+III LISA

III LISA



III LISA

I.   Baasvõrrand, mis väljendab ühelt poolt kasutusse võetud krediidisummade ning teiselt poolt tagasimaksete ja tasude võrdsust.

Krediidi kulukuse aastamäära leidmiseks kasutatav baasvõrrand võrdub aasta lõikes ühest küljest kasutusse võetud krediidisummade kogu hetkeväärtusega ning teisest küljest tagasimaksete ja tasude kogu hetkeväärtusega, st:

image

kus:



– X

on krediidi kulukuse aastamäär;

– m

on viimase kasutusse võetud krediidisumma järjekorranumber;

– k

on kasutusse võetud krediidisumma järjekorranumber, seega 1 ≤ k ≤ m;

– Ck

on kasutusse võetud krediidisumma k suurus;

– tk

on aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik esimese krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva ja iga järgmise krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva vahel, seega t1 = 0;

– m’

on viimase tagasimakse või makstud tasu järjekorranumber;

– l

on tagasimakse või makstud tasu järjekorranumber;

– Dl

on tagasimakse või makstud tasu suurus;

– sl

on aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik esimese krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva ja iga tagasimakse või tasude maksmise kuupäeva vahel.

Märkused

a) 

Mõlema lepingupoole poolt eri ajal makstud summad ei pruugi olla võrdsed ning neid ei pea tingimata maksma võrdse ajavahemiku järel.

b) 

Alguskuupäev on esimese krediidisumma kasutusse võtmise kuupäev.

c) 

Arvutustes kasutatavaid ajavahemikke väljendatakse aastates või aasta osades. Aasta pikkus on 365 päeva (või 366 päeva liigaasta puhul), 52 nädalat või 12 võrdset kuud. Kuu pikkus on 30,41666 päeva (st 365/12), ka juhul, kui tegemist on liigaastaga.

Kui arvutustes kasutatavaid ajavahemikke ei ole võimalik väljendada täisnädalates, -kuudes või -aastates, väljendatakse ajavahemikke ühes nimetatud täisajavahemikus koos teatava päevade arvuga. Päevade kasutamisel:

i) 

võetakse arvesse kõik päevad, sealhulgas nädalavahetused ja pühad;

ii) 

võrdsed perioodid koos päevadega loendatakse eest tahapoole kuni esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäevani;

iii) 

päevadest koosneva perioodi pikkuse saamiseks jäetakse esimene päev välja ja viimane päev arvatakse sisse ning perioodi pikkus väljendatakse aastates, jagades kõnealuse perioodi täisaasta päevade arvuga (365 või 366), loendades eest tahapoole alates viimasest päevast kuni eelneva aasta sama päevani.

d) 

Arvutuse tulemus esitatakse vähemalt ühe kümnendkoha täpsusega. Kui järgmisel kümnendkohal olev number on 5 või suurem kui 5, suurendatakse selle konkreetse kümnendkoha numbrit ühe võrra.

e) 

Võrrandit saab väljendada ka üheainsa summana, kasutades rahavoogude mõistet (Ak), mis võib olla positiivne või negatiivne, teisisõnu, kas makstud või saadud ajavahemikel 1–n, väljendatuna aastates, st:

image,

kus S on rahavoogude hetkesaldo. Kui eesmärk on panna vood võrduma, on S väärtus null.

II.   Lisaeeldused krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks on järgmised.

a) 

Kui krediidileping võimaldab tarbijal krediiti vabalt kasutusse võtta, käsitatakse krediidi kogusummat viivitamata ja täies mahus kasutusse võetuna.

b) 

Kui krediidileping võimaldab tarbijal üldiselt krediiti vabalt kasutusse võtta, kuid sellega kehtestatakse krediidi kasutusse võtmise erinevate viiside puhul krediidisumma ja ajavahemiku piirang, käsitatakse krediidisummat kasutusse võetuna varaseimal krediidilepingus kindlaks määratud kuupäeval ning vastavalt kõnealustele krediidi kasutusse võtmisega seotud piirangutele.

c) 

Kui krediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel erineval viisil ning seejuures on krediidiga seonduvad kulud ja laenuintressid erinevad, käsitatakse krediidi kogusummat kasutusse võetuna kõige kõrgemate seonduvate kulude ja laenuintressiga, mida kohaldatakse seda liiki krediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.

d) 

Arvelduskrediidi korral käsitatakse krediidi kogusummat täies mahus ja kogu krediidilepingu kestuse ajaks kasutusse võetuna. Kui arvelduskrediidi kestus ei ole teada, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär eeldusel, et krediidi kestus on kolm kuud.

e) 

Tähtajatu krediidilepingu korral, kui ei ole tegemist arvelduskrediidiga, eeldatakse et:

i) 

krediit on antud üheks aastaks alates esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäevast ning tarbija tehtava viimase maksega tasutakse krediidi põhiosa, intressi ja muude tasude jääk selle olemasolu korral;

ii) 

tarbija maksab krediidi põhiosa tagasi võrdsete kuumaksetena, algusega üks kuu pärast esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva. Juhul kui krediidi põhiosa tuleb igal makseperioodil tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, eeldatakse, et tarbija võtab järgnevad krediidisummad kasutusse ja maksab kogu krediidi põhiosa tagasi ühe aasta jooksul. Intressi ja muid tasusid kohaldatakse vastavalt nendele kasutusse võetud krediidisummadele ja põhiosa tagasimaksetele ning krediidilepingus sätestatule.

Käesoleva punkti kohaldamise eesmärgil tähendab tähtajatu krediidileping sellist krediidilepingut, mille kestus ei ole fikseeritud ja mis hõlmab krediiti, mis tuleb tagasi maksta täies mahus teatava perioodi jooksul või pärast seda, kuid kui krediit on tagasi makstud, saab seda uuesti kasutusse võtta.

f) 

Selliste krediidilepingute puhul, mis ei ole punktides d ja e sätestatud eeldustele vastavad arvelduskrediidilepingud või tähtajatud krediidilepingud:

i) 

kui ei saa kindel olla, mis kuupäeval või kui suure osa krediidi põhiosast tarbija tagasi maksab, eeldatakse, et tarbija teeb tagasimakse krediidilepingus märgitud kõige varasemal kuupäeval ja selles lepingus ette nähtud kõige väiksemas summas;

ii) 

kui esialgse krediidisumma kasutusse võtmise kuupäeva ja tarbija esimese makse kuupäeva vahelist aega ei ole võimalik kindlaks teha, eeldatakse, et see on lühim ajavahemik.

g) 

Kui tarbija tehtava makse kuupäeva või summat ei ole võimalik krediidilepingu või punktides d, e või f esitatud eelduste põhjal kindlaks teha, eeldatakse, et makse tehakse vastavalt krediidiandja ettenähtud kuupäevadele ja tingimustele, ning kui need kuupäevad ja tingimused ei ole teada, siis eeldatakse, et:

i) 

intressimaksed tehakse koos krediidi põhiosa tagasimaksetega;

ii) 

ühekordne tasu, mis ei ole intress, makstakse krediidilepingu sõlmimise kuupäeval;

iii) 

mitmekordsed tasud, mis ei ole intress, makstakse korrapäraste ajavahemike järel alates krediidi põhiosa esimese tagasimakse kuupäevast, ning kui nende suurus ei ole teada, eeldatakse, et need on ühesuurused summad;

iv) 

viimase maksega loetakse tasutuks krediidi põhiosa jääk, intressid ja tasud, kui need on kohaldatavad.

h) 

Kui krediidi ülemmäära suhtes ei ole veel kokku lepitud, eeldatakse, et see on 1 500  eurot.

i) 

Kui piiratud ajavahemiku jooksul või piiratud summa puhul pakutakse erinevaid laenuintresse ja tasusid, loetakse laenuintressi ja tasude määraks kõrgeim määr krediidilepingu kogu kestuse vältel.

j) 

Selliste tarbijakrediidilepingute puhul, mille jaoks on kokku lepitud fikseeritud laenuintress esialgseks ajavahemikuks, mille lõppedes määratakse uus laenuintress, mida seejärel kokkulepitud näitaja alusel korrapäraselt kohandatakse, lähtutakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel eeldusest, et fikseeritud laenuintressiga ajavahemiku lõpus on laenuintress sama kui krediidi kulukuse aastamäära arvutamise ajal, mis põhineb kokkulepitud näitaja väärtusel sel ajal.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid