“) arvutatud riskipositsiooni väärtust.

6. Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 viimase lause kohaseks konsolideeritud teabe esitamiseks riskipositsioonide kohta, mille väärtus on vähemalt 300 miljonit eurot, aga väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest, tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende riskipositsioonide kindlaksmääramiseks kasutatakse vormi LE2 veerus 210 („Kokku“) arvutatud riskipositsiooni väärtust.

7. Andmed riskide kontsentreerumiste kohta, vastavate suurimate riskide kontsentreerumiste kohta ning riskipositsioonide kohta, mille väärtus on vähemalt 300 miljonit eurot, aga väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest, omavahel seotud klientide rühmade suhtes ja üksikklientide suhtes, kes ei kuulu omavahel seotud klientide rühma, esitatakse vormil LE2 (omavahel seotud klientide rühm kajastatakse üheainsa riskipositsioonina).

8. Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormil LE2. Kui riskipositsioon üksikkliendi suhtes on kajastatud vormil LE2, siis vormile LE3 seda teist korda enam ei märgita.

2. Vormi LE ülesehitus

9. Vormi LE1 veergudesse märgitakse üksikklientide või omavahel seotud klientide rühmade, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on olemas riskipositsioon, andmed.

10. Vormide LE2 ja LE3 veergudes esitatakse järgmised teabeblokid:

riskipositsiooni väärtus enne vabastuste kohaldamist ja enne krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist, sealhulgas otsesed ja kaudsed riskipositsioonid ning täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes;

vabastuste kohaldamise ja krediidiriskide maandamise tehnikate rakendamise mõju;

kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste kohaldamist ja pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

3. LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised

11. „Omavahel seotud klientide rühm“ on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 39.

12. „Krediidiasutused ja investeerimisühingud“ on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 3.

13. Aruandes tuleb välja tuua nõuded „tsiviilõiguslike ühingute“ vastu. Lisaks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud liitma tsiviilõiguslike ühingute krediidisummad iga partneri võlgnevusele. Nõuded tsiviilõiguslike ühingute vastu, mis kätkevad kvoote, tuleb jagada või eraldada partneritele nende vastavate kvootide järgi. Teatavad struktuurid (nt ühiskontod, pärijate ühendused, variisikute laenud), mis toimivad tegelikes tsiviilõiguslikes ühendustes, tuleb aruandes esitada samamoodi kui tsiviilõiguslikud ühendused.

14. Vara ja bilansiväliseid kirjeid kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 ilma riskikaalude ja -astmeteta. Tehingute ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata.

15. „Riskipositsioonid“ on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 389:

„Riskipositsioonid“ on kõik kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kuuluvad varad ning bilansivälised kirjed, sealhulgas kapitalinõuete määruse artiklis 400 sätestatud kirjed, aga välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktide a–d alla kuuluvad kirjed.

„Kaudsed riskipositsioonid“ on riskipositsioonid, mis omistatakse garantii andjale või tagatise väljastajale – ja mitte vahetule laenuvõtjale – kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 403. Siinsed määratlused ei või ühelgi võimalikul moel erineda alusaktis sätestatud määratlustest.

16. Riskipositsioonid omavahel seotud klientide rühmade suhtes arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 1 kohaselt.

17. Riskide kontsentreerumiste riskipositsioonide väärtuste arvutamisel on lubatud võtta arvesse „tasaarvestuskokkuleppeid“, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõigetes 3, 4 ja 5. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletislepingute ja kliendiga vahetult sõlmitud krediidituletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile, võttes kõnealuste meetodite kohaldamisel nimetatud peatüki 3.–5. jao kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. või 6. peatükile. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 296 esitatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus LE vormides kui „muud siduvad kohustused“.

18. „Riskipositsiooni väärtus“ arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 390 kohaselt.

19. Vabastuste täieliku või osalise kohaldamise ning aktsepteeritavate krediidiriski maandamise tehnikate rakendamise mõju riskipositsioonide arvutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on kirjeldatud kõnealuse määruse artiklites 399–403.

20. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pöördrepolepingutest tulenevad riskipositsioonid kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kohaselt. Kui kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kriteeriumid on täidetud, esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskide kontsentreerumiste kohta kõigi kolmandate isikute suhtes oleva nõude summas, mis on tehingu vastaspoolel selle kolmanda isiku vastu, ja mitte vastaspoolega seotud riskipositsiooni summas.

4. C 26.00 – Piirmäärasid käsitlev LE-vorm

4.1. Juhised konkreetsete ridade kohta

Read	Viited õigussätetele ja juhised
010	Muud isikud ja üksused kui krediidiasutused ja investeerimisühingud Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõige 2 ja lõike 10 punkti d alapunkt ii ning artikli 459 punkt b Aruandes tuleb esitada muude vastaspoolte kui krediidiasutused ja investeerimisühingud suhtes kohaldatava piirmäära summa. Selleks summaks on 25 % esimese taseme omavahenditest, mis märgitakse I lisa vormi C 01.00 reale 015, juhul kui siseriiklike meetmete kohaldamise tõttu vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 või kapitalinõuete määruse artikli 459 punktis b osutatud nõuete kohta artikli 462 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ei kehti rangem protsendimäär.
020	Krediidiasutused ja investeerimisühingud Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõige 2 ja lõike 10 punkti d alapunkt ii ning artikli 459 punkt b Aruandes tuleb esitada krediidiasutustest või investeerimisühingutest vastaspoolte suhtes kohaldatava piirmäära summa. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on see summa järgmine: — kui 25 % esimese taseme omavahenditest on suurem summa kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär kui 150 miljonit eurot, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga), tuleb aruandes esitada summa, mis on 25 % esimese taseme omavahenditest; — kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga) on suurem kui 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest, tuleb aruandes esitada 150 miljonit eurot (või pädeva asutuse kehtestatud väiksem piirmäär). Kui krediidiasutus või investeerimisühing on määranud oma esimese taseme omavahenditega seoses kindlaks madalama piirmäära, nagu nõutud kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikega 1, esitatakse aruandes see piirmäär. Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 6 või artikli 458 kohaste siseriiklike meetmete või sama määruse artikli 459 punktis b osutatud nõuete kohta artikli 462 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise korral võivad need piirmäärad olla rangemad.
030	Krediidiasutused ja investeerimisühingud %-des Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1 ja artikli 459 punkt a Summa, mis tuleb aruandes esitada, on absoluutne piirmäär (esitatud real 020), mis on väljendatud protsendina esimese taseme omavahenditest.
040	Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1 Aruandes tuleb esitada nende krediidiasutusest või investeerimisühingutest vastaspoolte suhtes kohaldatava piirmäära summa, kes on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks või kolmanda riigi globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 järgi on see piirväärtus järgmine: — globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei võta sellist riskipositsiooni teise globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks või kolmanda riigi globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks liigitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, mis ületab pärast krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist 15 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest.

5. C 27.00 – Vastaspoole andmed (vorm LE1)

5.1. Juhised konkreetsete veergude kohta

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010–070	Vastaspoole andmed Krediidiasutus või investeerimisühing esitab aruandes kõigi vastaspoolte andmed, kelle kohta ta esitab teavet vormides C 28.00–C 29.00. Andmeid omavahel seotud klientide rühma kohta ei esitata, v.a juhul, kui siseriiklikus aruandlussüsteemis on sellisele rühmale määratud kordumatu kood. Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama selliste vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil on riskipositsioonid, mille väärtus on vähemalt 300 miljonit eurot aga väiksem kui 10 % esimese taseme omavahenditest. Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil esineb riskide kontsentreerumine, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 392. Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil on kõige suurem riskide kontsentreerumine (juhul kui vastaspooleks on krediidiasutus või investeerimisühing või varipanganduseüksus).
011	Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava üksuse puhul kordumatu. Krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral peab see olema LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb esitada kas LEI-kood või selle puudumisel riiklik kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus.
015	Koodi liik Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad ära, kas veerus 010 esitatud kood on LEI-kood või muu kood. Koodi liik tuleb alati kajastada.
021	Nimi Alati, kui esitatakse andmed omavahel seotud klientide rühma kohta, peab nimi vastama rühma nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele. Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks nimeks emaettevõtja nimi ning juhul, kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on selleks nimeks rühma ärinimi.
035	Riiklik kood Kui krediidiasutus või investeerimisühing kannab koodiveergu LEI-koodi, võib ta lisaks esitada ka riikliku koodi.
040	Vastaspoole residentsus Kasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes). Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole residentsust vaja märkida.
050	Vastaspoole sektor Iga vastaspool liigitatakse FINREPi majandussektorite klasside alusel (FINREPi V lisa 1. osa 42. peatükk) ühte sektorisse ning muud finantssektori äriühingud jaotatakse investeerimisühinguteks ja muudeks finantssektori äriühinguteks järgmiselt: i) keskpangad; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutused; iv) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühingud; v) muud finantssektori äriühingud (välja arvatud investeerimisühingud); vi) finantssektorivälised äriühingud; vii) kodumajapidamised. Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole majandussektorit vaja märkida.
060	NACE kood Majandussektorite tähistamiseks kasutatakse NACE koode (Nomenclature statistique des activités économiques dans l’Union européenne - Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator). See veerg täidetakse ainult „muudest finantssektori äriühingutest (välja arvatud investeerimisühingud)“ ja „finantssektorivälistest äriühingutest“ vastaspoolte puhul. „Finantssektoriväliste äriühingute“ puhul märgitakse NACE kood ühe tasandi täpsusega (nt „F – Ehitus“) ning „muude finantssektori äriühingute (välja arvatud investeerimisühingud)“ puhul kahe tasandi täpsusega, kajastades eraldi teavet kindlustustegevuse kohta (nt „K65 – Kindlustus, edasikindlustus ja kogumispension, välja arvatud kohustuslik sotsiaalkindlustus“). „Muude finantssektori äriühingute (välja arvatud investeerimisühingud)“ ja „finantssektoriväliste äriühingute“ majandussektorid tuletatakse FINREPi vastaspoolte liigituse alusel. Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole NACE koodi vaja märkida.
070	Vastaspoole liik Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõige 2 Kümne suurima riskide kontsentreerumise puhul krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumise puhul varipanganduse üksuste suhtes kasutatakse vastaspoole liigi tähistamiseks esimesel juhul „I“ ja teisel juhul „S“.

6. C 28.00 – Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2)

6.1. Juhised konkreetsete veergude kohta

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010	Kood Kui omavahel seotud klientide rühmal on riiklikul tasandil kordumatu kood olemas, tuleb see esitada omavahel seotud klientide rühma koodina. Kui riiklikul tasandil kordumatu kood puudub, on esitatavaks koodiks emaettevõtja kood vormis C 27.00. Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Igal muul juhul peab kood vastama üksiku vastaspoole koodile. Koode tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt. Koodi ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist, välja arvatud juhul, kui ELis on olemas ühtne kodeerimissüsteem.
020	Rühm või üksikklient Kui krediidiasutus või investeerimisühing esitab andmeid üksikklientidega seotud riskipositsioonide kohta, märgib ta „1“ ning omavahel seotud klientide rühmade puhul „2“.
030	Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7 Kooskõlas riiklike pädevate asutuste täiendavate tehniliste spetsifikatsioonidega, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon aruandes märgitud vastaspoole suhtes tehingu kaudu, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes, märgib ta aruandesse sõna „jah“ vaste, vastasel korral sõna „ei“ vaste.
040–180	Esmased riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artiklid 24, 389, 390 ja 392 Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes, tulenevate otseste riskipositsioonide, kaudsete riskipositsioonide ja täiendavate riskipositsioonide esmased riskipositsioonid. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 kasutatakse vara ja bilansiväliseid kirjeid ilma riskikaalude ja -astmeteta. Tehingute ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata. Nendesse veergudesse märgitakse esmased riskipositsioonid, s.o riskipositsioonide väärtused, milles ei ole arvesse võetud väärtuste korrigeerimisi ega eraldisi, mis arvatakse maha veerus 210. Riskipositsiooni väärtuse mõiste ja selle arvutamise viis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 389 ja 390. Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 24. Neis veergudes kajastatakse esimese taseme omavahenditest või täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvatud riskipositsioonid, mis ei ole kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktis e nimetatud positsioonid. Need riskipositsioonid arvatakse maha veerus 200. Neis veergudes ei kajastata kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktides a–d osutatud riskipositsioone. Esmased riskipositsioonid hõlmavad kõiki varasid ja bilansiväliseid kirjeid. Kapitalinõuete määruse artiklis 400 sätestatud vabastatud summad arvatakse sama määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel veerus 320 maha. Märgitakse nii kauplemisportfelli mittekuuluvad kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid. Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud netopositsioon esitatakse otsese riskipositsioonina veerus, mis vastab peamisele instrumendiliigile (060, 070 või 080). Peamine instrument määratakse kindlaks iga instrumendiliigiga seotud netopositsiooni väärtuse alusel. Kui riskipositsioonid tuleb esitada finantsinstrumentide kaupa ja eri tasaarvestuskokkulepetest tulenevad eri riskipositsioonid moodustavad üheainsa riskipositsiooni, liigitatakse see riskipositsioon vastavalt finantsinstrumendile, mis vastab tasaarvestuskokkuleppes märgitud peamisele varale (vt lisaks sissejuhatav osa).
040	Esmane riskipositsioon kokku Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing järgmiste positsioonide summa: otsesed ja kaudsed riskipositsioonid, samuti täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad riskipositsioonist tehingute suhtes, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.
050	Millest: makseviivituses Kapitalinõuete määruse artikkel 178 Siin kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selle osa kogu esmasest riskipositsioonist, mis vastab makseviivituses olevatele riskipositsioonidele.
060–110	Otsesed riskipositsioonid Otseste riskipositsioonide all mõistetakse „vahetu laenuvõtjaga“ seonduvaid riskipositsioone.
060	Võlainstrumendid Määrus (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), II lisa 2. osa, tabel, liigid 2 ja 3 Võlainstrumendid hõlmavad võlaväärtpabereid ning laenusid ja ettemakseid. Siin veerus kajastatakse instrumente, mis on EKP/2013/33 järgi liigitatavad laenudeks esialgse tähtajaga kuni üks aasta/üle ühe aasta ja kuni viis aastat/üle viie aasta või võlaväärtpaberiteks (v.a aktsiad). Selles veerus kajastatakse repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) ning võimenduslaenu tehinguid.
70	Omakapitaliinstrumendid EKP/2013/33, II lisa 2. osa, tabel, liigid 4 ja 5. Siin veerus kajastatakse instrumente, mis on EKP/2013/33 järgi liigitatavad omakapitaliks või investeerimisfondide aktsiateks/osakuteks.
080	Tuletisinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 2 ja II lisa Selles veerus esitatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendid ning sama määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mis on seotud vastaspoole krediidiriskiga.
090–110	Bilansivälised kirjed Kapitalinõuete määruse I lisa Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist ja ilma ümberhindlustegureid kohaldamata
090	Siduvad laenuandmiskohustused Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid c ja h, punkti 2 alapunkti b alapunkt ii, punkti 3 alapunkti b alapunkt i ning punkti 4 alapunkt a Siduvad laenuandmiskohustused on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi.
100	Finantsgarantiid Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid a, b ja f „Finantsgarantiid“ on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mida ei ole märgitud veergu „tuletisinstrumendid“.
110	Muud siduvad kohustused Muud siduvad kohustused on kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, mis ei ole eraldi välja toodud eelnevates kategooriates. Selles veerus kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus.
120–170	Kaudsed riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikkel 403 Kui kliendi vastu olevale nõudele on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, võib krediidiasutus või investeerimisühing kapitalinõuete määruse artikli 403 kohaselt rakendada asendamise meetodit. Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing nende otseste riskipositsioonide summad, mis on ümber omistatud garantii või tagatise andjale, tingimusel et viimasele antakse võrdne või madalam riskikaal kui see, mida kohaldataks kliendi suhtes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt. Kolmanda poole väljaantud tagatisega tagatud riskipositsioonide puhul võib kapitalinõuete määruse artikli 403 lõike 3 kohaselt kasutada alternatiivi. Aktsepteeritud krediidiriski maandamise tehnikate veergudes lahutatakse tehingu tingimuste aluseks olev kaitstud esmane riskipositsioon (otsene riskipositsioon) riskipositsioonist algse laenuvõtja suhtes. Kaudne riskipositsioon suurendab riskipositsiooni garantii andja või tagatise väljastaja suhtes asendamise mõju kaudu. See kehtib ka tagatiste suhtes, mis on antud omavahel seotud klientide rühma siseselt. Krediidiasutus või investeerimisühing märgib kaudsete riskipositsioonide algse summa veergu, mis vastab garanteeritud või tagatisega tagatud otsese riskipositsiooni liigile: näiteks kui tagatud otseseks riskipositsiooniks on võlainstrument, märgitakse garantii andjale omistatud kaudse riskipositsiooni summa veergu „Võlainstrumendid“. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse samuti selles veergude rühmas, järgides kapitalinõuete määruse artiklit 399.
120	Võlainstrumendid Vt veerg 060.
130	Omakapitaliinstrumendid Vt veerg 070.
140	Tuletisinstrumendid Vt veerg 080.
150–170	Bilansivälised kirjed Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist või ümberhindlustegurite kohaldamist.
150	Siduvad laenuandmiskohustused Vt veerg 090.
160	Finantsgarantiid Vt veerg 100.
170	Muud siduvad kohustused Vt veerg 110.
180	Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7 Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.
190	(–) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 24, 110 ja 111 Kohaldatava raamatupidamistavaga (direktiiv 86/635/EMÜ või määrus (EÜ) nr 1606/2002) kehtestatud väärtuste korrigeerimised ja eraldised, mis mõjutavad riskipositsioonide väärtuse hindamist, tehakse kindlaks kooskõlas kapitalinõuete määruse artiklitega 24 ja 110. Selles veerus kajastatakse väärtuste korrigeerimised ja eraldised võrreldes brutoriskipositsiooniga, mis on esitatud veerus 040.
200	(–) Esimese taseme põhiomavahendite või täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest maha arvatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punkt e Siia märgitakse esimese taseme põhiomavahenditest või täiendavatest esimese taseme omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mida kajastatakse esmase riskipositsiooni kogusumma veergudes.
210–230	Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt b Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtuse enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
210	Kokku Selles veerus kajastatav riskipositsiooni väärtus on summa, mida kasutati tegemaks kindlaks, kas riskipositsiooni puhul on tegu kapitalinõuete määruse artiklis 392 sätestatud mõiste kohase riskide kontsentreerumisega. See hõlmab esmast riskipositsiooni pärast väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste mahaarvamist ning esimese taseme põhiomavahenditest või täiendavatest esimese taseme omavahenditest maha arvatud riskipositsioonide summat.
220	Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad Kauplemisportfelli mittekuuluvate riskipositsioonide summa riskipositsioonide kogusummast enne vabastuste kohaldamist ja krediidiriskide maandamist
