English - European Union - Energy -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999,

11. detsember 2018,

milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

1. Ülevaade

1. PEATÜKK Üldsätted

2. PEATÜKK Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad

3. PEATÜKK Pikaajalised strateegiad

4. PEATÜKK Aruandlus

5. PEATÜKK Koondhindamine, mis hõlmab edusamme ja poliitilisi meetmeid liidu eesmärgi saavutamise tagamiseks – komisjonipoolne seire

6. PEATÜKK Kasvuhoonegaaside heidet ja nende neeldajates sidumist käsitlevad liidu ja riiklikud süsteemid

7. PEATÜKK Koostöö ja tugi

8. PEATÜKK Lõppsätted

I LISA

LÕIMITUD RIIKLIKE ENERGIA- JA KLIIMAKAVADE ÜLDINE RAAMISTIK

1. osa

Üldine raamistik

A JAGU. RIIKLIK KAVA

1. ÜLEVAADE JA KAVA VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESS

1.1. Kokkuvõte

Kava poliitiline, majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne kontekst.

ii)

Energialiidu viit mõõdet hõlmav strateegia.

iii)

Ülevaatlik tabel kava peamiste eesmärkide, poliitikasuundade ja meetmetega.

1.2. Ülevaade praegusest poliitilisest olukorrast

Liikmesriikide ja liidu energiasüsteem ja riikliku kava poliitiline kontekst.

ii)

Energialiidu viie mõõtmega seotud praegused energia- ja kliimapoliitikasuunad ja meetmed.

iii)

Peamised piiriülese tähtsusega küsimused.

iv)

Riikliku kliima- ja energiapoliitika rakendamise haldusstruktuur.

1.3. Liikmesriikide ja liidu üksustega konsulteerimine ja nende kaasatus ning selle tulemus

Liikmesriigi parlamendi kaasatus.

ii)

Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasatus.

iii)

Konsulteerimine sidusrühmadega, sh sotsiaalpartneritega, ning kodanikuühiskonna ja üldsuse kaasatus.

iv)

Konsulteerimine teiste liikmesriikidega.

Komisjoni hõlmav järkjärguline protsess.

1.4. Piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel

Elemendid, mis hõlmavad ühist või teiste liikmesriikidega kooskõlastatud kavandamist.

ii)

Selgitus, kuidas piirkondlikku koostööd on kavas arvesse võetud.

2. RIIKLIKUD EESMÄRGID

2.1. CO2-heite vähendamise mõõde

2.1.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ( 5 )

Artikli 4 punkti a alapunktis 1 sätestatud elemendid.

ii)

Kui see on kohaldatav, muud riiklikud eesmärgid, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja olemasolevate pikaajaliste strateegiatega. Kui see on asjakohane aitamaks täita liidu üldist kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet, muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid, kui need on olemas.

2.1.2. Taastuvenergia

Artikli 4 punkti a alapunktis 2 sätestatud elemendid.

ii)

Eeldatav trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises.

iii)

Eeldatavad trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning kavandatav ülesseatud koguvõimsus (jagatuna uueks ja ajakohastatud võimsuseks) tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides.

iv)

Eeldatavad trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju maakasutuse ja metsanduse valdkonna neeldajale.

Kui see on kohaldatav, muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised trajektoorid ja eesmärgid (nt taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes, linnade, taastuvenergiakogukondade ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate toodetav taastuvenergia, reovee töötlemisel settest saadud energia).

2.2. Energiatõhususe mõõde

Artikli 4 punktis b sätestatud elemendid.

ii)

Soovituslikud vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2040 ja 2050, riigisiseselt kehtestatud mõõdetavad arengunäitajad, eeldatava energiasäästu ja laiema kasu tõenduspõhine hinnang ja nende panus liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamisse, mis on esitatud riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja mitteeluhoonete renoveerimise pikaajalise strateegia tegevuskavades kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artikliga 2a.

iii)

Kui see on asjakohane, muud riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid, ning riiklikud eesmärgid sellistes valdkondades nagu energiatõhusus transpordisektoris ning seoses kütmise ja jahutamisega.

2.3. Energiajulgeoleku mõõde

Artikli 4 punktis c sätestatud elemendid.

ii)

Riiklikud eesmärgid, et suurendada energiaallikate mitmekesistamist ja kolmandatest riikidest pärit energiatarneid piirkondlike ja riiklike energiasüsteemide vastupanuvõime tõstmiseks.

iii)

Kui see on asjakohane, kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid, et suurendada piirkondlike ja riiklike energiasüsteemide vastupanuvõimet.

iv)

Riiklikud eesmärgid, mis on seotud riikliku energiasüsteemi paindlikkuse suurendamisega, eelkõige omamaiste energiaallikate kasutuselevõtu, tarbimiskaja ja energia salvestamise abil.

2.4. Energia siseturu mõõde

2.4.1. Elektrivõrkude omavaheline ühendatus

Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2030. aasta eesmärki, mis on vähemalt 15 %, koos strateegiaga, mis sisaldab 2021. aastast alates taset, mis on kindlaks määratud tihedas koostöös mõjutatud liikmesriikidega, võttes arvesse 2020. aasta eesmärki tagada võrkude 10 % omavaheline ühendatus ja järgmisi meetmete kiireloomulisuse näitajaid:

hindade erinevus hulgiturul, mis ületab soovitusliku künnise 2 €/MWh liikmesriikide, piirkondade või pakkumispiirkondade vahel;

võrkude ühenduste ülekande nimivõimsus on väiksem kui 30 % tippkoormusest;

võrkude ühenduste ülekande nimivõimsus on väiksem kui 30 % taastuvate energiaallikate ülesseatud tootmisvõimsusest.

Iga uue võrkude ühenduse puhul tuleb teha sotsiaalmajanduslik ja keskkonnaalane kulutõhususe analüüs ning ühenduse võib luua üksnes siis, kui potentsiaalne tulu ületab kulu.

2.4.2. Energia ülekande taristu

Elektrienergia ja gaasi ülekande taristu põhiprojektid ja vajaduse korral moderniseerimisprojektid, mis on vajalikud energialiidu strateegia viie mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks.

ii)

Kui see on kohaldatav, muud kavandatud peamised taristuprojektid kui ühishuviprojektid ( 6 ).

2.4.3. Turgude lõimimine

Energia siseturu muude aspektide, nt süsteemi paindlikkuse suurendamise (eelkõige seoses konkurentsipõhiste elektrihindade edendamisega vastavalt valdkondlikule õigusele), turgude lõimimise ja liitmisega (mille eesmärk on suurendada olemasolevate ühenduste kaubeldavat võimsust), arukate võrkude, koondamise, tarbimiskaja, salvestamise, hajatootmise, jaotamise, ümberjaotamise ja piiramise mehhanismide ning reaalajas edastatavate hinnasignaalidega seotud riiklikud eesmärgid, sh eesmärkide saavutamise ajakava.

ii)

Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid seoses taastuvenergia osalemise diskrimineerimise keelu, tarbimiskaja ja salvestamisega, sh koondamise kaudu kõigil energiaturgudel, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava.

iii)

Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid seoses tagamisega, et tarbijad osalevad energiasüsteemis ning saavad kasu omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sh arukatest arvestitest.

iv)

Riiklikud eesmärgid, millega tagada elektrisüsteemi piisavus, ja energiasüsteemi paindlikkus taastuvenergia tootmiseks, sh eesmärkide saavutamise ajakava.

Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid, millega tagatakse energiatarbijate kaitse ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamine.

2.4.4. Raskused energia eest tasumisel

Kui see on kohaldatav, energiaostuvõimetusega seotud riiklikud eesmärgid, sh nende saavutamise ajakava.

2.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde

Energialiiduga seotud avaliku ja – kui need on olemas – erasektori teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ning vajaduse korral eesmärkide saavutamise ajakava.

ii)

Puhta energia tehnoloogia edendamisega seotud riiklikud 2050. aasta eesmärgid, kui need on olemas, ning vajaduse korral riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised (2050), mis on seotud vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõtuga, sh suure energiakasutusega ja rohkesti CO2-heidet tekitavate tööstussektorite CO2-heite vähendamise ning vajaduse korral seonduva CO2 transpordi ja säilitamise taristu tehnoloogia.

iii)

Kui see on kohaldatav, konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid.

3. POLIITIKASUUNAD JA MEETMED

3.1. CO2-heite vähendamise mõõde

3.1.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

▼M2

Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse määruse (EL) 2018/842 kohane eesmärk, millele on osutatud käesoleva jao punktis 2.1.1, ning poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust (EL) 2018/841, ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ja sektoreid neeldajates sidumise suurendamiseks, pidades silmas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärki.

▼B

ii)

Piirkondlik koostöö selles valdkonnas, kui see on asjakohane.

iii)

Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldatavust, rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, kui see on asjakohane.

3.1.2. Taastuvenergia

Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse riiklik panus liidu tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks ning järgitakse artikli 4 punkti a alapunktis 2 osutatud trajektoore ja, kui need on asjakohased või kättesaadavad, elemente, mis on esitatud käesoleva lisa punktis 2.1.2, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed ( 7 ).

ii)

Kui see on asjakohane, piirkondliku koostöö erimeetmed ning soovi korral hinnanguline taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üleliigne kogus, mida saaks üle kanda teistele liikmesriikidele, et saavutada riiklik panus ja järgida trajektoore, nagu on esitatud käesoleva lisa punktis 2.1.2.

iii)

Asjakohasusest lähtuvalt erimeetmed, mis on seotud rahalise toetusega, sh liidu toetusega ja liidu vahendite kasutamisega taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja sellise energia kasutamise edendamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris.

iv)

Kui see on kohaldatav lisavad liikmesriigid direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 lõike 4 kohaselt taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse hindamise.

Erimeetmed ühe või mitme kontaktpunkti loomiseks, haldusmenetluste täiustamiseks, teabe ja koolituse pakkumiseks ning elektriostulepingute kasutuselevõtu lihtsustamiseks.

Kokkuvõte tugiraamistiku alla kuuluvatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mida liikmesriigid peavad kohaldama vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 21 lõikele 6 ja artikli 22 lõikele 5 eesmärgiga edendada ja hõlbustada omatootmise ja taastuvenergia kogukondade arengut.

vi)

Taastuvaid allikaid kasutavate kaugkütte- ja -jahutussüsteemide jaoks uue taristu ehitamise vajaduse hindamine.

vii)

Kui see on asjakohane, erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks, eelkõige uute biomassiressursside kasutuselevõtuks, võttes arvesse:

—

biomassiressursside, sh jätkusuutliku biomassi kättesaadavust: nii omamaine potentsiaal kui ka import kolmandatest riikidest;

—

biomassi muud kasutust teistes sektorites (põllumajandus ja metsapõhised sektorid) ning biomassi säästva tootmise ja kasutamise meetmeid.

3.1.3. Mõõtme muud elemendid

Kui see on asjakohane, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mõjutavad riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning hinnang sellele, kuidas nendega täiendatakse ja kuidas need mõjutavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.

ii)

Poliitikasuunad ja meetmed muude riiklike eesmärkide saavutamiseks, kui see on asjakohane.

iii)

Vähese heitega liikuvust (sh transpordi elektrifitseerimine) hõlmavad poliitikasuunad ja meetmed.

iv)

Energiatoetuste ja eelkõige fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks kavandatud riiklikud poliitikasuunad, ajakavad ja meetmed, kui see on asjakohane.

3.2. Energiatõhususe mõõde

Kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu riiklikuid soovituslikke energiatõhususpanuseid aastaks 2030 ja muid punktis 2.2 osutatud eesmärke, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), eriti seoses järgmisega.

Direktiivi 2012/27/EL artiklites 7a ja 7b ja artikli 20 lõikes 6 osutatud energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed poliitikameetmed, mis koostatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

ii)

Riigi nii avaliku kui ka erasektori elamu- ja mitteeluhoonete renoveerimist toetav pikaajaline renoveerimisstrateegia ( 8 ), sh kulutõhusat põhjalikku renoveerimist soodustavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused ning riigi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega segmentidele suunatud poliitikasuunad ja tegevused vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a.

iii)

Kirjeldus poliitikasuudadest ja meetmetest, mille eesmärk on energiateenuste edendamine avalikus sektoris, ning meetmetest, millega kõrvaldatakse energiatõhususlepingute ja muude energiatõhususteenuste mudelite kasutamist takistavad regulatiivsed ja mitteregulatiivsed tõkked ( 9 ).

iv)

Muud kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu riiklikuid soovituslikke energiatõhususpanuseid aastaks 2030 ja muid punktis 2.2 osutatud eesmärke (nt meetmed avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli ning energiatõhusate riigihangete edendamiseks, meetmed energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide edendamiseks ( 10 ), tarbijatele suunatud teabe- ja koolitusmeetmed ( 11 ) ning muud meetmed energiatõhususe edendamiseks ( 12 )).

Kui see on asjakohane, siis nende poliitikasuundade ja meetmete kirjeldus, millega edendatakse kohalike energiakogukondade rolli punktides i, ii, iii ja iv nimetatud poliitikasuundade ja meetmete elluviimisele kaasaaitamises.

vi)

Gaasi- ja elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamise meetmete väljatöötamise meetmete kirjeldus ( 13 ).

vii)

Piirkondlik koostöö selles valdkonnas, kui see on asjakohane.

viii)

Rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil.

3.3. Energiajulgeoleku mõõde ( 14 )

Punktis 2.3 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed ( 15 ).

ii)

Piirkondlik koostöö selles valdkonnas.

iii)

Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine.

3.4. Energia siseturu mõõde ( 16 )

3.4.1. Elektritaristu

Poliitikasuunad ja meetmed, et saavutada artikli 4 punktis d sätestatud elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase.

ii)

Piirkondlik koostöö selles valdkonnas ( 17 ).

iii)

Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine.

3.4.2. Energia ülekande taristu

Punktis 2.4.2 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed, sh erimeetmed ühishuviprojektide ja muude peamiste taristuprojektide elluviimiseks, kui see on asjakohane.

ii)

Piirkondlik koostöö selles valdkonnas ( 18 ).

iii)

Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine.

3.4.3. Turgude lõimimine

Punktis 2.4.3 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed.

ii)

Meetmed, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust taastuvenergia tootmiseks, näiteks arukad võrgud, koondatavus, tarbimiskaja, salvestamine, hajatootmine, jaotamise, ümberjaotamise ja piiramise mehhanismid ning reaalajas edastatavad hinnasignaalid, sh päevasiseste turgude liitmise ja piiriüleste tasakaalustamisturgude kasutuselevõtt.

iii)

Kui see on asjakohane, meetmed, millega tagatakse taastuvenergia mittediskrimineeriv osalus, tarbimiskaja ja salvestamine, sh koondamise abil, kõigil energiaturgudel.

iv)

Poliitikasuunad ja meetmed tarbijate (eriti haavatavate või, kui see on asjakohane, energiaostuvõimetute tarbijate) kaitsmiseks ning energia jaeturu konkurentsivõime suurendamiseks.

Tarbimiskaja võimaldamise ja arendamise meetmete kirjeldus, sealhulgas meetmed, mille puhul kasutatakse tariife dünaamilise hinnakujunduse toetamiseks ( 19 ).

3.4.4. Energiaostuvõimetus

Kui see on asjakohane, poliitikasuunad ja meetmed punktis 2.4.4 esitatud eesmärkide saavutamiseks.

3.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde

Punktis 2.5 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed.

ii)

Kui see on asjakohane, koostöö teiste liikmesriikidega selles valdkonnas, sh vajaduse korral teave selle kohta, kuidas SET-kava eesmärke ja poliitikasuundi kajastatakse riiklikus kontekstis.

iii)

Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine.

B JAGU. ANALÜÜTILINE ALUS ( 20 )

4. PRAEGUNE OLUKORD NING OLEMASOLEVAID POLIITIKASUUNDI JA MEETMEID HÕLMAVAD PROGNOOSID ( 21 ) ( 22 )

4.1. Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heite arengut mõjutavate peamiste välistegurite prognoositav areng

Makromajanduslikud prognoosid (SKP ja rahvastiku kasv).

ii)

Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heidet eeldatavasti mõjutavad valdkondlikud muutused.

iii)

Globaalsed energiasuundumused, fossiilkütuste rahvusvaheline hind, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind.

iv)

Tehnoloogiakulude areng.

4.2. CO2-heite vähendamise mõõde

4.2.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

Kasvuhoonegaaside praeguse heite suundumused ja neeldajad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga ja suundumused jõupingutuste jagamise valdkonnas ja maakasutuse ja metsanduse sektorites ning eri energiasektorites.

ii)

Olemasolevate riiklike ja liidu poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad prognoosid valdkondlike arengusuundade kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta).

4.2.2. Taastuvenergia

Taastuvenergia praegune osakaal summaarses lõppenergia tarbimises ja eri sektorites (kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) ning tehnoloogiate lõikes igas kõnealuses sektoris.

ii)

Olemasolevate poliitikasuundade alusel koostatavad soovituslikud arenguprognoosid 2030. aasta kohta (pidades silmas väljavaadet 2040. aastani).

4.3. Energiatõhususe mõõde

Primaar- ja lõppenergia praegune tarbimine majanduses ja sektorite (sh tööstus-, eluaseme-, teenuste ja transpordisektor) kaupa.

ii)

Tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kasutamise praegune potentsiaal ( 23 ).

iii)

Primaar- ja lõppenergia tarbimist igas sektoris kuni vähemalt 2040. aastani (sh 2030. aastal) hõlmavad prognoosid, võttes arvesse olemasolevaid energiatõhususe poliitikasuundi, meetmed ja kavasid, millele on osutatud punkti 1.2. alapunktis ii ( 24 ).

iv)

Riiklike arvutuste kohane energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalne tase vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 5.

4.4. Energiajulgeoleku mõõde

Praegune energiaallikate jaotus, omamaised energiaallikad, sõltumine imporditavast energiast, sh asjakohased riskid.

ii)

Olemasolevate poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta).

4.5. Energia siseturu mõõde

4.5.1. Elektrivõrkude omavaheline ühendatus

Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase ja peamised ühendused ( 25 ).

ii)

Ühenduste laiendamise vajaduste prognoosid (sh 2030. aasta kohta) ( 26 ).

4.5.2. Energia ülekande taristu

Olemasoleva elektri ja gaasi ülekande taristu põhitunnused ( 27 ).

ii)

Ühenduste laiendamise vajaduse prognoosid kuni vähemalt 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta) ( 28 ).

4.5.3. Elektri- ja gaasiturud, energiahinnad

Elektri- ja gaasiturgude praegune olukord, sh energiahinnad.

ii)

Olemasolevate poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta).

4.6. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde

Vähese CO2-heitega tehnoloogia sektori praegune olukord ja, niivõrd kui see on võimalik, positsioon maailmaturul (seda tuleks analüüsida liidu või ülemaailmsel tasandil).

ii)

Avaliku ja, kui need on kättesaadavad, erasektori teadustöö ja innovatsiooniga seotud praegused kulud seoses vähese CO2-heitega tehnoloogiaga ning praegune patentide ja teadlaste arv.

iii)

Kolm peamist hinnakomponenti (energia, võrk, maksud) moodustavate praeguste hinnaelementide osadeks jaotamine.

iv)

Energiatoetuste, sh fossiilkütuste toetuse kirjeldus.

5. KAVANDATAVATE POLIITIKASUUNDADE JA MEETMETE MÕJU HINDAMINE ( 29 )

5.1. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete mõju energiasüsteemile ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende neeldajatele, sh võrdlus olemasolevaid poliitikasuundi ja meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4).

