EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/588, 15. märts 2023, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027

(1)

Euroopa Ülemkogu 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldustes väljendati heameelt selle üle, et liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tihedas koostöös valmistatakse ette järgmise põlvkonna riiklikku satelliitsidet. Riiklik satelliitside on ka 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia üks elemente. Riiklik satelliitside peaks aitama ELil reageerida hübriidohtudele ning toetama ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja ELi Arktika-poliitikat.

(2)

Euroopa Ülemkogu 21.–22. märtsi 2019. aasta järeldustes rõhutati, et liit peab konkurentsivõimelise, turvalise, kaasava ja eetilise ning maailmatasemel ühenduvusega digimajanduse arendamisel veelgi kaugemale minema.

(3)

Komisjoni 22. veebruari 2021. aasta teatises „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ on märgitud, et selle eesmärk on teha kiire ühenduvus Euroopas kõigile kättesaadavaks ning luua vastupanuvõimeline ühenduvussüsteem, mis võimaldab Euroopal ühenduse säilitada ükskõik millises olukorras.

(4)

Nõukogus 21. märtsil 2022 vastu võetud julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilises kompassis tunnistatakse, et liidu ja selle liikmesriikide kosmosetaristu aitab tugevdada meie kerksust ning pakub põhiteenuseid, millega asendatakse või täiendatakse telekommunikatsiooni maapealseid taristuid. Seepärast kutsutakse kõnealuses dokumendis liitu üles töötama liidu kosmosepõhist ülemaailmset turvalist sidesüsteemi käsitleva ettepaneku kallal.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 (2) loodud liidu kosmoseprogrammi üheks komponendiks on GOVSATCOM, mille eesmärk on tagada GOVSATCOMi kasutajatele usaldusväärsete, turvaliste, skaleeritavate ja kulutõhusate satelliitsideteenuste pikaajaline kättesaadavus. Määrusega (EL) 2021/696 on ette nähtud, et GOVSATCOMi komponendi esimeses etapis kuni umbes aastani 2025 koondatakse olemasolev suutlikkus ühiskasutuseks ja seda jagatakse GOVSATCOMi keskuse kaudu. Sellega seoses peaks komisjon hankima GOVSATCOMi suutlikkuse liikmesriikidelt, kellel on olemas riiklikud süsteemid ja kosmosesuutlikkus, ning kommertsotstarbelise satelliitside või kommertsteenuste pakkujatelt, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve.

Selles esimeses etapis põhineb GOVSATCOMi teenuste kasutuselevõtt järkjärgulisel lähenemisviisil, pidades silmas GOVSATCOMi keskuse taristu suutlikkuse suurendamist. Selle lähenemisviisi puhul lähtutakse samuti eeldusest, et kui esimese etapi käigus tulevase nõudluse ja pakkumise kohta tehtud üksikasjalikust analüüsist selgub, et kõnealune lähenemisviis ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, on vaja siirduda teise etappi ja arendada koostöös erasektoriga, näiteks liidu satelliidioperaatoritega, välja täiendav oludele vastav kosmosetaristu või kosmosealane suutlikkus.

(6)

22. märtsil 2017 kinnitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitee riikliku satelliitside (GOVSATCOM) kõrgetasemeliste tsiviil- ja sõjaliste kasutajavajaduste dokumendi, mille koostas Euroopa välisteenistus ja milles on ühendatud sõjaliste kasutajate vajadused, mille Euroopa Kaitseagentuur määras kindlaks oma 2013. aastal vastu võetud ühises staabieesmärgis, ning komisjoni kogutud tsiviilkasutajate vajadused. Komisjoni edasised analüüsid näitasid, et liidu praegune satelliitside pakkumine, mis põhineb nii riiklike süsteemidega liikmesriikide kui ka erasektori suutlikkusel, ei vasta riikliku nõudluse teatavatele uutele vajadustele, mille puhul esineb suundumus tõhusamate turvalahenduste, lühikese latentsusaja ja ülemaailmse katvuse poole. Neid vajadusi tuleks korrapäraselt jälgida ja uuesti hinnata.

(7)

Viimase aja tehnoloogilise progressi tulemusena on tekkinud mittegeostatsionaarsel orbiidil (NGSO) olevad sidesatelliitide kogumid, mis on järk-järgult hakanud pakkuma kiireid ja lühikese latentsusajaga ühendusteenuseid. Praegu on seega tekkinud ainulaadne võimalus vastata valitsuselt loa saanud kasutajate muutuvatele vajadustele, arendades välja ja võttes kasutusele täiendava taristu, kuna nõutavate teenuste osutamiseks vajalikud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu reserveeritud sagedused on praegu liidus kättesaadavad. Kui neid sagedusi kasutusele ei võeta, aeguvad nende reserveeringud ja need eraldatakse teistele osalejatele. Kuna sagedused ja orbiidisõlmed on üha napim ressurss, peaks komisjon kasutama avatud ja läbipaistva protsessi kaudu koos liikmesriikidega võimalust sõlmida sagedusi reserveerivate liikmesriikidega spetsiaalsed litsentsilepingud riiklikul taristul põhinevate riiklike teenuste osutamiseks. Erasektor vastutab õiguste saamise eest seoses kommertsteenuste osutamiseks vajalike sageduste reserveerimisega.

(8)

Liidu riiklike osalejate nõudlus turvaliste ja usaldusväärsete kosmosepõhiste satelliitsideteenuste järele kasvab, eelkõige seetõttu, et need on kõige paremini toimiv võimalus olukordades, kus maapealsed sidesüsteemid puuduvad või need on häiritud või ebausaldusväärsed. Taskukohane ja kulutõhus juurdepääs satelliitsidele on hädavajalik ka piirkondades, kus puudub maismaataristu, sealhulgas ookeanide kohal, õhuruumis, äärealadel ja seal, kus maismaataristu toimimine on katkenud või kus seda ei saa kriisiolukorras usaldada. Satelliitside võib suurendada sidevõrkude üldist kerksust, pakkudes näiteks alternatiivi kohaliku maismaatristu vastu suunatud füüsiliste ja küberrünnete korral, samuti õnnetuste, loodusõnnetuste ning inimtegevusest tingitud õnnetuste puhul.

(9)

Liit peaks tagama, et arenevate riiklike vajaduste ja nõudmiste rahuldamiseks pakutakse kerkseid, ülemaailmseid, turvalisi, kaitstud, katkematuid, garanteeritud ja paindlikke satelliitsidelahendusi, mis tuginevad liidu tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, et suurendada liikmesriikide ja liidu institutsioonide tegevuse kerksust.

(10)

Seepärast on oluline luua uus programm, nimelt liidu turvalise ühenduse programm (edaspidi „programm“), et näha ette liidu satelliidipõhine, mitut orbiiti hõlmav sidetaristu riiklikuks kasutuseks, integreerides ja täiendades samal ajal GOVSATCOMi komponendi raames olemasolevat ja tulevast riiklikku ja Euroopa suutlikkust ning arendades edasi Euroopa kvantsidetaristu (EuroQCI) algatust ning integreerides selle järk-järgult turvalise ühenduse süsteemi.

(11)

Programm peaks vastama uutele riiklikele vajadustele tõhusamate turvalahenduste, lühikese latentsusaja ja ülemaailmse katvuse osas. See peaks tagama turvaliste, autonoomsete, usaldusväärsete ja kulutõhusate riiklike satelliitsideteenuste osutamise ja neile teenustele ülemaailmse katkematu juurdepääsu pikaajalise kättesaadavuse, toetades elutähtsa taristu kerksust ja kaitset, olukorrateadlikkust, välistegevust, kriisiohjet ning ka liidu ja liikmesriikide majanduse, julgeoleku ja kaitse seisukohast elutähtsate rakenduste kerksust ja kaitset spetsiaalse riikliku taristu kaudu, millega integreeritakse GOVSATCOMi suutlikkus ja täiendatakse seda. Programm peaks ühtlasi seadma prioriteediks riiklike teenuste osutamise ja võimaldama Euroopa erasektoril osutada kommertsteenuseid kommertstaristu kaudu, võttes arvesse turu-uuringuid, sealhulgas konsulteerimist valitsuselt loa saanud kasutajatega.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/2481 (3) on sätestatud rida eesmärke ja sihte kerksete, turvaliste, toimivate ja kestlike digitaristute arendamise edendamiseks liidus, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide digieesmärk saavutada 2030. aastaks gigabitiühenduvus kõigi jaoks. Programm peaks võimaldama ühendust kodanike ja ettevõtjate jaoks kogu liidus ja üleilmsel tasandil, muu hulgas tagades juurdepääsu tasukohasele kiirele lairibaühendusele, mis võib aidata kaotada leviaugud ja suurendada sidusust kogu liidus, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, maapiirkondades, perifeersetes, kaugetes ja eraldatud piirkondades ning saartel. Satelliitteenused ei saa praegu asendada maapealsete võrkude toimimist, aga võivad aidata ületada digilõhet ja, kui see on asjakohane, isegi aidata kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (4) üldeesmärkide saavutamisele.

(13)

Seepärast peaks programm hõlmama määratlemis-, projekteerimis-, arendus-, valideerimis- ja seonduvad kasutuselevõtutoiminguid, mida on vaja esimeste riiklike teenuste osutamiseks vajaliku algse kosmose- ja maapealse taristu ehitamiseks. Seejärel peaks programm hõlmama järkjärgulisi kasutuselevõtutoiminguid, mille eesmärk on lõplikult välja ehitada nii kosmose- kui ka maapealne taristu, mida on vaja kõrgetasemeliste riiklike teenuste osutamiseks, mis ei ole praegu kättesaadavad ning mis ületavad taseme poolest olemasolevaid tipptasemel Euroopa satelliitsideteenuseid. Lisaks peaks programm edendama selliste kasutajaterminalide arendamist, mille abil saab kõrgetasemelisi sideteenuseid kasutada. Kasutamine peaks algama niipea kui võimalik, kuna esimeste riiklike teenuste osutamine on ette nähtud aastaks 2024, et võimalikult kiiresti asuda täitma valitsuselt loa saanud kasutajate vajadusi. Seejärel peaks programm nägema ette tegevuse, mille eesmärk on lõplikult välja ehitada nii kosmose- kui ka maapealne taristu, mida on vaja täieliku töövalmiduse saavutamiseks 2027. aastaks. Riiklike teenuste osutamine, kosmose- ja maapealse taristu käitamine, hooldus ja pidev täiustamine pärast kasutuselevõttu ning riiklike teenuste järgmiste põlvkondade arendamine peaks olema kasutamise osa.

(14)

2019. aasta juunis allkirjastasid liikmesriigid Euroopa kvantsidetaristu (EuroQCI) deklaratsiooni (edaspidi „deklaratsioon“), milles nad leppisid kokku, et tegutsevad üheskoos, koos komisjoniga ja ESA toetusel kogu liitu katva kvantsidetaristu väljaarendamise nimel. Deklaratsiooni kohaselt on EuroQCI algatuse eesmärk võtta kasutusele sertifitseeritud turvaline läbiv kvantsidetaristu, mis võimaldab edastada ja säilitada teavet ja andmeid ning mis suudab ühendada kogu liidu kriitilise tähtsusega avaliku sektori sidevarasid. Programm aitab saavutada deklaratsiooni eesmärke, arendades EuroQCI kosmose- ja maapealset taristut, mis on integreeritud programmi riiklikusse taristusse, ning arendades välja ja võttes kasutusele EuroQCI maismaataristu, mis kuulub edaspidi liikmesriikidele. EuroQCI kosmose- ja maapealne taristu ning maismaataristu tuleks programmi raames välja arendada kahes põhietapis: algne valideerimisetapp, mis võib hõlmata mitme eri tehnoloogia ja sideprotokolli väljatöötamist ja valideerimist, ning täieliku kasutuselevõtu etapp, sealhulgas sobivate lahenduste leidmine satelliitidevaheliste ühenduste ning satelliitide ja maapealse taristu ning maismaataristu vahelise andmevahenduse jaoks.

(15)

Üks EuroQCI põhifunktsioone on krüptovõtmete kvantväljastuse võimaldamine. Seni ei ole krüptovõtmete kvantväljastuse tehnoloogia ja vahendid piisavalt väljaarendatud, et neid saaks kasutada ELi salastatud teabe kaitsmiseks. Endiselt tuleb lahendada peamised krüptovõtmete kvantväljastuse turvalisust käsitlevad küsimused, nagu krüptovõtmete kvantväljastuse protokollide standardimine, kõrvalkanali analüüs ja hindamismetoodika. Seepärast peaks programm toetama EuroQCI-d ja võimaldama heakskiidetud krüptovahendite lisamist taristusse, kui need on olemas.

(16)

Selleks et kaitsta ELi salastatud teavet piisavalt turvalisel viisil, peaksid peamised lahendused kvantandmetöötlusest tulenevate ohtude vastu võitlemiseks seisnema konventsionaalsete lahenduste, kvanttehnoloogiajärgse krüptograafia ja võimalusel krüptovõtmete kvantväljastuse tehnoloogia kombineerimises hübriidlähenemisviisidena. Seepärast tuleks selliseid lähenemisviise programmis kasutada, et tagada nii tipptasemel krüptograafia kui ka võtmeväljastus.

(17)

Et suurendada liidu satelliitside suutlikkust, peaks programmi taristu põhinema GOVSATCOMi komponendi jaoks välja töötatud taristul, mis tuleks programmi integreerida ja mida programmi taristu peaks täiendama. Eelkõige peaks programmi maapealne taristu põhinema GOVSATCOMi keskustel, mida laiendatakse kasutajate vajadustest lähtudes järk-järgult muude maapealse taristu varade kaudu, sealhulgas nende liikmesriikide varade kaudu, kes on valmis operatiiv- ja turvalisusnõuete alusel täiendava panuse andma.

(18)

Programm peaks parandama turvalist ühendust strateegilist huvi pakkuvates geograafilistes piirkondades, nagu Aafrika ja Arktika, samuti Läänemeri, Must meri, Vahemeri ja Atlandi ookean. Programmi alusel osutatavad teenused peaksid samuti aitama saavutada geopoliitilist kerksust, pakkudes täiendavaid ühendusi vastavalt nende piirkondadega seotud poliitilistele eesmärkidele ja vastavalt komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatisele „The Global Gateway“.

(19)

Ilma et see piiraks sideteenuseid, võiksid programmi jaoks ehitatud satelliidid olla varustatud allsüsteemidega, sealhulgas kasulike laadungitega, mis võimaldaksid suurendada liidu kosmoseprogrammi komponentide suutlikkust ja teenuseid, võimaldades seeläbi välja töötada täiendavaid sidega mitteseotud teenuseid, mille üle otsustab programmikomitee asjaomane koosseis, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2021/696, ning mida rakendatakse käesolevas määruses sätestatud tingimustel. Kui liidu kosmoseprogrammi komponentidele tulenev kasu on igakülgselt tõendatud, võttes arvesse kasutajate vajadusi ja eelarvepiiranguid, võiks kõnealuseid allsüsteeme arendada nii, et nad pakuksid Galileod täiendavaid alternatiivseid positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramisteenuseid, et tagada Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) sõnumite edastamine lühema latentsusajaga, anda kosmoseseire käsutusse kosmosepõhised sensorid ja toetada Copernicuse praeguse suutlikkuse suurendamist, eelkõige hädaolukordade puhul ja tsiviiljulgeoleku teenuste vallas. Lisaks võiksid kõnealused allsüsteemid osutada liikmesriikidele sidega mitteseotud teenuseid tingimusel, et see ei mõjuta programmi turvalisust ega eelarvet.

(20)

Arvestades maapealse riikliku taristu tähtsust programmi jaoks ja selle mõju programmi turvalisusele, peaks sellise taristu asukoha kindlaks määrama komisjon kooskõlas üldiste turvalisusnõuetega ning järgides avatud ja läbipaistvat protsessi, pidades silmas tasakaalustatud jaotuse tagamist liikmesriikide vahel. Programmi maapealse riikliku taristu, millesse on integreeritud ka GOVSATCOMi komponendi raames välja töötatud taristu, kasutuselevõttu võiks kaasata Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (edaspidi „amet“) või ESA, kui see on asjakohane, ja lähtudes ESA pädevusvaldkonnast.

(21)

Liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku ning riiklike teenuste turvalisuse ja terviklikkuse seisukohalt on elutähtis, et programmi kosmosevarad saaksid startida liidu territooriumilt. Erakorralistel igakülgselt põhjendatud asjaoludel peaks olema võimalik, et sellised stardid toimuvad kolmanda riigi territooriumilt. Lisaks rasketele ja keskmise suurusega kandurrakettidele võiksid väikesed ja üliväikesed kandurraketid pakkuda lisapaindlikkust, et võimaldada kosmosevarade kiiret kasutuselevõttu.

(22)

On oluline, et liidule kuuluks kogu programmi raames välja arendatud riikliku taristuga seotud materiaalne ja immateriaalne vara, välja arvatud EuroQCI maismaataristu, ning et liit tagaks samal ajal Euroopa Liidu põhiõiguste harta, sealhulgas selle artikli 17 järgimise. Kuigi need varad oleksid liidu omanduses, peaks liidul olema käesoleva määruse kohaselt ja, kui see on kohane, igale üksikjuhtumile eraldi antud hinnangu põhjal võimalus teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada.

(23)

Kogu liitu hõlmavaid algatusi, nagu turvalise ühenduse algatus, kujundab kosmosetaristu sektoris ja kosmoseteenuste sektoris tegutsevate uuenduslike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), iduettevõtjate ja suurte ettevõtjate laialdane osalemine kõikjal liidus. Viimastel aastatel on osa kosmosevaldkonnas tegutsejaid kosmosesektori proovile pannud, eelkõige on iduettevõtjad ja VKEd arendanud uuenduslikke, turupõhiseid kosmosetehnoloogiaid ja -rakendusi, mille ärimudel on vahel erinev. Selleks et tagada liidu kosmoseökosüsteemi konkurentsivõime, tuleks programmi abil maksimeerida Euroopa kosmoseökosüsteemi, sealhulgas uue kosmosetööstuse välja töötatud uuenduslike ja murranguliste tehnoloogiate ning uute ärimudelite kasutamist, eelkõige turupõhiseid uusi kosmosetehnoloogiaid ja -rakendusi arendavate VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja iduettevõtjate poolt, integreerides samal ajal kogu kosmosetegevuse väärtusahela ning hõlmates kosmosetaristu ja kosmoseteenuste segmente.

(24)

Oluline on julgustada erasektori investeeringuid asjakohaste hangete ning teenuste hankelepingute koondamise kaudu, vähendades seeläbi ebakindlust ning tagades avaliku sektori teenustega seotud vajaduste pikaajalise nähtavuse ja prognoositavuse. Et tagada tulevikus Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime, peaks programm andma panuse ka kõrgetasemeliste oskuste väljaarendamisse kosmosega seotud valdkondades ja toetama haridus- ja koolitustegevust ning edendama võrdseid võimalusi, soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist, et ära kasutada liidu kodanike kogu potentsiaal selles valdkonnas.

(25)

Kooskõlas komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ sätestatud eesmärkidega peaks programm võimalikult suures ulatuses minimeerima oma keskkonnamõju. Kuigi kosmosevarad ei tekita kasutuse ajal ise kasvuhoonegaase, mõjutavad nende tootmine ja nendega seotud maapealsed seadmed keskkonda. Selle mõju leevendamiseks tuleks võtta meetmeid. Selleks peaksid programmi raames korraldatavad hanked hõlmama kestlikkuse põhimõtteid ja meetmeid, näiteks sätteid taristu arendamise, ehitamise ja kasutuselevõtu käigus tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste minimeerimiseks ja kompenseerimiseks ning meetmeid, mille eesmärk on ennetada valgusreostust, nt mõju maapealsetele astronoomilistele vaatlustele.

(26)

Võttes arvesse kosmoseaparaatide ja kosmosejäätmete suurenevat mahtu orbiidil, peaks uus Euroopa satelliidikogum vastama ka kosmosekestlikkuse kriteeriumidele ja olema kosmoseliikluse korraldamise ning kosmose jälgimise ja seire (SST) alal hea tava näiteks, et vähendada tekkivat kosmosejäätmete hulka, ennetada orbiidil aset leidvaid eraldumisi ja kokkupõrkeid ning tagada asjakohaste meetmete võtmine kosmoseaparaadi olelusringi lõpetamiseks. Kuna kosmosekeskkonna kaitsega on seotud mitmed õigustatud muret tekitavad küsimused, mida praegu arutatakse sellistel rahvusvahelistel foorumitel nagu ÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitee, on väga tähis, et liit näitaks kosmosekestlikkuse valdkonnas eeskuju. Programmi raames sõlmitud hankelepingud peaksid tagama, et kasutatav tehnoloogia võimaldab rakendada võimalikult rangeid kestlikkuse ning energia- ja ressursitõhususe standardeid.

(27)

Riiklike teenuste operatiivnõuded peaksid põhinema valitsuselt loa saanud kasutajate vajaduste hindamisel, võttes samal ajal arvesse ka praeguste turupakkumiste võimalusi. Nende nõuete hindamisel tuleks võimalikult suures ulatuses kasutada praegust turusuutlikkust. Lähtuvalt nendest operatiivnõuetest koos üldiste turvalisusnõuetega ja riiklike teenuste kasvava nõudlusega, tuleks välja töötada riiklike teenuste portfell. Selles teenuste portfellis tuleks kindlaks määrata riiklike teenuste suhtes kohaldatav lähtetase. Selles tuleks samuti kindlaks määrata sellised teenusekategooriad, mis täiendavad määruse (EL) 2021/696 raames kindlaks määratud GOVSATCOMi teenuste portfelli. Komisjon peaks tagama GOVSATCOMi komponendi ja programmi tegevus- ja turvalisusnõuete kooskõla ja sidususe. Selleks et säilitada teenuste nõudluse ja pakkumise parim võimalik vastavus, tuleks riiklike teenuste portfell kindlaks määrata 2023. aastal ja seda peaks olema võimalik korrapäraselt ajakohastada pärast kõnealustest tegevus- ja turvalisusnõuetest lähtuvat liikmesriikidega konsulteerimist.

(28)

Satelliitside on ammenduv ressurss, mida piirab satelliitide suutlikkus, sagedus ja geograafiline katvus. Et olla kulutõhus ja saada kasu mastaabisäästust, peaks programm seega optimeerima riiklike teenuste pakkumise ja nõudluse vastavust ning vältima üleliigset suutlikkust. Kuna aja jooksul muutub nii nõudlus kui ka võimalik pakkumine, peaks komisjon jälgima vajadust kohandada riiklike teenistuste portfelli iga kord, kui see näib olevat vajalik.

(29)

Liikmesriikidel, nõukogul, komisjonil ja Euroopa välisteenistusel ning liidu ametitel ja organitel peaks olema võimalik hakata programmiosaliseks, kui nad otsustavad anda riiklike teenuste kasutajatele lube või pakkuda suutlikkust, tegevuskohti või tööruume. Arvestades, et iga liikmesriik võib ise otsustada, kas anda oma riigi riiklike teenuste kasutajatele lube, ei tohiks panna liikmesriikidele kohustust panustada programmi või majutada programmi taristut.

(30)

Iga programmiosaline peaks määrama pädeva turvalise ühenduse asutuse, kes jälgib, kas kasutajad ja muud riiklikud üksused, kellel on programmis oma roll, järgivad kohaldatavaid reegleid ja turvamenetlusi, mis on kindlaks määratud üldistes turvalisusnõuetes. Programmiosalised võivad sellise asutuse ülesanded anda olemasolevale asutusele.

(31)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (5) punkti 18 tähenduses.

(32)

Programmi eesmärgid on kooskõlas muude liidu programmide eesmärkidega ja täiendavad neid, eelkõige järgmiste programmide puhul: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (6) ning nõukogu otsusega (EL) 2021/764 (7) loodud programm „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (8) loodud programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (9) loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1153 (10) loodud Euroopa ühendamise rahastu ning eriti liidu kosmoseprogramm.

