+II LISA

II LISA



II LISA

KUTSELISED KLIENDID KÄESOLEVA DIREKTIIVI TÄHENDUSES

Kutseline klient on klient, kellel on kogemused, teadmised ja asjatundlikkus teha ise investeerimisotsuseid ja hinnata adekvaatselt sellega seotud riske. Et klienti käsitataks kutselise kliendina, peab ta vastama järgmistele kriteeriumidele:

I.   KLIENDIKATEGOORIAD, KEDA KÄSITLETAKSE KUTSELISTE KLIENTIDENA

Kutseliste klientidena käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses kõikide investeerimisteenuste ja -tegevuste ning finantsinstrumentide puhul järgmisi kliente.

1) 

Üksused, kellelt nõutakse finantsturgudel tegutsemiseks tegevusluba või reguleerimist. Järgnevat loetelu käsitatakse nii, et see hõlmab kõiki tegevusloa saanud üksusi, kes teostavad nimetatud üksustele iseloomulikke tegevusi: üksused, kellele on liikmesriik tegevusloa andnud direktiivi alusel, üksused, kellele on tegevusloa andnud või mida reguleerib liikmesriik direktiivile viitamata, ning üksused, kellele on tegevusloa andnud või keda reguleerib kolmas riik:

a) 

krediidiasutused;

b) 

investeerimisühingud;

c) 

muud tegevusloaga või reguleeritud finantseerimisasutused;

d) 

kindlustusandjad;

e) 

ühisinvesteerimisettevõtjad ja nende fondivalitsejad;

f) 

pensionifondid ja nende fondivalitsejad;

g) 

kaupade ja kaubatuletisinstrumentidega kauplejad;

h) 

kohalikud ettevõtjad;

i) 

muud institutsionaalsed investorid.

2) 

Suurettevõtted, mis äriühingu tasandil täidavad kahte järgmist tingimust:

—

bilansimaht : 20 000 000 eurot;

—

netokäive : 40 000 000 eurot;

—

omavahendid : 2 000 000 eurot.
3) 

Riikide valitsused ja piirkondlikud omavalitsused, sealhulgas riiklikul ja piirkondlikul tasandil valitsemissektori võlga haldavad ametiasutused, keskpangad, rahvusvahelised ja rahvusülesed asutused, näiteks Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank ja muud sarnased rahvusvahelised organisatsioonid.

4) 

Muud institutsionaalsed investorid, kelle põhitegevusala on investeerida finantsinstrumentidesse, sealhulgas üksused, mis on spetsialiseerunud varade väärtpaberistamisele või muudele rahastamistehingutele.

Eespool osutatud üksused loetakse kutselisteks. Neil tuleb siiski lubada taotleda mittekutselist kohtlemist ja investeerimisühingud võivad nõustuda pakkuma kõrgemat kaitsetaset. Kui investeerimisühingu klient on eespool nimetatud ettevõtja, peab investeerimisühing teavitama teda enne teenuste osutamist, et investeerimisühingule kättesaadavale teabele tuginedes loetaks klienti kutseliseks kliendiks ja koheldaks sellisena, kui investeerimisühing ja klient ei lepi kokku teisiti. Investeerimisühing peab ühtlasi teavitama klienti, et ta võib taotleda lepingutingimuste muutmist, et tagada kõrgematasemeline kaitse.

Kutselise kliendina käsitatava kliendi kohustus on taotleda kõrgematasemelist kaitset, kui ta leiab, et ei suuda asjaomaseid riske nõuetekohaselt hinnata või hallata.

Kõnealune kõrgem kaitsetase antakse, kui klient, keda käsitatakse kutselise kliendina, sõlmib investeerimisühinguga kirjaliku lepingu, et teda ei kohelda kohaldatava äritegevuskorra alusel kutselise kliendina. Kõnealuses lepingus tuleb määratleda, kas seda kohaldatakse ühe või mitme konkreetse teenuse või tehingu suhtes või üht või mitut liiki toote või tehingu suhtes.

II.   KLIENDID, KEDA VÕIB TAOTLUSE KORRAL KUTSELISTENA KÄSITLEDA

II.1.   Identifitseerimiskriteeriumid

Muudel kui I jaos nimetatud klientidel, sealhulgas avaliku sektori asutustel, kohalikel omavalitsustel ja erainvestoritel, võib samuti lubada loobuda mõningatest äritegevuse eeskirjadega tagatud kaitsemeetmetest.

Investeerimisühingutel peab seepärast olema lubatud kohelda nimetatud kliente kutselistena, tingimusel et on täidetud allpool nimetatud asjakohased kriteeriumid ja kord. Siiski ei tohi eeldada, et kõnealustel klientidel on turu kohta teadmised ja kogemused, mis on võrreldavad I jaos loetletud kategooriatega.

Kõnealust loobumist standardse äritegevuskorraga võimaldatud kaitsest loetakse kehtivaks üksnes juhul, kui investeerimisühingu tehtud kliendi asjatundlikkuse, kogemuste ja teadmiste piisav hindamine annab kavandatud tehingute või teenuste laadi silmas pidades mõistliku tagatise, et klient on võimeline tegema investeerimisotsuseid ja mõistab nendega seotud riske.

Finantsvaldkonna direktiivide alusel litsentseeritud üksuste juhtkonna suhtes kohaldatavat sobivustesti võib käsitada asjatundlikkuse ja teadmiste hindamise näitena. Väikeettevõtete puhul peab nimetatud hindamisele kuuluv isik olema isik, kellel on volitus tehingute tegemiseks üksuse nimel.

Nimetatud hindamise käigus peab täidetud olema vähemalt kaks järgmistest kriteeriumidest:

— 
klient on eelnenud nelja kvartali jooksul teostanud tehinguid olulises mahus asjaomasel turul keskmise sagedusega 10 tehingut kvartali kohta,
— 
kliendi finantsinstrumentide portfelli suurus, mis sisaldab määratluse kohaselt rahalisi hoiuseid ja finantsinstrumente, ületab 500 000 eurot,
— 
klient töötab või on töötanud rahandussektoris vähemalt ühe aasta erialasel ametikohal, mis nõuab teadmisi kavandatud tehingute või teenuste kohta.

Liikmesriigid võivad võtta vastu erikriteeriumid selliste kohalike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste asutuste asjatundlikkuse ja teadmiste hindamiseks, kes taotlevad kohtlemist kutselise kliendina. Kõnealuseid kriteeriume võib kohaldada alternatiivselt või täiendavalt viiendas lõigus loetletud kriteeriumidele.

II.2.   Menetlus

Kõnealused kliendid võivad loobuda üksikasjalike tegutsemiseeskirjade eelisest üksnes juhul, kui järgitakse järgmist korda:

— 
nad peavad kinnitama investeerimisühingule kirjalikult, et nad soovivad kutselise kliendina kohtlemist kas üldiselt või seoses konkreetse investeerimisteenuse või tehinguga või tehingu või toote liigiga,
— 
investeerimisühing peab andma neile selge kirjaliku hoiatuse kaitse ja investori tagatisõiguste kohta, millest nad võivad ilma jääda,
— 
nad peavad kinnitama kirjalikult lepingust eraldi dokumendiga, et nad on teadlikud sellise kaitse kaotamise tagajärgedest.

Enne loobumistaotluse vastuvõtmise otsustamist peab investeerimisühingutelt nõudma kõigi mõistlike meetmete võtmist tagamaks, et klient, kes taotleb kutselise kliendina kohtlemist, vastab II.1 jaos sätestatud asjakohastele nõuetele.

Kui kliendid on juba liigitatud kutselisteks klientideks eespool osutatud sarnaste parameetrite ja korra alusel, ei ole ette nähtud, et käesoleva lisa kohaselt vastuvõetud uued eeskirjad mõjutaksid nende suhteid investeerimisühingutega.

Investeerimisühingud peavad rakendama klientide liigitamiseks asjakohast kirjalikku sisepoliitikat ja -korda. Kutselised kliendid vastutavad investeerimisühingu teavitamise eest muutustest, mis võivad mõjutada nende kehtivat liigitust. Kui investeerimisühingule peaks teatavaks saama, et klient ei täida enam algseid tingimusi, mis andsid talle õiguse kutselise kliendina kohtlemisele, võtab investeerimisühing asjakohased meetmed.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid