+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/2284, 14. detsember 2016, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)
---+Artikkel 1 Eesmärgid ja reguleerimisese
------+Artikkel 1 1.
------+Artikkel 1 2.
---+Artikkel 2 Kohaldamisala
------+Artikkel 2 1.
------+Artikkel 2 2.
---+Artikkel 3 Mõisted
---+Artikkel 4 Riiklikud heitkoguste vähendamise kohustused
------+Artikkel 4 1.
------+Artikkel 4 2.
------+Artikkel 4 3.
---+Artikkel 5 Paindlikkusmeetmed
------+Artikkel 5 1.
------+Artikkel 5 2.
------+Artikkel 5 3.
------+Artikkel 5 4.
------+Artikkel 5 5.
------+Artikkel 5 6.
------+Artikkel 5 7.
------+Artikkel 5 8.
---+Artikkel 6 Riiklikud õhusaaste kontrolli programmid
------+Artikkel 6 1.
------+Artikkel 6 2.
------+Artikkel 6 3.
------+Artikkel 6 4.
------+Artikkel 6 5.
------+Artikkel 6 6.
------+Artikkel 6 7.
------+Artikkel 6 8.
------+Artikkel 6 9.
------+Artikkel 6 10.
---+Artikkel 7 Rahaline toetus
---+Artikkel 8 Riiklikud heiteinventuurid, heiteprognoosid ja informatiivsed inventuuriaruanded
------+Artikkel 8 1.
------+Artikkel 8 2.
------+Artikkel 8 3.
------+Artikkel 8 4.
------+Artikkel 8 5.
------+Artikkel 8 6.
------+Artikkel 8 7.
---+Artikkel 9 Õhusaaste mõju seire
------+Artikkel 9 1.
------+Artikkel 9 2.
------+Artikkel 9 3.
---+Artikkel 10 Liikmesriikide aruandlus
------+Artikkel 10 1.
------+Artikkel 10 2.
------+Artikkel 10 3.
------+Artikkel 10 4.
---+Artikkel 11 Komisjoni aruanded
------+Artikkel 11 1.
------+Artikkel 11 2.
---+Artikkel 12 Euroopa puhta õhu foorum
---+Artikkel 13 Läbivaatamine
------+Artikkel 13 1.
------+Artikkel 13 2.
------+Artikkel 13 3.
---+Artikkel 14 Juurdepääs teabele
------+Artikkel 14 1.
------+Artikkel 14 2.
------+Artikkel 14 3.
---+Artikkel 15 Koostöö kolmandate riikidega ja kooskõlastamine rahvusvahelistes organisatsioonides
---+Artikkel 16 Delegeeritud volituste rakendamine
------+Artikkel 16 1.
------+Artikkel 16 2.
------+Artikkel 16 3.
------+Artikkel 16 4.
------+Artikkel 16 5.
------+Artikkel 16 6.
---+Artikkel 17 Komiteemenetlus
------+Artikkel 17 1.
------+Artikkel 17 2.
---+Artikkel 18 Karistused
---+Artikkel 19 Direktiivi 2003/35/EÜ muutmine
---+Artikkel 20 Ülevõtmine
------+Artikkel 20 1.
------+Artikkel 20 2.
---+Artikkel 21 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
------+Artikkel 21 1.
------+Artikkel 21 2.
---+Artikkel 22 Jõustumine
---+Artikkel 23 Adressaadid
---+I LISA
---+II LISA
---+III LISA
---+IV LISA
---+V LISA
---+VI LISA
---+Komisjoni avaldus metaaniheite läbivaatamise kohta

English - European Union - Environment -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/2284, 14. detsember 2016, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/2284,

14. detsember 2016,

mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Ülevaade

Artikkel 1 Eesmärgid ja reguleerimisese

Artikkel 2 Kohaldamisala

Artikkel 3 Mõisted

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„heide“ – aine väljutamine punkt- või hajusallikast atmosfääri;

2)	„inimtekkelised heitkogused“ – inimtegevusega seotud saasteainete õhkuväljutamine;

3)	„osooni eellased“ – lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan, metaan ja süsinikmonooksiid;

4)	„õhukvaliteedialased eesmärgid“ – õhu kvaliteedi piirtasemed, sihtväärtused ja kohustuslikult saavutatavad saastatuse taseme määrad, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2008/50/EÜ ja 2004/107/EÜ ( 1 );

5)	„vääveldioksiid“ või „SO2“ – kõik väävliühendid väljendatuna vääveldioksiidina, sealhulgas vääveltrioksiid (SO3), väävelhape (H2SO4) ja taandatud väävliühendid, nagu vesiniksulfiid (H2S), merkaptaanid ja dimetüülsulfiidid;

6)	„lämmastikoksiidid“ või „NOx“ – lämmastikoksiid ja lämmastikdioksiid, väljendatuna lämmastikdioksiidina;

7)	„lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan“ – kõik orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan, mis võivad päikesevalguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante;

8)	„eriti peened osakesed“ või „PM2,5“ – osakesed, mille aerodünaamiline diameeter on 2,5 mikromeetrit (μm) või väiksem;

9)	„must süsinik“ – süsinikku sisaldavad tahked osakesed, mis absorbeerivad valgust;

10)	„riiklik heitkoguste vähendamise kohustus“ – liikmesriigi kohustus vähendada aine heitkogust; sellega määratakse kindlaks minimaalne heitkoguste vähenemine, mis tuleb saavutada tähtajaks seatud kalendriaasta jooksul, väljendatuna protsendina võrdlusaasta (2005) jooksul väljutatavast koguheitest;

11)	„maandumis- ja starditsükkel“ – tsükkel, mis hõlmab ruleerimist, starti, tõusu, maandumislähenemist, maandumist ja muud õhusõiduki liikumist, mis leiab aset madalamal kui 3 000 jalga;

12)	„rahvusvaheline mereliiklus“ – kõikide lippude all sõitvate veesõidukite, välja arvatud kalapüügilaevad, sõidud merel ja rannikuvetes, mis väljuvad ühe riigi territooriumilt ja saabuvad teise riigi territooriumile;

13)

„saastekontrolli vöönd“ – mereala, mis asub kuni 200 meremiili kaugusel territoriaalmere mõõtmise aluseks olevatest lähtejoontest ning mille liikmesriik kehtestab laevade põhjustatud reostuse ennetamiseks, vähendamiseks ja kontrolliks kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste eeskirjade ja standarditega;

14)	„tekkekohapõhist õhusaaste kontrolli käsitlevad liidu õigusaktid“ – liidu õigusaktid, mille eesmärk on vähendada käesoleva direktiiviga hõlmatud õhusaasteainete heitkoguseid, võttes leevendusmeetmeid tekkekohas.

Artikkel 4 Riiklikud heitkoguste vähendamise kohustused

Artikkel 5 Paindlikkusmeetmed

Artikkel 6 Riiklikud õhusaaste kontrolli programmid

Artikkel 7 Rahaline toetus

Artikkel 7

Rahaline toetus

Komisjon püüab lihtsustada juurdepääsu olemasolevatele liidu rahastamisvahenditele vastavalt kõnealuseid vahendeid reguleerivatele õigusnormidele, et toetada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid.

Liidu rahastamisvahendid hõlmavad praegu ja tulevikus kasutada olevaid rahalisi vahendeid, sealhulgas järgmist:

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm;

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, sealhulgas asjaomane rahastamine ühise põllumajanduspoliitika raames;

keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahendid, näiteks programm LIFE.

Komisjon kaalub võimalust luua ühtne kontaktpunkt, kus kõik isikud ja asutused saavad hõlpsasti kontrollida liidu rahastamisvahendite kättesaadavust ja taotlusmenetlusi projektide puhul, mis tegelevad õhusaaste küsimustega.

Artikkel 8 Riiklikud heiteinventuurid, heiteprognoosid ja informatiivsed inventuuriaruanded

Artikkel 9 Õhusaaste mõju seire

Artikkel 10 Liikmesriikide aruandlus

Artikkel 11 Komisjoni aruanded

Artikkel 12 Euroopa puhta õhu foorum

Artikkel 12

Euroopa puhta õhu foorum

Komisjon loob Euroopa puhta õhu foorumi, et anda panus juhiste koostamiseks ja hõlbustada õhukvaliteedi parandamisega seotud liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade kooskõlastatud rakendamist ja tuua korrapäraste ajavahemike järel kokku kõik huvigrupid, sealhulgas liikmesriikide kõikide tasandite pädevad asutused, komisjon, tööstus, kodanikuühiskond ja teadusringkonnad. Euroopa puhta õhu foorumis vahetatakse kogemusi ja häid tavasid, sealhulgas kodumajapidamiste küttest ja maanteetranspordist pärit heitkoguste vähendamise vallas, et saada riiklike õhusaaste kontrolli programmide koostamise ja elluviimise jaoks vajalikku teavet ning et koostamist ja elluviimist tõhustada.

Artikkel 13 Läbivaatamine

Artikkel 14 Juurdepääs teabele

Artikkel 15 Koostöö kolmandate riikidega ja kooskõlastamine rahvusvahelistes organisatsioonides

Artikkel 15

Koostöö kolmandate riikidega ja kooskõlastamine rahvusvahelistes organisatsioonides

Selleks et panna tugevam alus heitkoguste vähendamise hõlbustamisele, jätkavad liit ja asjakohasel juhul liikmesriigid, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaldamist, kahepoolset ja mitmepoolset koostööd kolmandate riikidega ning kooskõlastamist asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), UNECE, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), sealhulgas tehnilise ja teadusliku uurimis- ja arendustegevuse alase teabevahetuse kaudu.

Artikkel 16 Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 17 Komiteemenetlus

Artikkel 18 Karistused

Artikkel 18

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste õigusnormide rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 19 Direktiivi 2003/35/EÜ muutmine

Artikkel 19

Direktiivi 2003/35/EÜ muutmine

Direktiivi 2003/35/EÜ I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„g) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2284 (mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ) ( *1 ) artikli 6 lõige 1.

Artikkel 20 Ülevõtmine

Artikkel 21 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Artikkel 22 Jõustumine

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub 31. detsembril 2016.

Artikkel 23 Adressaadid

Artikkel 23

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA

ÕHKU VÄLJUTATAVATE SAASTEAINETE SEIRE JA ARUANDLUS

Tabel A

Iga-aastaste heitearuannete esitamise nõuded, millele on osutatud artikli 8 lõike 1 esimeses lõigus