Energiasüsteemi, kasvuhoonegaaside ja neeldajate prognoosid ja kui see on asjakohane, direktiivi (EL) 2016/2284 kohased õhusaasteainete heite arengu prognoosid lähtuvalt kavandatavatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mis hõlmavad kuni vähemalt kümmet aastat pärast kavaga hõlmatud ajavahemikku (sh kavaga hõlmatud ajavahemiku viimase aasta kohta), sh asjakohased liidu poliitikasuunad ja meetmed.

ii)

Hinnang, milles käsitletakse poliitikasuundade koostoimet (olemasolevate ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete vahel ühe poliitikamõõtme piires ning olemasolevate ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete vahel eri mõõtmete piires) kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, eelkõige selleks, et luua kindel arusaam energiatõhususe/energiasäästu poliitika mõjust energiasüsteemi suurusele ning vähendada energiavarustusse tehtavate investeeringute ebaõnnestumise ohtu.

iii)

Hinnang, milles käsitletakse olemasolevate ja kavandatud poliitikasuundade ja meetmete koostoimet ning nende koostoimet liidu kliima- ja energiapoliitika meetmetega.

5.2. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete makromajanduslik mõju ja niivõrd, kui see on võimalik, mõju tervisele, keskkonnale, tööhõivele ja haridusele, oskustele ning sotsiaalmõju, sh õiglase ülemineku aspektid (kulude ja tulude ning kulutõhususe seisukohast) kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, sh võrdlus olemasolevaid poliitikasuundi ja meetmeid hõlmavate prognoosidega.

5.3. Investeerimisvajaduste ülevaade

Olemasolevad investeeringuvood ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmetega seotud tulevaste investeeringute prognoosid.

ii)

Sektori või turu riskitegurid või takistused riiklikus või piirkondlikus kontekstis.

iii)

Täiendava avaliku sektori rahalise toe või avalike vahendite analüüs, et täita punktis ii määratletud lüngad.

5.4. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete mõju teistele liikmesriikidele ja piirkondlikule koostööle kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, sh võrdlus olemasolevaid poliitikasuundi ja meetmeid hõlmavate prognoosidega.

Mõju naaberliikmesriikide ja teiste piirkonna liikmesriikide energiasüsteemile võimalikult suures ulatuses.

ii)

Mõju energiahindadele, kommunaalteenustele ja energiaturgude lõimimisele.

iii)

Kui see on asjakohane, mõju piirkondlikule koostööle.

▼M2

5.5. Kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete panus määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamises

▼B

2. osa

Riikliku kava B jaos esitatavate näitajate ja muutujate üksikasjalik loetelu ( 30 ) ( 31 ) ( 32 ) ( 33 )

Järgmised näitajad, muutujad ning energiabilansid ja -näitajad tuleb esitada riikliku kava B jaos „Analüütiline alus“, kui neid kasutatakse:

1. Üldised näitajad ja muutujad

Rahvaarv [miljonites].

SKP [miljonites eurodes].

Valdkondlik kogulisandväärtus (sh peamised tööstussektorid, ehitus-, teenuste ja põllumajandussektor) [miljonites eurodes].

Leibkondade arv [tuhandetes].

Leibkonna suurus [elanikud/leibkonnad].

Leibkondade kasutada olev sissetulek [eurodes].

Reisijakilomeetrite arv: kõik transpordiviisid, st jagatuna maantee- (autod ja bussid võimaluse korral eraldi), raudtee-, õhu- ja siseveetranspordi kaupa (kui see on asjakohane) [miljonites reisijakilomeetrites].

Kaubaveo tonnkilomeetrite arv: kõik transpordiviisid, v.a rahvusvaheline merevedu, st jagatuna maantee-, raudtee-, õhu- ja siseveetranspordi kaupa (siseveeteed ja riigisisene merevedu) [miljonites tonnkilomeetrites].

Rahvusvahelised nafta, gaasi ja söe impordi hinnad [EUR/GJ või euro/toe], mis tuginevad komisjoni soovitustele.

10)

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohane CO2-hind [euro/LHÜ], mis tugineb komisjoni soovitustele.

11)

Hinnanguline euro ja USA dollari vahetuskurss (kui see on asjakohane) [euro/vääring ja USD/vääring].

12)

Kütte kraadpäevade arv (Heating Degree Days, HDD).

13)

Jahutuse kraadpäevade arv (Cooling Degree Days, CDD).

14)

Peamiste asjakohaste tehnoloogialahenduste modelleerimiseks kasutatavad eeldatavad tehnoloogiakulud.

2. Energiabilansid ja -näitajad

2.1. Energiavarustus

Omamaine toodang kütuseliikide kaupa (kõik energiatooted, mida toodetakse suurtes kogustes) [ktoe].

Netoimport kütuseliikide kaupa (sh elekter ja jaotatuna ELi-siseseks ja ELi-väliseks netoimpordiks) [ktoe].

Sõltuvus kolmandatest riikidest pärinevast impordist [%].

Peamised impordiallikad (riigid) peamiste energiakandjate (sh gaas ja elekter) puhul.

Sisemaine kogutarbimine kütuseliigi allikate kaupa (sh tahked kütused, kõik energiatooted: süsi, toornafta ja naftasaadused, maagaas, tuumaenergia, elekter, soojusenergia, taastuvad energiaallikad, jäätmed) [ktoe].

2.2. Elekter ja soojus

Elektritoodangu kogumaht [GWh].

Elektritoodangu kogumaht kütuste kaupa (kõik energiatooted) [GWh].

Soojuse ja energia koostootmise osakaal elektri ja soojuse kogutootmises [%].

Elektritootmise võimsus allikate kaupa, sh kasutuselt kõrvaldamine ja uued investeeringud [MW].

Soojuselektrijaamade soojustoodang.

Elektri ja soojuse koostootmisjaamade soojustoodang, sealhulgas tööstuslik heitsoojus.

Piiriülene gaasi ja elektri ülekande võimsus [elektri puhul on määratlus kooskõlas käimasolevate aruteludega, võttes aluseks eesmärgi saavutada 15 % ühendatus] ja selle prognoositav kasutusmäär.

2.3. Muundamissektor

Soojuselektrijaamas kasutatav sisendkütus (sh tahke kütus, nafta, gaas) [ktoe].

Muudes muundamisprotsessides kasutatav sisendkütus [ktoe].

2.4. Energiatarbimine

Primaar- ja lõppenergia tarbimine [ktoe].

Lõppenergia tarbimine sektorite (sh tööstus-, eluaseme-, teenindus-, põllumajandus ja transpordisektor (sh jagatuna võimaluse korral reisijate- ja kaubaveoks)) kaupa [ktoe].

Lõppenergia tarbimine kütuste kaupa (kõik energiatooted) [ktoe].

Lõpptarbimine mitteenergeetiliseks otstarbeks [ktoe].

Primaarenergia mahukus kogu majanduses (primaarenergia tarbimine SKP kohta [toe/euro].

Lõppenergia mahukus sektorite (sh tööstus-, eluaseme-, teenindus- ja transpordisektor (sh jagatuna võimaluse korral reisijate- ja kaubaveoks)) kaupa.

2.5. Hind

Elektrihind kasutussektori liikide (eluaseme-, tööstus-, teenindussektor) kaupa.

Riiklik kütuse jaehind (sh maksud, allikate ja sektorite kaupa) [euro/ktoe].

2.6. Investeeringud

Investeeringukulud energia muundamise, tarne-, ülekande- ja jaotussektorites.

2.7. Taastuvenergia

Taastuvatest energiaallikatest toodetud lõppenergia summaarne tarbimine ja taastuvenergia osakaal summaarses lõppenergia tarbimises ning sektorite (elekter, kütmine ja jahutamine, transport) ja tehnoloogialiikide kaupa.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter ja soojus hoonetes. See hõlmab, kui need on kättesaadavad, liigitatud andmeid solaar-fotoelektriliste süsteemide, solaar-soojussüsteemide, biomassi, soojuspumpade, maasoojussüsteemide ja muude mittetsentraalsete taastuvenergiasüsteemide toodetud, tarbitud ja võrku edastatud energia kohta.

Kui see on asjakohane, muud riiklikud trajektoorid, sh pikaajalised või sektoripõhised trajektoorid (toidupõhiste ja täiustatud biokütuste osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes ning taastuvenergia, mille on tootnud linnad ja taastuvenergiakogukonnad.

3. Kasvuhoonegaaside heite ja sidumisega seotud näitajad

Kasvuhoonegaaside heide poliitikavaldkondade (ELi heitkogustega kauplemise süsteem, jõupingutuste jagamine ning maakasutus ja metsandus) kaupa.

Kasvuhoonegaaside heide IPCC sektorite ja gaaside kaupa (vajaduse korral jaotatuna sellise sektori heiteks, mida hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteem, ja sellise sektori heiteks, mida hõlmab jõupingutuste jagamist käsitlev otsus) [CO2-ekvivalenttonnides].

Kogu majanduse CO2-mahukus [CO2-ekvivalenttonnid/SKP].

CO2-heitega seotud näitajad:

omamaise elektri- ja soojustootmise kasvuhoonegaaside heitemahukus [CO2-ekvivalenttonnid/MWh];

kasvuhoonegaaside heitemahukus lõppenergia tarbimise puhul sektorite kaupa [CO2-ekvivalenttonnid/toe].

Muud kui CO2-heitega seotud näitajad:

põllumajandusloomad: piimakari [1 000 looma], muu kui piimakari [1 000 looma], lambad [1 000 looma], sead [1 000 looma], kodulinnud [1 000 lindu];

sünteetiliste väetiste kasutamisest tulenev lämmastik [kt lämmastikku];

sõnniku kasutamisest tulenev lämmastik [kt lämmastikku];

lämmastikku siduvatest põllukultuuridest tulenev lämmastik [kt lämmastikku];

põllukultuuride jääkides sisalduv lämmastik, mis on mulda tagasi viidud [kt lämmastikku];

turvasmulla harimise ala [hektarites];

tahkete olmejäätmete tekitamine;

prügilasse ladestatavad tahked olmejäätmed;

taaskasutatud CH4 osakaal kogu prügilates toodetud CH4-st [%].

II LISA

RIIKLIKUD PANUSED SEOSES TAASTUVATEST ENERGIAALLIKATEST TOODETUD ENERGIA OSAKAALUGA SUMMAARSES LÕPPENERGIA TARBIMISES AASTAL 2030

1. Järgmine soovituslik valem esitab artikli 5 lõike 1 punkti e alapunktides i–v loetletud objektiivsed kriteeriumid, millest igaüks on väljendatud protsendipunktides:

liikmesriigi 2020. aasta riiklik siduv eesmärk, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 I lisas esitatud tabeli kolmandas veerus;

kindlasummaline makse (CFlat);

SKP-l elaniku kohta põhinev makse (CGDP);

potentsiaalil põhinev makse (CPotential);

liikmesriigi ühendatuse taset kajastav makse (CInterco).

2. CFlat on kõikide liikmesriikide puhul sama. Kõikide liikmesriikide CFlat kokku annab 30 % erinevusest liidu 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.

3. CGDP määratakse liikmesriikidele vastavalt Eurostati poolt riigi elaniku kohta esitatava SKP indeksi suhtele liidu keskmisesse näitajasse ajavahemikul 2013–2017, väljendatuna ostujõu standardis; seejuures on iga liikmesriigi indeksi ülemmäär 150 % liidu keskmisest. Kõikide liikmesriikide CGDP kokku annab 30 % erinevusest liidu 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.

4. CPotential jaotatakse liikmesriikide vahel lähtuvalt erinevusest ühelt poolt liikmesriigi taastuvenergia osakaalu 2030. aastal, nagu see on esitatud PRIMES stsenaariumis, ja teiselt poolt riiklike siduvate eesmärkide vahel aastaks 2020. Kõikide liikmesriikide CPotential kokku annab 30 % erinevusest liidu 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.

5. CInterco määratakse liikmesriikidele vastavalt riigi elektriühenduste osakaalu indeksi suhtele liidu keskmisesse näitajasse aastal 2017, mõõdetuna netoedastamisvõimsuse ja kogu installeeritud tootmisvõimsuse suhtarvuna; seejuures on iga liikmesriigi elektriühenduste osakaalu indeksi ülemmäär 150 % liidu keskmisest. Kõikide liikmesriikide CInterco kokku annab 10 % erinevusest liidu 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.

III LISA

TEATAMINE LIIKMESRIIGI MEETMETEST JA MEETODITEST, MILLEGA RAKENDATAKSE DIREKTIIVI 2012/27/EL ARTIKLIT 7

Direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile üksikasjaliku metoodika kõnealuse direktiivi artiklites 7a ja 7b ning artikli 20 lõikes 6 osutatud energiatõhususkohustuste süsteemide käitamiseks ja alternatiivsete poliitikameetmete kasutamiseks.

1. Arvutus, mis näitab, millises ulatuses täidetakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 energiasäästunõuet, näidates, kuidas võetakse arvesse järgmisi elemente:

lõpliku aastase energiatarbimise keskmine kõige viimase kolmeaastase ajavahemikujooksul enne 1. jaanuari 2019 [ktoe];

kogu saavutatav kumulatiivne lõpptarbimise energiasääst [ktoe], vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 1 punktile b;

lõppenergia tarbimise arvutamisel kasutatud andmed ja nende andmete allikad, sh alternatiivsete statistiliste allikate kasutamise põhjendus ning sellest kasutamisest tulenev mis tahes erinevus (kui kasutatakse muid kui Eurostati allikaid);

2. Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõikes 2 osutatud mis tahes võimalust, esitavad ka oma arvutuse kogu ajavahemiku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 jooksul täidetava energiasäästunõude ulatuse kohta, näidates, kuidas on arvesse võetud ka järgmisi elemente:

enda aastase säästu määr;

enda arvutamise lähtestsenaarium ja transpordis täielikult või osaliselt kasutatav energia, mida ei ole arvutuses arvesse võetud [ktoe];

ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 arvutatud kumulatiivne energiasääst (enne direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punktides b–g osutatud valikute kohaldamist) [ktoe];

direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõigetes 2 ja 3 ja lõike 4 punktides b–g osutatud valikute kohaldamine:

direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstuslike tegevusalade puhul lõppenergia tarbimine [ktoe], mis on kooskõlas direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punktiga b arvutustest välja jäetud;

ii)

direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punkti c kohane energiasääst [ktoe], mis on saavutatud energia muundamise, jaotuse ja ülekande sektorites, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;

iii)

direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punkti d kohane energiasääst [ktoe], mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud alates 31. detsembrist 2008 ja mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ja pärast seda;

iv)

direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punkti e kohane energiasääst [ktoe], mis tuleneb poliitilistest meetmetest, kui on võimalik tõendada, et kõnealuste poliitikameetmete tulemuseks on ajavahemikul 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2020 ellu viidud individuaalsed meetmed, millega saavutatakse energiasääst pärast 31. detsembrit 2020;

vastaval direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punktile f energia [ktoe], mis on toodetud hoonete välispinnal ja hoonete sees oma tarbeks poliitikameetmete tulemusel, millega edendatakse uute taastuvenergialahenduste paigaldamist;

vi)

energiasääst [ktoe], mis ületab ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 nõutavat energiasäästu, mida liikmesriigid võivad direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punkti g kohaselt võtta arvesse kohustuste täitmisel ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030;

kogu kumulatiivne energiasääst (pärast direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punktides b–g osutatud võimaluste rakendamist).

3. Poliitikameetmed direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 1 kohase energiasäästunõude saavutamiseks

3.1. Direktiivi 2012/27/EL artiklis 7a osutatud energiatõhususkohustuste süsteemid:

energiatõhususkohustuste süsteemi kirjeldus;

eeldatav kumulatiivne ja aastane sääst ning kohustusperioodi(de) kestus;

kohustatud isikud ja nende vastutus;

sihtsektorid;

meetmega ette nähtud toetuskõlblikud meetmed;

teave direktiivi 2012/27/EL järgmiste sätete kohaldamise kohta:

kui see on asjakohane, erimeetmed, energia eest tasumise raskustega kodumajapidamistes saavutatava säästu osakaal kooskõlas artikli 7 lõikega 11;

ii)

energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku poolt saavutatud energiasääst kooskõlas artikli 7a lõike 6 punktiga a;

iii)

ülekandmine ja mahaarvamine kooskõlas artikli 7a lõike 6 punktiga b;

kui see on asjakohane, teave energiasäästuga kauplemise kohta.

3.2. Direktiivi 2012/27/EL artiklis 7b ja artikli 20 lõikes 6 osutatud alternatiivsed meetmed (v.a maksustamine):

poliitikameetme liik;

poliitikameetme lühikirjeldus, sh iga teatatud poliitikameetme ülesehitus;

iga meetme kogu eeldatav kumulatiivne ja aastane sääst ja/või vaheperioodide energiasääst;

avaliku sektori rakendusasutused, osalevad või volitatud isikud ning nende vastutus poliitikameetme(te) rakendamisel;

sihtsektorid;

meetmega ette nähtud toetuskõlblikud meetmed;

kui see on asjakohane, energia eest tasumise raskustele keskenduvad konkreetsed poliitikameetmed või üksikmeetmed.

3.3. Teave maksustamismeetmete kohta:

maksustamismeetme lühikirjeldus;

maksustamismeetme kestus;

avaliku sektori rakendusasutus;

meetme eeldatav kumulatiivne ja aastane sääst;

sihtsektorid ja maksumaksjate segment;

arvutusmeetod, sealhulgas, milliseid hinnaelastsusi kasutatakse ning kuidas need on kujundatud, vastavalt direktiivi 2012/27/EL V lisa punktile 4.

4. Arvutusmeetod direktiivi 2012/27/EL artiklite 7a ja 7b ning artikli 20 lõike 6 kohaselt teatatud meetmete puhul (v.a maksustamismeetmed):

kasutatud mõõtmismeetodid, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL V lisa punktis 1;

energiasäästu väljendamise meetod (primaar- või lõppenergia sääst);

meetmete eluiga, määr, millele vastavalt sääst aja jooksul kahaneb ja säästu eluea arvesse võtmiseks kasutatav lähenemisviis;

arvutusmeetodi lühikirjeldus, sh kuidas tagatakse säästu täiendavus ja olulisus ning milliseid meetodeid ja võrdlusaluseid eeldatava ja suhtelise säästu määramiseks kasutatakse;

teave selle kohta, kuidas käsitletakse meetmete ja üksikmeetmete võimalikku kattuvust, et hoida ära energiasäästu kahekordselt arvutamist;

kliimaerinevused ja kasutatud lähenemisviis, kui need on asjakohased.

5. Seire ja kontroll:

seire- ja kontrollisüsteemi ning kontrollimenetluse lühikirjeldus;

avaliku sektori rakendusasutus ning selle peamised seire- ja kontrollisüsteemiga seotud vastutusalad seoses energiatõhususkohustuste süsteemiga või alternatiivsete meetmetega;

seire ja kontrolli sõltumatus kohustatud, osalevatest või volitatud isikutest;

energiatõhususe suurendamise meetmete statistiliselt oluline osakaal ning esindusliku valimi kindlaks määramisel kasutatud osakaal ja kriteeriumid;

kohustatud isikute aruandluskohustused (iga kohustatud isiku või isikute allkategooria sääst ja kogu süsteemi kohane sääst);

energiatõhususkohustuste süsteemi ja alternatiivsete meetmete raames (igal aastal) saavutatud energiasäästu avaldamine;

teave liikmesriikide õiguses sisalduvate karistuste kohta, mida kohaldatakse eeskirjade mittetäitmise korral;

teave poliitiliste meetmete kohta, mis on ette nähtud juhuks, kui edusammud ei ole rahuldavad.

IV LISA

PIKAAJALISTE STRATEEGIATE ÜLDINE RAAMISTIK

1. ÜLEVAADE JA STRATEEGIATE VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESS

1.1.

Kokkuvõte

1.2.	Õiguslik ja poliitiline kontekst

1.3.	Avalik konsultatsioon

2. SISUKORD

2.1. ÜLDKOGUS, MILLE VÕRRA ON KASVUHOONEGAASIDE HEIDET VÄHENDATUD JA NENDE NEELDAJATES SIDUMIST SUURENDATUD

2.1.1.

2050. aastani kavandatud heite vähendamine ja sidumise suurendamine

2.1.2.

Riiklikud eesmärgid aastani 2030 ja pärast seda, kui need on olemas, ning soovituslikud vahe-eesmärgid aastateks 2040 ja 2050

2.1.3.

Kohanemispoliitika ja -meetmed

2.2. TAASTUVENERGIA

2.2.1

Niivõrd, kui see on võimalik, eeldatav tõenäoline taastuvenergia osakaal lõppenergia tarbimises aastaks 2050

2.3. ENERGIATÕHUSUS

2.3.1.

Niivõrd, kui see on võimalik, eeldatav tõenäoline energiatarbimine aastaks 2050

2.4. SEKTORISPETSIIFILINE SEONDUV SISU

2.4.1. Energiasüsteem

2.4.1.1.

Kavandatud või tõenäoline tuleviku heitkoguste trajektoor või ulatus

2.4.1.2.

Energiatõhususe, nõudluse paindlikkuse ja energiatarbimise peamiste tegurite üldine kirjeldus ja nende areng alates 2021. aastast ja pärast seda

2.4.2. Tööstus

2.4.2.1.

Eeldatav heite vähendamine sektorite ja energianõudluse kaupa

2.4.2.2.

Üldine ülevaade I lisa 1. osa A jao punktis 2.1 kirjeldatud CO2-heite vähendamise poliitikast, olemasolevatest kavadest ja meetmetest

2.4.3. Transport

2.4.3.1.

Eeldatavad heitkogused ja energiaallikad transpordiliikide kaupa (nt sõiduautod ja kaubikud, maanteetransport raskeveokitega, laevandus, lennundus, raudteetransport)

2.4.3.2.

CO2-heite vähendamise valikud

2.4.4. Põllumajandus ja maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (maakasutus ja metsandus)

2.4.4.1.

Niivõrd, kui see on võimalik, eeldatavad heitkogused allikate ja kasvuhoonegaaside kaupa

2.4.4.2.

Kavandatavad heitkoguste vähendamise võimalused

2.4.4.3.

Seosed põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikaga

3. RAHASTAMINE

3.1.	Vajalike investeeringute prognoos

3.2.	Sellekohased teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse poliitikasuunad ja meetmed

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKE ASPEKTIDE MÕJU HINDAMINE

5. LISAD (VAJADUSE KORRAL)

5.1.	Modelleerimise (sh prognooside) ja/või analüüsi, näitajate jne üksikasjad

V LISA

KASVUHOONEGAASIDE INVENTUURI TEAVE

1. osa

Artikli 26 lõikes 3 osutatud aruannetes esitatav teave:

käesoleva lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkeline heide ning määruse (EL) 2018/842 artikli 2 lõikes 1 osutatud kasvuhoonegaaside inimtekkeline heide aasta X-2 kohta;

andmed süsinikmonooksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja lenduvate orgaaniliste ühendite inimtekkelise heite kohta, mis on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/2284 artikli 8 kohaselt juba esitatud andmetega, aasta X-2 kohta;

teave aasta X-2 kohta maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja CO2 neeldajates sidumise kohta kooskõlas käesoleva lisa 3. osas esitatud meetoditega. Need andmed on asjakohased ka seoses määruse (EL) 2018/841 artikli 14 kohase vastavusaruandega;

mis tahes muudatused teabes, millele viidatakse punktides a, b ja c seoses aastatega, mis jäävad asjakohase baasaasta või -perioodi ja aasta X-3 vahele, ning nende muudatuste põhjused;

käesoleva lisa 4. osas sätestatud näitajaid käsitlev teave aasta X-2 kohta;

aasta X-1 kohta kokkuvõtlik teave määruse [ ] [ESR] artikli 5 ja määruse (EL) 2018/842 artiklite 12 ja 13 kohaselt tehtud ülekandmiste kohta;

teave selliste meetmete kohta, mida on võetud hinnanguliste inventuuriandmete parandamiseks, eelkõige inventuuri osades, mille suhtes on pärast eksperdiülevaatust tehtud muudatusi või soovitusi;

selliste tõendatud heitkoguste tegelik või hinnanguline jaotumine kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri allikakategooriate vahel, mille on käitajad teatanud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, ning kõnealuste tõendatud heitkoguste suhe kogu nendes allikakategooriates esitatud kasvuhoonegaaside heitesse, aasta X-2 kohta;

kui see on asjakohane, aasta X-2 kohta selliste kontrollide tulemused, mis on läbi viidud selleks, et kontrollida kooskõla kasvuhoonegaaside inventuurides esitatud heite ja direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt teatatud tõendatud heitkoguse vahel;

kui see on asjakohane, aasta X-2 kohta selliste kontrollide tulemused, mis on läbi viidud selleks, et kontrollida kooskõla kasvuhoonegaaside inventuuride koostamisel heite hindamiseks kasutatud andmete ja järgmiste andmete vahel:

direktiivi (EL) 2016/2284 kohaste õhusaasteainete inventuuride koostamisel kasutatavad andmed;

ii)

vastavalt määruse (EL) nr 517/2014 artikli 19 lõikele 1 ja VII lisale esitatavad andmed;

iii)

vastavalt määruse (EÜ) nr 1099/2008 artiklile 4 ja B lisale esitatavad energiaalased andmed;

riikliku inventuurisüsteemi muudatuste kirjeldus, kui neid on tehtud;

riikliku registri muudatuste kirjeldus, kui neid on tehtud;

teave kvaliteedi tagamist ja kontrolli käsitleva liikmesriigi kava kohta, mõõtemääramatust käsitlev üldhinnang, täielikkust käsitlev üldhinnang ning muu teave kasvuhoonegaaside riiklikus inventuuriaruandes, mis on vajalik kasvuhoonegaaside liidu inventuuriaruande koostamiseks;

▼M4

teave:

selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kasutada määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõigetes 4 ja 5 osutatud paindlikkusmeetmeid, lisades võimaluse korral teabe koguste, ülekandmise liigi ja eeldatava hinnavahemiku kohta;

ii)

määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõike 6 kohase tulude kasutamise kohta;

iii)

selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kasutada määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 osutatud paindlikkusmeetmeid.

▼B

Liikmesriik võib taotleda erandit esimese lõigu punktist c, et kohaldada käesoleva lisa 3. osas sätestatud meetodist erinevat meetodit, kui nõutavat meetodi parandamist ei suudeta saavutada õigeaegselt, et seda ajavahemiku 2021–2030 kasvuhoonegaaside inventuurides arvesse võtta, või kui meetodi parandamisega seotud kulud oleksid asjaomaste süsiniku talletajatega seotud heite ja sidumise ebaolulisuse tõttu sellise heite ja sidumise arvestuse parandatud meetodi kohaldamisest saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Liikmesriigid, kes soovivad seda erandit kasutada, esitavad komisjonile 2020. aasta 31. detsembriks oma põhjendatud taotluse, kuhu on märgitud tähtaeg, millest alates võib parandatud meetodeid rakendama hakata, kavandatud alternatiivne meetod või mõlemad, ning hinnangu, kus on ära näidatud võimalik mõju arvestuse täpsusele. Komisjon võib taotleda täiendava teabe esitamist konkreetse, mõistliku ajavahemiku jooksul. Komisjon teeb erandi, kui ta leiab, et taotlus on õigustatud. Kui komisjon jätab taotluse rahuldamata, põhjendab ta oma otsust.

2. osa

Tuleb hõlmata järgmised kasvuhoonegaasid:

süsinikdioksiid (CO2);

metaan (CH4)

dilämmastikoksiid (N2O);

väävelheksafluoriid (SF6);

lämmastiktrifluoriid (NF3);

fluorosüsivesinikud (HFCd):

—

HFC-23 CHF3

—

HFC-32 CH2F2

—

HFC-41 CH3F

—

HFC-125 CHF2CF3

—

HFC-134 CHF2CHF2

—

HFC-134a CH2FCF3

—

HFC-143 CH2FCHF2

—

HFC-143a CH3CF3

—

HFC-152 CH2FCH2F

—

HFC-152a CH3CHF2

—

HFC-161 CH3CH2F

—

HFC-227ea CF3CHFCF3

—

HFC-236cb CF3CF2CH2F

—

HFC-236ea CF3CHFCHF2

—

HFC-236fa CF3CH2CF3

—

HFC-245fa CHF2CH2CF3

—

HFC-245ca CH2FCF2CHF2

—

HFC-365mfc CH3CF2CH2CF3

—

HFC-43-10mee CF3CHFCHFCF2CF3 või (C5H2F10)

perfluorosüsivesinikud (PFCd):

—

PFC-14, perfluorometaan, CF4;

—

PFC-116, perfluoroetaan, C2F6;

—

PFC-218, perfluoropropaan, C3F8;

—

PFC-318, perfluorotsüklobutaan, c-C4F8;

—

perfluorotsüklopropaan c-C3F6;

—

PFC-3-1-10, perfluorobutaan, C4F10;

—

PFC-4-1-12, perfluoropentaan, C5F12;

—

PFC-5-1-14, perfluoroheksaan, C6F14;

—

PFC-9-1-18, C10F18

▼M3

3. osa

Seire- ja aruandlusmeetodid maakasutuse ja metsanduse sektoris

Maakasutuse ja metsanduse sektori seireks ja aruandluseks kasutavad liikmesriigid geograafiliselt täpseid andmeid maakasutuse muutuse kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Komisjon annab liikmesriikidele piisavat tuge ja abi, et tagada kogutud andmete järjepidevus ja läbipaistvus. Liikmesriike julgustatakse uurima koostoimet ja võimalusi aruandluse konsolideerimiseks muude asjakohaste poliitikavaldkondadega ning püüdma koostada selliseid kasvuhoonegaaside inventuure, mis võimaldavad koostalitlusvõimet asjakohaste elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemidega, sealhulgas:

direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 4 määratletud suure süsinikuvaruga maa-alasid hõlmavate maakasutusüksuste seire süsteem;

seire süsteem selliste kaitsealuste maakasutusüksuste, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

—

suure elurikkusega maa, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 3;

—

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 34 ) artikli 4 kohaselt ühenduse jaoks oluliseks alaks kinnitatud alad ja erikaitsealaks määratud alad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;

—

direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas loetletud liikide paljunemis- ja puhkepaigad, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaseid kaitsemeetmeid;

—

direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mis aitavad kaasa nende elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 2 või mille suhtes võib kohaldada ennetus- ja parandusmeetmeid vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ ( 35 );

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ( 36 ) artikli 4 kohaselt klassifitseeritud erikaitsealad ja väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;

—

maaüksused, mille suhtes kohaldatakse selliste lindude kaitse meetmeid, mille kohta on direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 kohaselt teatatud, et need ei ole turvalises seisundis, eesmärgiga täita kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 4 teises lauses sätestatud nõuet, et tuleb püüda vältida elupaikade saastamist ja kahjustamist, või täita kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuet, et tuleb säilitada ja hoida linnuliikide elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus;

—

muud elupaigad, mille liikmesriik määrab direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatutega samaväärseks otstarbeks;

—

maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 37 ) artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud pinnaveekogude ökoloogilist seisundit ja tagada, et see ei halvene;

—

looduslikud lammid või üleujutusvee hoidmiseks kasutatavad alad, mis on liikmesriikide kaitse all seoses üleujutusriski maandamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/60/EÜ ( 38 );

—

liikmesriikide poolt kaitsealade eesmärkide saavutamiseks määratud kaitsealad;

selliste taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

—

eespool punktis b kirjeldatud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamis- või asendusmeetmeid, mille eesmärk on täita ala kaitse-eesmärke;

—

direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud või I lisas loetletud metslinnuliikide elupaigad, mis asuvad väljaspool erikaitsealasid ja mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid seoses direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisega;

—

direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja selle direktiivi II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid direktiivi 92/43/EMÜ kohase soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks, või on kindlaks tehtud, et need vajavad parandusmeetmeid direktiivi 2004/35/EÜ artikli 6 tähenduses;

—

alad, mille puhul on liikmesriigis kohaldatava looduse taastamise kava kohaselt kindlaks tehtud, et need vajavad taastamist, või mille suhtes kohaldatakse meetmeid nende seisundi halvenemise vältimiseks;

—

maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et taastada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund, või meetmeid, mis on vajalikud, et taastada selliste veekogude väga hea ökoloogiline seisund, kui see on seadusega nõutav;

—

maaüksused, mille suhtes kohaldatakse märgalade loomise ja taastamise meetmeid, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ VI lisa B osa punktis vii;

—

alad, mis vajavad ökosüsteemi taastamist, et saavutada ökosüsteemi hea seisund kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852 ( 39 );

järgmiste suure kliimariskiga maakasutusüksuste seire süsteem:

—

alad, mille eest makstakse määruse (EL) 2018/841 artikli 13b lõigete 5 ja 6 alusel kompensatsiooni;

—

direktiivi 2007/60/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud alad;

—

liikmesriikide riiklikus kohanemisstrateegias kindlaks määratud suure loodusliku ja inimtegevusest tingitud ohuga alad, mille suhtes kohaldatakse kliimaga seotud katastroofiohu vähendamise meetmeid;

mulla süsinikuvarude seire süsteem, mis kasutab muu hulgas iga-aastaseid maakasutuse statistilise raamuuringu (LUCAS) andmekogumeid.

Kasvuhoonegaaside inventuur võimaldab andmevahetust ja andmete integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel, et hõlbustada nende võrreldavust ja üldsuse juurdepääsu.

Ajavahemikuks 2021–2025 kasutavad liikmesriigid vähemalt 1. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, välja arvatud sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, mispuhul kasutatakse vähemalt 2. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

Alates kasvuhoonegaaside inventuuri esitamisest 2028. aastal kasutavad liikmesriigid vähemalt 2. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, kusjuures võimalikult varakult ja hiljemalt alates kasvuhoonegaaside inventuuri esitamisest 2030. aastal kohaldavad liikmesriigid kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud punktis a, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud punktides b ja c, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud punktis d, 3. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

Olenemata eelmisest lõigust, kui punktides a-d loetletud kategooria alla kuuluv ala moodustab vähem kui 1 % liikmesriigi teatatud majandatava maa pindalast, kasutavad liikmesriigid vähemalt 2. määramistasandi meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

▼B

4. osa.

Inventuuri näitajad

Näitaja nimi	Näitaja
ÜLEKANNE B0	Avalike elektrijaamade ning oma tarbeks tootjate elektrijaamade CO2 eriheitkogused, t/TJ Avalike soojuselektrijaamade ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade CO2 heitkogused, kt, jagatud kõigi toodetega – avalike ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade kogutoodang, PJ
ÜLEKANNE E0	Oma tarbeks tootjate ettevõtete CO2 eriheitkogused, t/TJ Oma tarbeks tootjate CO2 heitkogused, kt, jagatud oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade kõigi toodetega, PJ
TÖÖSTUS A1.1	CO2 kogumahukus – raua- ja terasetööstus, t/mln eurot Raua- ja terasetööstuse summaarsed CO2 heitkogused, kt, jagatud kogulisandväärtusega – raua- ja terasetööstus
TÖÖSTUS A1.2	Energiaga seotud CO2-mahukus – keemiatööstus, t/mln eurot Energiaga seotud CO2 heitkogused keemiatööstuses, kt, jagatud kogulisandväärtusega – keemiatööstus
TÖÖSTUS A1.3	Energiaga seotud CO2-mahukus – klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus, t/mln eurot Energiaga seotud CO2 heitkogused klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstuses, kt, jagatud kogulisandväärtusega – klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus
TÖÖSTUS A1.4	Energiaga seotud CO2-mahukus – toiduaine-, joogi- ja tubakatööstus, t/mln eurot Energiaga seotud CO2 heitkogused toiduaine-, hoogi- ja tubakatööstuses, kt, jagatud kogulisandväärtusega – toiduaine-, joogi- ja tubakatööstus, mln eurot (EÜ95)
TÖÖSTUS A1.5	Energiaga seotud CO2-mahukus – paberi- ja trükitööstus, t/mln eurot Energiaga seotud CO2 heitkogused paberi- ja trükitööstuses, kt, jagatud kogulisandväärtusega – paberi- ja trükitööstus, mln eurot (EÜ95)
MAJAPIDAMISED A0	Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kodumajapidamistes, t/m2 Ruumide kütmisega seotud CO2 heitkogused kodumajapidamistes, jagatud püsikasutusega eluasemete põrandapinnaga, mln m2
TEENUSED B0	Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kaubandus- ja institutsioonilises sektoris, kg/m2 Ruumide kütmisega seotud CO2 heitkogused kaubandus- ja institutsioonilises sektoris, kt, jagatud teenindushoonete põrandapinnaga, mln m2
TRANSPORT B0	Diiselmootoriga sõiduautode CO2 eriheitkogused, g/100 km
TRANSPORT B0	Bensiinimootoriga sõiduautode CO2 eriheitkogused, g/100 km

VI LISA

TEAVE KASVUHOONEGAASIDE HEITEGA SEOTUD POLIITIKASUUNDADE JA MEETMETE KOHTA

Artikli 18 kohaselt aruannetes esitatav teave:

kirjeldus poliitikasuundi ja meetmeid või meetmerühmi ning kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise prognoose käsitleva riikliku aruandlussüsteemi kohta, mis on kehtestatud artikli 39 lõike 1 alusel, või teave sellesse süsteemi pärast kirjelduse esitamist tehtud muudatuste kohta;

artiklis 15 osutatud pikaajaliste strateegiate puhul asjakohased muudatused ning kõnealuste strateegiate rakendamise edusammud;

teave riiklike poliitikasuundade ja meetmete või meetmerühmade kohta ning selliste liidu poliitikasuundade ja meetmete või meetmerühmade rakendamise kohta, mis piiravad või vähendavad kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärinevat heidet või suurendavad nende neeldajates sidumist, esitatuna sektorite kaupa V lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside või gaasirühmade (HFCd ja PFCd) kohta. Kõnealuses teabes viidatakse kohaldatavatele ja asjakohastele riiklikele või liidu poliitikasuundadele ning see sisaldab järgmist:

poliitika või meetme eesmärk ning lühikirjeldus;

ii)

poliitikavahendi liik;

iii)

poliitika või meetme või meetmerühma rakendamise hetkeseis;

iv)

näitajad, mida kasutatakse edusammude seireks ja hindamiseks aja jooksul;

võimaluse korral kvantitatiivne hinnang selle kohta, kuidas poliitika või meede mõjutab kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet ja nende sidumist neeldajates, esitades selle järgmiselt:

—

üksikute poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade mõju kliimamuutuste leevendamisele käsitleva eelhindamise tulemused. Hinnangud esitatakse nelja järjestikuse aasta kohta, mis lõppevad numbriga 0 või 5 ja järgnevad vahetult aruandeaastale, kusjuures tehakse vahet direktiiviga 2003/87/EÜ, määrusega (EL) 2018/842 ja määrusega (EL) 2018/841 hõlmatud kasvuhoonegaaside heitel;

—

üksikute poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade mõju kliimamuutuste leevendamisele käsitleva järelhindamise tulemused, kui need on kättesaadavad, kusjuures tehakse vahet direktiiviga 2003/87/EÜ, määrusega (EL) 2018/842 ja määrusega (EL) 2018/841 hõlmatud kasvuhoonegaaside heitel;

vi)

kättesaadavad hinnangud poliitikasuundade ja meetmetega seotud prognoositud kulu ja kasu ning poliitikasuundade ja meetmetega seoses tehtud kulutuste ja nendest tegelikult saadud kasu kohta;

vii)

kõik olemasolevad viited riiklike poliitikasuundade ja meetmete kulu ja mõju käsitlevatele hinnangutele, teabele selliste liidu poliitikasuundade ja meetmete rakendamise kohta, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet või nende neeldajates sidumist, ning aluseks olevatele tehnilistele aruannetele;

▼M2

viii)

hinnang sellele, mil määral poliitikasuund või meede aitab saavutada määruse (EL) 2021/1119+artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja täita käesoleva määruse artiklis 15 osutatud pikaajalist strateegiat;

▼B

teave selliste lisapoliitikasuundade ja -meetmete või meetmerühmade kohta, mis on kavandatud kasvuhoonegaaside heite piiramiseks rohkem kui on ette nähtud kohustustega, mis tulenevad määrusest (EL) 2018/842 ja määrusest (EL) 2018/841;

teave selle kohta, kuidas on omavahel seotud punkti c kohaselt teatatud eri poliitikasuunad ja meetmed või meetmerühmad ning kuidas need poliitikasuunad ja meetmed või meetmerühmad aitavad saavutada eri prognoosistsenaariume.

VII LISA

TEAVE KASVUHOONEGAASIDE HEITEGA SEOTUD PROGNOOSIDE KOHTA

Artikli 18 kohaselt aruannetes esitatav teave:

meetmeteta prognoosid, kui need on olemas, ning meetmetega prognoosid ja, kui need on olemas, lisameetmetega prognoosid;

kasvuhoonegaaside heite prognoosid kokku ning eraldi hinnangud direktiiviga 2003/87/EÜ ja määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud heiteallikatest pärit kasvuhoonegaaside heite kohta ning määruse (EL) 2018/841 kohased heiteprognoosid allikate ja neeldajate kaupa;

artikli 18 lõike 1 punkti a alusel kindlaks määratud poliitikasuundade ja meetmete mõju. Kui selliseid poliitikasuundi ja meetmeid ei ole arvesse võetud, märgitakse see selgelt ära ning selgitatakse põhjuseid;

prognooside jaoks tehtud tundlikkusanalüüsi tulemused ning teave kasutatud mudelite ja näitajate kohta;

kõik asjakohased viited hinnangutele ja tehnilistele aruannetele, mis toetavad artikli 18 lõikes 4 osutatud prognoose.

VIII LISA

TEAVE RIIKLIKE KOHANEMISMEETMETE, ARENGURIIKIDELE ANTAVA RAHALISE JA TEHNOLOOGIAALASE ABI NING ENAMPAKKUMISTULUDE KOHTA

1. osa

Kohanemismeetmeid käsitlev aruandlus

Artikli 19 lõike 1 kohaselt aruannetes esitatav teave:

peamised kohanemiseesmärgid ja kohanemise institutsiooniline raamistik;

kliimamuutuste prognoosid, sh äärmuslikud ilmastikuolud, kliimamuutuste mõju, kliimatundlikkust käsitlev hinnang ning riskid ja peamised kliimaohud;

kohanemissuutlikkus;

kohanemiskavad ja -strateegiad;

seire- ja hindamisraamistik;

rakendamisel saavutatud edu, sh head tavad ja juhtimisalased muutused.

2. osa

Arenguriikidele antavat abi käsitlev aruandlus

Artikli 19 lõike 3 kohaselt aruannetes esitatav teave:

teave aastaks X-1 ettenähtud ja väljamakstud rahalise abi kohta, sh:

kvantitatiivne teave liikmesriigi avaliku sektori ja kaasatud rahaliste vahendite kohta. Teave finantsvoogude kohta tuleb esitada nn Rio markerite (kliimamuutuste mõju leevendamise ja sellega kohanemisega seotud abi kohta) ning muude OECD arenguabi komitees kasutusele võetud jälgimissüsteemide alusel;

ii)

kvalitatiivne metoodiline teave, millega selgitatakse kvantitatiivse teabe arvutamiseks kasutatud meetodit, sh andmete kvantitatiivse esitamise meetodi selgitus ja kui see on asjakohane, muu teave mis tahes arvandmete kindlaksmääramisel kasutatud määratluste ja meetodite kohta, eelkõige seoses kaasatud finantsvoogude kohta esitatud teabega;

iii)

olemasolev teave liikmesriikide tegevuse kohta seoses avalikust sektorist rahastatavate arenguriike hõlmavate tehnosiirde ja suutlikkuse suurendamise projektidega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, sh teave selle kohta, kas siirdatud tehnoloogiat või suutlikkuse suurendamise projekti kasutati kliimamuutuste mõju leevendamiseks või sellega kohanemiseks, ning tehnoloogia vastuvõtnud riik, abi suurus, kui seda on võimalik esitada, ja siirdatud tehnoloogia või suutlikkuse suurendamise projekti liik;

aastat X ja järgnevaid aastaid käsitlev kättesaadav teave abi kavandatud andmise kohta, sh teave kavandatud tegevuse kohta seoses avalikust sektorist rahastatavate arenguriike hõlmavate tehnosiirde või suutlikkuse suurendamise projektidega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames ning siirdatava tehnoloogia ja suutlikkuse suurendamise projektide kohta, samuti selle kohta, kas siirdatavat tehnoloogiat või suutlikkuse suurendamise projekti on kavas kasutada kliimamuutuste mõju leevendamiseks või sellega kohanemiseks, ning tehnoloogia vastuvõtnud riik, abi suurus ning siirdatud tehnoloogia või suutlikkuse suurendamise projekti liik.

3. osa

Enampakkumistulu käsitlev aruandlus

Artikli 19 lõike 2 kohaselt aruannetes esitatav teave:

teave selle kohta, kuidas liikmesriik kasutas aastal X-1 direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 1 alusel saatekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu, mis hõlmab teavet niisuguse tulu kohta, mida on kasutatud ühel või enamal kõnealuse direktiivi artikli 10 lõikes 3 täpsustatud eesmärgil, või kõnealuse tulu rahalise väärtusega samaväärse summa kohta, ning nimetatud artikli alusel võetud meetmete kohta;

teave selle kohta, kuidas kasutatakse vastavalt liikmesriigis määratletule direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1 või 2 alusel lennunduse saatekvootide enampakkumisel müümisest saadud kogutulu; kõnealune teave esitatakse vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3d lõikele 4;

sellise enampakkumistulu suurus, mis on artikli 19 lõikega 2 ettenähtud aruande esitamise ajaks liikmesriigil välja maksmata, määratakse kindlaks ja esitatakse komisjonile järgmiste aastate aruannetes.

ANNEX IX

ADDITIONAL REPORTING OBLIGATIONS

Part 1

Additional reporting obligations in the area of renewable energy

The following additional information shall, unless otherwise stated, be included pursuant to point (c) of Article 20:

(a)

the functioning of the system of guarantees of origin for electricity, gas and heating and cooling from renewable sources, the levels of issuance and cancellation of guarantees of origin and the resulting annual national renewable energy consumption, as well as the measures taken to ensure the reliability and protection against fraud of the system;

(b)

amounts of biofuels, biogas renewable transport fuels of non-biological origin, recycled carbon fuels and renewable electricity consumed in the transport sector and, where relevant, their greenhouse saving performance, distinguishing between fuels produced from different types of food and feed crops and each type of feedstock listed in Annex IX to Directive (EU) 2018/2001;

(c)

developments in the availability, origin and use of biomass resources for energy purposes;

(d)

changes in commodity prices and land use within the Member State associated with its increased use of biomass and other forms of energy from renewable sources;

(e)

the estimated excess production of energy from renewable sources which could be transferred to other Member States so that these comply with Article 3(3) of Directive (EU) 2018/2001 and achieve the national contributions and trajectories referred to in point (a)(2) of Article 4 of this Regulation;

(f)

where applicable, the estimated demand for energy from renewable sources to be satisfied by means other than domestic production until 2030, including imported biomass feedstock;

(g)

the technological development and deployment of biofuels made from feedstocks listed in Annex IX to Directive (EU) 2018/2001;

(h)

where available, the estimated impact of the production or use of biofuels, bioliquids and biomass fuels on biodiversity, water resources, water availability and quality, soils and air quality within the Member State;

(i)

observed cases of fraud in the chain of custody of biofuels, bioliquids and biomass fuels;

(j)

information on how the share of biodegradable waste in waste used for producing energy has been estimated, and what steps have been taken to improve and verify such estimates;

(k)

electricity and heat generation from renewable energy in buildings, including disaggregated data on energy produced, consumed and injected into the grid by solar photovoltaic systems, solar thermal systems, biomass, heatpumps, geothermal systems, as well as all other decentralised renewables systems;

(l)

where applicable, the share of renewable energy in district heating, as well as the renewable energy produced by cities and renewable energy communities;

(m)

primary supply of solid biomass (in 1 000 m3, except with regard to point (1)(b)(iii), which will be provided in tonnes)

(1)

Forest biomass used for energy production (domestic production and import)

(a)

Primary biomass from forest used directly for energy production

(i)

Where available, branches and tree tops (reporting is voluntary)

(ii)

Where applicable, stumps (reporting is voluntary)

(iii)

Round wood (split into industrial roundwood and fuelwood)

(b)

Where applicable, forest-based industry co-products used directly for energy

(i)

Where applicable, bark

(ii)

Chips, sawdust and other wood particles

(iii)

Where applicable, black liquor and crude tall oil

(c)

Where available, post-consumer wood used directly for energy production

(d)

Processed wood-based fuel, produced from feedstocks not accounted under point (1)(a), (b) or (c):

(i)

Where applicable, wood charcoal

(ii)

Wood pellets and wood briquettes

(2)

Where available, agricultural biomass used for energy production (domestic production, import and export)

(a)

Energy crops for electricity or heat (including short rotation coppice)

(b)

Agricultural crop residues for electricity or heat

(3)

Where available, organic waste biomass for energy production (domestic production, import and export)

(a)

Organic fraction of industrial waste

(b)

Organic fraction of municipal waste

(c)

Waste sludges

(n)

final energy consumption of solid biomass (amount of solid biomass used for energy production in the following sectors):

(1)

Energy sector

(a)

Electricity

(b)

Combined heat and power

(c)

Heat

(2)

Industry sector internal (consumed and autoproduced electricity, CHP and heat)

(3)

Direct final consumption residential

(4)

Other

Part 2

Additional reporting obligations in the area of energy efficiency

In the area of energy efficiency, the following additional information shall be included pursuant to point (c) of Article 21:

(a)

major legislative and non-legislative policies, measures, financing measures and programmes implemented in year X-2 and X-1 (with X as the year when the report is due) to achieve their objectives referred to in point (b) of Article 4 which promote energy service markets, improve the energy performance of buildings, measures to utilise energy efficiency potentials of gas and electricity infrastructure and heating and cooling, improve information and qualification, other measures to promote energy efficiency;

(b)

the cumulative amount of energy savings achieved through Article 7 of Directive 2012/27/EU in years X-3 and X-2;

(c)

the amount of savings achieved by policy measures aimed at alleviation of energy poverty in line with Article 7(11) of Directive 2012/27/EU;

(d)

where applicable, the amount of savings achieved in accordance with point (c) of Article 7(4) of Directive 2012/27/EU;

(e)

progress in each sector and reasons why energy consumption remained stable or was growing in year X-3 and X-2 in final energy consumption sectors;

(f)

total building floor area of the buildings with a total useful floor area over 250 m2 owned and occupied by the Member States' central government that, on 1 January in year X-2 and X-1, which did not meet the energy performance requirements referred to in Article 5(1) of Directive 2012/27/EU;

(g)

total building floor area of heated and/or cooled buildings owned and occupied by the Member States' central government that was renovated in year X-3 and X-2 referred to in Article 5(1) of the Directive 2012/27/EU or the amount of energy savings in eligible buildings owned and occupied by their central government as referred to in Article 5(6) of Directive 2012/27/EU;

(h)

number of energy audits carried out in in year X-3 and X-2. In addition, the total estimated number of large companies in their territory to which Article 8(4) of Directive 2012/27/EU is applicable and the number of energy audits carried out in those enterprises in the year X-3 and X-2;

(i)

applied national primary energy factor for electricity and a justification if this is different from the default coefficient referred to in footnote (3) of Annex IV to Directive 2012/27/EU;

(j)

number and floor area of new and renovated nearly zero-energy buildings in year X-2 and X-1, as provided in Article 9 of the Directive 2010/31/EU, where necessary based on statistical sampling;

(k)

the internet link to the website where the list or the interface of energy services providers referred to in point (c) of Article 18(1) of Directive 2012/27/EU can be accessible.

X LISA

LIIDU BIOENERGIA SÄÄSTLIKKUSE ARUANNE

Biomassist toodetud energiat käsitlev ELi bioenergia säästlikkuse aruanne, mille komisjon võtab iga kahe aasta tagant vastu koos energialiidu olukorda käsitleva aruandega vastavalt artikli 35 lõike 2 punktile d, sisaldab vähemalt järgmist teavet:

erinevate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhteline keskkonnakasu ja -kulu, liidu impordipoliitika mõju neile, mõju varustuskindlusele ning kodumaise toodangu ja impordi vahel tasakaalustatud lähenemisviisi saavutamise võimalused;

biomassi tootmise ja kasutamise mõju liidu ja kolmandate riikide säästlikkusele, sh mõju elurikkusele;

andmed ja analüüsid, milles käsitletakse praegust ja prognoositavat säästliku biomassi pakkumist ja nõudlust selle järele, sh mõju, mida suurenev nõudlus biomassi järele avaldab biomassi kasutavatele sektoritele;

direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste tehnoloogiline arendamine ja kasutuselevõtt ning hinnang lähteainete kättesaadavusele ja konkurentsile ressursside hankimisel, võttes arvesse ringmajanduse põhimõtteid ja direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid;

teave kõigi tootmisviisidega seotud maakasutuse kaudset muutust käsitlevate olemasolevate teadusuuringute tulemuste kohta ja nende analüüs, sealhulgas hinnang selle kohta, kas on võimalik vähendada maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate heitkoguste hinnanguliste väärtuste määramise aluseks oleva analüüsi juures täheldatud ebakindlust, ja kas on võimalik arvesse võtta liidu poliitika, näiteks keskkonna-, kliima- ja põllumajanduspoliitika võimalikku mõju;

seoses nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikidega, kes on liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste oluliseks allikaks, riiklikud meetmed, mida on võetud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2 kuni 7 ning lõikes 10 sätestatud säästvuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmiseks, et kaitsta pinnast, vett ja õhku, ning

direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikes 2 osutatud andmebaasist pärit koondteave.

Biomassi kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevas aruandes kasutab komisjon liikmesriikide poolt kooskõlas käesoleva määruse IX lisa 1. osa punktiga b teatatud koguseid, sealhulgas maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgseid keskmiseid väärtusi ja nende ulatust, võttes aluseks direktiivi 2018/2001 VIII lisas sätestatud tundlikkusanalüüsi. Komisjon teeb maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgse keskmise väärtuse ja tundlikkusanalüüsi alusel leitud ulatuse üldsusele kättesaadavaks. Lisaks hindab komisjon, kas ja kuidas muutuks otsese heitkoguste vähenemise prognoos, kui ühendtooteid võetaks arvesse asendusmeetodi abil.

ANNEX XI

VOLUNTARY SCHEMES IN RESPECT OF WHICH THE COMMISSION HAS ADOPTED A DECISION PURSUANT TO ARTICLE 30(4) OF DIRECTIVE (EU) 2018/2001

The report on voluntary schemes in respect of which the Commission has adopted a decision pursuant to Article 30(4) of Directive (EU) 2018/2001, to be adopted biennially by the Commission together with the State of the Energy Union report pursuant to point (e) of Article 35(2) of this Regulation, shall contain the Commission's assessment of, as a minimum, the following:

(a)

the independence, modality and frequency of audits, both in relation to what is stated on those aspects in the scheme documentation, at the time the scheme concerned was approved by the Commission, and in relation to industry best practices;

(b)

the availability of, and experience and transparency in the application of, methods for identifying and dealing with non-compliance, with particular regard to dealing with situations or allegations of serious wrongdoing on the part of members of the scheme;

(c)

transparency, particularly in relation to the accessibility of the scheme, the availability of translations in the applicable languages of the countries and regions from which raw materials originate, the accessibility of a list of certified operators and relevant certificates, and the accessibility of auditor reports;

(d)

stakeholder involvement, particularly as regards the consultation of indigenous and local communities prior to decision making during the drafting and reviewing of the scheme as well as during audits and the response to their contributions;

(e)

the overall robustness of the scheme, particularly in light of rules on the accreditation, qualification and independence of auditors and relevant scheme bodies;

(f)

where available, market updates of the scheme, the amount of feedstocks and biofuels certified, by country of origin and type, the number of participants;

(g)

the ease and effectiveness of implementing a system that tracks the proofs of conformity with the sustainability criteria that the scheme gives to its member(s), such a system intended to serve as a means of preventing fraudulent activity with a view, in particular, to the detection, treatment and follow-up of suspected fraud and other irregularities and where appropriate, number of cases of fraud or irregularities detected;

(h)

options for entities to be authorised to recognise and monitor certification bodies;

(i)

criteria for the recognition or accreditation of certification bodies;

(j)

rules on how the monitoring of the certification bodies is to be conducted;

(k)

ways to facilitate or improve the promotion of best practices.

ANNEX XII

NATIONAL INVENTORY SYSTEMS

Information referred to in Article 37 includes the following:

(a)

data and methods reported for activities and installations under Directive 2003/87/EC for the purpose of preparing national GHG inventories in order to ensure consistency of the reported GHG emissions under the EU ETS and in the national GHG inventories;

(b)

data collected through the reporting systems on fluorinated gases in the relevant sectors established pursuant to Article 20 of Regulation (EU) No 517/2014 for the purpose of preparing national GHG inventories;

(c)

emissions, underlying data and methodologies reported by facilities under Regulation (EC) No 166/2006 for the purpose of preparing national GHG inventories;

(d)

data reported under Regulation (EC) No 1099/2008;

(e)

data collected via the geographical tracking of land areas in the context of existing Union and Member State programmes and surveys, including the LUCAS Land Use Cover Area frame Survey and the Copernicus Programme.

ANNEX XIII

CORRELATION TABLE

Regulation (EU) No 525/2013	This Regulation
Article 1	Article 1(1)
Article 2	—
Article 3	—
Article 4	Article 15
Article 5	Article 37(1), (2) and(6); Annex XII
Article 6	Article 37(3) and (7)
Article 7	Article 26(3), (4), (6) and (7); Annex V
Article 8	Article 26(2) and (7)
Article 9	Article 37(4) and (5)
Article 10	Article 40
Article 11	—
Article 12	Article 39
Article 13	Article 18(1)(a) and Article 18(3) and (4); Annex VI
Article 14	Article 18(1)(b) and Article (2), (3) and (4); Annex VII
Article 15	Article 19(1); Annex VIII, Part 1
Article 16	Article 19(3) and Annex VIII, Part 2
Article 17	Article 19(2), (4) and (5); Annex VIII, Part 3
Article 18	the second subparagraph of Article 17(2)
Article 19	—
Article 20	—
Article 21	Article 29(1)(c) and Article 29(5) and (7)
Article 22	—
Article 23	Article 41(1)(d), (e), (f), (g) and (h)
Article 24	Article 42
Article 25	—
Article 26	Article 44(1)(a) and Article 44(2), (3) and (6)
Article 27	—
Article 28	Article 57
Article 29	—

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 20.11.2023 00:00:00 -Doknr: CELEX:32018R1999
EULAW -
European Regulation published on http://eur-lex.europa.eu/