|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 847/2004, 29. aprill 2004, lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1] toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [2] ning arvestades järgmist: (1) Rahvusvahelisi lennundussuhteid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on traditsiooniliselt reguleeritud kahepoolsete lennuliikluse lepingutega liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, nende lisade ja muude seotud kahe- või mitmepoolsete meetmetega. (2) Pärast Euroopa Ühenduste Kohtu otsuseid kohtuasjades C-466/98, C-467/98, C-468/98, C-469/98, C-471/98, C-472/98, C-475/98 ja C-476/98 on ühendusel ainupädevus selliste lepingute erinevate aspektide üle. (3) Kohus on ka selgitanud ühenduse lennuettevõtjate õigust saada kasu asutamisõigusest ühenduse piires, sealhulgas mittediskrimineerivast turulepääsu õigusest. (4) Kui ilmneb, et lepingu objekt on osaliselt ühenduse ja osaliselt liikmesriikide pädevuses, on oluline tagada tihe koostöö liikmesriikide ja ühenduse asutuste vahel nii läbirääkimis- kui ka sõlmimisprotsessis ning sõlmitud kokkulepete täitmisel. Nimetatud koostöönõue tuleneb ühenduse rahvusvahelise esindatuse ühtsuse nõudest. Ühenduse asutused ja liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed parima võimaliku koostöö tagamiseks selles suhtes. (5) Käesoleva määrusega kehtestatud koostöökord liikmesriikide ja ühenduse vahel ei peaks piirama pädevuste jaotamist ühenduse ja liikmesriikide vahel kooskõlas ühenduse õigusega Euroopa Kohtu tõlgenduses. (6) Kõik olemasolevad kahepoolsed kokkulepped liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, mis sisaldavad ühenduse õigusele vasturääkivaid sätteid, tuleks muuta või asendada uute kokkulepetega, mis täielikult vastavad ühenduse õigusele. (7) Ilma et see piiraks asutamislepingu ja eriti selle artikli 300 kohaldamist, võivad liikmesriigid soovi korral olemasolevaid lepinguid muuta ja sätestada nende rakendamise haldamise kuni ühenduse sõlmitud lepingu jõustumiseni. (8) Oluline on tagada, et läbirääkimisi pidav liikmesriik võtab arvesse ühenduse õigust, ühenduse huve laiemalt ning käimasolevaid ühenduse läbirääkimisi. (9) Kui liikmesriik soovib läbirääkimisprotsessi kaasata lennuettevõtjaid, tuleks kõiki liikmesriigi territooriumil asuvaid lennuettevõtjaid kohelda võrdselt. (10) Liikmesriigi territooriumil asumine tähendab tulemusliku ja reaalse lennuliiklustegevuse püsivat teostamist; sellise asumise juriidiline vorm, olgu selleks filiaal või juriidilisest isikust tütarettevõte, ei peaks olema selles suhtes otsustavaks teguriks. Kui ettevõtjal on asukoht mitme liikmesriigi territooriumil vastavalt asutamislepingu määratlusele, peaks ta siseriiklikest õigusaktidest mis tahes kõrvalehoidumise vältimiseks tagama, et kõik asukohad täidaksid kohustusi, mida talle võidakse kehtestada siseriiklike õigusega, mida tema tegevuse suhtes kohaldatakse kooskõlas ühenduse õigusega. (11) Selleks, et vältida ühenduse lennuettevõtjate õiguste põhjendamatut piiramist, ei tohiks kahepoolsetes lennuliikluse lepingutes kehtestada uusi kokkuleppeid, millega vähendatakse vastaval turul lennuteenuste pakkumiseks määratud ühenduse lennuettevõtjate arvu. (12) Liikmesriigid peaksid kehtestama diskrimineerimisvaba ja läbipaistva korra liiklusõiguste jagamiseks ühenduse lennuettevõtjate vahel. Nimetatud kordade kohaldamisel peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse võtma vajadust säilitada katkematu lennuteenus. (13) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus [3]. (14) Mis tahes liikmesriigil on lubatud tugineda läbiräägitud kahepoolsete kokkulepete sätete konfidentsiaalsusele ja nõuda, et ühendus ei edastaks seda teavet teistele liikmesriikidele. (15) 2. detsembril 1987 leppisid Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik mõlema riigi välisministri ühisdeklaratsioonis Londonis kokku korras, mis suurendaks koostööd Gibraltari lennujaama kasutamisel. See kord pole veel jõustunud. (16) Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärke, nimelt kolmandate riikidega lennuliikluse lepingute sõlmimiseks läbirääkimiste koordineerimist, vajadust tagada ühtlustatud lähenemine nende lepingute rakendamisel ja kohaldamisel ning nende ühenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimisel, ning kuna käesolev määrus hõlmab kogu ühendust, on nimetatud eesmärki parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
|