EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1787, 13. juuni 2024, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942 (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Metaani üldine osatähtsus kliimamuutuste süvendamisel on väiksem üksnes süsinikdioksiidi (CO2) omast ning metaani arvele langeb umbes kolmandik praegusest soojenemisest. Metaani kogus atmosfääris on viimase kümnendi vältel kogu maailmas järsult suurenenud.

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) raames loodud valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm (IPCC) avaldas oma kuuendas hindamisaruandes järelduse, et 2030. aastaks on vaja inimtekkelistest allikatest pärinevat metaaniheidet oluliselt vähendada, et piirata globaalset soojenemist 1,5 oC-ga. Kõnealune aruanne näitab, et ehkki metaan püsib atmosfääris keskmiselt lühemat aega (10–12 aastat) kui CO2 (sadu aastaid), on sellest põhjustatud kasvuhooneefekt 20 aasta jooksul üle 80 korra suurem kui CO2 puhul. Täpsemalt, kui 100 aasta jooksul on metaani globaalse soojendamise potentsiaal IPCC andmetel 29,8 korda suurem kui CO2-l, siis 20-aastase ajavahemiku jooksul on see 82,5 korda suurem.

(3)

Euroopa Keskkonnaameti Euroopa õhukvaliteeti käsitlevas 2020. aasta aruandes on märgitud, et metaan põhjustab troposfääriosooni teket ja õhusaastet. Metaaniheite vähendamine ei tuleks kasuks mitte ainult keskkonnale ja kliimale, vaid aitaks samuti edendada inimeste tervise kaitset.

(4)

ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) ning kliima ja puhta õhu kaitse koalitsiooni viimaste hinnangute kohaselt on ÜRO kestliku arengu eesmärkidele vastavatest olemasolevatest sihipärastest meetmetest ja lisameetmetest lähtuvalt võimalik metaaniheite 45-protsendilise vähendamisega aastaks 2030 vähendada 2045. aastaks üleilmset soojenemist 0,3 oC võrra.

(5)

Rahvusvahelise Energiaagentuuri internetipõhise andmeteenuse „World Energy Balances“ andmetel on liit maailma suurim fossiilenergia importija ja seega märkimisväärne ülemaailmse metaaniheite põhjustaja.

(6)

Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Komisjon märkis oma 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, et gaasisektori dekarboniseerimist hõlbustatakse, muu hulgas meetmete võtmisega seoses energiasektorist pärit metaaniheitega. Komisjon võttis 2020. aasta oktoobris vastu metaaniheite vähendamise ELi strateegia (edaspidi „metaanistrateegia“), milles on sätestatud meetmed metaaniheite vähendamiseks liidus, sealhulgas energeetikasektoris, ja ülemaailmsel tasandil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (4) on sätestatud eesmärk saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ning kehtestatud siduv eesmärk vähendada liidus kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Käesoleva määruse ettepanekule lisatud mõjuhinnangust järeldub, et metaani käsitleva seadusandliku ettepaneku eelistatud poliitikavariandi ja õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ eelduste kohaselt on võimalik sotsiaalsest ja keskkonnaalasest seisukohast kulutõhusalt vähendada 77 % kogu nafta, gaasi ja söega seotud 2030. aastaks prognoositud metaaniheitest. See aitaks kaasa globaalse soojenemise piiramisele 1,5 oC-ni ning võimaldaks liidul võtta metaaniheite vastu võitlemisel tulemuslikult juhtrolli ja kindlustada oma energiajulgeolekut.

(7)

Määrusega (EL) 2021/1119 kehtestatud 2030. aastaks seatud eesmärgid liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (5) kohased siduvad riiklikud heite vähendamise eesmärgid hõlmavad ka metaaniheidet. Siiski puudub praegu liidu õigusraamistik, millega nähtaks ette konkreetsed meetmed inimtekkelistest allikatest pärineva metaaniheite vähendamiseks energeetikasektoris. Peale selle, kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL (6) hõlmab metaaniheidet seoses mineraalõli ja gaasi rafineerimisega, ei hõlma see muudest energeetikasektoris toimuvatest tegevustest tulenevat metaaniheidet.

(8)

Sellega seoses tuleks käesolevat määrust kohaldada metaaniheite vähendamise suhtes nafta ja maagaasi tootmisahela algusosa uuringutel ja tootmisel, mitteaktiivsete puuraukude, ajutiselt suletud puuraukude ja mahajäetud puuraukude puhul, maagaasi kogumisel ja töötlemisel, gaasi ülekandmisel, jaotamisel ja maa-alusel hoiustamisel ning maagaasi veeldusjaamades. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka aktiivsete allmaa- ja pealmaasöekaevanduste ning suletud või mahajäetud allmaasöekaevanduste suhtes.

(9)

Liidu asjakohase õigusraamistikuga tuleks kehtestada normid nafta-, gaasi- ja söesektoris metaaniheite täpseks mõõtmiseks, seireks, sellest aru andmiseks ja selle kontrollimiseks, samuti sellise heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu, ühtlasi tuleks tagada töötajate kaitse metaaniheite eest. Käesolevas määruses sätestatud normid peaksid aitama suurendada fossiilenergia liitu importimise läbipaistvust ja aitama kaasa metaaniheite vähendamise lahenduste ulatuslikumale kasutuselevõtule kogu maailmas. Globaalse soojendamise potentsiaali puhul tuleks kasutada 20- ja 100-aastast ajavahemikku.

(10)

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine nõuab reguleeritud üksustelt tõenäoliselt investeeringuid ning selliste investeeringutega seotud kulusid tuleks tariifide kehtestamisel arvesse võtta ja lähtuda seejuures tõhususpõhimõtetest. Vajalikud kulud ei tohiks tuua lõppkasutajatele ja -tarbijatele kaasa ebaproportsionaalset finantskoormust.

(11)

Iga liikmesriik peaks määrama vähemalt ühe pädeva asutuse, kes jälgib, et käitajad, ettevõtjad, kaevanduste käitajad ja importijad järgiksid tulemuslikult käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ning teavitama komisjoni sellisest määramisest ja kõikidest sellega seotud muudatustest. Kõnealustele pädevatele asutustele tuleks anda piisavad rahalised vahendid ja inimressursid ning nad peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine kooskõlas konkreetselt neile antud ülesannetega. Pädevad asutused peaksid looma kontaktpunkti. Tulenevalt energeetikasektori tegevuse ja metaaniheite piiriülesusest peaksid pädevad asutused tegema omavahel ja komisjoniga koostööd. Sellega seoses peaksid komisjon ja pädevad asutused looma käesoleva määruse kohaldamiseks üheskoos ametiasutuste võrgustiku, et edendada tihedat koostööd ja kehtestada vajalik kord teabe ja parimate tavade vahetamiseks ning konsultatsioonide võimaldamiseks.

(12)

Selleks et tagada käesoleva määruse sujuv ja tulemuslik rakendamine, peaks komisjon toetama liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (7) loodud tehnilise toe instrumendi kaudu, pakkudes kohandatud tehnilist oskusteavet reformide, sealhulgas energeetikasektoris metaaniheite vähendamist edendavate reformide kavandamiseks ja elluviimiseks. Kõnealune tehniline tugi võiks hõlmata näiteks haldussuutlikkuse suurendamist, õigusraamistike ühtlustamist ja asjakohaste parimate tavade jagamist.

(13)

Käitajad, ettevõtjad, kaevanduste käitajad ja importijad peaksid pakkuma pädevatele asutustele mis tahes vajalikku abi, et tagada kõnealuste asutuste ülesannete täitmine. Peale selle peaksid käitajad, ettevõtjad, kaevanduste käitajad ja importijad pädevate asutuste määratud ajavahemiku või mis tahes muu pädevate asutustega kokku lepitud ajavahemiku jooksul võtma kõik pädevate asutuste kindlaks määratud vajalikud meetmed.

(14)

Pädevad asutused peaksid ühe peamise mehhanismina kasutama inspekteerimist, sealhulgas dokumentide ja andmete läbivaatamist, heitkoguste mõõtmist ja kohapealset kontrolli. Inspekteerimine peaks toimuma korrapäraselt pädevate asutuste poolt tehtud hindamiste alusel, mis käsitlevad iga tegevuskohaga seotud ohte, näiteks keskkonnaohte. Pädevad asutused peaksid võtma arvesse loodud kontrollimehhanisme ja parimaid tavasid, mis on neile kättesaadavad. Peale selle tuleks inspekteerimist teha põhjendatud kaebuste ja nõuetele mittevastavuse juhtumite kontrollimiseks ning selle tagamiseks, et komponentide parandamine või asendamine ja leevendusmeetmete võtmine toimub kooskõlas käesoleva määrusega, samuti selle korrapäraseks kontrollimiseks, et importijad järgivad käesolevat määrust. Kui pädevad asutused teevad kindlaks käesoleva määruse tõsise rikkumise, peaksid nad esitama teate parandusmeetmete kohta, mida käitaja, ettevõtja, kaevanduse käitaja või importija on kohustatud võtma. Alternatiivina peaks pädevatel asutustel olema võimalik otsustada anda käitajale, ettevõtjale, kaevanduse käitajale või importijale korraldus esitada pädevalt asutustelt heakskiidu saamiseks parandusmeetmed rikkumise kõrvaldamiseks. Pädevad asutused peaksid inspekteerimisandmeid säilitama ja tegema asjakohase teabe vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/4/EÜ (8) üldsusele kättesaadavaks.

(15)

Käesoleva määruse rikkumise olulisuse kindlakstegemiseks peaksid pädevad asutused võtma arvesse keskkonnakahju ning mõju inimeste ohutusele ja tervisele ning tõenäosust, et rikkumine mõjutab olulisel määral andmete usaldusväärsust ja kindlust seoses käesoleva määruse kohaste seire- ja aruandluskohustustega.

(16)

Kuna mõni metaaniheite allikas paikneb linna- või elamupiirkonna läheduses ja need mõjutavad tervist, keskkonda ja kliimat, peaks füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus esitada pädevatele asutustele igakülgselt põhjendatud kaebusi käesoleva määruse võimaliku rikkumise kohta. Sellega seoses peaks olema võimalik kasutada Euroopa e-õiguskeskkonna portaali, et majutada liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud asjakohast teavet, eelkõige pädevate asutuste kontaktandmeid, kaebuste menetlemise kõige olulisemaid etappe ning õigusi ja põhinorme, millest lähtutakse. Pädevad asutused peaksid kaebuse esitajat hoidma menetluse käigu ja tehtud otsustega kursis ning kaebuse esitajale tuleks edastada lõppotsus mõistliku aja jooksul pärast kaebuse esitamist.

(17)

Tugev kontrolliraamistik suurendab esitatud andmete usaldusväärsust. Peale selle nõuab metaaniheite mõõtmise üksikasjalikkus ja tehniline keerukus käitajate, ettevõtjate, kaevanduste käitajate ja importijate esitatud metaaniheiteandmete nõuetekohast kontrollimist. Ehkki enesekontroll on võimalik, tagab kolmanda isiku tehtav kontroll suurema sõltumatuse ja läbipaistvuse. Ühtlasi võimaldab see rakendada ühtlustatud pädevust ja eksperditeadmisi tasemel, mis ei pruugi olla kõikidele avaliku sektori asutustele kättesaadav. Kontrollijad peaksid olema akrediteerimisasutuses volitatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (9) või muul määrusega (EÜ) nr 765/2008 võrreldaval viisil. Sõltumatud kontrollijad peaksid seega tagama, et käitajate, ettevõtjate, kaevanduste käitajate ja importijate koostatud heitearuanded on täpsed ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Kontrollimine peaks olema kooskõlas asjakohaste kontrollijaid käsitlevate Euroopa või muude rahvusvaheliste standardite ja metoodikaga, ning selle puhul tuleks võtta igakülgselt arvesse kontrollitud toimingute laadi. Kontrollijad peaksid heitearuannetes sisalduvad andmed läbi vaatama, et hinnata andmete usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust. Andmete täpsuse tagamiseks peaksid kontrollijad, kui see on asjakohane, tegema tegevuskoha etteteatatud ja etteteatamata kontrolle. Kontrollijad peaksid olema pädevatest asutustest lahus ja peaksid olema sõltumatud käitajatest, ettevõtjatest, kaevanduste käitajatest ja importijatest, kes peaksid andma kontrollijatele mis tahes vajalikku abi kontrolli võimaldamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige seoses tegevuskohtadele ligipääsu ning dokumentide ja andmete esitamisega.

(18)

Oma ülesannete täitmisel ja käesolevast määrusest tulenevate volituste kasutamisel peaksid komisjon, pädevad asutused ja kontrollijad võtma arvesse rahvusvaheliselt kättesaadavaks tehtud teavet, näiteks rahvusvahelise metaaniheite vaatluskeskuse (IMEO) poolt kättesaadavaks tehtud teavet, mis on eelkõige seotud andmete koondamise ja analüüsi metoodikaga ning selle metoodika ja statistikaprotsessi kontrollimisega, mida käitajad, ettevõtjad, kaevanduse käitajad ja importijad on kasutanud oma heitearuannetes esitatud andmete kvantifitseerimiseks. Asjaomased võrdluskriteeriumid võivad hõlmata nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse (OGMP) aruandlusraamistikku, tehnilisi juhenddokumente ja aruandevorme.

(19)

IMEO loodi 2020. aasta oktoobris liidu eestvedamisel partnerluses UNEPi, kliima ja puhta õhu kaitse koalitsiooni ning Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ja seda esitleti G20 tippkohtumisel 2021. aasta oktoobris. IMEO ülesanne on koguda, kooskõlastada, kontrollida ja avaldada andmeid inimtekkelistest allikatest pärineva metaaniheite kohta üleilmsel tasandil. IMEO võiks varajase avastamise ja hoiatamise süsteemi abil osaleda suuremahulise heite tekitajate kindlakstegemisel.

(20)

Liit on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (10) ja selle konventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (11) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) osalisena kohustatud esitama igal aastal inimtekkelistest allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heite koondinventuuriaruande, mis põhineb liikmesriikide riiklikel kasvuhoonegaaside inventuuriandmetel, mille saamiseks on kasutatud heal taval põhinevat IPCC aktsepteeritud metoodikat.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (12) kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile kasvuhoonegaaside inventuuriandmed ja oma riikliku prognoosi. Vastavalt kõnealusele määrusele tuleb aruandmisel lähtuda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlussuunistest ning seejuures võetakse allika tasandil tehtud otseste mõõtmiste tulemuste asemel sageli aluseks standardsed heitekoefitsiendid, mis tähendab ebakindlust heite päritolu, sageduse ja ulatuse suhtes.

(22)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlussätete kohased riikide andmed esitatakse konventsiooni sekretariaadile vastavalt eri aruandlustasanditele, nagu on kirjeldatud IPCC suunistes. Sellega seoses soovitab IPCC üldjuhul kasutada kõrgema tasandi meetodit nende heiteallikate puhul, mis mõjutavad oluliselt riigi kasvuhoonegaaside inventuuri koondandmetes kajastatud absoluuttaset, suundumust või määramatust.

(23)

Metodoloogilise keerukuse aste on igal tasandil erinev. On olemas kolm tasandit. Esimese tasandi meetodi puhul kasutatakse tavaliselt IPCC standardseid heitekoefitsiente ning kõige üldisemaid ja vähem eristatud tegevusandmeid. Kõrgematel tasanditel rakendatakse üldjuhul keerukamat meetodit ning allika-, tehnoloogia-, piirkonna- või riigipõhiseid heitekoefitsiente, mis põhinevad sageli mõõteandmetel ja nõuavad tavaliselt paremini eristatud tegevusandmeid. Täpsemalt tuleb teise tasandi puhul standardsete heitekoefitsientide asemel kasutada riigipõhiseid koefitsiente, samas kui kolmanda tasandi puhul lähtutakse eraldi andmetest või mõõtmistulemustest iga rajatise kohta ning kohaldatakse üksikrajatise tasandil tehtavat alt üles suunatud põhjalikku hindamist allika liikide kaupa. IPCC märkis oma 2019. aasta täpsustuses, mis käsitles 2006. aasta suunised kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, et esimeselt tasandilt kolmandale tasandile üleminekul suureneb metaaniga seotud heitkoguste mõõtmise usaldusväärsus.

(24)

Liikmesriikides kohaldatakse eri tavasid seoses sellega, millisel tasandil antakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile aru energeetikaga seotud metaaniheitest. Suurte heiteallikate kohta teisel tasandil aru andmine on kooskõlas IPCC aruandlussuunistega, kuna teise tasandi meetodeid käsitatakse kõrgema tasandi meetodina. Mitmes liikmesriigis on söe-, gaasi- ja naftasektori metaaniheite puhul endiselt väga levinud aru andmine kõige madalamal ehk esimesel tasandil. Seega on hindamismetoodika ja energeetikaga seotud metaaniheitest aru andmine liikmesriigiti erinev.

(25)

Praegu on vabatahtlikud sektorisisesed algatused paljudes riikides jätkuvalt peamine meede metaaniheite kvantifitseerimiseks ja vähendamiseks. Üks oluline sektorisisene algatus energiasektoris on OGMP, mis kujutab endast metaaniheite mõõtmise ja selle kohta aru andmise vabatahtlikku algatust, mille käivitasid 2014. aastal UNEP ning kliima ja puhta õhu kaitse koalitsioon ning mille juhatuses on esindatud komisjon. OGMP keskendub parimate tavade kehtestamisele, et parandada metaaniheite kvantifitseerimist ja haldamist käsitleva ülemaailmse teabe kättesaadavust ning edendada leevendusmeetmeid metaaniheite vähendamiseks. OGMP töösse standardite ja metoodika väljatöötamisel on kaasatud nii valitsused, kodanikuühiskond kui ka äriühingud. Praeguseks on UNEPi OGMP 2.0 liikmeks saanud üle 115 äriühingu, kelle varad asuvad rohkem kui 60 riigis viiel kontinendil ning kelle toodang moodustab üle 35 % maailma nafta ja gaasi toodangust ning üle 70 % veeldatud maagaasi voogudest. OGMP 2.0 raamistik on metaaniheite dünaamilise standardi viimane versioon, mida võib käsitada sobiva alusena usaldusväärsetel teaduslikel standarditel põhinevate metaaniheite standardite jaoks.

(26)

Seetõttu on vaja parandada metaaniheite mõõtmist ja esitatavate andmete, sealhulgas liidus toodetud ja tarbitud energiaga seotud metaaniheite peamisi allikaid käsitlevate andmete kvaliteeti. Peale selle tuleks tagada allika tasandi andmete kättesaadavus ja metaaniheite usaldusväärne kvantifitseerimine ning seeläbi suurendada nii aruandluse usaldusväärsust kui ka asjakohaste leevendusmeetmete ulatust.

(27)

Käitajatelt ja ettevõtjatelt tuleks kvantifitseerimise ja aruandluse tulemuslikkuse tagamiseks nõuda metaaniheite kvantifitseerimist ja selle kohta aru andmist allikate kaupa ning liikmesriikidele koondandmete kättesaadavaks tegemist, et liikmesriikidel oleks võimalik suurendada oma inventuuride ja aruannete täpsust. Lisaks on vaja aruandes esitatud andmeid tulemuslikult kontrollida. Käitajate ja ettevõtjate halduskoormuse minimeerimiseks peaksid nad esitama aruande vaid üks kord aastas.

(28)

Käesolev määrus, mis tugineb OGMP 2.0 raamistiku asjaomastele osadele, aitab kaasa metaaniheite seire piisavaks aluseks olevate kindlate ja usaldusväärsete andmete kogumisele ning näeb vajaduse korral ette lisameetmete võtmise metaaniheite edasiseks kärpimiseks.

(29)

OGMP 2.0 raamistik hõlmab aruandlust viiel tasandil. Allika tasandil aru andmine algab 3. tasandist, mida peetakse võrreldavaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase kolmanda tasandiga. See võimaldab kasutada üldisi heitekoefitsiente. OGMP 2.0 4. taseme aruandluse puhul nõutakse metaaniheite otsest mõõtmist allika tasandil ja see võimaldab kasutada konkreetseid heitekoefitsiente. OGMP 2.0 raamistiku 5. tasandi aruandluse puhul nõutakse lisaks metaaniheite kvantifitseerimisele allika tasandil täiendavat tegevuskoha tasandil mõõtmist. Peale selle kohustuvad äriühingud OGMP 2.0 raamistikus esitama metaaniheite otsese mõõtmise tulemused kasutusel olevate varade puhul kolme aasta jooksul ja mittekasutatavate varade puhul viie aasta jooksul pärast OGMP 2.0 raamistikuga liitumist. Tähtajad, mille jooksul käitajad ja ettevõtjad peavad käesoleva määruse kohaselt nõutavaid aruandeid esitama tuleks kehtestada lähtuvalt OGMP 2.0 raames allika tasandil aruandluse puhul kasutatud lähenemisviisist ja asjaolust, et suur arv liidu äriühinguid liitus OGMP 2.0 raamistikuga. Allika tasandil kvantifitseerimise kõrval võimaldab tegevuskoha tasandil kvantifitseerimine hinnata, kontrollida ja kooskõlastavalt võrrelda allika tasandil saadud hinnangulisi väärtusi tegevuskohtade andmete koondamise teel ning suurendada seeläbi esitatud heiteandmete usaldusväärsust. Sarnaselt OGMP 2.0 raamistikule tuleks nõuda mõõtmisi tegevuskoha tasandil, et võimaldada allika tasandil kvantifitseerimise kooskõlastust.

(30)

Liidu kasvuhoonegaaside inventuuri andmete kohaselt, mis põhinevad määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside riiklikel inventuuridel, on üle poole energeetikasektori otsesest metaaniheitest tingitud metaani tahtmatust atmosfääri laskmisest. Nafta ja gaasi puhul moodustab selline tahtmatu metaaniheide suurima osa metaaniheitest.

(31)

Metaani tahtmatu lekkimine atmosfääri võib toimuda puurimise ja ammutamise, samuti töötlemise, hoiustamise, ülekandmise ja lõpptarbijale jaotamise käigus. Sellised lekked võivad esineda ka mitteaktiivsete puuraukude, ajutiselt suletud puuraukude või lõplikult suletud ja mahajäetud puuraukude puhul. Osa metaaniheitest tuleneb selliste tehniliste komponentide nagu liitmike, äärikute ja ventiilide defektide või tavapärase kulumise tõttu või komponentide kahjustada saamisel, näiteks õnnetuse tagajärjel. Lekkeid surveseadmete seintest võib põhjustada ka korrosioon.

(32)

Käitajad peaksid metaaniheite vähendamiseks võtma kõik asjakohased leevendusmeetmed, mis võimaldavad neil oma tegevuse käigus metaaniheidet minimeerida.

(33)

Konkreetsemalt kasutatakse leketest tuleneva metaaniheite vähendamiseks kõige sagedamini lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, mis viiakse läbi selleks, et esmalt lekked kindlaks teha ja need siis kõrvaldada või lekkivad komponendid asendada. Seepärast peaksid käitajad tegema perioodilisi lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, sealhulgas metaani atmosfääri laskvate komponentide puhul, et kontrollida seadmete talitlushäireid.

(34)

Sel eesmärgil tuleks kehtestada ühtlustatud lähenemisviis, millega tagatakse liidus kõikidele käitajatele võrdsed tingimused. See lähenemisviis peaks hõlmama lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevaid miinimumnõudeid ning võimaldama samal ajal liikmesriikidele ja käitajatele piisavalt paindlikkust. See paindlikkus on oluline, et võimaldada innovatsiooni ja uute komponentide, uue lekete tuvastamise ja kõrvaldamise tehnoloogia ning uue tuvastamismeetodi väljatöötamist, vältides seega keskkonnakaitset kahjustavat tehnoloogilist kinnistumist. Jätkuvalt arendatakse uut lekete tuvastamise ja kõrvaldamise tehnoloogiat ja uut tuvastamismeetodit ning liikmesriigid peaksid soodustama innovatsiooni selles sektoris, et oleks võimalik võtta kasutusele kõige väiksema heitega ja ühtlasi kõige kulutõhusamad komponendid ning kõige täpsema lekete tuvastamise ja kõrvaldamise tehnoloogia ning tuvastamismeetod.

(35)

Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid käsitlevad kohustused peaksid kajastama häid tavasid. Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute peamine eesmärk peaks olema võimalike lekete võimalikult kiire leidmine ja kõrvaldamine ning lekkiva komponendi parandamine või asendamine, mitte nende kvantifitseerimine, ning suurema lekkeriskiga piirkondi tuleks kontrollida sagedamini. Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute sageduse kindlaksmääramisel ja komponendi parandamise või asendamise otsuse tegemisel tuleks lähtuda mitte üksnes vajadusest parandada või asendada komponent, kust lekkiv metaan ületab metaaniheitekünnise, vaid ka käitamisega seotud kaalutlustest, mille juures võetakse arvesse ohutusriske. Seega peaks pädevatel asutustel olema olukorras, kus on tuvastatud suurem ohutusrisk või metaaniheite risk, lubatud soovitada asjaomaste komponentide puhul sagedasemaid Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid või komponentide asendamist tehnoloogiaga, mis on vähem lekkealdis. Kõiki lekkeid, sõltumata nende suurusest, tuleks uurida ja kontrollida, sest väikesed lekked võivad suureneda. Lekete kõrvaldamisele peaks järgnema kõrvaldamise tulemuslikkuse kinnitamine. Et võimaldada metaaniheite tuvastamiseks uute, täiustatumate komponentide või uue tehnoloogia kasutamist, tuleks kindlaks määrata metaanikao suurus mille juures või mille ületamisel on lekete kõrvaldamine kohustuslik, ent jätta käitajatele tuvastamisseadme valikuks vabad käed. Kui see on asjakohane, peaks olema võimalik kasutada tuvastamistehnoloogiat, näiteks pidevat seiret, osana lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringutest, tingimusel et see vastab käesoleva määruse kõrgtehnoloogilise tuvastamistehnoloogia nõuetele. Parimate tulemustega käitajatel, kes toodavad või töötlevad gaasi või naftat, peaks olema võimalik kohaldada erinevaid Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu sagedusi, kui käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud ja pädevad asutused on selle heaks kiitnud.

(36)

Lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute läbiviimisel tuleks kasutada asjakohast kättesaadavat tehnoloogiat ja tuvastamismeetodit, et teha lekked kindlaks järgmiselt: maapealsete ja merepinnast kõrgemal asuvate komponentide puhul võimalikult lähedal igale üksikule võimalikule heiteallikale; allmaakomponentide puhul esmalt maapinna ja atmosfääri vahel ning kui tuvastatakse võimalik leke, siis teise etapina heiteallikale võimalikult lähedal; avamerekomponentide puhul, mis asuvad allpool merepinda või merepõhjast madalamal, kasutatakse parimat kaubanduslikult kättesaadavat tuvastamistehnikat.

(37)

Allmaakomponentide puhul tehakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid tavaliselt kaheetapilise protsessina. Esimene etapp seisneb esmases lekete tuvastamises ja selle tulemusena tehakse kindlaks, kas on vajalik kaevamine või puurimine, kui torujuhe on vahetult ligipääsetav. Käitajad kaevavad või puurivad maapinda, kui lekke suurus vastab vähemalt esimesele lekete tuvastamise künnisele. Teine etapp seisneb teiseses lekete tuvastamises ja selle tulemusena tehakse kindlaks lekete kõrvaldamise vajadus. Käitajad kõrvaldavad lekke, kui selle suurus vastab vähemalt teisele lekete tuvastamise künnisele.

(38)

Minimaalsete tuvastuspiiridega tagatakse, et tuvastamisseadmed on piisavalt tundlikud, et tuvastada lekkeid, nagu on nõutud käesolevas määruses. Komisjon peaks kõigi komponentide kategooriate puhul kindlaks määrama kõnealused minimaalsed tuvastuspiirid ja kasutatava tuvastamistehnika, võttes arvesse eri liiki komponente ja lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringuid, samuti lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute esimeses etapis allmaakomponentide suhtes kohaldatavad tuvastamise künnised.

(39)

Komponendi parandamine või asendamine peaks toimuma viivitamata või võimalikult kiiresti pärast lekke tuvastamist, mille suurus vastab vähemalt käesolevas määruses määratletud künnisele. Kuigi võib osutuda vajalikuks lähtuda erakorralistest ohutus-, haldus- ja tehnilistest kaalutlustest, tuleks esitada tõendid, millega põhjendatakse komponendi parandamise või asendamise võimalikku viibimist. Komponendi parandamise või asendamise jaoks tuleks kasutada parimat kaubanduslikult kättesaadavat tehnoloogiat, mis pakub pikaajalist kaitset tulevaste lekete eest.

(40)

Väikestes ühendatud võrkudes, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944, (13) võivad süsteemi seiskamise korral tekkida varustuskindluse ja võrgu stabiilsuse probleemid. Seepärast tuleks selliste varustuskindluse riskide vältimiseks teha parandamise või asendamise töid süsteemi kavandatud seiskamise ajal.

(41)

Kuna atmosfääri laskmisel on suur mõju kasvuhoonegaaside heitele, tuleks see keelata, välja arvatud hädaolukorra või rikke puhul või teatavate konkreetsete juhtumite puhul, mille käigus on mingil määral atmosfääri laskmine möödapääsmatu ja hädavajalik. Tagamaks, et käitajad ei kasuta atmosfääri laskmiseks kavandatud seadmeid, tuleks vastu võtta tehnoloogiastandardid, mis võimaldavad vähemsaastavate alternatiivide kasutamist.

(42)

Tõrvikpõletamist käsitatakse rutiinse tõrvikpõletamisena kui selle põhjuseks on asjaolu, et puuduvad nõuetekohased rajatised või sobivad geoloogised tingimused nafta, gaasi ja söe tavapärase tootmise käigus toodetud gaasi tagasijuhtimiseks või selle kohapeal kasutamiseks või turule suunamiseks. Rutiinne tõrvikpõletamine peaks olema keelatud. Tõrvikpõletamine peaks olema lubatud, kui tegemist on atmosfääri laskmise ainsa alternatiiviga ja atmosfääri laskmine ei ole keelatud. Rutiinse tõrvikpõletamise lõpetamine suurendaks ka maagaasi kättesaadavust gaasiturgudel. Atmosfääri laskmine on keskkonnale kahjulikum kui tõrvikpõletamine, sest vabanenud gaas sisaldab tavaliselt suures koguses metaani, tõrvikpõletamisel saab metaanist aga oksüdeerumise tulemusel CO2, millel on väiksem globaalse soojendamise potentsiaal. Seetõttu tuleks juhul, kui muud valikut ei ole, eelistada tõrvikpõletamist atmosfääri laskmisele.

(43)

Tõrvikpõletamise kasutamisel atmosfääri laskmise alternatiivina peavad tõrvikpõletamise seadmed olema võimelised põletama metaani tõhusalt. Sel põhjusel tuleks olukordade puhul, kus tõrvikpõletamine on lubatud, näha ühtlasi ette põletustõhususe nõue ning järk-järgult tuleks kasutuselt kõrvaldada tõrvikpõletamisseadmed, mille hävitamise ja eemaldamise tõhususe tase on kavandatult alla 99 %. Samuti tuleks nõuda automaatsüüteseadme või püsisüüteleegi kasutamist, kuna need on süütamiseks töökindlamad, sest neid ei mõjuta tuul.

(44)

Atmosfääri laskmisele või tõrvikpõletamisele tuleks alati eelistada metaani tagasijuhtimist, kohapeal kasutamist või turule suunamist. Atmosfääri laskmist kasutavad käitajad peaksid esitama pädevatele asutustele tõendid selle kohta, et metaani ei olnud võimalik tagasi juhtida, kohapeal kasutada, hiljem kasutamiseks hoiustada, turule suunata ega tõrvikpõletada, ning tõrvikpõletamist kasutavad käitajad peaksid esitama pädevatele asutustele tõendid selle kohta, et metaani ei olnud võimalik tagasi juhtida, kohapeal kasutada, hiljem kasutamiseks hoiustada ega turule suunata.

(45)

Käitajad peaksid teavitama pädevaid asutusi suurematest atmosfääri laskmise juhtumitest ja tõrvikpõletamise juhtumitest viivitamata ning esitama kõnealustele asutustele igal aastal kõikide atmosfääri laskmise juhtumite ja tõrvikpõletamise juhtumite kohta põhjalikumad aruanded. Samuti peaksid nad tagama, et atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise seadmed ja vahendid vastavad liidu õiguses sätestatud standarditele.

(46)

Mitteaktiivsetest, ajutiselt suletud ning lõplikult suletud ja mahajäetud puuraukudest pärinev metaaniheide põhjustab tervise-, ohutus- ja keskkonnaohte. Seepärast peaks selliste puuraukude ja puurimiskohtade puhul jätkuvalt kohaldama aruandlus- ja seirekohustust, sealhulgas kvantifitseerimist ja rõhu seireseadmete olemasolu korral rõhuseiret, ning need kohad tuleks lõplikult sulgeda, tervendada ja puhastada, kui see on kohaldatav. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema olulisim roll, eelkõige loetelude koostamiseks ning, kui vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha, metaaniheite kohta aru andmiseks ja leevenduskavade koostamiseks selgete tähtaegade jooksul.

(47)

Lõplikult suletud ja mahajäetud puuraukude kohta tuleks esitada piisavad dokumendid, mis tõendavad metaaniheite puudumist kõigi puuraukude puhul, mis suleti lõplikult ja jäeti maha 30 aasta jooksul enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, ning kui sellised dokumendid on olemas, siis puuraukude kohta, mis suleti lõplikult ja jäeti maha rohkem kui 30 aastat enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. Sellised dokumendid peaksid sisaldama vähemalt heitekoefitsienti, mis lähtub proovipõhisest kvantifitseerimisest, või usaldusväärseid tõendeid püsiva maa-aluse isolatsiooni kohta vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 16530–1:2017, mida kohaldatakse nafta- ja maagaasitööstuses puuraugu terviklikkuse suhtes.

(48)

Kui pädevatele asutustele esitatakse usaldusväärsed tõendeid avamerel asuvast mitteaktiivsest puuraugust, ajutiselt suletud puuraugust või lõplikult suletud ja mahajäetud puuraugust pärineva olulise metaaniheite koguse kohta, ning tõendeid on kinnitanud sõltumatu kolmas isik, peaksid pädevad asutused tegema otsuse ajutiselt suletud puuraukude suhtes kehtestatud kohustuste kohaldamise kohta seoses kõnealuse puurauguga.

(49)

Liikmesriikide territooriumil paiknevate mitteaktiivsete puuraukude, ajutiselt suletud puuraukude ning lõplikult suletud ja mahajäetud puuraukude arv on väga erinev ning mõnes liikmesriigis on selliseid puurauke väga palju. Sellistel liikmesriikidel peaks olema lubatud kohaldada järkjärgulisemat lähenemisviisi kõnealuste puuraukude loetelu koostamisega seotud kohustuste täitmisel, et tagada kõnealuse loeteluga seotud kulude ja halduskoormuse proportsionaalsus.

(50)

Kuna metaanilekke avamere puuraukudest pinnale jõudmise tõenäosus sõltub mitmest tegurist ja kaldub sügavamas vees vähenema ning kuna avamere puuraukude uurimine ja nendega seotud sekkumine nõuab seda rohkem ressursse, mida suurem on sügavus ja kaugus kaldast, tuleks sügavamatel asuvate avamere puuraukude puhul kaaluda erandeid teatavatest käesoleva määruse kohastest kohustustest, kui on olemas usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kõnealuste puuraukude võimaliku metaaniheite mõju kliimale on väga tõenäoliselt tühine.

(51)

Liidu kasvuhoonegaaside inventuuri andmetest nähtub, et söekaevanduste metaaniheide on liidu energeetikasektoris suurim eraldiseisev metaaniheite allikas. 2019. aastal moodustas söesektorist pärit otseheide 31 % kogu metaaniheitest; see oli peaaegu võrdne naftast ja maagaasist tuleneva metaani otseheite summaarse osakaaluga, mis oli 33 %.

(52)

Praegu puuduvad kogu liitu hõlmavad erinormid söesektorist pärit metaaniheite piiramiseks vaatamata sellele, et heite vähendamiseks on olemas eri tehnoloogilisi lahendusi. Puuduvad konkreetselt söesektoris kohaldatavad liidu ja rahvusvahelised seire-, aruandlus- ja kontrollistandardid. Liidus moodustab söetööstusest pärit metaaniheidet käsitlev aruandlus osa liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite aruandlusest. Allmaasöekaevanduste andmed sisalduvad ka Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (14).

(53)

Hiljutised uurimused näitavad, et metaaniheide on seotud peamiselt maa-aluse kaevandamistegevusega nii aktiivsetes, suletud kui ka mahajäetud kaevandustes. Aktiivsetes allmaasöekaevandustes kontrollitakse õhu metaanisisaldust sellest tuleneva tervise- ja ohutusriski tõttu pidevalt. Allmaasöekaevandustes toimub metaaniheide valdavalt ventilatsioonisüsteemi ja ärastus- või gaasitustamissüsteemi kaudu, mida kasutatakse kahe peamise viisina metaanisisalduse vähendamiseks söekaevanduse õhukanalites.

(54)

Pärast tootmise lõpetamist ja söekaevanduse sulgemist või mahajätmist vabaneb sealt endiselt metaani, mida nimetatakse mahajäetud kaevanduste metaaniheiteks. Selline metaaniheide toimub tavaliselt täpselt teada olevatest punktallikatest, näiteks ventilatsioonišahtidest ja rõhulangetusavadest. Suuremate kliimaeesmärkide ja energiatootmises vähem süsinikuheidet tekitavatele energiaallikatele ülemineku valguses on tõenäoline, et mahajäetud kaevanduste metaaniheide liidus suureneb. Hinnanguliselt jätkub metaani vabanemine üleujutamata söekaevandustest isegi kümme aastat pärast kaevandamise lõpetamist tasemel, mis moodustab umbes 40 % sulgemise ajal täheldatud tasemest. Peale selle toimub mahajäetud kaevanduste metaaniheite töötlemine eri omanikest ning kasutusõigustest ja kohustustest tulenevalt liidus killustatult. Seepärast peaksid liikmesriigid koostama loetelu suletud allmaasöekaevandustest ja mahajäetud allmaasöekaevandustest, mille käitamine on lõppenud pärast 3. augustit 1954 ning kindlaks tehtud vastutavaid isikuid tuleks kohustada paigaldama metaaniheite mõõtmise seadmed.

(55)

Liidus toodetakse aktiivsetes pealmaasöekaevandustes pruunsütt ja nende metaaniheide on väiksem kui allmaasöekaevanduste puhul. Liidu pruunsöekaevandused on peamiselt pealmaasöekaevandused, välja arvatud üks allmaapruunsöekaevandus ühes liikmesriigis. Liidu kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt vabanes aktiivsetest pealmaakaevandustest 2019. aastal 166 kilotonni metaani, allmaasöekaevandustest aga 828 kilotonni metaani. Pealmaasöekaevanduste metaaniheite mõõtmine on keeruline, kuna metaan hajub suurele alale. Seepärast mõõdetakse pealmaasöekaevandusest pärit metaaniheidet harva, ehkki selleks vajalik tehnoloogia on olemas. Pealmaasöekaevandustest pärit metaaniheite leidmiseks saab kasutada maardlapõhiseid söe heitekoefitsiente, täpsema tulemuse saamiseks aga kaevanduse- või lasundipõhiseid heitekoefitsiente, kuna söemaardla eri lasundite metaanisisaldus võib olla erinev. Heitekoefitsientide leidmiseks võib mõõta gaasisisaldust uuringupuuraugu südamiku kihtidest võetud proovides. Kaevanduste käitajad peaksid seega kvantifitseerima pealmaasöekaevandustest pärinevat metaaniheidet kõnealuste heitekoefitsientide abil.

(56)

Täielikult üleujutatud allmaasöekaevanduste metaaniheide väheneb aja jooksul märkimisväärselt, sest hüdrogeoloogilised tingimused stabiliseeruvad pärast söekaevanduse sulgemist ja üleujutuse lõppu. Seepärast peaks olema võimalik sellised söekaevandused kvantifitseerimiskohustustest vabastada, kui see on igakülgselt põhjendatud.

(57)

Kaevanduste käitajad peaksid tegema allmaasöekaevanduste ventilatsioonišahtidest vabaneva metaaniheite pidevat mõõtmist ja seda kvantifitseerima ning pidevalt mõõtma ärastusjaamades atmosfääri lastavat ja tõrvikpõletatavat metaani. Pealmaasöekaevanduste puhul tuleks kasutada spetsiifilisi heitekoefitsiente. Nad peaksid esitama kõnealused andmed pädevatele asutustele.

(58)

Metaaniheidet saab kõige tõhusamalt vähendada aktiivsetes ja suletud allmaasöekaevandustes ning mahajäetud allmaasöekaevandustes. Aktiivsetes pealmaasöekaevandustes ning suletud või mahajäetud pealmaasöekaevandustes takistab metaaniheite tulemuslikku vähendamist praeguse tehnoloogia piiratus. Selleks, et toetada teadus- ja arendustegevust sellise metaaniheite vähendamist võimaldava tehnoloogia väljatöötamiseks tulevikus, tuleks kõnealuse metaaniheite ulatust siiski üksikasjalikult ja tulemuslikult jälgida, sellest aru anda ja seda kontrollida.

