EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/694, 29. aprill 2021, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (EMPs kohaldatav tekst)

Ühine hankeraamistik, mis võimaldab kasutada ühiselt kavandatud lähenemisviisi tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh eksatasandi kõrgjõudlusega superandmetöötluse integreeritud võrgu ja andmetaristu omandamiseks. See võrk tehakse kooskõlas määrusega (EL) 2018/1488 hõlpsasti kättesaadavaks avaliku ja erasektori kasutajatele, eriti VKEdele, olenemata sellest, millises liikmesriigis nad asuvad, ning teadustöö jaoks.

Ühine hankeraamistik eksatasandijärgse superandmetöötluse taristu jaoks, kaasa arvatud kvantarvutuse tehnoloogiatega integreerimiseks.

Liidu tasandi koordineerimine ja piisavad rahalised vahendid, et toetada sellise taristu arendamist, hankeid ja käitamist.

Liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetöötluse võimekuse võrgustiku loomine ning toetus liikmesriikidele, kes soovivad täiendada oma kõrgjõudlusega andmetöötluse võimekust või omandada uusi võimekusi.

Kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste võrgustiku loomine; iga liikmesriigi kohta vähemalt üks keskus, mis on seotud selle riigi superandmetöötluskeskusega, et pakkuda kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid tööstusele, eriti VKEdele, teadusringkondadele ja haldusasutustele.

Kasutusvalmis toimiva tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgtasemel digioskused).

Ühtsete Euroopa andmeruumide loomine, mis võimaldaks andmete kättesaadavust üle Euroopa, sealhulgas avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamisest saadud teave, ja mida kasutataks tehisintellekti lahenduste sisendandmete allikana. Andmeruumid peaksid olema avatud avalikule ja erasektorile. Laialdasema kasutamise huvides tuleb andmeruumis olevad andmed teha koostalitlusvõimeliseks, eelkõige andmevormingute kaudu, mis on avatud, masinloetavad, standardsed ja dokumenteeritud, nii avaliku ja erasektori vahelise suhtluse kontekstis kui ka sektorite siseselt ja sektoriüleselt (semantiline koostalitlusvõime).

Kõigile potentsiaalsetele Euroopa kasutajatele hõlpsasti ning õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavate Euroopa ühiste algoritmikogude või algoritmikogude rakendusliideste arendamine. Ettevõtjad ja avalik sektor peavad olema võimelised tuvastama ja kasutama nende vajadustele kõige paremini sobivaid lahendusi.

Liikmesriikidega koos tehtavad kaasinvesteeringud tipptasemel rajatistesse katsete ja eksperimentide tegemiseks reaalsetes tingimustes, keskendudes tehisintellekti rakenduste kasutamisele sellistes elutähtsates sektorites nagu tervis, Maa seire ja keskkonnaseire, transport ja liikuvus, julgeolek, tootmine ja rahandus ning muud avalikku huvi pakkuvad valdkonnad. Need rajatised peavad olema avatud kõikidele osalejatele kogu Euroopast ning need tuleks ühendada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrguga. Rajatised peavad olema varustatud või ühendatud suurte andmetöötlus- ja arvutusseadmete ning värskeima tehisintellektitehnoloogiaga, seda ka arenevates valdkondades nagu neuromorfne andmetöötlus, süvaõpe ja robootika.

Liikmesriikidega koos kõrgetasemelistesse küberturvalisuse seadmetesse, taristusse ja oskusteabesse tehtavad kaasinvesteeringud, mis on hädavajalikud, et kaitsta elutähtsat taristut ja digitaalset ühtset turgu laiemalt. Selline kaasinvesteering võib hõlmata investeeringuid küberturvalisuse ja küberruumi olukorrateadlikkusega seotud kvantvahenditesse ja andmeressurssidesse, sealhulgas riiklikkesse ja piiriülestesse küberkeskustesse, mis moodustavad Euroopa küberturvalisuse hoiatussüsteemi, ning muudesse vahenditesse, mis antakse kogu Euroopas avaliku ja erasektori kasutusse.

Olemasoleva tehnoloogilise võimekuse suurendamine ja liikmesriikides asuvate pädevuskeskuste võrgustiku loomine ning selle tagamine, et selline võimekus vastab avaliku sektori ja tööstuse vajadustele muu hulgas selliste toodete ja teenuste puhul, mis suurendavad küberturvalisust ja usaldust digitaalsel ühtsel turul.

Tipptasemel tulemuslike küberturvalisuse ja usalduse alaste lahenduste laialdane juurutamine kõigis liikmesriikides. Selline juurutamine hõlmab toodete turvalisuse ja ohutuse suurendamist alates nende projekteerimisest kuni turustamiseni.

Toetus küberturbeoskuste nappuse ületamisele, näiteks küberturvalisuse alaste oskuste programmide üksteisega vastavusse viimine, nende kohandamine konkreetse sektori vajadustega ja sihipärastele erikursustele pääsemise hõlbustamine, võttes seejuures arvesse soolist tasakaalu.

Liikmesriikide seas solidaarsuse edendamine, kui valmistutakse olulisteks küberintsidentideks ja ulatuslikeks küberintsidentideks ning reageeritakse neile, kasutades piiriüleselt küberturbeteenuseid, sealhulgas toetades avaliku sektori asutuste vastastikust abistamist ja luues usaldatavate hallatud turbeteenuse osutajate reservi liidu tasandil.

Juurdepääs töökohapõhisele õppele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel digitehnoloogiat kasutavate ettevõtjate pakutava praktika kaudu.

Juurdepääs kõrgtasemel digitehnoloogia kursustele, mida pakuvad kõrgharidusasutused, teadusasutused ja tööstuse kutsetunnistuste väljastamisega tegelevad asutused koostöös programmis osalevate asutustega (teemade hulka kuuluvad eeldatavalt tehisintellekt, küberturvalisus, hajusraamatu tehnoloogiaid (nt plokiahelad), kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvanttehnoloogia).

Osalemine lühiajalistel spetsialiseeritud kutsealastel koolitustel, mis on eelnevalt sertifitseeritud, näiteks küberturvalisuse vallas.

Haldusasutuste ajakohastamine

Tervis

Kohtusüsteem

Sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete jaoks õigusemõistmisele, õigusteabele ja menetlustele juurdepääsu parandamine, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi andmebaaside ja registritega ning hõlbustades veebipõhist vaidluste kohtuvälist lahendamist. Kohtute ja õigusalatöötajate jaoks selliste uuenduslike tehnoloogiate arendamise ja rakendamise edendamine, mis põhinevad muu hulgas tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt saavad optimeerida ja kiirendada menetlusi (nagu näiteks õigustehnoloogia rakendused).

Transport, liikuvus, energeetika ja keskkond

Niisuguste detsentraliseeritud lahenduste ja taristu juurutamine, mida on vaja selliste mastaapsete digirakenduste jaoks nagu ühendatud ja automatiseeritud sõidukijuhtimine, mehitamata õhu-, maismaa-, pealvee- või allveesõidukid, aruka liikuvuse kontseptsioonid, arukad linnad, arukad maapiirkonnad või äärepoolseimad piirkonnad, ning mis toetavad transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikat ning on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu kohaste transpordi- ja energeetikasektorite digitaliseerimise meetmetega.

Haridus, kultuur ja meedia

Euroopa loovisikutele, loome- ja kultuurisektorile juurdepääsu pakkumine uusimatele digitehnoloogiatele tehisintellektist kõrgtasemel andmetöötluseni. Kasutada Euroopa kultuuripärandit, sealhulgas Europeanat, et toetada haridust ja teadusuuringuid ning edendada kultuurilist mitmekesisust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja Euroopa ühiskonda. Digitehnoloogia kasutuselevõtu toetamine hariduses ning ka era- ja avaliku sektori vahenditest rahastatud kultuuriasutustes.

Muud meetmed, mis toetavad digitaalset ühtset turgu

Toetavad meetmed nagu digikirjaoskuse ja meediapädevuse edendamine ning alaealiste, lapsevanemate ja õpetajate teadlikkuse suurendamine ohtudest, millega alaealised võivad võrgukeskkonnas kokku puutuda, ning sellest, kuidas neid kaitsta, ning küberkiusamise ja laste seksuaalset kuritarvitamist kajastavate materjalide internetis levitamise vastu võitlemine, toetades üleeuroopalist turvalise interneti keskuste võrku. Tahtliku väärinfo levitamise avastamise ja selle vastu võitlemise meetmete edendamine, suurendades seeläbi liidu üldist vastupanuvõimet; digitaalsetel platvormidel põhineva majanduse liidu vaatluskeskuse ning uuringute ja teavitustegevuse toetamine.

Punktides 1–6 osutatud meetmeid võivad osaliselt toetada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, kasutades samu võimeid, mis on välja töötatud selleks, et abistada tööstust üleminekul digitehnoloogiale (vt II punkti).

juurdepääs ühtsele Euroopa andmeruumile, tehisintellektiplatvormidele ja Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse vahenditele andmeanalüüsi ja arvutusmahukate rakenduste jaoks;

juurdepääs mastaapsetele tehisintellekti testimise vahenditele ja rajatistele ning kõrgetasemelistele küberturvalisuse töövahenditele;

juurdepääs kõrgtasemel digioskustele.

