NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

(1)

Viimastel aastakümnetel on liit teinud olulisi edusamme pangandusteenuste siseturu loomisel. Sellest tulenevalt on mitmes liikmesriigis pangagruppidel, mille peakorterid on asutatud teises liikmesriigis, märkimisväärne turuosa ning krediidiasutused on oma tegevust geograafiliselt mitmekesistanud nii euroalal kui ka sellest väljaspool.

(2)

Praegune finants- ja majanduskriis on näidanud, et finantssektori killustatus võib ohustada ühisraha ja siseturu terviklikkust. Seetõttu on väga oluline süvendada pangandusjärelevalve integreerimist, et tugevdada liitu, taastada finantsstabiilsus ja panna alus majanduse elavdamisele.

(3)

Pangandusteenuste siseturu säilitamine ja tugevdamine on oluline, et edendada majanduskasvu liidus ning reaalmajanduse piisavat rahastamist. Siiski on see üha keerukam. Tõendid näitavad, et liidu pangandusturgude integratsioon on peatumas.

(4)

Samal ajal peavad järelevalveasutused lisaks tõhustatud liidu õigusraamistiku vastuvõtmisele suurendama oma järelevalvealast kontrolli, et võtta arvesse viimaste aastate finantskriisi õppetunde, ning suutma teostada järelevalvet väga keerukate omavahel seotud turgude ja asutuste üle.

(5)

Individuaalsete krediidiasutuste järelevalve liidus on peamiselt liikmesriikide pädevuses. Järelevalveasutuste vaheline koordineerimine on väga oluline, aga kriis on näidanud, et pelgalt koordineerimisest ei piisa, eriti seoses ühisrahaga. Selleks et säilitada liidus finantsstabiilsus ning suurendada turgude integreerituse positiivset mõju majanduskasvule ja heaolule, tuleks suurendada järelevalveülesannete integreeritust. See on eriti oluline selleks, et tagada tõrgeteta ja usaldusväärne järelevalve kogu pangagrupi ja selle üldise seisundi üle, ning vähendada üksuste tasandil erinevate tõlgenduste ja vastukäivate otsuste tegemise ohtu.

(6)

Krediidiasutuse stabiilsus on sageli siiski tugevalt seotud liikmesriigiga, kus krediidiasutus on asutatud. Kahtlused valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse, majanduskasvu väljavaadete ja krediidiasutuste elujõulisuse suhtes on loonud negatiivseid, üksteist vastastikku tugevdavaid turusuundumusi. See võib ohustada mõnede krediidiasutuste elujõulisust ning finantssüsteemi stabiilsust euroalal ja kogu liidus ning võib tõsiselt koormata asjaomaste liikmesriikide juba niigi pingelist riigi rahandust.

(7)

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis loodi 2011. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), (1) ning Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis loodi kõnealuse määruse artikliga 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)) (2) artikliga 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (3) artikliga 2, on oluliselt parandanud panganduse järelevalveasutuste vahelist koostööd liidus. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab oluliselt kaasa finantsteenuste ühtse reeglistiku loomisele liidus ning tal on olnud keskne roll 26. oktoobri 2011. aasta euroala tippkohtumisel kokku lepitud peamiste liidu krediidiasutuste rekapitaliseerimise järjepideval rakendamisel kooskõlas komisjoni poolt vastu võetud riigiabi käsitlevate suuniste ja tingimustega.

(8)

Euroopa Parlament on kutsunud mitmel korral üles looma Euroopa organit, kes oleks otseselt vastutav teatavate finantseerimisasutusi puudutavate järelevalveülesannete täitmise eest, alates oma resolutsioonidest 13. aprillil 2000. aastal komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamisest: tegevuskava” kohta (4) ja 21. novembril 2002. aastal usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus (5).

(9)

Euroopa Ülemkogu 29. juuni 2012. aasta järeldustes kutsuti Euroopa Ülemkogu eesistujat töötama välja tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks. Samal päeval rõhutati euroala tippkohtumisel, et kui euroala pankade jaoks luuakse tõhus ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP), võiks Euroopa stabiilsusmehhanismil olla võimalik korralist otsust järgides pankasid otse rekapitaliseerida, põhinedes asjakohastele tingimustele, sealhulgas riigiabi eeskirjade järgimisele.

(10)

Euroopa Ülemkogu tõdes 19. oktoobril 2012, et liikumine tugevama majandus- ja rahaliidu suunas peaks tuginema liidu institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule ning seda peaks iseloomustama avatus ja läbipaistvus liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik ei ole euro, ja siseturu terviklikkuse austamine. Integreeritud finantsraamistikul on tulevikus ühtne järelevalvemehhanism, mis on võimalikult ulatuslikult avatud kõigile selles osaleda soovivatele liikmesriikidele.

(11)

Seega tuleks liidus luua pangandusliit, mida toetatakse kõikehõlmavate ja üksikasjalike ühtsete eeskirjadega siseturu kui terviku finantsteenuste jaoks ja mis koosneb ühtsest järelevalvemehhanismist ning uutest hoiuste tagamise ja krediidiasutuste solveerimise raamistikest. Pidades silmas nende liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, vahelisi tihedaid seoseid ja suhteid, peaks pangandusliitu kohaldama vähemalt kõigi euroala liikmesriikide suhtes. Selleks et siseturgu säilitada ja tugevdada ning ulatuses, mil määral see on institutsiooniliselt võimalik, peaks pangandusliit olema avatud ka teistele liikmesriikidele.