230	% esimese taseme omavahenditest Kapitalinõuete määruse artiklid 392 ja 395 Sellesse veergu tuleb märkida riskipositsiooni väärtuse protsent krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest (määratlus kapitalinõuete määruse artiklis 25) enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist.
240–310	(–) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikad Kapitalinõuete määruse artiklid 399 ja 401–403; Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad. Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis tunnustatud krediidiski maandamise tehnikaid kasutatakse vastavalt sama määruse artiklites 401–403 sätestatule. Krediidiriski maandamise tehnikatel võib olla riskide kontsentreerumise tingimustes kolm erinevat mõju: asendamise mõju; otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju; ning käsitlemine kinnisvarana.
240–290	(–) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju Kapitalinõuete määruse artikkel 403 Nendes veergudes kajastatava otsese ja kaudse krediidiriski kaitse summa peab vastama kolmanda poole garanteeritud või tema väljastatud tagatisega tagatud riskipositsioonidele, kui krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb garanteeritud ja/või tunnustatud tagatise turuväärtusega tagatud riskipositsiooni osa riskipositsioonina, mille eest on vastutav garantii andja või tagatise väljastaja.
240	(–) Võlainstrumendid Vt veerg 060.
250	(–) Omakapitaliinstrumendid Vt veerg 070.
260	(–) Tuletisinstrumendid Vt veerg 080.
270–290	(–) Bilansivälised kirjed Nendes veergudes kajastatud väärtustesse ei tohi olla sisse arvestatud ümberhindlustegurit.
270	(–) Siduvad laenuandmiskohustused Vt veerg 090.
280	(–) Finantsgarantiid Vt veerg 100.
290	(–) Muud siduvad kohustused Vt veerg 110.
300	(–) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju Kapitalinõuete määruse artikkel 401 Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing otsese krediidiriskikaitse summad (määratlus kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58), mis on sama määruse artikli 401 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud. Kapitalinõuete määruse artikli 401 lõike 1 kohaselt kohaldatakse riskipositsiooni väärtusele volatiilsusega korrigeerimisi, mida kajastatakse riskipositsiooni väärtuse suurenemisena.
310	(–) Kinnisvara Kapitalinõuete määruse artikkel 402 Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing kapitalinõuete määruse artikli 402 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud summad.
320	(–) Vabastatud summad Kapitalinõuete määruse artikkel 400 Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing summad, mille võrra kohaldatakse riskide kontsentreerumise tingimustest vabastamisi.
330–350	Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt d Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtust pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
330	Kokku Sellesse veergu märgitakse summa, mis võetakse arvesse, et järgida kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäära.
340	Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad Krediidiasutus või investeerimisühing märgib riskipositsiooni kogusumma pärast seda, kui on kohaldatud vabastusi ja võetud arvesse kauplemisportfelli mittekuuluva krediidiriski maandamise mõju.
350	% esimese taseme omavahenditest Sellesse veergu märgib krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni väärtuse protsendi esimese taseme omavahenditest (määratlus kapitalinõuete määruse artiklis 25) pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist.

7. C 29.00 – Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3)

7.1. Juhised konkreetsete veergude kohta

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010–360	Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikklientide kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE2 ridadel.
010	Kood Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu. Esitatakse üksiku vastaspoole kood, kes kuulub omavahel seotud klientide rühmadesse. Koode tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.
020	Rühma kood Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu. Kui omavahel seotud klientide rühmal on riiklikul tasandil kordumatu kood olemas, tuleb see esitada. Kui riiklikul tasandil kordumatu kood puudub, on esitatavaks koodiks kood, mida kasutatakse riskipositsioonide esitamiseks omavahel seotud klientide rühmade suhtes vormis C 28.00 (vorm LE2). Juhul kui klient kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse ta kõigi nende omavahel seotud klientide rühmade liikmena.
030	Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes Vt vormi LE2 veerg 030.
050–360	Kui vormi LE2 kohased finantsinstrumendid esitatakse kogu omavahel seotud klientide rühma kohta, siis jaotatakse need vormis LE3 iga üksikvastaspoole kaupa vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu ärikriteeriumidele. Ülejäänud juhised on samad, mis vormi LE2 puhul.

1. Ülevaade

Pealkiri	Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 01.09.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32021R0451
EULAW_DE -
EULAW_DE