kuigi mitu programmi ja programmi „Euroopa horisont“ teemavaldkonda kattuvad, on toetatavate meetmete liigid, nende oodatavad väljundid ja sekkumispõhimõtted erinevad ja üksteist täiendavad;

programmi „Euroopa horisont“ raames toetatakse laialdaselt teadusuuringuid, tehnoloogia arendamist, tõendamist, katseprojekte, kontseptsiooni tõendamist, testimist ja innovatsiooni, kaasa arvatud uuenduslike digitehnoloogiate kommertskasutuse-eelne juurutamine, kasutades selleks

programmi raames investeeritakse

programmi võimekused ja taristu tehakse kättesaadavaks teadus- ja innovatsioonikogukonnale, muu hulgas programmist „Euroopa horisont“ toetatavate meetmete jaoks nagu katsetused, eksperimendid ja tõendamine kõigis sektorites ja kõigis valdkondades;

niivõrd kui uudsete digitehnoloogiate arendamine programmi „Euroopa horisont“ raames edeneb, võetakse need tehnoloogiad järk-järgult kasutusele ja juurutatakse programmi raames;

programmi „Euroopa horisont“ algatusi oskuste ja pädevuste õppekavade väljatöötamiseks, kaasa arvatud õppekavad, mida pakutakse EIT digitehnoloogia teadmus- ja innovatsioonikogukonna (KIC) ühistegevuskeskustes, täiendatakse programmist toetatava kõrgtasemel digioskuste alase võimekuse suurendamise kaudu;

kehtestatakse tugevad programmitöö ja rakendamise koordineerimise mehhanismid, mis viivad mõlema programmi töökorra võimalikult suures ulatuses omavahel vastavusse. Nende juhtimisstruktuurid hõlmavad kõiki asjaomaseid komisjoni talitusi.

eelarve jagatud täitmise korraga hõlmatud liidu programmidest ja programmist antava täiendava rahastamise kaasamise korda kasutatakse selleks, et toetada meetmeid, millega tagatakse ühenduslüli aruka spetsialiseerumise ning Euroopa majanduse ja ühiskonna digitehnoloogiale ülemineku jaoks antava toetuse vahel;

ERF aitab kaasa piirkondlike ja kohalike innovatsiooni ökosüsteemide arendamisele ja tugevdamisele, tööstuse ümberkujundamisele ning ühiskonna ja avaliku sektori asutuste digitehnoloogiale üleminekule, stimuleerides seega ka e-valitsemist käsitleva Tallinna deklaratsiooni rakendamist. See hõlmab toetust tööstuse digipöördele ja selle tulemuste ning uudsete tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtule. Programm täiendab ja toetab digivõimekuse riikidevahelise võrgustiku loomist ja digivõimekuse kaardistamist, et teha need kättesaadavaks VKEdele ning et teha koostalitlusvõimelised IT-lahendused kättesaadavaks kõigis liidu piirkondades.

programm keskendub ulatusliku digivõimekuse ja -taristu loomisele kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgtasemel digioskuste vallas, et tagada elutähtsate olemasolevate või testitud uuenduslike digilahenduste laialdane kasutuselevõtt ja juurutamine kogu Euroopas liidu raamistikus avalikku huvi pakkuvates või turutõrgetega valdkondades. Programmi tuleb rakendada peamiselt koos liikmesriikidega tehtavate koordineeritud ja strateegiliste, eriti ühiste avalike hangete kaudu tehtavate investeeringutena, mis on suunatud kogu Euroopas jagatavasse digivõimekusse ja kogu liitu hõlmavatesse meetmetesse, mis toetavad koostalitlusvõimet ja standardimist digitaalse ühtse turu arendamise osana;

programmi võimekus ja taristu tehakse kättesaadavaks uute uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste juurutamiseks liikuvuse ja transpordi valdkonnas. Euroopa ühendamise rahastu toetab uute uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu ja juurutamist liikuvuse ja transpordi valdkonnas;

luuakse koordineerimismehhanismid, eelkõige asjakohaste juhtimisstruktuuride kaudu.

määruse (EL) 2021/523 raames pakutakse turupõhisel rahastamisel põhinevat toetust muu hulgas programmikohaste poliitikaeesmärkide saavutamiseks; sellist turupõhist rahastamist võib kombineerida toetuste andmisega ning

ettevõtjate juurdepääsu rahastamisvahenditele hõlbustab Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste pakutav toetus.

programmi raames toetatakse selliste tipptehnoloogiate nagu tehisintellekti või kõrgjõudlusega andmetöötluse juurutamiseks vajalike kõrgtasemel digioskuste arendamist ja omandamist koostöös asjaomaste tööstusharudega;

programmi „Erasmus+“ kõrgtasemel oskuste osa täiendab programmi sekkumisi, mis puudutavad oskuste omandamist kõigis valdkondades ja kõigil tasemetel, kasutades selleks liikuvuse kaudu saadud kogemusi.

programmi „Loov Euroopa“ MEDIA tegevussuuna raames toetatakse algatusi, millel võib olla tõeline mõju kogu Euroopa kultuuri- ja loomesektorile, aidates kõnealustel sektoritel kohaneda digitehnoloogiale üleminekuga;

programm pakub Euroopas muu hulgas loovisikutele, loome- ja kultuurisektorile juurdepääsu uusimatele digitehnoloogiatele alates tehisintellektist kuni kõrgtasemel andmetöötluseni.