(12)

Esimese sammuna pangandusliidu suunas peaks ühtne järelevalvemehhanism tagama, et liidu poliitikat seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega rakendatakse ühtselt ja tõhusalt, et finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse krediidiasutuste suhtes samamoodi kõigis asjaomastes liikmesriikides ning et kõnealuste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kõrgeima kvaliteediga järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest. Eelkõige peaks ühtne järelevalvemehhanism olema kooskõlas finantsteenuste siseturu toimimisega ning kapitali vaba liikumisega. Ühtne järelevalvemehhanism on aluseks edasistele sammudele pangandusliidu suunas. See kajastab põhimõtet, et pärast tõhusa ühtse järelevalvemehhanismi loomist on Euroopa stabiilsusmehhanismil võimalik korralist otsust järgides pankasid otse rekapitaliseerida. Euroopa Ülemkogu sedastas oma 13.–14. detsembri 2012. aasta järeldustes, et „olukorras, kus pangandusjärelevalve antakse tulemuslikult üle ühtsele järelevalvemehhanismile, osutub vajalikuks ühise kriisilahendusmehhanismi olemasolu, kellel on vajalikud volitused tagamaks, et iga osaleva liikmesriigi panga kriisi saaks lahendada asjakohaste vahenditega” ning et „ühtne kriisilahendusmehhanism peaks tuginema finantssektori enda panustel ja sisaldama asjakohaseid ja tõhusaid kaitsemeetmeid”.

(13)

EKP, kes on euroala keskpank ning kellel on ulatuslikud eksperditeadmised makromajanduslikes ja finantsstabiilsuse küsimustes, sobib täitma selgelt määratletud järelevalveülesandeid, keskendudes liidu finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmisele. Mitmes liikmesriigis keskpangad juba vastutavad panganduse järelevalve eest. Seepärast tuleks EKP-le anda eriülesanded seoses osalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalve poliitikaga.

(14)

EKP ja nende liikmesriikide, kes ei ole osalevad liikmesriigid („mitteosalevad liikmesriigid”), pädevad asutused peaksid sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses käesolevas määruses osutatud finantseerimisasutustega. Vastastikuse mõistmise memorandumis võiks muu hulgas selgitada konsulteerimist seoses EKP otsustega, millel on mõju nendele mitteosalevas liikmesriigis asutatud tütarettevõtjatele ja filiaalidele, kelle emaettevõtja on asutatud osalevas liikmesriigis, ning koostööd eriolukordades, sealhulgas varajase hoiatamise mehhanisme, kooskõlas asjakohases liidu õiguses sätestatud menetlustega. Memorandum tuleks korrapäraselt läbi vaadata.

(15)

EKP-le tuleks anda need järelevalvet puudutavad eriülesanded, mis on määrava tähtsusega krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve liidu poliitika ühtse ja tõhusa rakendamise tagamiseks, samas kui ülejäänud ülesannete täitmine peaks jääma riiklikele asutustele. EKP ülesanded peaksid hõlmama meetmeid, mis võetakse makrotasandil stabiilsuse saavutamiseks, tingimusel et kohaldatakse erikorda, mis võtab arvesse riiklike asutuste rolli.

(16)

Suurte krediidiasutuste turvalisus ja toimekindlus on eriti oluline, et tagada finantssüsteemi stabiilsus. Siiski nähtub hiljutisest kogemusest, et ka väiksemad krediidiasutused võivad finantsstabiilsuse ohtu seada. Seepärast peaks EKP saama täita järelevalveülesandeid kõikide krediidiasutuste suhtes, kes on saanud tegevusloa või kelle filiaalid on asutatud osalevates liikmesriikides.

(17)

EKP peaks talle antud ülesannete täitmisel, ja ilma et see piiraks krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise eesmärki, võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust, nende suurust ja ärimudelit ning liidu pangandussektori mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid hüvesid.

(18)

EKP ülesannete täitmine peaks aitama eelkõige tagada, et krediidiasutused kannavad kõik oma tegevustest tekkivad kulud täielikult ise, et vältida moraaliriske ja neist tulenevat liigset riskide võtmist. Kõnealuste ülesannete täitmisel tuleks võtta täielikult arvesse liikmesriikide asjaomaseid makromajanduslikke tingimusi, eelkõige laenupakkumise stabiilsust ja tootmistegevuse hõlbustamist kogu majanduse hüvanguks.

(19)

Käesoleva määruse sätteid ei tohiks tõlgendada muude liidu ja siseriiklike õigusaktide kohase raamatupidamisarvestuse raamistiku muutmisena.

(20)

Krediidiasutustele tegevuslubade andmine enne tegevuse alustamist on peamine usaldatavusnõuete täitmise meetod tagamaks, et ainult need ettevõtjad, kellel on kindel majanduslik alus, korraldus, mis võimaldab tegeleda hoiuste kaasamise ja laenuandmisega seotud spetsiifiliste riskidega, ning sobivad juhid, osutavad nimetatud teenuseid. EKP-l peaks seepärast olema ülesanne anda osalevas liikmesriigis asutatavatele krediidiasutustele tegevuslubasid ja ta peaks vastutama tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eest, tingimusel et kohaldatakse erikorda, mis võtab arvesse riiklike asutuste rolli.

(21)

Lisaks liidu õiguses sätestatud krediidiasutustele tegevusloa andmise tingimustele ning selliste tegevuslubade kehtetuks tunnistamise asjaoludele võivad liikmesriigid praegu ette näha tegevusloa andmise täiendavaid tingimusi ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise täiendavaid asjaolusid. Seepärast peaks EKP oma ülesandeid seoses krediidiasutustele tegevusloa andmise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega siseriikliku õiguse mittejärgmise korral täitma asjaomase liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ettepaneku alusel, kes hindab siseriiklikus õiguses sätestatud asjakohaste tingimuste täitmist.

(22)

Uue omaniku sobivuse hindamine enne olulise osaluse ostmist krediidiasutuses on asendamatu vahend krediidiasutuste omanike jätkuva sobivuse ja finantstugevuse tagamiseks. EKP kui liidu institutsioon saab sellist hindamist teostada ilma, et kehtestataks põhjendamatuid piiranguid siseturule. EKP-l peaks olema ülesanne hinnata krediidiasutustes olulise osaluse omandamist ja võõrandamist, välja arvatud pankade solveerimise korral.

