EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)

Artikkel 1

Reguleerimisala ja eesmärk

▼M2

1.  Käesoleva direktiiviga nähakse ette nende siseriiklike sätete ühtlustamine, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks ühenduses.

▼B

2.  Käesoleva direktiivi sätted täpsustavad ja täiendavad direktiivi 95/46/EÜ sätteid lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. Lisaks sellele nähakse nende sätetega ette juriidilistest isikutest abonentide õigustatud huvide kaitse.

3.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata tegevuse suhtes, mis jääb väljapoole Euroopa Ühenduse asutamislepingu reguleerimisala, nagu näiteks Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise kohane tegevus, ja igal juhul sellise tegevuse suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku (kaasa arvatud riigi majanduslik heaolu, kui tegevus on seotud riigi julgeolekuga) ja riigi sunnijõuga kriminaalõiguse valdkonnas.

Artikkel 2

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiivis 95/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ( 8 ) sätestatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

▼M2

▼B

▼M2 —————

▼B

▼M2

▼M2

Artikkel 3

Asjaomased teenused

Käesolevat direktiivi kohaldatakse isikuandmete töötlemisele, mis toimub seoses üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamisega ühenduse üldkasutatavates sidevõrkudes, sealhulgas andmete kogumist ja tuvastusseadmeid toetavates üldkasutatavates sidevõrkudes.

▼B

Artikkel 4

►M2  Töötlemise turvalisus ◄

1.  Üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutaja peab võtma asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed oma teenuste turvalisuse tagamiseks, tehes seda võrgu turvalisuse puhul vajaduse korral koos üldkasutatava sidevõrgu pakkujaga. Tehnika taset ja kõnealuste meetmete rakenduskulusid arvesse võttes tagatakse nende meetmetega olemasolevale ohule vastav turvalisuse tase.

▼M2

1a.  Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist, tehakse lõikes 1 osutatud meetmetega vähemalt järgmist:

Asjaomastel riigiasutustel peab olema võimalik kontrollida üldkasutatavate sideteenuste osutajate võetud meetmeid ning anda soovitusi parimate tavade kohta turvalisuse taseme osas, mille kõnealused meetmed saavutama peaksid.

▼B

2.  Kui on konkreetne oht, et võrgu turvalisust rikutakse, peab üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutaja teavitama abonente sellisest ohust, ja juhul kui ohu puhul ei ole teenuseosutaja võetavatest meetmetest abi, võimalikest abivahenditest, sealhulgas ka nendega kaasnevatest kuludest.

▼M2

3.  Isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või infoühiskonna teenuste osutaja põhjendamatu viivituseta pädevat riigiasutust isikuandmetega seotud rikkumisest.

Kui isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt kahjustada abonendi või üksikisiku isikuandmeid ja eraelu puutumatust, teavitab teenuseosutaja ka abonenti või üksikisikut sellisest rikkumisest põhjendamatu viivituseta.

Isikuandmetega seotud rikkumisest ei ole vaja asjaomasele abonendile või üksikisikule teatada, kui teenuseosutaja on tõendanud pädevale asutusele rahuldaval viisil, et ta on rakendanud kohaseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ning neid meetmeid rakendati turvanõuete rikkumisega seotud andmete suhtes. Sellised tehnoloogilised kaitsemeetmed muudavad andmed loetamatuks kõigile isikutele, kellel puuduvad andmetele juurdepääsu volitused.

Ilma et see piiraks teenuseosutaja kohustust teavitada asjaomaseid abonente ja üksikisikuid, võib pädev riigiasutus, kui teenuseosutaja ei ole abonenti või üksikisikut isikuandmetega seotud rikkumisest juba teavitanud, pärast rikkumise võimalike kahjulike mõjude hindamist temalt seda nõuda.

Abonendile või üksikisikule saadetavas teatises kirjeldatakse vähemalt isikuandmetega seotud rikkumise olemust ja nimetatakse kontaktasutused, kust on võimalik saada täiendavat teavet, ning soovitatakse meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike kahjulike mõjude leevendamiseks. Pädevale riigiasutustele saadetavas teatises kirjeldatakse lisaks isikuandmetega seotud rikkumise tagajärgi ning teenuseosutaja poolt rikkumisega tegelemiseks kavandatud või võetud meetmeid.

4.  Kui lõike 5 alusel vastu võetud tehnilistest rakendusmeetmetest ei tulene teisiti, võivad pädevad riigiasutused võtta vastu suuniseid ja vajaduse korral anda juhiseid selle kohta, millistel asjaoludel peab teenuseosutaja teatama isikuandmetega seotud rikkumisest ning millises vormis ja mil viisil seda tuleb teha. Samuti on neil võimalik kontrollida, kas teenuseosutajad on täitnud oma käesoleva lõike kohaseid teavitamiskohustusi, rakendades vastasel korral asjakohaseid karistusi.

Teenuseosutajad peavad isikuandmetega seotud rikkumiste registrit, mis koosneb selliste rikkumistega seotud asjaoludest, nende mõjust ja võetud parandusmeetmetest, mis on piisav selleks, et pädevad riigiasutused saaksid kontrollida vastavust lõike 3 sätetele. Register sisaldab ainult neid andmeid, mis on vajalikud selle eesmärgi täitmiseks.

5.  Selleks et tagada lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud meetmete ühetaoline rakendamine, võib komisjon pärast konsulteerimist Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA), direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 kohaselt loodud töörühmaga üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed, mis käsitlevad käesolevas artiklis osutatud teabe- ja teavitamisnõuetega seotud asjaolusid, vorme ja korda. Selliste meetmete võtmisel kaasab komisjon kõik asjaomased sidusrühmad, et saada eelkõige teavet parimate kättesaadavate tehniliste ja majanduslike meetodite kohta käesoleva artikli rakendamiseks.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14a lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 5

Side konfidentsiaalsus

1.  Liikmesriigid tagavad üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse siseriiklike õigusaktidega. Eelkõige keelatakse nende õigusaktidega isikutel, kes ei ole kasutajad, kuulata, salaja pealt kuulata, salvestada või muul viisil pealt kuulata või jälgida sidet ja sellega seotud liiklusandmeid ilma asjaomaste kasutajate loata, kui see ei ole õiguspärane artikli 15 lõike 1 kohaselt. Käesolev lõige ei takista side edastamiseks vajalikku tehnilist salvestamist, ilma et see piiraks konfidentsiaalsuse põhimõtet.

2.  Lõige 1 ei mõjuta seadusega lubatud side ja sellega seotud liiklusandmete jäädvustamist õiguspärase äritegevuse käigus selleks, et esitada tõendeid äritehingu või muu äritegevusega seotud side kohta.

▼M2

3.  Liikmesriigid tagavad, et teabe salvestamine abonendi või kasutaja lõppseadmesse ja juurdepääsu saamine sinna juba salvestatud teabele on lubatud ainult tingimusel, et asjaomane abonent või kasutaja on andnud selleks oma nõusoleku, ning talle on esitatud direktiivi 95/46/EÜ kohaselt selge ja arusaadav teave, muu hulgas andmete töötlemise eesmärgi kohta. See ei takista andmete tehnilist salvestamist ega juurdepääsu, mille ainus eesmärk on edastada sidet elektroonilises sidevõrgus või mis on teenuseosutajale hädavajalik sellise infoühiskonna teenuse osutamiseks, mida abonent või kasutaja on sõnaselgelt taotlenud.

▼B

Artikkel 6

Liiklusandmed

1.  Abonentide ja kasutajatega seotud liiklusandmed, mida töötleb üldkasutatava sidevõrgu pakkuja või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja, tuleb kustutada või muuta anonüümseks, kui neid ei ole enam vaja side edastamiseks, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 5 ning artikli 15 lõike 1 kohaldamist.

2.  Töödelda võib liiklusandmeid, mis on vajalikud abonentide arvete ja sidumistasude jaoks. Selline töötlemine on lubatud ainult selle tähtaja lõpuni, mille jooksul võib arve õiguspäraselt vaidlustada või mille jooksul võib võtta meetmeid arve sissenõudmiseks.

▼M2

3.  Elektrooniliste sideteenuste turustamiseks ja lisaväärtusteenuste osutamiseks võib üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja töödelda lõikes 1 osutatud andmeid selliste teenuste või turustamise jaoks vajalikul määral ja vajaliku aja jooksul, kui abonent või kasutaja, kelle kohta andmed käivad, on andnud oma eelneva nõusoleku. Kasutajatele ja abonentidele antakse võimalus oma liiklusandmete töötlemiseks antud nõusolek igal ajal tühistada.

▼B

4.  Teenuseosutaja peab abonendile või kasutajale teatama sellest, mis liiki liiklusandmeid töödeldakse ja kui kaua selline töötlemine kestab lõikes 2 nimetatud eesmärkidel ja kui kaua, enne nõusoleku saamist, lõikes 3 nimetatud eesmärkidel.

5.  Lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaselt võivad liiklusandmeid töödelda ainult üldkasutatavate sidevõrkude pakkuja ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja loal tegutsevad isikud, kes tegelevad arveldamise või andmeliikluse korraldamise, klientide küsimustele vastamise, pettuste avastamise, elektrooniliste sideteenuste turustamise või lisaväärtusteenuste osutamisega, ja selline töötlemine peab toimuma ainult kõnealusteks toiminguteks vajalikul määral.

6.  Lõikeid 1, 2, 3 ja 5 kohaldatakse, ilma et see piiraks pädevate asutuste võimalust saada kohaldatavate õigusaktide kohaselt liiklusandmeid vaidluste, eelkõige sidumist või arveldamist käsitlevate vaidluste lahendamiseks.

Artikkel 7

Detailiseeritud arved

1.  Abonentidel on õigus saada arveid, mis ei ole detailiseeritud.

2.  Liikmesriigid kohaldavad siseriiklikke õigusnorme, et viia omavahel vastavusse detailiseeritud arveid saavate abonentide õigused ja kõne valinud kasutajate ja kõnet vastuvõtvate abonentide õigus eraelu puutumatusele, näiteks tagades, et sellised kasutajad ja abonendid võivad kasutada alternatiivseid eraelu puutumatust toetavaid side- või makseviise.

Artikkel 8

Helistaja ja vastuvõtja liini numbrinäidu edastamine ja selle piiramine

1.  Kui pakutakse helistaja liini numbrinäidu edastamist, peab teenuseosutaja võimaldama kõnet valival kasutajal lihtsal viisil ja tasuta välistada helistaja liini numbrinäidu edastamine kõnepõhiselt. Kõnet valival abonendil peab olema selline võimalus liinipõhiselt.

2.  Kui pakutakse helistaja liini numbrinäidu edastamist, peab teenuseosutaja pakkuma kõnet vastuvõtvale abonendile võimaluse lihtsal viisil ja kõnealuse funktsiooni mõistliku kasutamise puhul tasuta välistada helistaja liini numbrinäidu edastamine.

3.  Kui pakutakse helistaja liini numbrinäidu edastamist ja kui helistaja liini numbrinäit edastatakse enne kõne ühendamist, peab teenuseosutaja pakkuma kõnet vastuvõtvale abonendile võimaluse lihtsal viisil keelduda sissetulevast kõnest, kui kõne valinud kasutaja või abonent on välistanud helistaja liini numbrinäidu edastamise.

4.  Kui pakutakse vastuvõtja liini numbrinäidu edastamist, peab teenuseosutaja pakkuma kõnet vastuvõtvale abonendile võimaluse lihtsal viisil ja tasuta keelduda ühendatud liini numbrinäidu edastamisest kõne valinud kasutajale.

5.  Lõiget 1 kohaldatakse ka ühendusest pärit kõnede puhul, mis on valitud kolmandatesse riikidesse. Lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse ka kolmandatest riikidest valitud sissetulevate kõnede puhul.

6.  Liikmesriigid tagavad, et kui pakutakse helistaja ja/või vastuvõtja liini numbrinäidu edastamist, teatavad üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajad sellest ja lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud võimalustest üldsusele.

Artikkel 9

Asukohaandmed (v.a liiklusandmed)

1.  Kui üldkasutatavate sidevõrkude või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kasutajate või abonentidega seotud asukohaandmeid (v.a liiklusandmed) võib töödelda, töödeldakse neid andmeid ainult pärast nende anonüümseks muutmist või kasutajate või abonentide nõusolekul ning lisaväärtusteenuse osutamiseks vajalikul määral ja selleks vajaliku aja jooksul. Teenuseosutaja peab enne kasutajate või abonentide nõusoleku saamist teatama neile töödeldavate asukohaandmete (v.a liiklusandmed) liigi, töötlemise eesmärgi, kui kaua see kestab ja kas andmed edastatakse lisaväärtusteenuste osutamiseks kolmandatele isikutele. Kasutajatele ja abonentidele antakse võimalus võtta tagasi oma asukohaandmete (v.a liiklusandmed) töötlemiseks antud nõusolek mis tahes ajal.

2.  Kui asukohaandmete (v.a liiklusandmed) töötlemiseks on saadud kasutajate või abonentide nõusolek, peab kasutajal või abonendil olema jätkuvalt võimalus lihtsal viisil ja tasuta keelduda ajutiselt selliste andmete töötlemisest iga võrguga loodud ühenduse või iga sideedastuse puhul.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaselt asukohaandmeid (v.a liiklusandmed) töödelda võivad ainult isikud, kes tegutsevad üldkasutatava sidevõrgu pakkuja või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja või lisaväärtusteenust osutava kolmanda isiku loal, ning selline töötlemine peab toimuma ainult lisaväärtusteenuse osutamiseks vajalikul määral.

Artikkel 10

Erandid

Liikmesriigid tagavad, et on olemas läbipaistvad menetlused, mis reguleerivad seda, kuidas üldkasutatava sidevõrgu pakkuja ja/või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja võib ignoreerida:

Artikkel 11

Kõnede automaatne suunamine

Liikmesriigid tagavad, et kõik abonendid saavad tasuta ja lihtsal viisil peatada kõnede automaatse suunamise kolmandate isikute poolt kõnealuse abonendi lõppseadmesse.

Artikkel 12

Abonendikataloogid

1.  Liikmesriigid tagavad, et abonentidele teatatakse tasuta ja enne nende andmete kandmist kataloogi selle üldkasutatava või numbriinfoteenuse vahendusel kasutatava trükitud või elektroonilise abonendikataloogi otstarve, millesse nende isikuandmed võib kanda, ja kõik kataloogi elektroonilise versiooni otsingufunktsioonidele rajatud täiendavad kasutusvõimalused.

2.  Liikmesriigid tagavad, et abonentidele antakse võimalus otsustada, kas nad soovivad lasta oma isikuandmeid kanda üldkasutatavasse kataloogi, ja kui nad seda soovivad, siis millises ulatuses, kuivõrd sellised andmed on olulised kataloogi koostaja määratletud otstarbe seisukohast, ning selliseid andmeid kontrollida, parandada ja kustutada. Abonendi väljajätmine üldkasutatavast abonendikataloogist ning tema isikuandmete kontrollimine, parandamine ja kataloogist kustutamine on tasuta.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et kui üldkasutataval kataloogil on muu otstarve peale isikute kontaktandmete otsimise nende nime ja vajaduse korral üksikute muude tunnusandmete põhjal, tuleb selleks küsida abonendilt lisanõusolek.

4.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse füüsilistest isikutest abonentide suhtes. Samuti tagavad liikmesriigid ühenduse õiguse ja kohaldatavate siseriiklike õigusaktide raames, et nende abonentide õiguslikud huvid, kes ei ole füüsilised isikud, on üldkasutatavatesse kataloogidesse kandmise puhul piisavalt kaitstud.

▼M2

Artikkel 13

Pealesunnitud teave

1.  Inimsekkumist mittevajavate automatiseeritud kõnevalimis- ja sidesüsteemide (automaatvalimissüsteemid), fakside või elektronposti kasutamine otseturustuseks on lubatud ainult nende abonentide või kasutajate puhul, kes on selleks andnud eelneva nõusoleku.

2.  Kui füüsiline või juriidiline isik saab oma klientidelt nende elektronposti kontaktandmed seoses toote või teenuse müügiga vastavalt direktiivile 95/46/EÜ, võib sama füüsiline või juriidiline isik lõikest 1 olenemata kasutada neid elektroonilisi kontaktandmeid oma samasuguste toodete või teenuste otseturustamiseks tingimusel, et klientidele antakse kontaktandmete kogumise ajal ja iga sõnumi puhul eraldi selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata elektrooniliste kontaktandmete selline kasutamine, kui klient ei ole algusest peale sellist kasutamist keelanud.

3.  Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et lõigetes 1 ja 2 osutamata juhtudel on keelatud pealesunnitud teabe edastamine otseturustuse eesmärgil, kui asjaomane abonent või kasutaja ei ole andnud selleks nõusolekut või kui abonent või tarbija on teatanud, et ei soovi sellist teavet saada, ning valik kõnealuste võimaluste vahel tuleb kindlaks määrata siseriiklike õigusaktidega, arvestades, et mõlemad võimalused peavad olema abonendile või kasutajale tasuta.

4.  Igal juhul on keelatud saata elektronposti otseturustuse eesmärgil, kui varjatakse või jäetakse avalikustamata saatja isik, kelle nimel teave edastatakse, mis on vastuolus direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 6, või kui puudub kehtiv aadress, millele teabe saaja võiks saata taotluse sellise teabe saatmise lõpetamiseks, või ergutades saajaid külastama veebisaite, mis on vastuolus kõnealuse artikliga.

5.  Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse füüsilistest isikutest abonentide suhtes. Lisaks sellele tagavad liikmesriigid ühenduse õiguse ja kohaldatavate siseriiklike õigusaktide raames, et nende abonentide õiguslikud huvid, kes ei ole füüsilised isikud, on pealesunnitud teabe eest piisavalt kaitstud.

6.  Liikmesriigid tagavad, et kõik füüsilised ja juriidilised isikud, keda on negatiivselt mõjutanud käesoleva artikli alusel vastu võetud siseriiklike normide rikkumine ja kelle õigustatud huvi on seetõttu sellise rikkumise lõpetamine või keelustamine, sealhulgas elektrooniliste sideteenuste osutajad, kes kaitsevad oma õigustatud ärihuve, võivad sellise rikkumise korral algatada õiguskaitsemenetluse, ilma et see piiraks ühegi kehtestada võidava haldusliku kaitsevahendi, muu hulgas artikli 15a lõike 2 kohaldamist. Samuti võivad liikmesriigid kehtestada konkreetsed karistuseeskirjad, mida kohaldatakse elektrooniliste sideteenuste osutajate suhtes, kes oma hooletusega aitavad kaasa käesoleva artikli kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumisele.

▼B

Artikkel 14

Tehnilised omadused ja standardimine

1.  Käesoleva direktiivi sätete rakendamisel tagavad liikmesriigid vastavalt lõigetele 2 ja 3, et lõppseadmete ega muude elektrooniliste sideseadmete kohta ei kehtestata tehnilisi eriomadusi sisaldavaid kohustuslikke nõudeid, mis võiksid takistada seadmete turuleviimist ja nende vaba ringlust turul ja liikmesriikide vahel.

2.  Kui käesoleva direktiivi sätete rakendamine eeldab tehniliste eriomaduste kehtestamist elektrooniliste sidevõrkude kohta, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile menetluse kohaselt, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ, milles on sätestatud tehniliste standardite ja normide kohta käiva teabe ning infoühiskonna teenuste eeskirjade esitamise kord. ( 9 )

3.  Vajaduse korral võib vastu võtta meetmed tagamaks, et lõppseadmete konstrueerimine on kooskõlas kasutajate õigusega kaitsta oma isikuandmeid ja kontrollida nende kasutamist vastavalt direktiivile 1999/5/EÜ ja nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsusele 97/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas. ( 10 )

▼M2

Artikkel 14a

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 22 alusel loodud sidekomitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

▼B

Artikkel 15

Direktiivi 95/46/EÜ teatavate sätete rakendamine

1.  Liikmesriigid võivad võtta seadusandlikke meetmeid, millega piiratakse käesoleva direktiivi artiklites 5 ja 6, artikli 8 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 ning artiklis 9 sätestatud õiguste ja kohustuste ulatust, kui selline piiramine on vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne abinõu selleks, et kaitsta direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 lõikes 1 nimetatud riiklikku julgeolekut (s.t riigi julgeolekut), riigikaitset, avalikku korda, kriminaalkuritegude või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamist, uurimist, avastamist ja kohtus menetlemist. Selleks võivad liikmesriigid muu hulgas võtta seadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette andmete säilitamine piiratud aja jooksul käesolevas lõikes sätestatud põhjustel. Kõik käesolevas lõikes osutatud meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, kaasa arvatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud põhimõtetega.

▼M1

1a.  Lõiget 1 ei kohaldata andmete suhtes, mille säilitamist eraldi nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivis 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist, ( 11 ) selle direktiivi artikli 1 lõikes 1 viidatud eesmärkidel.

▼M2

1b.  Teenuseosutajad kehtestavad sisemise korra kasutajate isikuandmetele juurdepääsu taotlustele vastamiseks lõike 1 kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete alusel. Nad esitavad pädevale riigiasutusele viimase taotlusel teabe asjaomase korra, saabunud taotluste arvu, viidatud õigusliku selgituse ja oma vastuse kohta.

▼B

2.  Direktiivi 95/46/EÜ III peatüki „Õiguskaitsevahendid, vastutus ja sanktsioonid” sätteid kohaldatakse, võttes arvesse liikmesriikides käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigusakte ja käesolevast direktiivist tulenevaid üksikisikute õigusi.

3.  Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 kohaselt loodud isikuandmete töötlemisega seotud üksikisikute kaitse töörühm täidab nimetatud direktiivi artiklis 30 ettenähtud ülesandeid ka seoses käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate küsimustega, eelkõige põhiõiguste ja -vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmisega elektroonilise side sektoris.