(33)

Programmi „Euroopa horisont“ digitaalvaldkonna, tööstuse ja kosmose teemavaldkonna komponentidest eraldatakse sihtotstarbeline osa teadus- ja innovatsioonitegevusele, mis on seotud turvalise ühenduse süsteemi arendamise ja valideerimisega, sealhulgas selliste võimalike tehnoloogialahenduste jaoks, mis töötatakse välja kosmoseökosüsteemi, sealhulgas uue kosmosetööstuse raames. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahenditest eraldatakse sihtotstarbeline osa tegevustele, mis on seotud turvalise ühenduse süsteemi toimimise ja ülemaailmse teenuste osutamisega, mis võimaldab pakkuda rahvusvahelistele partneritele mitmesuguseid teenuseid. Liidu kosmoseprogramm eraldab GOVSATCOMi komponendist sihtotstarbelise osa tegevusele, mis on seotud GOVSATCOMi keskuse arendamisega; see keskus moodustab osa turvalise ühenduse süsteemi maapealsest taristust. Nendest programmidest saadavat rahastust tuleks kasutada kõnealuste programmide reeglite kohaselt.

(34)

Kuna programmil on juba olemuslikult mõju liidu ja selle liikmesriikide julgeolekule, ühtivad programmi eesmärgid ja põhimõtted ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 (11) alusel loodud Euroopa Kaitsefondi omadega. Seetõttu tuleks osa Euroopa Kaitsefondist saadavast rahastusest eraldada programmi kohaste toimingute, eelkõige selle taristu kasutuselevõtuga seotud toimingute rahastamiseks.

(35)

Programmi eduka rakendamise tagamiseks on oluline kindlustada piisavate vahendite olemasolu. Liikmesriigid peaksid saama panustada nii, et nad teevad kättesaadavaks oma tehnilise pädevuse, oskusteabe ja abi, eriti ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, või kui see on asjakohane ja võimalik, andes programmi käsutusse oma territooriumil asuvad andmed, teabe, teenused ja taristu. Programm peaks võima saada täiendavat rahalist või mitterahalist toetust kolmandatelt isikutelt, sealhulgas liidu asutustelt ja organitelt, liikmesriikidelt, programmis osalevatelt kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt kooskõlas asjakohaste lepingutega.

(36)

Programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (12) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(37)

Vastavalt finantsmääruse artikli 191 lõikele 3 ei rahastata mingil juhul samu kulusid liidu eelarvest kaks korda.

(38)

Komisjonil peaks olema võimalik vajaduse korral ja vajalikus ulatuses kasutada teatavate väliste osalejate tehnilist abi, kui liidu julgeolekuhuvid on kaitstud. Muud programmi avaliku juhtimisega tegelevad üksused peaksid saama neile käesoleva määrusega delegeeritud ülesannete täitmisel samuti sellist tehnilist abi kasutada.

(39)

Programmi raames sõlmitavad avaliku hanke lepingud programmist rahastatavaks tegevuseks peaksid vastama liidu normidele. Sellega seoses peaks liit vastutama ka avalike hangetega seoses taotletavate eesmärkide kindlaksmääramise eest.

(40)

Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, kui hangete objektiks on pikaajalised kohustused seoses seadmete või teenustega. Seepärast on lisaks finantsmääruses sätestatud reeglitele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik kehtestada allhangete alammäär. Allhangete puhul tuleks võimaluse korral eelistada iduettevõtjaid ja VKEsid, eelkõige selleks, et võimaldada nende piiriülest osalemist.

(41)

Selleks et täita programmi eesmärke, on oluline, et oleks võimalik kasutada, kui see on asjakohane, kosmosevaldkonnas tegutsevate liidu avaliku ja erasektori üksuste pakutavat suutlikkust ning teha ka rahvusvahelisel tasandil koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seepärast on vaja ette näha võimalus kasutada kõiki Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) ja finantsmäärusega ette nähtud asjakohaseid vahendeid ja juhtimismeetodeid ning ühiseid hankemenetlusi.

(42)

Avaliku ja erasektori koostöö on programmi eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasem korraldus. See peaks võimaldama tugineda liidu olemasolevale satelliitside tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, sealhulgas erasektori varadele, pakkudes töökindlaid ja uuenduslikke riiklikke teenuseid ning võimaldades erasektori partneritel anda täiendavate omainvesteeringute abil programmi taristule lisavõimekust turutingimustel kommertsteenuste osutamiseks. Pealegi peaks selline korraldus optimeerima nii kasutuselevõtu- ja käitamiskulusid – kuna riiklikule ja kommertstaristule ühiste komponentide arendus- ja kasutuselevõtukulud jagatakse –, kui ka tegevuskulusid, kuna võimaldatakse ressursi ulatuslikku ühiskasutust. Samuti peaks see stimuleerima innovatsiooni Euroopa kosmose ökosüsteemis, sealhulgas uue kosmosesüsteemi alal, võimaldades teadus- ja arendustegevusega seotud riske avaliku ja erasektori partnerite vahel jagada.

(43)

Programmi rakendamiseks tuleks kontsessioonilepingutes, asjade, teenuste ja ehitustööde lepingutes ning segalepingutes järgida aluspõhimõtteid. Sellistes lepingutes tuleks ette näha ülesannete ja kohustuste selge jaotus avaliku ja erasektori partnerite vahel, sealhulgas riskide selge jaotus nende vahel, tagamaks et töövõtjad võtavad vastutuse tagajärgede eest, mis on tingitud selliste kohustuste täitmata jätmisest, mille eest nad vastutavad. Lepingud peaksid tagama, et töövõtjad ei saaks riiklike teenuste osutamise eest liigset hüvitist, peaksid võimaldama kommertsteenuste osutamist erasektori poolt ja tagama valitsuselt loa saanud kasutajate vajaduste asjakohase prioriseerimise. Lepingutega tuleks tagada, et kommertstaristule tuginevate teenuste osutamisel säilitatakse liidu olulised huvid ning programmi üldised ja erieesmärgid. Seepärast on oluline tagada meetmete olemasolu, et kindlustada nende oluliste huvide ja eesmärkide säilimine. Eelkõige peaks komisjonil olema võimalik võtta vajalikke meetmeid teenuse järjepidevuse tagamiseks juhul, kui töövõtja ei suuda oma kohustusi täita.