(23)

Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmisega seotud usaldusväärsuse eeltingimus on nende liidu eeskirjade täitmine, millega nõutakse krediidiasutustelt, et neil on teatav kapitalitase krediidiasutuste majandustegevusele omaste riskide katmiseks, et nad piiravad individuaalsetest vastaspooltest tulenevate riskipositsioonide mahtu, et nad avalikustavad teabe krediidiasutuse finantsseisundi kohta, et nad omavad piisavalt likviidseid varasid turupingete olukorras vastupidamiseks ning et nad piiravad finantsvõimendust. EKP ülesanne peaks olema tagada kõnealuste eeskirjade järgimine, sealhulgas eelkõige andes kõnealuste eeskirjadega seoses heakskiite, väljastades lube või tehes erandeid.

(24)

Peamisteks usaldatavusnõuete täitmise vahenditeks on täiendavad kapitalipuhvrid, sealhulgas kapitali säilitamise puhver, vastutsükliline kapitalipuhver, millega tagatakse, et krediidiasutused koguvad majanduskasvu perioodidel piisava omakapitali, et katta kahjud stressiperioodidel, globaalsete ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhvrid ning muud süsteemseid või makrotasandi riske käsitlevad meetmed. Selleks et tagada täielik koordineeritus, kui riiklikud pädevad või määratud asutused kehtestavad sellised meetmed, tuleks EKPd nõuetekohaselt teavitada. Lisaks sellele peaks EKP-l olema vajaduse korral võimalik kohaldada kõrgemaid nõudeid ja rangemaid meetmeid, tingimusel et tehakse tihedat koostööd riiklike asutustega. Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad süsteemsete või makrotasandi riskidega tegelemise meetmeid, ei piira muude liidu õigusaktidega ette nähtud koordineerimismenetluste kohaldamist. Pärast käesolevas määruses ette nähtud menetluste järgimist tegutsevad riiklikud pädevad või määratud asutused ja EKP selliste õigusaktidega ette nähtud koordineerimismenetluse kohaselt.

(25)

Krediidiasutuse turvalisus ja toimekindlus sõltub ka piisava sisemise kapitali eraldamisest, võttes arvesse riske, millele krediidiasutus võib olla avatud, ning asjakohaste asutusesiseste organisatsiooniliste struktuuride ja äriühingu üldjuhtimise korra olemasolust. Seepärast peaks EKP-l olema ülesanne kohaldada nõudeid, millega tagatakse, et osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutused on kehtestanud töökindla üldjuhtimise korra, protsessid ja mehhanismid, sealhulgas strateegiad ja menetlused oma sisemise kapitali asjakohasuse hindamiseks ja säilitamiseks. Puuduste korral peaks EKP-l olema ka ülesanne kehtestada asjakohaseid meetmeid, sealhulgas täiendavate omavahendite erinõudeid, avalikustamise erinõudeid ja likviidsuse erinõudeid.

(26)

Ohud krediidiasutuse turvalisusele ja toimekindlusele võivad tekkida nii üksiku krediidiasutuse tasandil kui ka pangagrupi või finantskonglomeraadi tasandil. Konkreetne järelevalvekord kõnealuste ohtude leevendamiseks on oluline krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamiseks. Lisaks üksikute krediidiasutuste järelevalvele peaks EKP ülesanded hõlmama konsolideeritud järelevalvet, täiendavat järelevalvet, finantsvaldusettevõtjate järelevalvet ning segafinantsvaldusettevõtjate järelevalvet, välja arvatud kindlustusseltside järelevalve.

(27)

Finantsstabiilsuse säilitamiseks tuleb krediidiasutuse finants- ja majandusliku olukorra halvenemist parandada varases etapis. EKP-l peaks olema ülesanne rakendada varajase sekkumise meetmeid, nagu on sätestatud asjakohases liidu õiguses. Ta peaks siiski koordineerima oma varajase sekkumise meetmeid asjaomaste solveerimisasutustega. Kuni riiklikud asutused on pädevad solveerima krediidiasutusi, peaks EKP seda enam koordineerima tegevust asjaomaste riiklike asutustega, et tagada kriiside korral ühtne arusaam vastavatest ülesannetest, eelkõige selleks loodavate piiriüleste kriisiohjamise rühmade ja tulevaste solveerimiskolleegiumide raames.

(28)

Järelevalveülesanded, mida ei anta EKP-le, peaksid jääma riiklikele asutustele. Need ülesanded peaksid hõlmama õigust saada krediidiasutustelt teatisi seoses asutamisõigusega ja teenuste osutamise vabadusega; teostada järelevalvet nende asutuste üle, kes ei ole hõlmatud liidu õiguse kohase krediidiasutuse määratlusega, kuid kelle üle teostatakse krediidiasutustena järelevalvet siseriikliku õiguse kohaselt; teostada järelevalvet kolmanda riigi krediidiasutuste üle, kes asutavad liidus filiaali või osutavad piiriüleseid teenuseid; teostada järelevalvet makseteenuste üle; viia läbi krediidiasutuste igapäevast kontrollimist; täita pädevate asutuste ülesandeid krediidiasutuste suhtes seoses finantsinstrumentide turgudega, takistada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ning kaitsta tarbijaid.

(29)

Kui see on asjakohane, peaks EKP tegema täielikult koostööd riiklike asutustega, kelle pädevusse kuulub kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamine ja rahapesu vastane võitlus.

(30)

EKP peaks täitma temale antud ülesandeid eesmärgiga tagada krediidiasutuste turvalisus ja toimekindlus ning liidu ja konkreetse osaleva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsus ja siseturu terviklikkus, tagades sellega ka hoiustajate kaitse ja parandades siseturu toimimist kooskõlas liidu finantsteenuste ühtse reeglistikuga. Eelkõige peaks EKP võtma nõuetekohaselt arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(31)

Järelevalveülesannete andmine EKP-le peaks olema kooskõlas Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raamistikuga ja selle aluseesmärgiga töötada välja ühtne reeglistik ja ühtlustada järelevalvetavasid kogu liidus. Koostöö panganduse järelevalveasutuste ning kindlustuse ja väärpaberiturgude järelevalveasutuste vahel on oluline, et tegeleda ühist huvi pakkuvate küsimustega ja tagada nende krediidiasutuste nõuetekohane järelevalve, kes tegutsevad ka kindlustuse ja väärtpaberite sektoris. Seepärast peaks EKP olema kohustatud tegema tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning teiste asutustega, kes kuuluvad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. EKP peaks täitma oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse sätetele, ilma et see piiraks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste osaliste pädevusi ja ülesandeid. Samuti peaks EKP olema kohustatud tegema koostööd asjaomaste solveerimisasutustega ning vahenditega, millest otseselt või kaudselt rahastatakse avaliku sektori finantsabi.

(32)

EKP ülesannete täitmise suhtes tuleks kohaldada asjakohast liidu õigust, sealhulgas kogu esmast ja teisest liidu õigust, komisjoni otsuseid riigiabi valdkonnas, konkurentsieeskirju ja ühinemiste kontrolli ning kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavaid ühtseid eeskirju. Euroopa Pangandusjärelevalvele on antud ülesanne töötada välja tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste eelnõud, millega tagatakse järelevalve ühtsus ja järelevalvetulemuste sidusus liidus. EKP ei peaks asendama Euroopa Pangandusjärelevalvet nimetatud ülesannete täitmisel ja seepärast peaks ta kasutama oma volitusi võtta vastu määrusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 132 ja komisjoni poolt Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud eelnõude alusel vastu võetud liidu õigusaktidega ning arvestades määruse (EL) nr 1093/2010 artiklit 16.

(33)

Vajaduse korral peaks EKP sõlmima finantsinstrumentide turgude eest vastutavate pädevate asutustega vastastikuse mõistmise memorandumid, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses käesolevas määruses osutatud finantseerimisasutustega. Sellised memorandumid tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

(34)

Oma ülesannete täitmisel ja järelevalvevolituste kasutamisel peaks EKP kohaldama krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevaid olulisi eeskirju. Kõnealused eeskirjad koosnevad asjakohasest liidu õigusest, eelkõige vahetult kohaldatavatest määrustest või direktiividest, näiteks krediidiasutuste kapitalinõuete ja finantskonglomeraatide kohta. Kui krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevad olulised eeskirjad on sätestatud direktiivides, peaks EKP kohaldama kõnealuseid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja sellistes valdkondades, kus kõnealused määrused annavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, peaks EKP kohaldama ka selliseid valikuvõimalusi võimaldavaid siseriiklikke õigusakte. Selliseid valikuvõimalusi tuleks tõlgendada nii, et need ei hõlma valikuvõimalusi, mis on kättesaadavad üksnes pädevatele või määratud asutustele. See ei piira liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. Sellest tulenevalt peaks EKP suuniste või soovituste vastuvõtmisel või otsuste tegemisel tuginema ja tegutsema vastavalt asjakohasele siduvale liidu õigusele.

(35)

EKP-le antud ülesannete ulatuses antakse siseriiklike õigusaktidega riiklikele pädevatele asutustele teatavad volitused, mida praegu liidu õigusega ei nõuta, sealhulgas teatavad varajase sekkumise ja ennetusmeetmetega seotud volitused. EKP-l peaks olema võimalik nõuda osalevate liikmesriikide riiklikelt asutustelt kõnealuste volituste kasutamist, et tagada ühtse järelevalvemehhanismi raames täielik ja tõhus järelevalve.

(36)

Tagamaks et krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad kohaldavad järelevalve-eeskirju ja -otsuseid, tuleks rikkumiste eest kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 132 lõikega 3 ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (6) on EKP-l õigus määrata ettevõtjatele EKP määrustest ja otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest trahve või perioodilisi karistusmakseid. Selleks et EKP saaks tõhusalt täita oma ülesanded seoses vahetult kohaldatavas liidu õiguses sätestatud järelevalve-eeskirjade jõustamisega, tuleks EKP-le lisaks anda õigus määrata nende eeskirjade rikkumise eest krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele rahalisi karistusi. Riiklikele asutustele peaks jääma võimalus kohaldada karistusi juhul, kui ei täideta kohustusi, mis tulenevad liidu direktiive ülevõtvast siseriiklikust õigusest. Juhul kui EKP leiab oma ülesannete täitmiseks olevat asjakohane selliste rikkumiste korral kohaldada karistust, peaks ta saama selleks pöörduda riiklike pädevate asutuste poole.

(37)

Riiklikel järelevalveasutustel on suured ja pikaajalised eksperditeadmised krediidiasutuste järelevalve kohta oma territooriumil ning oma majanduslike, korralduslike ja kultuuriliste eripärade kohta. Neil on nimetatud eesmärkide täitmiseks suur hulk pühendunud ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Seetõttu peaksid riiklikud pädevad asutused, et tagada kogu liitu hõlmava järelevalve kõrge kvaliteet, abistama EKPd tema järelevalveülesannete täitmisega seotud õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel. See peaks eelkõige hõlmama krediidiasutuse olukorra pidevat igapäevast hindamist ja seonduvaid kohapealseid kontrolle.

(38)

Käesolevas määruses sätestatud kriteeriume vähem oluliste krediidiasutuste määratlemise kohta tuleks kohaldada konsolideerimise kõrgeimal astmel, tuginedes konsolideeritud andmetele osalevates liikmesriikides. Kui EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid seoses krediidiasutuste konsolideerimisgrupiga, mis ei ole konsolideerimisandmete põhjal vähem oluline, peaks ta täitma oma ülesandeid konsolideeritud alusel krediidiasutuste konsolideerimisgrupi suhtes ning individuaalsel alusel osalevates liikmesriikides asutatud konsolideerimisgrupi pangandusega tegelevate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes.

(39)

Käesolevas määruses sätestatud kriteeriume tuleks täpsustada EKP poolt riiklike pädevate asutustega konsulteerides vastu võetud ja avaldatud raamistikus. Seetõttu peaks EKP vastutama kõnealuste kriteeriumide kohaldamise eest ja kontrollima oma arvutuste kaudu, kas nimetatud kriteeriume täidetakse. EKP teabenõue oma arvutuste tegemiseks vajaliku teabe saamiseks ei tohiks sundida krediidiasutusi kohaldama sellist raamatupidamisarvestuse raamistikku, mis erineb neile muude liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt kohaldatavast raamistikust.

(40)

Hinnangut selle kohta, kas krediidiasutust peetakse oluliseks või vähem oluliseks, ei tuleks üldiselt muuta sagedamini kui kord 12 kuu jooksul, välja arvatud siis, kui pangagruppides on toimunud struktuurilisi muutusi, näiteks ühinemisi või jagunemisi.

(41)

Kui EKP teeb pärast riiklikult pädevalt asutuselt saadud teavitust otsuse selle kohta, kas krediidiasutus on asjaomase riigi majanduse jaoks märkimisväärselt oluline ja peaks seetõttu kuuluma EKP järelevalve alla, peaks ta võtma arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas võrdsete tingimustega seotud kaalutlusi.

(42)

Nende piiriüleste krediidiasutuste järelevalve puhul, mis tegutsevad nii euroalal kui ka sellest väljaspool, peaks EKP tegema tihedat koostööd mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutustega. EKP kui pädeva asutuse suhtes kohaldatakse seotud kohustusi teha koostööd ja vahetada teavet liidu õiguse kohaselt ning ta peaks täiel määral osalema järelevalvekolleegiumides. Kuna järelevalveülesannete täitmine liidu institutsiooni poolt on kasulik finantsstabiilsuse ja turgude jätkusuutliku integreerimise seisukohast, peaks ka liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro, olema võimalik osaleda ühtses järelevalvemehhanismis. Järelevalveülesannete tõhusa täitmise vajalik eeltingimus on siiski, et järelevalveotsuseid rakendatakse täielikult ja viivituseta. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda ühtses järelevalvemehhanismis, peaksid seega tagama, et nende pädevad asutused järgivad kõiki meetmeid ja võtavad vastu kõik meetmed, mis on EKP poolt nõutud seoses krediidiasutustega. EKP peaks saama seada sisse tiheda koostöö nende liikmesriikide pädevate asutustega, kelle rahaühik ei ole euro. Tal peaks olema kohustus seada sisse koostöö, kui käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

(43)

Arvestades et osalevad liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, ei ole EKP nõukogus esindatud seni, kuni nad ei ole ELi toimimise lepingu kohaselt eurot kasutusele võtnud, ja nad ei saa täiel määral kasu muudest mehhanismidest, mis on ette nähtud liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro, nähakse käesoleva määrusega otsustusprotsessi jaoks ette lisatagatised. Kõnealuseid tagatisi, eelkõige nende osalevate liikmesriikide võimalust, kelle rahaühik ei ole euro, taotleda tiheda koostöö viivitamatut lõpetamist, olles teavitanud EKP nõukogu oma põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, tuleks siiski kasutada nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Tagatisi tuleks kasutada üksnes seni, kuni kehtivad kõnealused konkreetsed asjaolud. Tagatised on tingitud konkreetsetest asjaoludest, mis käesoleva määruse kohaselt kehtivad nende osalevate liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik ei ole euro, kuna nad ei ole EKP nõukogus esindatud ega saa täiel määral kasu muudest mehhanismidest, mis on ette nähtud liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Seetõttu ei saa ega tohiks neid tagatisi tõlgendada kui pretsedenti muude liidu poliitikavaldkondade puhul.

(44)

Käesolev määrus ei tohiks mingil moel muuta praegust tütarettevõtjate või filiaalide õigusliku vormi muutmist reguleerivat raamistikku ja niisuguse raamistiku kohaldamist ning käesolevat määrust ei tohiks mõista ega kohaldada sellise muudatuse alusena. Sellega seoses tuleks täiel määral arvesse võtta mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste kohustusi, nii et kõnealustel asutustel oleksid jätkuvalt piisavad järelevalvevahendid ja -volitused nende territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle järelevalve teostamiseks, et nad oleksid suutlikud kõnealuseid kohustusi täitma ning kaitsma tõhusalt finantsstabiilsust ja avalikku huvi. Samuti tuleks selleks, et abistada kõnealuseid pädevaid asutusi nende kohustuste täitmisel, anda hoiustajatele ja pädevatele asutustele õigel ajal teavet tütarettevõtjate või filiaalide õigusliku vormi muutmise kohta.

(45)

EKP-l peaks olema oma ülesannete täitmiseks asjakohased järelevalvevolitused. Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitleva liidu õigusega nähakse ette teatavate volituste andmine liikmesriikide poolt selleks määratud pädevatele asutustele. Ulatuses, mil määral need volitused kuuluvad EKP-le antud järelevalveülesannete hulka, tuleks osalevate liikmesriikide puhul pädeva asutusena käsitada EKPd ning tal peaks olema liidu õigusega pädevatele asutustele antud volitused. See hõlmab volitusi, mis kõnealuste õigusaktidega on antud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning määratud asutustele.

(46)

EKP-l peaks olema järelevalvevolitused juhtorgani liikme ametist kõrvaldamiseks käesoleva määruse kohaselt.

(47)

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EKP saama nõuda kogu vajalikku teavet ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle, vajaduse korral koostöös liikmesriikide pädevate asutustega. EKP-l ja riiklikel pädevatel asutustel peaks olema juurdepääs samale teabele, ilma et krediidiasutused peaksid esitama topeltaruandeid.

(48)

Advokaatidega suhtlemist kaitsev ametisaladus on liidu õiguse aluspõhimõte, mis kaitseb füüsiliste või juriidiliste isikute ja nende nõustajate vahelise suhtluse konfidentsiaalsust kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikas sätestatud tingimustega.

(49)

Kui EKP-l on vaja nõuda teavet mitteosalevas liikmesriigis asutatud isikult, kes aga kuulub osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutusse, finantsvaldusettevõttesse või segafinantsvaldusettevõttesse, või kellele selline krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on oma ülesanded või tegevused üle andnud, ning kui mitteosalevas liikmesriigis niisuguseid nõudeid ei kohaldata ning need seal ei kehti, peaks EKP koordineerima tegevust asjaomase mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutusega.