▼M2

Artikkel 15a

Rakendamine ja jõustamine

1.  Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumise korral kohaldatavad karistused, sealhulgas vajaduse korral kriminaalkaristused, ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid võib määrata iga rikkumise aja eest, isegi kui rikkumine on hiljem lõpetatud. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 25. maiks 2011 ja annavad viivitamata teada nende sätete edaspidistest muudatustest.

2.  Ilma et see piiraks olemasolevate õiguskaitsevahendite kasutamist, tagavad liikmesriigid, et pädev riigiasutus ja vajaduse korral muud riigiasutused on volitatud nõudma lõikes 1 osutatud rikkumiste lõpetamist.

3.  Liikmesriigid tagavad, et pädeval riigiasutusel ja vajaduse korral muudel riigiasutustel on vajalikud uurimisvolitused ja vahendid, sealhulgas volitus saada asjakohast teavet, et jälgida käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätete täitmist ning neid jõustada.

4.  Riikide reguleerivad asutused võivad võtta vastu meetmeid, et tagada tõhus piiriülene koostöö käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide jõustamisel ning ühtlustada piiriüleseid andmevooge hõlmavate teenuste osutamise tingimused.

Riikide reguleerivad asutused esitavad komisjonile aegsasti enne mis tahes selliste meetmete vastuvõtmist meetmete võtmise põhjuste, kavandatavate meetmete ja kavandatava tegevuskava kokkuvõtte. Komisjon võib pärast kõnealuse teabega tutvumist ja konsulteerimist ENISAga ning direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 kohaselt loodud töörühmaga üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega esitada selle kohta märkusi või soovitusi, eelkõige tagamaks, et kavandatavad meetmed ei mõjuta kahjulikult siseturu toimimist. Meetmete osas otsuse langetamisel võtavad riikide reguleerivad asutused ülimalt arvesse komisjoni märkusi või soovitusi.

▼B

Artikkel 16

Üleminekukord

1.  Artiklit 12 ei kohaldata nende kataloogiväljaannete suhtes, mis on valmis või turule viidud trükitud kujul või off-line elektroonilisel kujul juba enne käesoleva direktiivi kohaste siseriiklike sätete jõustumist.

2.  Kui üldkasutatava paik- või mobiiltelefonivõrgu abonentide isikuandmed on kantud üldkasutatavasse abonendikataloogi kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ ja direktiivi 97/66/EÜ artikli 11 sätetega enne käesoleva direktiivi kohaste siseriiklike sätete jõustumist, võivad selliste abonentide isikuandmed jääda kõnealusesse üldkasutavasse kataloogi kas trükitud või elektroonilises versioonis, kaasa arvatud pöördotsingufunktsioonidega versioonides, kui abonendid ei teata teisiti pärast täieliku teabe saamist kataloogi otstarbe ja võimaluste kohta käesoleva direktiivi artikli 12 kohaselt.

Artikkel 17

Direktiivi ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 31. oktoobrit 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või neid norme ametlikult avaldades nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise vormi kehtestavad liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti ja kõnealuste õigusnormide hilisemad muudatused.

Artikkel 18

Läbivaatamine

Hiljemalt kolm aastat pärast artikli 17 lõikes 1 nimetatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja selle mõju kohta ettevõtjatele ja tarbijatele, eelkõige seoses pealesunnitud teavet käsitlevate sätetega, võttes arvesse rahvusvahelist keskkonda. Selleks võib komisjon nõuda liikmesriikidelt teavet, mis tuleb esitada asjatute viivitusteta. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku muuta käesolevat direktiivi, võttes arvesse nimetatud aruande tulemusi ja muudatusi kõnealuses sektoris, ning muid ettepanekuid, mida ta peab käesoleva direktiivi tulemuslikkuse seisukohast vajalikuks.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Alates artikli 17 lõikes 1 nimetatud kuupäevast tunnistatakse direktiiv 97/66/EÜ kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

( 1 ) EÜT C 365 E, 19.12.2000, lk 223.

( 2 ) EÜT C 123, 25.4.2001, lk 53.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 13. novembri 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 113 E, 14.5.2002, lk 39) ja Euroopa Parlamendi 30. mai 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 25. juuni 2002. aasta otsus.

( 4 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

( 5 ) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.

( 6 ) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

( 7 ) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

( 8 ) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

( 9 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

( 10 ) EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31. Otsust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

( 11 ) ELT L 105, 13.4.2006, lk 54.