Element	Saasteained	Ajavahemik	Andmete esitamise päev
Riigi koguheide aruandlusnomenklatuuri (1) allikakategooriate kaupa (2)	— SO2, NOx, NH3, CO, lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan — raskmetallid (Cd, Hg, Pb) (3) — POPid (4) (PAHide (5) koguhulk, benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3-cd)püreen, dioksiinid/furaanid, PCBd (6), HCB (7))	Kord aastas, alates 1990. aastast kuni aruandeaastani miinus 2 (X – 2)	15. veebruar (9)
Riigi koguheide aruandlusnomenklatuuri allikakategooriate kaupa (2)	— PM2,5, PM10 (8) ja must süsinik (kui andmed olemas)	Kord aastas, alates 2000. aastast kuni aruandeaastani miinus 2 (X – 2)	15. veebruar (9)
(1) Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonis sätestatud aruandlusnomenklatuur (NFR – Nomenclature for reporting). (2) Looduslikest heitkogustest tuleb teatada vastavalt piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonis ja EMEP/EEA õhusaasteainete heiteinventuuri juhendis sätestatud meetoditele. Neid ei hõlmata riigi koguheites ja neist tuleb teatada eraldi. (3) Cd (kaadmium), Hg (elavhõbe), Pb (plii). (4) POPid (persistent organic pollutants) – püsivad orgaanilised saasteained. (5) PAHid (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud). (6) PCBd (polüklooritud bifenüülid). (7) HCBd (heksaklorobenseen). (8) „PM10“ – osakesed, mille aerodünaamiline diameeter on 10 mikromeetrit (μm) või väiksem. (9) Kui andmetes on vigu, tuleb need uuesti esitada hiljemalt nelja nädala jooksul ning tehtud muudatusi üksikasjalikult selgitada.

Tabel B

Iga-aastaste heitearuannete esitamise nõuded, millele on osutatud artikli 8 lõike 1 teises lõigus

Element	Saasteained	Ajavahemik	Andmete esitamise päev
Riigi koguheide aruandlusnomenklatuuri allikakategooriate kaupa (1)	— Raskmetallid (As, Cr, Cu, Ni, Se ja Zn ning nende ühendid) (2) — TSP (3)	Kord aastas, alates 1990. aastast (TSP puhul 2000. aastast) kuni aruandeaastani miinus 2 (X – 2)	15. veebruar
(1) Looduslikest heitkogustest tuleb teatada vastavalt piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonis ja EMEP/EEA õhusaasteainete heiteinventuuri juhendis sätestatud meetoditele. Neid ei hõlmata riigi koguheites ja neist tuleb teatada eraldi. (2) As (arseen), Cr (kroom), Cu (vask), Ni (nikkel), Se (seleen), Zn (tsink). (3) TSP (total suspended particles) – hõljuvosakeste koguhulk.

▼M1

Tabel C

Nõuded heiteandmete ja -prognooside esitamisele, millele on osutatud artikli 8 lõikes 2

Element	Saasteained	Ajavahemik/sihtaasta	Andmete esitamise päev
Rasteriseeritud andmed riigi heitkoguste kohta allikakategooriate kaupa	— SO2, NOx, CO, NH3, PM10, PM2,5, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan — raskmetallid (Cd, Hg, Pb) — POPid (PAHide koguhulk, HCB, PCBd, dioksiinid/furaanid) — must süsinik (kui andmed on olemas)	Iga nelja aasta järel, aruandeaasta miinus 2 (X – 2) alates 2017. aastast	1. mai (1)
Suured paiksed heiteallikad allikakategooriate kaupa	— SO2, NOx, CO, NH3, PM10, PM2,5, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan — raskmetallid (Cd, Hg, Pb) — POPid (PAHide koguhulk, HCB, PCBd, dioksiinid/furaanid) — must süsinik (kui andmed on olemas)	Iga nelja aasta järel, aruandeaasta miinus 2 (X – 2) alates 2017. aastast	1. mai (1)
Prognoositud heitkogused aruandlusnomenklatuuri allikakategooria järgi	— SO2, NOx, NH3, PM2,5, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan ja must süsinik (kui andmed on olemas)	Iga kahe aasta järel, hõlmates prognoosi kaasatud aastad 2020, 2025, 2030 ja võimaluse korral 2040 ja 2050 alates 2017. aastast	15. märts
(1) Kui andmetes on vigu, tuleb need uuesti esitada nelja nädala jooksul ning tehtud muudatusi üksikasjalikult selgitada.

▼B

Tabel D

Artikli 8 lõikes 3 osutatud iga-aastase informatiivse inventuuriaruande esitamise nõuded

Element

Saasteained

Ajavahemik/sihtaasta

Andmete esitamise päev

Informatiivne inventuuriaruanne

— SO2, NOx, NH3, CO, PM2,5, PM10, lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan

— raskmetallid (Cd, Hg, Pb) ja must süsinik

— POPid (PAHide koguhulk, benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3-cd)püreen, dioksiinid/furaanid, PCBd, HCB)

— Kui andmed on olemas, raskmetallid (As, Cr, Cu, Ni, Se ja Zn ning nende ühendid) ja TSP

Kõik aastad

(nagu näidatud tabelites A, B ja C)

15. märts

II LISA

RIIKLIKUD HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE KOHUSTUSED

Tabel A

Liikmesriik	SO2 vähendamine võrreldes 2005. aastaga		NOx vähendamine võrreldes 2005. aastaga		Lenduvate orgaaniliste ühendite (välja arvatud metaan) vähendamine võrreldes 2005. aastaga
Liikmesriik	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast
Belgia	43 %	66 %	41 %	59 %	21 %	35 %
Bulgaaria	78 %	88 %	41 %	58 %	21 %	42 %
Tšehhi Vabariik	45 %	66 %	35 %	64 %	18 %	50 %
Taani	35 %	59 %	56 %	68 %	35 %	37 %
Saksamaa	21 %	58 %	39 %	65 %	13 %	28 %
Eesti	32 %	68 %	18 %	30 %	10 %	28 %
Kreeka	74 %	88 %	31 %	55 %	54 %	62 %
Hispaania	67 %	88 %	41 %	62 %	22 %	39 %
Prantsusmaa	55 %	77 %	50 %	69 %	43 %	52 %
Horvaatia	55 %	83 %	31 %	57 %	34 %	48 %
Iirimaa	65 %	85 %	49 %	69 %	25 %	32 %
Itaalia	35 %	71 %	40 %	65 %	35 %	46 %
Küpros	83 %	93 %	44 %	55 %	45 %	50 %
Läti	8 %	46 %	32 %	34 %	27 %	38 %
Leedu	55 %	60 %	48 %	51 %	32 %	47 %
Luksemburg	34 %	50 %	43 %	83 %	29 %	42 %
Ungari	46 %	73 %	34 %	66 %	30 %	58 %
Malta	77 %	95 %	42 %	79 %	23 %	27 %
Madalmaad	28 %	53 %	45 %	61 %	8 %	15 %
Austria	26 %	41 %	37 %	69 %	21 %	36 %
Poola	59 %	70 %	30 %	39 %	25 %	26 %
Portugal	63 %	83 %	36 %	63 %	18 %	38 %
Rumeenia	77 %	88 %	45 %	60 %	25 %	45 %
Sloveenia	63 %	92 %	39 %	65 %	23 %	53 %
Slovakkia	57 %	82 %	36 %	50 %	18 %	32 %
Soome	30 %	34 %	35 %	47 %	35 %	48 %
Rootsi	22 %	22 %	36 %	66 %	25 %	36 %
Ühendkuningriik	59 %	88 %	55 %	73 %	32 %	39 %
EL 28	59 %	79 %	42 %	63 %	28 %	40 %
(*1) Liikmesriigid, kellel on võimalus kasutada piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitmisel alusena riigi koguheidet, mis on arvutatud kasutatud kütuse põhjal, võivad säilitada selle võimaluse, et tagada sidusus rahvusvahelise ja liidu õiguse vahel.

Tabel B

Liikmesriik	NH3 vähendamine võrreldes 2005. aastaga		PM2,5 vähendamine võrreldes 2005. aastaga
Liikmesriik	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast	Mis tahes aastal ajavahemikul 2020–2029	Mis tahes aastal alates 2030. aastast
Belgia	2 %	13 %	20 %	39 %
Bulgaaria	3 %	12 %	20 %	41 %
Tšehhi Vabariik	7 %	22 %	17 %	60 %
Taani	24 %	24 %	33 %	55 %
Saksamaa	5 %	29 %	26 %	43 %
Eesti	1 %	1 %	15 %	41 %
Kreeka	7 %	10 %	35 %	50 %
Hispaania	3 %	16 %	15 %	50 %
Prantsusmaa	4 %	13 %	27 %	57 %
Horvaatia	1 %	25 %	18 %	55 %
Iirimaa	1 %	5 %	18 %	41 %
Itaalia	5 %	16 %	10 %	40 %
Küpros	10 %	20 %	46 %	70 %
Läti	1 %	1 %	16 %	43 %
Leedu	10 %	10 %	20 %	36 %
Luksemburg	1 %	22 %	15 %	40 %
Ungari	10 %	32 %	13 %	55 %
Malta	4 %	24 %	25 %	50 %
Madalmaad	13 %	21 %	37 %	45 %
Austria	1 %	12 %	20 %	46 %
Poola	1 %	17 %	16 %	58 %
Portugal	7 %	15 %	15 %	53 %
Rumeenia	13 %	25 %	28 %	58 %
Sloveenia	1 %	15 %	25 %	60 %
Slovakkia	15 %	30 %	36 %	49 %
Soome	20 %	20 %	30 %	34 %
Rootsi	15 %	17 %	19 %	19 %
Ühendkuningriik	8 %	16 %	30 %	46 %
EL 28	6 %	19 %	22 %	49 %
(*1) Liikmesriigid, kellel on võimalus kasutada piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitmisel alusena riigi koguheidet, mis on arvutatud kasutatud kütuse põhjal, võivad säilitada selle võimaluse, et tagada sidusus rahvusvahelise ja liidu õiguse vahel.

III LISA

ARTIKLITES 6 JA 10 OSUTATUD RIIKLIKE ÕHUSAASTE KONTROLLI PROGRAMMIDE SISU

1. OSA

Riiklike õhusaaste kontrolli programmide minimaalne sisu

1. Artiklites 6 ja 10 osutatud esmased riiklikud õhusaaste kontrolli programmid peavad sisaldama vähemalt järgmist:

riiklik õhukvaliteedi- ja saastealase poliitika raamistik, mille põhjal programm on välja töötatud, sealhulgas:

poliitilised prioriteedid ning nende seos muudes asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas ning vajaduse korral põllumajanduse, tööstuse ja transpordi valdkondades, seatud prioriteetidega;

ii)

riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele seatud ülesanded;

iii)

praeguste tegevuspõhimõtete ja meetmete abil saavutatud edu heitkoguste vähendamisel ja õhukvaliteedi parandamisel ning riiklike ja liidu kohustuste täitmise tase;

iv)

kavandatud täiendavad arengusuunad, mis ei eelda juba vastu võetud tegevuspõhimõtete ja meetmete muutmist;

poliitikasuunad, mida kaalutakse ajavahemikuks 2020–2029 ning alates 2030. aastast seatud heitkoguste vähendamise kohustuste täitmiseks ja 2025. aastaks määratud heitkoguste vahetaseme saavutamiseks ning õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks, samuti nende analüüs koos analüüsimeetodiga; võimaluse korral heitkoguste vähendamise, õhukvaliteedi- ja keskkonnapoliitika ja -meetmete üksik- või koosmõju ja sellega seotud määramatus;

vastuvõtmiseks välja valitud meetmed ja poliitikasuunad, sealhulgas nende vastuvõtmise, elluviimise ja läbivaatamise ajakava ning vastutavad pädevad asutused;

kui see on asjakohane, siis selgitus põhjuste kohta, miks ei ole 2025. aastaks seatud soovituslikke heitetasemeid võimalik saavutada ilma meetmeteta, mis eeldavad ebaproportsionaalselt suuri kulutusi;

kui see on asjakohane, aruanne artiklis 5 sätestatud paindlikkusmeetmete kasutamise kohta ja selle tagajärgedest keskkonnale;

hinnang selle kohta, kuidas valitud tegevuspõhimõtted ja meetmed tagavad kooskõla muudes asjaomastes poliitikavaldkondades kehtestatud kavade ja programmidega.

2. Artiklites 6 ja 10 osutatud esmase riikliku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastamine peab hõlmama vähemalt järgmist:

hinnang programmi elluviimisel ning heitkoguste ja kontsentratsiooni vähendamisel tehtud edusammudele;

kõik olulised muudatused poliitikaraamistikus, hindamistes, programmis ja selle rakendamise ajakavas.

2. OSA

Artikli 6 lõike 2 teises lõigus osutatud heitkoguste vähendamise meetmed

Liikmesriigid võtavad arvesse ammoniaagijuhendit ning kasutavad parimat võimalikku tehnikat kooskõlas direktiiviga 2010/75/EL.

A. Ammoniaagi heitkoguste kontrollimise meetmed

1. Liikmesriigid kehtestavad ammoniaagi heitkoguste kontrollimiseks hea põllumajandustava riikliku soovitusliku juhendi, mille puhul võetakse arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 2014. aasta hea põllumajandustava raamjuhendit ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks ja mis hõlmab vähemalt järgmist:

lämmastiku käitlemine, arvestades kogu lämmastikuringet;

kariloomade söötmise strateegiad;

vähesaastavad sõnnikulaotustehnikad;

vähesaastavad sõnnikuladustamistehnikad;

vähesaastavad loomapidamise süsteemid;

mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramise võimalused.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada riikliku lämmastikubilansi, et jälgida põllumajanduses muutusi reaktsioonivõimelise lämmastiku (sh ammoniaak, lämmastikoksiid, ammoonium, nitraadid ja nitritid) üldkaos, võttes aluseks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhenddokumendis ( 9 ) lämmastikubilansi kohta sätestatud põhimõtted.

3. Liikmesriigid keelavad ammooniumkarbonaatväetiste kasutamise ja võivad vähendada anorgaanilistest väetistest pärineva ammoniaagi heitkoguseid, kasutades järgmisi meetodeid:

uurea-põhiste väetiste asendamine ammooniumnitraadil põhinevate väetistega;

kui uurea-põhiste väetiste kasutamist jätkatakse, siis selliste meetodite kasutamine, mille puhul on tõestatud, et ammoniaagi heitkogused vähenevad vähemalt 30 % võrreldes olukorraga, kus kasutatakse ammoniaagijuhendis osutatud standardmeetodit;

anorgaaniliste väetiste orgaaniliste väetistega asendamise edendamine ning kui jätkatakse anorgaaniliste väetiste kasutamist, nende laotamine vastavalt väetatava põllukultuuri või rohumaa eeldatavale lämmastiku- ja fosforivajadusele, võttes arvesse ka mulla olemasolevat toitainesisaldust ja muudest väetistest pärinevaid toitaineid.

4. Liikmesriigid võivad vähendada loomasõnnikust pärinevaid ammoniaagi heitkoguseid, kasutades järgmisi meetodeid:

vähendatakse heitkoguseid, mis tulenevad vedel- ja tahesõnniku laotamisest põllu- ja rohumaadele, kasutades meetodeid, millega vähendatakse heitkoguseid ammoniaagijuhendis osutatuga võrreldes vähemalt 30 %, täites järgmisi tingimusi:

üksnes tahe- ja vedelsõnniku laotamine vastavalt väetatava põllukultuuri või rohumaa eeldatavale lämmastiku- ja fosforivajadusele, võttes arvesse ka mulla olemasolevat toitainesisaldust ja muudest väetistest pärinevaid toitaineid;

ii)

tahe- ja vedelsõnnikut ei laotata, kui väetatav maa on veega küllastunud, üleujutatud, külmunud või lumega kaetud;

iii)

vedelsõnnikut laotatakse rohumaale, kasutades lohisvoolikut, lohiskinga, madalat või sügavat injektsiooni;

iv)

põllumaale laotatud tahe- ja vedelsõnnik viiakse mulda nelja tunni jooksul pärast laotamist;

vähendatakse väljaspool loomapidamishooneid asuvate sõnnikuhoidlate heitkoguseid, kasutades järgmisi meetodeid:

alates 1. jaanuarist 2022 ehitatavates vedelsõnnikuhoidlates kasutatakse hoiusüsteeme või -meetodeid, mille puhul on tõestatud, et ammoniaagi heitkoguseid vähendatakse ammoniaagijuhendis kirjeldatud standardmeetodiga võrreldes vähemalt 60 % võrra ja olemasolevate vedelsõnnikuhoidlate puhul vähemalt 40 % võrra;

ii)

kaetakse tahesõnniku hoidlad;

iii)

tagatakse, et põllumajandusettevõtete sõnnikuhoidlate mahutavus on piisav, et laotada sõnnikut ainult põllukultuuride kasvuks sobivatel ajavahemikel;

vähendatakse loomapidamishoonetest pärinevaid heitkoguseid, kasutades süsteeme, mille puhul on tõestatud, et ammoniaagi heitkoguseid vähendatakse ammoniaagijuhendis kirjeldatud standardmeetodiga võrreldes vähemalt 20 % võrra;

vähendatakse sõnnikust pärinevaid heitkoguseid, kasutades vähese proteiinisisaldusega sööda strateegiaid, mille puhul on tõestatud, et ammoniaagi heitkoguseid vähendatakse ammoniaagijuhendis kirjeldatud standardmeetodiga võrreldes vähemalt 10 % võrra.

B. Heitkoguste vähendamise meetmed tahkete peenosakeste ja musta süsiniku heitkoguste kontrollimiseks

1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ( 10 ) II lisa kohaldamist, milles reguleeritakse nõuetele vastavust, võivad liikmesriigid keelata põllumajandussaagi jäätmete ja metsandusjäätmete põletamise avamaal.

Liikmesriigid jälgivad ja tagavad, et kõik esimeses lõigus nimetatud keelud on kohaldatud vastavalt antud lõigu nõuetele. Keelust tehtavad erandid piirduvad kontrollimatute metsatulekahjude vältimise ennetusprogrammidega, kahjurite tõrjega või bioloogilise mitmekesisuse kaitsega.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada riikliku hea põllumajandustava soovitusliku juhendi saagijäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks, tuginedes järgmistele meetoditele:

mulla struktuuri parandamine saagijäätmete lisamise abil;

täiustatud meetodid saagijäätmete lisamiseks;

saagijäätmete alternatiivne kasutamine;

mulla toitainesisalduse ja struktuuri parandamine optimaalseks taimekasvuks vajaliku sõnniku lisamisega, vältides nii sõnniku (laudasõnnik, põhuallapanu) põletamist.

C. Väikestele põllumajandusettevõtetele avalduva mõju ennetamine

Liikmesriigid tagavad, et punktides A ja B sätestatud meetmete võtmisel võetakse täielikult arvesse mõju väikestele ja mikropõllumajandusettevõtetele.

Näiteks võivad liikmesriigid väikesed ja mikropõllumajandusettevõtted kõnealustest meetmetest vabastada, kui see on võimalik ja asjakohane, pidades silmas kohaldatavaid vähendamiskohustusi.

IV LISA

ARTIKLITES 5 JA 8 OSUTATUD RIIKLIKE HEITEINVENTUURIDE JA -PROGNOOSIDE, INFORMATIIVSETE INVENTUURIARUANNETE JA KOHANDATUD RIIKLIKE HEITEINVENTUURIDE KOOSTAMISE JA AJAKOHASTAMISE MEETODID

Liikmesriigid koostavad I lisas osutatud riiklikud heiteinventuurid, asjakohasel juhul kohandatud riiklikud heiteinventuurid, riiklikud heiteprognoosid, ruumilist jaotust kajastavad heiteinventuurid, suuri paikseid heiteallikaid kajastavad inventuurid ja informatiivsed inventuuriaruanded, kasutades piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni osaliste vastu võetud meetodeid (EMEPi aruandlussuunised), ning neil palutakse kasutada selles osutatud EMEP/EEA õhusaasteainete heiteinventuuri juhendit (EMEP/EEA juhend). Lisaks valmistavad nad nimetatud suuniste alusel ette täiendava teabe, eelkõige tegevusandmed, mida on vaja riiklike heiteinventuuride ja -prognooside hindamiseks.

EMEPi aruandlussuunistele toetumine ei piira käesolevas lisas kindlaks määratud täiendavat korda ega I lisas esitatud nõudeid aruandlusnomenklatuuri, ajavahemike ja andmete esitamise päevade kohta.

1. OSA

Iga-aastased riiklikud heiteinventuurid

1. Riiklikud heiteinventuurid peavad olema läbipaistvad, järjepidevad, võrreldavad, täielikud ja täpsed.

2. Kindlaksmääratud põhikategooriate alla kuuluvaid heitkoguseid arvutatakse vastavalt EMEP/EEA juhendis määratletud meetoditele ning eesmärk on, et kasutataks teise või kõrgema (üksikasjalikuma) tasandi meetodeid.

Liikmesriigid võivad riiklike heiteinventuuride koostamiseks kasutada muid teaduslikult põhjendatud ja sobivaid meetodeid, kui nende abil saab anda täpsemaid hinnanguid kui EMEP/EEA juhendis sätestatud meetodite abil.

3. Transpordist tingitud heitkoguste puhul arvutavad ja teatavad liikmesriigid heitkogused kooskõlas Eurostatile esitatud riiklike energiabilanssidega.

4. Maanteetranspordist tingitud heitkogused arvutatakse ja teatatakse asjaomases liikmesriigis müüdud kütusekoguse ( 11 ) alusel. Lisaks võivad liikmesriigid teatada maanteetranspordist tingitud heitkogustest liikmesriigis kasutatud kütuse või sõidetud kilomeetrite alusel.

5. Liikmesriigid esitavad oma aastased heitkogused piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni aruandlusnomenklatuuri aruandevormis kindlaks määratud ühikutes.

2. OSA

Riiklikud heiteprognoosid

1. Riiklikud heiteprognoosid peavad olema läbipaistvad, järjepidevad, võrreldavad, täielikud ja täpsed ning esitatav teave peab sisaldama vähemalt järgmist:

prognoosides sisalduvate vastuvõetud ja kavandatud tegevuspõhimõtete ja meetmete selge määratlus;

prognooside jaoks tehtud tundlikkusanalüüsi tulemused, kui see on asjakohane;

meetodite, mudelite, aluseks võetud eelduste ning peamiste sisend- ja väljundparameetrite kirjeldus.

▼M1

2. Heiteprognoosid arvutatakse ja nende andmed esitatakse aruandlusnomenklatuuri allikakategooriate kaupa. Kui see ei ole piisavalt üksikasjalike andmete puudumise tõttu võimalik, lisatakse informatiivsele inventuuriaruandele põhjendus, miks andmed esitatakse koondatumal tasandil. Liikmesriigid esitavad iga saasteaine kohta prognoosi koos meetmetega (vastuvõetud meetmed) ja kui see on asjakohane, prognoosi koos lisameetmetega (kavandatud meetmed) vastavalt EMEP/EEA juhenddokumendis kehtestatud juhistele.

▼B

3. Riiklikud heiteprognoosid peavad olema kooskõlas iga-aastase riikliku heiteinventuuriga aasta x – 3 kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 ( 12 ) alusel esitatud prognoosidega.

3. OSA

Informatiivne inventuuriaruanne

Informatiivsed inventuuriaruanded koostatakse vastavalt EMEPi aruandlussuunistele ja esitatakse suunistes kindlaks määratud inventuuriaruandevormil. Inventuuriaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

konkreetsete meetodite, eelduste, heitekoefitsientide ja tegevusandmete kirjeldus, nendega seotud viited ja teabeallikad ning nende valimise põhjendus;

riigi peamiste heiteallikakategooriate kirjeldus;

teave mõõtemääramatuse, kvaliteedi tagamise ja kontrolli kohta;

inventuuri koostamise institutsionaalse korra kirjeldus;

ümberarvutused ja kavandatavad parandusmeetmed;

vajaduse korral teave artikli 5 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud paindlikkusmehhanismide kasutamise kohta;

vajaduse korral teave artikli 4 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud vähendamiskavast kõrvalekaldumise põhjuste ning samuti kavale taaslähendamise meetmete kohta;

kommenteeritud kokkuvõte.

4. OSA

Riiklike heiteinventuuride kohandamine

1. Liikmesriik, kes kavatseb oma riiklikku heiteinventuuri vastavalt artikli 5 lõikele 1 kohandada, esitab komisjonile koos oma ettepanekuga vähemalt järgmised tõendavad dokumendid:

tõendid selle kohta, et riiklikku heitkoguste vähendamise kohustust ei täideta;

tõendid selle kohta, mil määral heiteinventuuride kohandamine täitmata osa vähendab ja aitab täita asjaomase riikliku heitkoguste vähendamise kohustust;

hinnang selle kohta, kas ja millal asjaomast riiklikku heitkoguste vähendamise kohustust eeldatavalt täidetakse, võttes aluseks kohandusteta riiklikud heiteprognoosid;

tõendid selle kohta, et kohandamine vastab ühele või mitmele järgmisest kolmest tingimusest. Vajaduse korral võib osutada asjaomastele varasematele kohandustele:

uute heiteallikakategooriate puhul:

—

tõendid selle kohta, et uus heiteallikakategooria on tunnustatud teaduskirjanduses ja/või EMEP/EEA juhendis;

—

tõendid selle kohta, et selline allikakategooria ei olnud kantud asjakohasesse varasemasse riiklikku heiteinventuuri ajal, mil heitkoguste vähendamise kohustus kehtestati;

—

tõendid selle kohta, et uuest allikakategooriast pärinevad heitkogused on üheks põhjuseks, miks liikmesriik ei suuda täita oma heitkoguste vähendamise kohustusi, koos sellisele järeldusele jõudmiseks kasutatud meetodite, andmete ja heitekoefitsientide üksikasjaliku kirjeldusega;

ii)

konkreetsetest allikakategooriatest pärinevate heitkoguste määramiseks kasutatud märkimisväärselt erinevate heitekoefitsientide puhul:

—

algsete heitekoefitsientide kirjeldus, sealhulgas nende teaduslike põhjenduste üksikasjalik kirjeldus, mille alusel heitekoefitsient tuletati;

—

tõendid selle kohta, et heitkoguste vähendamise kindlaksmääramiseks kasutati ajal, kui vähendamiskohustused kehtestati, algseid heitekoefitsiente;

—

ajakohastatud heitekoefitsientide kirjeldus, sealhulgas üksikasjalik teave teaduslike põhjenduste kohta, mille alusel heitekoefitsient tuletati;

—

algsete ja ajakohastatud heitekoefitsientide põhjal koostatud heitehinnangute võrdlus, mis tõendab, et muudatus heitekoefitsientides on üheks põhjuseks, miks liikmesriik ei suuda oma vähendamiskohustusi täita;

—

põhjendus, mille alusel otsustati, kas heitekoefitsientide muudatused on märkimisväärsed;

iii)

konkreetsetest allikakategooriatest pärinevate heitkoguste määramiseks kasutatud märkimisväärselt erinevate meetodite puhul:

—

kasutatud algsete meetodite kirjeldus, sealhulgas üksikasjalik teave teaduslike põhjenduste kohta, mille alusel heitekoefitsient tuletati;

—

tõendid selle kohta, et heitkoguste vähendamise kindlaksmääramiseks kasutati ajal, kui vähendamiskohustused kehtestati, algseid meetodeid;

—

ajakohastatud meetodite kirjeldus, sealhulgas nende teaduslike põhjenduste või viidete üksikasjalik kirjeldus, mille alusel meetodid on saadud;

—

koostatud heiteprognooside võrdlus, kasutades algseid ja ajakohastatud meetodeid, tõendamaks, et muudatus meetodites on üheks põhjuseks, miks liikmesriik ei suuda oma vähendamiskohustusi täita;

—

põhjendus, mille alusel otsustati, kas meetodite muudatused on märkimisväärsed.

2. Liikmesriigid võivad sarnastel eeltingimustel põhinevate kohandamismenetluste puhul esitada sama tõendava teabe, tingimusel et iga liikmesriik esitab nõutavad riigispetsiifilised üksikandmed, mis on sätestatud lõikes 1.

3. Liikmesriigid teevad kohandatud heitkoguste kohta ümberarvutused, et tagada võimalikult suures ulatuses vastavus ajavahemikele igal aastal, mil kohandusi kohaldatakse.

V LISA

ARTIKLIS 9 OSUTATUD VALIKULISED NÄITAJAD ÕHUSAASTE MÕJU SEIREKS

Magevee ökosüsteemide puhul: bioloogilise kahju ulatus, sealhulgas tundlike liikide (mikrofüüdid, makrofüüdid ja ränivetikad) puhul, ning kalavarude või selgrootute kadu:

põhinäitaja happe neutraliseerimise võime ning lisanäitajad happesus (pH), lahustunud sulfaat (SO4), nitraat (NO3) ja lahustunud orgaaniline süsinik:

proovivõtu sagedus: kord aastas (järvede sügisese veeringluse ajal) kuni kord kuus (vooluveekogud);

maismaaökosüsteemide puhul: mulla happesuse, mulla toitainekao, lämmastikuseisundi ja tasakaalu ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise hindamine:

põhinäitaja mulla happesus: aluseliste katioonide omastatavad fraktsioonid (küllastusaste) ja omastatav alumiinium mullas:

proovivõtu sagedus: kord kümne aasta jooksul;

lisanäitajad: pH, sulfaat, nitraat, aluselised katioonid ja alumiiniumi kontsentratsioon mullalahuses:

proovivõtu sagedus: kord aastas (vajaduse korral);

ii)

põhinäitaja nitraatide leostumine (NO3,leach):

proovivõtu sagedus: igal aastal;

iii)

põhinäitaja süsiniku ja lämmastiku suhe (C/N) ning lisanäitaja lämmastiku koguhulk mullas (Ntot):

proovivõtu sagedus: kord kümne aasta jooksul;

iv)

põhinäitaja lehestiku toitainetasakaal (N/P, N/K, N/Mg):

proovivõtu sagedus: kord nelja aasta jooksul;

maismaaökosüsteemide puhul: taimekasvule ja bioloogilisele mitmekesisusele avalduvate osoonikahjustuste hindamine:

põhinäitaja taimekasvule ja lehestikule avalduv kahju ning lisanäitaja süsinikuvoog (Cflux):

proovivõtu sagedus: igal aastal;

ii)

põhinäitaja voopõhiste kriitiliste tasemete ületamise määr:

proovivõtu sagedus: kasvuperioodil kord aastas.

VI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2001/81/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 esimene lõik ja teise lõigu punktid c, d, e	Artikkel 2
Artikli 3 punkt e	Artikli 3 punkt 1
—	Artikli 3 punktid 2, 3, 4, 5, 8, 9, 12 ja 13
Artikli 3 punkt i	Artikli 3 punkt 6
Artikli 3 punkt k	Artikli 3 punkt 7
Artikli 3 punkt h	Artikli 3 punkt 10
Artikli 3 punkt g	Artikli 3 punkt 11
Artikkel 4	Artikli 4 lõiked 1 ja 2
Artikli 2 teise lõigu punktid a, b	Artikli 4 lõige 3
—	Artikkel 5
Artikli 6 lõige 1	Artikli 6 lõige 1
Artikli 6 lõige 2	Artikli 6 lõiked 2 ja 5–10
Artikli 6 lõige 3	Artikli 6 lõiked 3 ja 4
—	Artikkel 7
Artikli 7 lõige 1	Artikli 8 lõike 1 esimene lõik
—	Artikli 8 lõike 1 teine lõik ja lõiked 2–4
Artikli 7 lõige 2	Artikli 8 lõige 5
Artikli 7 lõige 3	Artikli 8 lõige 6
Artikli 7 lõige 4	Artikli 8 lõige 7
—	Artikkel 9
Artikli 8 lõige 2	Artikli 10 lõige 1
Artikli 8 lõige 1	Artikli 10 lõige 2
—	Artikli 10 lõiked 3 ja 4
Artikkel 9	Artikkel 11
—	Artikkel 12
Artikkel 10	Artikkel 13
Artikli 6 lõige 4	Artikli 14 lõige 1
Artikli 7 lõige 3 ja artikli 8 lõige 3	Artikli 14 lõiked 2 ja 3
Artikkel 11	Artikkel 15
Artikli 13 lõige 3	Artikkel 16
Artikli 13 lõiked 1 ja 2	Artikkel 17
Artikkel 14	Artikkel 18
—	Artikkel 19
Artikkel 15	Artikkel 20
—	Artikkel 21
Artikkel 16	Artikkel 22
Artikkel 17	Artikkel 23
Artikli 8 lõige 1 ja III lisa	I lisa
I lisa	II lisa
—	III, V ja VI lisa
III lisa	IV lisa

Komisjoni avaldus metaaniheite läbivaatamise kohta

Komisjon leiab, et õhukvaliteedi seisukohalt on eriti oluline jätkata liikmesriikides metaaniheite koguste üle järelevalve teostamist, et vähendada osooni kontsentratsiooni ELis ja aidata kaasa metaaniheite vähendamisele rahvusvahelisel tasandil.

Komisjon kinnitab, et ta kavatseb teatatud siseriiklike heitkoguste alusel hinnata metaaniheite mõju õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamisele ja kaalub meetmete võtmist sellise heite vähendamiseks ning vajaduse korral esitada selleks seadusandlik ettepanek. Oma hinnangus võtab komisjon arvesse mitut käimasolevat uuringut selles valdkonnas, mis peaks lõpetatama 2017. aastal, ning selle valdkonna rahvusvahelisi arengusuundi.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 06.02.2024 00:00:00 -Doknr: CELEX:32016L2284
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.