(50)

Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) artiklitega 34 ja 42 kehtestatud eeskirjade kohaldamist. EKP poolt käesoleva määruse alusel vastuvõetud õigusaktid ei loo mingeid õigusi ega kehtesta ühtegi kohustust mitteosalevates liikmesriikides, välja arvatud juhul, kui sellised õigusaktid on kooskõlas asjakohase liidu õigusega, vastavalt nimetatud protokollile ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollile nr 15 (Teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta).

(51)

Kui krediidiasutused kasutavad teises liikmesriigis oma asutamisõigust või õigust osutada teenuseid, või juhul, kui mitu ühte gruppi kuuluvat üksust on asutatud eri liikmesriikides, nähakse liidu õigusega ette erimenetlused ja pädevuste jaotamine asjaomaste liikmesriikide vahel. Kui EKP võtab üle teatavad järelevalveülesanded kõigi osalevate liikmesriikide puhul, ei tuleks selles ulatuses kõnealuseid menetlusi ja jaotamist kohaldada teises osalevas liikmesriigis asutamisõiguse ja teenuste osutamise õiguse suhtes.

(52)

Käesoleva määruse alusel oma ülesannete täitmisel ja riiklikelt pädevatelt asutustelt abi küsimisel peaks EKP võtma nõuetekohaselt arvesse õiglast tasakaalu kõikide nende riiklike pädevate asutuste kaasamisel, kooskõlas kohaldatavas liidu õiguses sätestatud vastutusega, kes osalevad järelevalves, mida teostatakse üksiku ettevõtja üle või allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.

(53)

Käesoleva määruse sätteid ei tohiks tõlgendada EKP-le volituse andmisena määrata karistusi neile füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes ei ole krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad ega segafinantsvaldusettevõtjad, ilma et see piiraks EKP õigust nõuda riiklikelt pädevatelt asutustelt tegutsemist, et tagada asjakohaste karistuste määramine.

(54)

Aluslepingutega looduna on EKP liidu kui terviku institutsioon. Oma otsuste tegemisel peaks ta järgima liidu eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse üldpõhimõtteid. Täielikult tuleks järgida EKP otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti ning nende õigust taotleda EKP otsuste läbivaatamist käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohaselt.

(55)

Järelevalveülesannete andmisega kaasneb EKP-l oluline vastutus tagada liidus finantsstabiilsus ning kasutada oma järelevalvevolitusi võimalikult tõhusalt ja proportsionaalselt. Järelevalvevolituste viimist liikmesriigi tasandilt liidu tasandile tuleks tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. Seepärast peaks EKP olema nende ülesannete täitmisega seoses aruandekohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees, kes on demokraatlikult seadustatud institutsioonid, esindades liidu kodanikke ja liikmesriike. Nimetatud kohustus peaks hõlmama regulaarset aruannete esitamist ning vastamist Euroopa Parlamendi küsimustele kooskõlas Euroopa Parlamendi kodukorraga ja vastamist eurorühma küsimustele kooskõlas eurorühma menetlustega. Aruandekohustuse täitmisel tuleks järgida asjaomaseid ametisaladuse hoidmise nõudeid.

(56)

EKP peaks edastama aruanded, mille ta saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ka osalevate liikmesriikide rahvusparlamentidele. Osalevate liikmesriikide rahvusparlamentidel peaks olema võimalik saata EKP-le tähelepanekuid või küsimusi EKP järelevalveülesannete täitmise kohta, millele EKP võib vastata. Kõnealustes rahvusparlamentide sise-eeskirjades tuleks arvestada EKP-le tähelepanekute ja küsimuste esitamist käsitlevate asjaomaste menetluste ja korralduste üksikasjadega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata tähelepanekutele või küsimustele, mis puudutavad nende krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamist, mille suhtes on riiklikud asutused võtnud kooskõlas käesoleva määrusega solveerimiseks või finantsstabiilsuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Osaleva liikmesriigi rahvusparlamendil peaks olema samuti võimalik kutsuda järelevalvenõukogu esimees või esindaja koos riikliku pädeva asutuse esindajaga osalema kõnealuse liikmesriigi krediidiasutuse järelevalvet käsitlevas arutelus. Selline rahvusparlamentide roll on asjakohane, arvestades võimalikku mõju, mida järelevalvemeetmed võivad avaldada riigi rahandusele, krediidiasutustele, nende klientidele ja töötajatele ning osalevate liikmesriikide turgudele. Kui riiklikud pädevad asutused võtavad meetmeid käesoleva määruse alusel, kohaldatakse jätkuvalt siseriikliku õiguse kohast aruandluskorda.

(57)

Käesoleva määrusega ei piirata Euroopa Parlamendi õigust asutada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 226 ajutine uurimiskomisjon, et uurida väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel, ega õigust täita oma poliitilise kontrolli ülesandeid vastavalt aluslepingutes sätestatule, sealhulgas Euroopa Parlamendi õigust võtta seisukoht või võtta vastu resolutsioon küsimuses, mida ta peab asjakohaseks.

(58)

EKP peaks oma tegevuses järgima nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

(59)

ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 3 osutatud määruses tuleks määrata ELi toimimise lepingu kohaselt kindlaks üksikasjalikud eeskirjad, millega võimaldatakse ligipääs järelevalveülesannete täitmisest tulenevalt EKP valduses olevatele dokumentidele.

(60)

ELi toimimise lepingu artikli 263 kohaselt kontrollib Euroopa Liidu Kohus muu hulgas EKP selliste aktide (v.a soovituste ja arvamuste) seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

(61)

ELi toimimise lepingu artikli 340 kohaselt peaks EKP hüvitama vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida tema või tema töötajad oma ülesannete täitmisel on tekitanud. See ei tohiks mõjutada riiklike pädevate asutuste vastutust hüvitada vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele kõik kahjud, mida need asutused või nende töötajad oma ülesannete täitmisel on tekitanud.

(62)

ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt kohaldatakse EKP suhtes nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (7).

(63)

Määrates kindlaks, kas tuleks piirata asjaomaste isikute toimikuga tutvumise õigust, peaks EKP austama põhiõigusi ja järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(64)

EKP peaks andma füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimaluse taotleda EKP-le käesoleva määrusega antud volituste alusel tehtud ning neile adresseeritud või neid otseselt või isiklikult puudutavate otsuste läbivaatamist. Läbivaatamine peaks piirduma selle hindamisega, kas sellised otsused on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses käesoleva määrusega, austades EKP-le jäetud kaalutlusõigust otsustada kõnealuste otsuste tegemise üle. Selleks ja menetlusökonoomia huvides peaks EKP moodustama niisuguseks asutusesiseseks läbivaatamiseks vaidlustusnõukogu. Vaidlustusnõukogu moodustamiseks peaks EKP nõukogu määrama ametisse hea reputatsiooniga isikud. Otsuse tegemisel peaks EKP nõukogu tagama võimalikult suurel määral asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu liikmesriikide vahel. Läbivaatamiseks sätestatava menetlusega tuleks näha ette, et järelevalvenõukogu kaalub vajaduse korral oma eelmist otsuse eelnõu.

(65)

EKP vastutab rahapoliitika funktsioonide täitmise eest, mille eesmärk on säilitada hindade stabiilsus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1. Järelevalveülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust. Seepärast tuleks neid funktsioone täita täielikult eraldi, et vältida huvide konflikti ja tagada, et iga funktsiooni täidetakse vastavalt kohaldatavatele eesmärkidele. EKP peaks suutma tagada, et EKP nõukogu täidab oma rahapoliitika- ja järelevalveülesandeid täiesti eraldatult. Selline ülesannete eraldatus peaks hõlmama vähemalt rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi.

(66)

Töötajate organisatsiooniline eraldatus peaks hõlmama kõiki sõltumatuks rahapoliitikaks vajalikke üksusi ja see peaks tagama, et käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel järgitakse täielikult käesoleva määrusega ette nähtud demokraatliku vastutust ja järelevalvet. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega seotud töötajad peaksid töötama järelevalvenõukogu esimehe alluvuses.

(67)

Eelkõige tuleks EKPs moodustada järelevalveotsuste ettevalmistamise eest vastutav järelevalvenõukogu, kellel on kasutada liikmesriikide järelevalveasutuste konkreetsed eksperditeadmised. Seepärast peaks järelevalvenõukogul olema esimees ja aseesimees ning sellesse peaksid kuuluma EKP ja riiklike pädevate asutuste esindajad. Järelevalvenõukogu liikmete käesoleva määruse kohasel ametisse nimetamisel tuleks järgida soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet. Kõiki järelevalvenõukogu liikmeid tuleks täielikult ja õigel ajal teavitada järelevalvenõukogu koosolekute päevakorrapunktidest, et muuta arutelude ja otsuste eelnõude tegemise protsess tõhusamaks.

(68)

Järelevalvenõukogu peaks oma ülesannete täitmisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid osalevates liikmesriikides ning täitma oma ülesandeid liidu kui terviku huvides.

(69)

Pidades täielikult kinni aluslepingutega kehtestatud institutsioonilisest korraldusest ja hääletuskorrast, peaks järelevalvenõukogu olema peamine organ EKP järelevalveülesannete täitmisel, mis on seni olnud alati riiklike pädevate asutuste ülesanne. Seetõttu tuleks anda nõukogule õigus võtta vastu rakendusotsus, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees. Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist peaks EKP esitama esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast heakskiidu saamist peaks nõukogu kõnealuse rakendusotsuse vastu võtma. Esimees tuleks valida avaliku valikumenetluse teel, teavitades kohaselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

(70)

Asjakohase rotatsiooni ning samas esimehe täieliku sõltumatuse tagamiseks ei tohiks tema ametiaeg ületada viit aastat ning ametiaega ei tohiks olla võimalik pikendada. Tagamaks täielikku kooskõla Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja liidu usaldatavusnõuete poliitikaga, peaks järelevalvenõukogu saama kutsuda Euroopa Pangandusjärelevalvet ja komisjoni osalema vaatlejatena. Euroopa solveerimisasutuse, kui see on asutatud, esimees peaks osalema vaatlejana järelevalvenõukogu koosolekutel.

(71)

Järelevalvenõukogu peaks abistama piiratud koosseisuga juhtkomitee. Juhtkomitee peaks valmistama ette järelevalvenõukogu koosolekuid, täitma oma ülesandeid ainult liidu kui terviku huvides ning tegema järelevalvenõukoguga täiesti läbipaistvat koostööd.

(72)

EKP nõukogu peaks kutsuma esindajad osalevatest liikmesriikidest, kelle rahaühik ei ole euro, osalema alati, kui EKP nõukogu kaalub vastuväidete esitamist järelevalvenõukogu koostatud otsuse eelnõu suhtes või kui asjaomased riiklikud pädevad asutused teavitavad EKP nõukogu nende põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, kui selline otsus on adresseeritud riiklikele asutustele seoses krediidiasutustega osalevates liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro.

(73)

Rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil tuleks EKP-lt nõuda lepituskomisjoni moodustamist. Lepituskomisjoni moodustamine ja eelkõige selle koosseis peaksid tagama, et ta lahendab erimeelsused tasakaalustatult liidu kui terviku huvides.

(74)

Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja EKP töötajate suhtes, kes täidavad järelevalveülesandeid, tuleks kohaldada asjakohast ametisaladuse hoidmise kohustust. Samasugust kohustust tuleks kohaldada ka teabevahetuse suhtes EKP nende töötajatega, kes ei osale järelevalvetegevuses. See ei peaks takistama EKP teabevahetust asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud ulatuses ja tingimustel, sealhulgas komisjoniga ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaste ülesannete ning majanduse ja eelarve tugevdatud järelevalvet käsitlevate liidu õiguse kohaste ülesannete täitmisel.

(75)

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EKP täitma talle antud järelevalveülesandeid täielikult sõltumatult, eelkõige sõltumatuna lubamatust poliitilisest mõjust ja sektori sekkumisest, mis võiks kahjustada tema tegevuslikku sõltumatust.

(76)

Järelevalveasutuste poolt teostatava järelevalve tõhususe ja sõltumatuse tagamiseks on tähtis kasutada töölepingute vaheperioodi. Sel eesmärgil ja ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist, peaks EKP kehtestama ja säilitama terviklikud ja formaalsed menetlused, sealhulgas proportsionaalsed läbivaatamise perioodid, et hinnata eelnevalt ja hoida ära võimalikke konflikte ühtse järelevalvemehhanismi ja EKP õigustatud huviga, kui järelevalvenõukogu endine liige asub tööle pangandussektoris, mille üle ta teostas varem järelevalvet.

(77)

EKP-l peaksid olema piisavad vahendid, et ta saaks oma järelevalveülesandeid tõhusalt täita. Need vahendid tuleks saada viisil, millega tagatakse EKP sõltumatus riiklike pädevate asutuste ja turuosaliste lubamatust mõjust ning rahapoliitika ja järelevalveülesannete eraldatus. Järelevalvega seotud kulud peaksid kandma järelevalve alla kuuluvad üksused. Seepärast tuleks EKP poolt järelevalveülesannete täitmist rahastada osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt võetavate aastatasudega. EKP-l peaks olema võimalik nõuda ka mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt tasu maksmist, et katta kulusid, mis on EKP-l tekkinud oma ülesannete täitmisel nende filiaalide vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutusena. Kui krediidiasutuse või filiaali üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel, tuleks tasu summa kehtestada osalevas liikmesriigis asutatud asjaomasesse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse kõrgeimal tasemel. Tasude arvutamisel tuleks välja jätta kõik mitteosalevates liikmesriikides asutatud tütarettevõtjad.

(78)

Kui krediidiasutus on kaasatud konsolideeritud alusel teostatavasse järelevalvesse, tuleks tasu arvestada osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel ning see tuleks kehtestada osalevas liikmesriigis asutatud ja konsolideeritud alusel teostatavasse järelevalvesse kaasatud krediidiasutustele objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskiga kaalutud vara.

(79)

Tõhusaks järelevalveks on vaja motiveeritud, koolitatud ja erapooletuid töötajaid. Tõeliselt integreeritud järelevalvemehhanismi loomiseks tuleb ette näha kõigi riiklike pädevate asutuste ja EKP töötajate vahetused ja lähetused. Selleks et tagada pidev vastastikune kontroll, eelkõige seoses suurte krediidiasutuste järelevalvega, peaks EKP saama nõuda, et riiklikesse järelevalverühmadesse kuuluks ka muude osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste töötajaid, mis võimaldab koostada konkreetsete eksperditeadmiste ja profiiliga geograafiliselt mitmekesised järelevalverühmad. Töötajate vahetus ja lähetused peaksid looma ühise järelevalvekultuuri. EKP peaks esitama korrapäraselt teavet selle kohta, kui palju riiklike pädevate asutuste töötajaid on ühtse järelevalvemehhanismi eesmärgil EKP-sse lähetatud.

(80)

Pangandusteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite tähtsuse kasvu silmas pidades peaks EKP oma töös järgima rahvusvahelisi standardeid ning pidama dialoogi ja tegema tihedat koostööd liiduväliste järelevalveasutustega, dubleerimata samas Euroopa Pangandusjärelevalve rahvusvahelist rolli. EKP-l peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, koordineerides samal ajal sellist tegevust Euroopa Pangandusjärelevalvega ning austades täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid ülesandeid ja pädevust.

(81)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9) kohaldatakse täies ulatuses, kui EKP töötleb isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamiseks.

(82)

EKP suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (10). EKP on vastu võtnud otsuse EKP/2004/11 (11) Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta.

(83)

Selleks et tagada, et krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kvaliteetset järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest, ning et turuarengu negatiivset vastastikmõju krediidiasutuste ja liikmesriikide vahel piirataks õigeaegselt ja tõhusalt, peaks EKP hakkama järelevalvet puudutavaid eriülesandeid täitma võimalikult kiiresti. Järelevalveülesannete üleminek riiklikelt järelevalveasutustelt EKP-le nõuab siiski teatavat ettevalmistust. Seepärast tuleks ette näha asjakohane üleminekuperiood.

(84)

EKP näeb talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra vastuvõtmisel ette üleminekukorra, millega tagatakse käimasolevate järelevalvemenetluste, sealhulgas enne käesoleva määruse jõustumist vastu võetud otsuste ja/või meetmete või alustatud uurimiste lõpuleviimine.

(85)

Komisjon on oma 28. novembri 2012. aasta teatises „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava. Üleeuroopalise arutelu avamine” märkinud, et võiks muuta ELi toimimise lepingu artikli 127 lõiget 6, et tagada seadusandliku tavamenetluse kohaldamine ja kõrvaldada mõned juriidilised piirangud, mis on praegu kehtestatud ühtse järelevalvemehhanismi korraldusele (näiteks võiks minna kaugemale tiheda koostöö mudelist ja sätestada, et liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, saavad automaatselt ja pöördumatult otsustada osaleda ühtses järelevalvemehhanismis ning sellisel juhul saavad nad EKP otsuste tegemisel kõik võrdsed õigused, kusjuures EKP otsuste tegemine rahapoliitika ja järelevalve valdkonnas lahutatakse teineteisest veelgi). Samuti on ta märkinud, et tuleks pöörata eraldi tähelepanu EKP demokraatliku aruandekohustuse suurendamisele, niivõrd kui EKP tegeleb pangandusjärelevalvega. Tuletatakse meelde, et ELi lepingus on sätestatud, et ettepanekuid aluslepingute muutmiseks võivad esitada iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon ning need võivad olla seotud aluslepingute mis tahes aspektiga.

(86)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, ja seda rakendatakse kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega.

(87)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua tõhus ja mõjus raamistik järelevalvet puudutavate eriülesannete täitmiseks liidu institutsiooni poolt krediidiasutuste suhtes ning tagada krediidiasutuste ühtsete eeskirjade järjepidev rakendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning pangandusturu üleeuroopalise struktuuri ja mõju tõttu, mida krediidiasutuste makseraskused avaldavad teistele liikmesriikidele, on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,