Lepingud peaksid sisaldama piisavaid kaitsemeetmeid, et vältida muu hulgas huvide konflikte ja võimalikke konkurentsimoonutusi tulenevalt kommertsteenuste osutamisest, põhjendamatut diskrimineerimist ning muid varjatud kaudseid eeliseid. Selliste kaitsemeetmete hulgas võib olla riiklike teenuste ja kommertsteenuste raamatupidamise lahusus, mis hõlmab vertikaalselt integreeritud operaatorist struktuuriliselt ja juriidiliselt eraldiseisva üksuse loomist riiklike teenuste osutamiseks, ning avatud, õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv juurdepääs kommertsteenuste osutamiseks vajalikule taristule. Seetõttu peaksid kommertsteenused olema kättesaadavad olemasolevatele maapealsete teenuste osutajatele läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Lepingud peaksid soodustama iduettevõtjate ja VKEde osalemist kogu väärtusahelas ja kõigis liikmesriikides.

(44)

Programmi üks olulisi eesmärke on tagada liidu ja liikmesriikide julgeolek ning tugevdada määrava tähtsusega tehnoloogiate ja väärtusahelate kerksust, säilitades samal ajal avatud majanduse. Erijuhtudel tuleb selle eesmärgi täitmiseks kehtestada vajalikud rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimused, et tagada liidu toimivate süsteemide terviklikkuse, turvalisuse ja kerksuse kaitse. See ei tohiks kahjustada vajadust konkurentsivõime ja kulutõhususe järele.

(45)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (13) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (14) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) ja (EL) 2017/1939 (16) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (17) ja esitada süüdistusi.

Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(46)

Et tagada liidu finantshuvide kaitse, on vaja nõuda, et kolmandad riigid annaksid vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale õigused ja juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(47)

Programmi tõhususe ja mõju optimeerimiseks tuleks võtta meetmeid, et edendada avatud standardite, avatud lähtekoodiga tehnoloogiate ja koostalitlusvõime kasutamist ja arendamist turvalise ühenduse süsteemi arhitektuuris. Süsteemi avatum kontseptsioon võib võimaldada paremat koostoimet liidu kosmoseprogrammi teiste komponentidega või riigisiseste teenuste ja rakendustega, optimeerida kulusid, vältides dubleerimist sama tehnoloogia arendamisel, ning suurendada usaldusväärsust, soodustada innovatsiooni ning saada kasu ulatuslikust konkurentsist.

(48)

Hästi toimiv programmi avalik haldamine nõuab vastutuse ja ülesannete selgepiirilist jaotust eri osalejate vahel, et hoida ära tarbetut kattuvust ning vähendada ülekulusid ja viivitusi. Kõik haldamises osalejad peaksid oma pädevusalas ja kooskõlas oma kohustustega toetama programmi eesmärkide saavutamist.

(49)

Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on selles valdkonnas olemas süsteemid, taristu, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast on neil võimalik anda programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärne panus. Nad võivad teha liiduga koostööd, et reklaamida programmi teenuseid ja rakendusi ning tagada sidusus asjaomaste riiklike algatuste ja programmi vahel. Komisjonil võiks olla võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks saada neilt abi ja vastastikku kokku lepitud tingimustel delegeerida neile programmi rakendamisega seotud ülesandeid. Asjakohasel juhul peaks liikmesriikide eesmärgiks olema tagada riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning programmi sidusus ja vastastikune täiendavus. Samuti peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumil asuva maapealse taristu kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid saama tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavuse ja piisaval tasemel kaitse, et võimaldada rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist pakutavate teenuste põhjal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 243/2012/EL (18). Programmile kättesaadavaks tehtud sagedustel ei tohiks olla programmile finantsmõju.

(50)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 17 on komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne programmi rakendada, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada selle kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja pädevust, peaks komisjonil olema õigus delegeerida teatavaid ülesandeid põhjendatud asjaoludel teistele üksustele. Komisjon peaks kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised tehnilised ja tegevusnõuded. Komisjon peaks seda tegema pärast konsulteerimist liikmesriikide ekspertide, kasutajate ja muude asjaomaste avaliku või erasektori sidusrühmadega. Ühtlasi on ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikes 3 ette nähtud, et liidu pädevuse teostamine ei takista liikmesriikidel teostada oma vastavat pädevust. Et liidu rahalisi vahendeid otstarbekalt kasutada, on siiski asjakohane, et komisjon tagaks võimaluste piires programmi raames elluviidavate tegevuste sidususe liikmesriikide omadega, ilma et see põhjustaks tarbetut dubleerimist.

(51)

Finantsmääruse artiklis 154 on sätestatud, et komisjon saab eelhindamise tulemuste põhjal tugineda selliste isikute või üksuste süsteemidele ja menetlustele, kellele on usaldatud liidu rahaliste vahendite haldamine. Vajaduse korral tuleks vastavas rahalist toetust käsitlevas lepingus kindlaks määrata nende süsteemide ja menetluste konkreetsed kohandused (järelevalvemeetmed) ning kehtivate lepingute suhtes kehtiv korraldus.

(52)

Tänu oma ülemaailmsele katvusele on programmil tugev rahvusvaheline mõõde. Rahvusvahelised partnerid, nende valitsused ja kodanikud saavad osa mitmesugustest programmi teenustest, mis toob kasu liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisele koostööle kõnealuste partneritega. Programmiga seotud küsimustes võiks komisjon oma pädevuse piires koordineerida liidu nimel tegevust rahvusvahelisel areenil.

(53)

Tuginedes erialateadmistele, mis on viimastel aastatel välja kujunenud liidu kosmoseprogrammi Galileo ja EGNOSe komponentide juhtimise ja käitamise ning nendega seotud teenuste osutamise alal, on amet kõige sobivam organ täitma komisjoni järelevalve all ülesandeid, mis on seotud riikliku taristu käitamise ja riiklike teenuste osutamisega. Seega peaks ta arendama sel eesmärgil välja asjakohase lisasuutlikkuse. Seepärast tuleks ametile delegeerida riiklike teenuste osutamine ja talle peaks saama delegeerida ka riikliku taristu kogu operatiivjuhtimise või osa sellest.

(54)

Seoses julgeolekuga peaks amet vastutama oma turvalisuse akrediteerimise nõukogu kaudu riiklike teenuste ja taristu turvalisuse akrediteerimise tagamise eest, võttes arvesse ameti kogemusi selles valdkonnas. Lisaks peaks amet täitma talle komisjoni poolt delegeeritud ülesandeid vastavalt ameti operatiivvalmidusele, eelkõige seoses inimressurside piisava tasemega. Võimaluse korral peaks amet võimendama oma eksperditeadmisi, näiteks Euroopa GNSSi tegevuse kaudu. Ametile ülesandeid delegeerides tuleks ette näha piisavad inim-, haldus- ja finantsressursid, et võimaldada ametil täielikult oma ülesandeid ja missiooni täita.

(55)

Et tagada riikliku taristu toimimine ja hõlbustada riiklike teenuste osutamist, peaks ametil olema lubatud delegeerida teatav tegevus rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel teistele üksustele nende vastavates pädevusvaldkondades, kooskõlas komisjoni suhtes kohaldatavate eelarve kaudse täitmise tingimustega, nagu on sätestatud finantsmääruses.

(56)

ESA on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmose valdkonnas laialdane oskusteave, sealhulgas satelliitside alal, ning kes on seetõttu oluline partner liidu kosmosepoliitika eri aspektide rakendamisel. Sellega seoses peaks ESA-l olema võimalik pakkuda komisjonile oskusteavet, sealhulgas programmi tehniliste kirjelduste ettevalmistamiseks ja tehniliste aspektide rakendamiseks. Selleks tuleks teha ESA-le ülesandeks programmi arendus- ja valideerimistoimingute järelevalve ning ta peaks toetama programmi rakendamise raames sõlmitud lepingute hindamist.

(57)

Arvestades kosmosetegevuse tähtsust liidu majanduse ja liidu kodanike elu seisukohast, peaks programmi üks peamine prioriteet olema kõrgetasemelise julgeoleku saavutamine ja tagamine, eriti selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve, muu hulgas seoses salastatud ja tundliku salastamata teabega.

(58)

Arvestades Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, peaks Euroopa välisteenistus suutma aidata komisjonil täita kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (19) teatavaid programmi turvalisusega seotud ülesandeid välissuhete valdkonnas.

(59)

Ilma et see piiraks liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku valdkonnas, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 2, ning liikmesriikide õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346, tuleks programmi sujuva rakendamise tagamiseks eraldi ette näha turvalisuse juhtimine. Turvalisuse juhtimine peaks põhinema kolmel aluspõhimõttel. Esiteks on väga oluline võtta võimalikult suures ulatuses arvesse liikmesriikide laiaulatuslikku ja ainulaadset kogemust julgeolekuküsimustes. Teiseks tuleks operatiivülesanded ja turvalisuse akrediteerimise ülesanded selgelt lahus hoida, et vältida huvide konflikte ja turvalisusnõuete kohaldamisel esinevaid puudujääke. Kolmandaks on üksusel, mis vastutab programmi kogu taristu või mõnede selle osade haldamise eest, parimad võimalused hallata talle delegeeritud ülesannetega seotud julgeolekut. Programmi turvalisus põhineks liidu kosmoseprogrammi rakendamisel saadud viimaste aastate kogemustel. Usaldusväärne turvalisuse juhtimine eeldab ka rollide asjakohast jaotust eri osalejate vahel. Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaks komisjon kui programmi eest vastutaja määrama koos liikmesriikidega kindlaks üldised turvalisusnõuded, mida programmi suhtes kohaldatakse. Eelkõige salastatud teabe valdkonnas peaks programmi turvalisuse juhtimine kajastama nõukogu ja liikmesriikide vastavaid rolle ja pädevusvaldkondi ELi salastatud teabe kaitsmiseks kasutatavate krüptovahendite hindamisel ja heakskiitmisel.

(60)

Programmi taristu küberturvalisus ja füüsiline turvalisus nii maa peal kui ka kosmoses ning selle füüsiline liiasus on äärmiselt oluline, et tagada teenuste ja süsteemi järjepidevus. Seepärast tuleks üldiste turvalisusnõuete kehtestamisel igakülgselt arvesse võtta vajadust kaitsta süsteemi ja selle teenuseid küberrünnete ja satelliitidele tulenevate ohtude eest, sealhulgas uue tehnoloogia abil ning toetades sellistele küberrünnetele reageerimist ning nendest taastumist.

(61)

Kui see on asjakohane, peaks komisjon, olles analüüsinud riske ja ohtusid, kindlaks määrama turvaseire struktuuri. Turvaseire struktuur peaks vastama nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/698 (20) kohaldamisalas välja töötatud juhistele.

(62)

Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaksid komisjon ja kõrge esindaja kumbki oma vastava pädevusvaldkonna piires tagama programmi turvalisuse kooskõlas käesoleva määrusega, ja kui see on asjakohane, otsusega (ÜVJP) 2021/698.

(63)

Liidu riiklikud osalejad kasutavad programmi pakutavaid riiklikke teenuseid julgeoleku, kaitse ja ohutuse seisukohast elutähtsatel missioonidel ja operatsioonidel ning elutähtsa taristu kaitsmiseks. Seetõttu tuleks selliste teenuste ja taristu suhtes kohaldada turvalisuse akrediteerimist.

(64)

On vältimatu, et turvalisuse akrediteerimine toimuks liidu ja liikmesriikide poolt julgeoleku eest võetud ühise vastutuse alusel, millega seoses püütakse saavutada konsensus ja kaasatakse kõik isikud, keda julgeoleku küsimus puudutab, ning et kehtestatud oleks pideva riskide jälgimise kord. Samuti on vajalik, et turvalisuse akrediteerimise tehniliste toimingutega tegeleksid asjatundjad, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.

(65)

ELi lepingu artikli 17 kohaselt vastutab komisjon selliste programmide haldamise eest, mida saab finantsmääruse reeglite kohaselt delegeerida edasi kolmandatele isikutele eelarve kaudse täitmise raames. Sellega seoses on komisjonil oluline tagada, et kolmandate isikute poolt programmi rakendamiseks eelarve kaudse täitmise raames täidetavad ülesanded ei kahjustaks programmi turvalisust, eelkõige salastatud teabe järelevalve alal. Seepärast tuleks selgitada, et kui komisjon delegeerib programmist tulenevate ülesannete täitmise ESA-le, tuleb vastavate rahalist toetust käsitlevate lepingutega tagada, et ESA loodud salastatud teavet käsitatakse nõukogu otsuse 2013/488/EL (21) ja komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 (22) kohaselt ELi salastatud teabena, mis on loodud komisjoni volitusel.

(66)

Programmi riiklikke teenuseid saaksid liit ja liikmesriikide osalejad kasutada julgeoleku ja ohutuse seisukohast elutähtsatel missioonidel ja operatsioonidel. Seepärast on liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitseks vaja meetmeid, millega tagada vajalikul tasemel sõltumatus kolmandatest isikutest (kolmandad riigid ja kolmandate riikide üksused), mis hõlmaks kõiki programmi elemente. Sellised meetmed võiksid hõlmata maapealseid ja kosmoses asuvaid tehnoloogialahendusi komponentide, allsüsteemide või süsteemi tasandil, töötlevat tööstust, kosmosesüsteemide omanikke ja käitajaid ning maapealse süsteemi komponentide füüsilist asukohta.

(67)

ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitava lepingu alusel võivad programmis osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika riigid ja muud kolmandad riigid.

(68)

Nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 (23) kohaselt võivad ülemeremaades või -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused saada rahastust vastavalt programmi reeglitele ja eesmärkidele ning vastavalt korrale, mida võidakse kohaldada liikmesriigi suhtes, kellega asjaomane ülemeremaa või -territoorium on seotud.

(69)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (24) punktidele 22 ja 23 tuleks programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju. Programmi hindamisel tuleks arvestada järeldusi, mis on tehtud määruse (EL) 2021/696 raames toimunud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi hindamisel.

(70)

Tagamaks, et näitajad on programmi edusammude kajastamiseks ning programmi seire- ja hindamisraamistiku jaoks endiselt asjakohased, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse lisa näitajate osas, täiendatakse käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega ning täpsustatakse programmi kosmosevarade andmebaasi üksikasju ning selle pidamise ja ajakohastamise metoodikat ja protsesse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(71)

Hästi toimiva avaliku halduse huvides ning arvestades programmi ja GOVSATCOMi komponendi omavahelist koostoimet, peaks määruse (EL) 2021/696 raames loodud programmikomitee oma GOVSATCOMi koosseisus tegutsema ühtlasi komiteena käesoleva programmi otstarbel. Programmi turvalisusega seotud küsimustes peaks programmikomitee tulema kokku spetsiaalses julgeolekukoosseisus.

(72)

Hästi toimiv avalik haldus nõuab programmi ühetaolist haldamist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu võiks programmiga seotud ülesandeid täitma volitatud üksuste esindajatel olla õigus osaleda vaatlejatena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (25) kohaldamiseks loodud programmikomitee töös. Samadel põhjustel võiksid programmikomitee töös osaleda selliste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, kes on programmi kohta sõlminud liiduga rahvusvahelise lepingu, järgides julgeolekupiiranguid ja lähtudes sellises lepingus sätestatud tingimustest. Programmiga seotud ülesandeid täitma volitatud üksuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei tohiks olla õigust programmikomitees hääletada. Vaatlejate ja ad-hoc-osalejate osalemistingimused tuleks kindlaks määrata programmikomitee töökorras.

(73)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses riiklike teenuste osutamise üksikasjalike normide, riiklike teenuste operatiivnõuete, riiklike teenuste portfelli, rahalist toetust käsitlevate lepingute kohta käivate rahastamisotsuste ning tööprogrammide vastuvõtmisega ning kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele programmis osalemiseks lisanõuete kehtestamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(74)

Riiklikul taristul põhinevaid riiklikke teenuseid tuleks üldjuhul osutada valitsuselt loa saanud kasutajatele tasuta. Selliste teenuste osutamise suutlikkus on siiski piiratud. Kui komisjon jõuab analüüsi põhjal järeldusele, et suutlikkust napib, peaks tal olema lubatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui nõudlus ületab juurdepääsusuutlikkuse, võtta teenuste osutamise üksikasjalike normide raames vastu hinnapoliitika, et viia teenuste pakkumine vastavusse nõudlusega. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses sellise hinnapoliitika vastuvõtmisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(75)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selliste meetmete sätestamiseks, mis on vajalikud maapealsesse riiklikusse taristusse kuuluvate keskuste asukoha kindlaksmääramiseks. Asukohtade valikul peaks komisjon saama võtta arvesse operatiiv- ja turvalisusnõudeid ning olemasolevat taristut. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(76)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused programmi üldiste turvalisusnõuete kindlaksmääramiseks. Neid volitusi tuleks teostada määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha maksimaalset kontrolli programmi üldiste turvalisusnõuete üle. Programmi turvalisusega seotud rakendusaktide vastuvõtmisel peaks komisjoni abistama programmikomitee, mis tuleb kokku spetsiaalses julgeolekukoosseisus. Arvestades julgeolekuküsimuste tundlikkust, peaks programmikomitee eesistuja püüdma leida lahendusi, mis saaksid programmikomitees võimalikult laialdase toetuse. Kui programmikomitee arvamust ei esita, ei tohiks komisjon võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks programmi üldised turvalisusnõuded. Kui programmikomitee julgeolekukoosseisu kaasamine on ette nähtud teisiti, peaks selline kaasamine toimuma kooskõlas programmikomitee töökorraga.

(77)

Programm täiendab olemasolevat liidu kosmoseprogrammi, integreerides ja laiendades selle eesmärke ja meetmeid, et luua liidu jaoks turvalise ja kosmosepõhise ühenduse süsteem. Programmi hindamisel tuleks seda arvesse võtta.

(78)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid iga üksiku liikmesriigi finants- ja tehnilist võimekust ületava meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(79)

Programm tuleks kehtestada viieks aastaks, et selle kehtivusaeg ühtiks nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (26) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kehtivusajaga.

(80)

Selleks et käesoleva määruse rakendamine saaks selle eesmärkide saavutamist silmas pidades alata niipea kui võimalik, peaks see jõustuma võimalikult kiiresti,