(59)

Aktiivsetes allmaasöekaevandustes toodetakse kas kütte- või koksisütt. Küttesütt kasutatakse peamiselt energiaallikana, koksisütt aga kütusena ja reagendina terasetootmise protsessis. Metaani heitkoguseid tuleks mõõta, neist aru anda, neid kontrollida ning nende suhtes tuleks võtta leevendusmeetmeid nii küttesöe- kui ka koksisöekaevandustes. Leevendusmeetmeid tuleks rakendada atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise järkjärgulise lõpetamise teel. Leevendusmeetmed ei tohiks põhjustada töötajate ohutuse halvenemist.

(60)

Aktiivsete allmaasöekaevanduste puhul tuleks leevendusmeetmeid rakendada selliste tõrvikpõletamisseadmete järkjärgulise kõrvaldamise kaudu, mille hävitamise ja eemaldamise tõhususe tase on kavandatult alla 99 %. Kuigi suletud või mahajäetud allmaasöekaevanduste üleujutamine võib metaaniheidet ära hoida, ei tehta seda süstemaatiliselt ja sellega kaasnevad keskkonnaohud. Kõnealustes söekaevandustes tuleks samuti järk-järgult kasutuselt kõrvaldada ka tõrvikpõletamisseadmed, mille hävitamise ja kõrvaldamise tõhususe tase on kavandatult alla 99 %. Kuna geoloogilised piirangud ja keskkonnakaalutlused ei võimalda kasutada mahajäetud allmaasöekaevanduste puhul universaalset lähenemisviisi, peaksid liikmesriigid kehtestama omaenda leevenduskava, võttes seejuures arvesse nimetatud piiranguid ja mahajäetud kaevanduste metaaniheite vähendamise tehnilist teostatavust.

(61)

Aktiivsete söekaevanduste metaaniheite vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta kasutusele metaaniheite vähendamisstiimulite süsteeme, mille suhtes kohaldatakse kohaldatavaid riigiabi norme. Need süsteemid võiksid eelkõige stimuleerida investeeringuid metaani kogumisse ja võrku sisestamisse ning ventilatsioonišahtidest ja tõrvikpõletamisest tuleneva metaaniheite vähendamisse. Liikmesriikidel peaks olema lubatud võtta kasutusele spetsiaalseid tasude ja maksete süsteeme, et hõlbustada investeeringuid metaaniheite vähendamisse, muu hulgas osana riigiabi programmidest, mille eesmärk on söetootmisvõimsuse kasutusest kõrvaldamine, vastavalt kohaldatavatele riigiabi normidele.

(62)

Suletud või mahajäetud kaevandustes tuleks lubada rakendada olemasolevaid parimaid leevendustavasid, nagu geotermiliste ja soojuse salvestamise projektide arendamine üleujutatud söekaevandustes, hüdroenergia rakenduste arendamine üleujutamata söekaevandustes, metaani kogumine degaseerimise teel, ohutuse seisukohast oluliste degaseerimisseadmete kasutamine, kaevandusgaasi kasutamine energia tootmiseks või kaevandusvee tõkestamine ja muud võimalikud kasutusviisid.

(63)

Liit sõltub kivisöe tarbimisel 70 %, nafta tarbimisel 97 % ja maagaasi tarbimisel 90 % ulatuses impordist. Kuigi Euroopa osakaal ülemaailmsest inimtekkelistest allikatest pärinevast metaaniheitest on hinnanguliselt ainult ligikaudu 6 %, suurendab fossiilkütuste tarbimine ja impordisõltuvus märkimisväärselt liidu metaaniheidet.

(64)

Metaaniheite mõju üleilmsele soojenemisele on piiriülene. Ehkki mõni fossiilenergiat tootev kolmas riik on hakanud võtma riigisiseseid meetmeid metaaniheite vähendamiseks oma energeetikasektoris, ei kohaldata paljude kolmandate riikide tootjate ja eksportijate suhtes nende koduturul mingeid norme. Neil on oma metaaniheite vähendamiseks vaja selgeid stiimuleid. Seepärast tuleks läbipaistev teave liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja kivisöe tootmisega seotud metaaniheite kohta teha kättesaadavaks turgudele ja laiemale üldsusele.

(65)

Praegu on rahvusvahelise metaaniheite kohta vähe täpseid, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase kolmanda tasandi või sellega samaväärse meetodi kasutamisel põhinevaid andmeid. Paljud fossiilenergiat eksportivad kolmandad riigid ei ole siiani esitanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile täielikke inventuuriandmeid. Lisaks on tõendeid selle kohta, et nafta- ja gaasitootmisest tulenev üleilmne metaaniheide on viimase 20 aasta jooksul oluliselt suurenenud, nimelt 65 megatonnilt 80 megatonnini aastas.

(66)

Nagu metaanistrateegias märgitud, on liit pühendunud koostööle oma energiapartneritega ja muude tähtsamate fossiilenergiat importivate ja eksportivate kolmandate riikidega, et tegeleda metaaniheite probleemiga üleilmsel tasandil. Metaaniheite alane energiadiplomaatia on juba andnud olulisi tulemusi. Septembris 2021 teatasid liit ja Ameerika Ühendriigid üleilmse metaaniheite vähendamise kohustuse võtmisest, millele pandi alus 2021. aasta novembris toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP 26). Üleilmne metaaniheite vähendamise lubadus kujutab endast poliitilist kohustust teha koostööd, et vähendada 2030. aastaks ühiselt üleilmset metaaniheidet 30 % võrreldes 2020. aasta tasemega ning võtta selle eesmärgi saavutamiseks ulatuslikke riigisiseseid meetmeid. See hõlmab samuti kohustust võtta järk-järgult kasutusele parim võimalik inventuurimetoodika metaaniheite kvantifitseerimiseks. Üleilmse metaaniheite vähendamise lubadusega on ühinenud juba enam kui 100 riiki, kelle arvele langeb peaaegu pool maailma inimtekkelistest allikatest pärinevast metaaniheitest.

(67)

IMEO-l on oluline roll üleilmse metaaniheite läbipaistvuse suurendamisel energiasektoris ning komisjon peaks jätkama koostööd IMEOga.

(68)

Selliste üleilmsete kohustuste võtmiseni viiva diplomaatilise töö jätkamise kõrval, mille eesmärk on saavutada ülemaailmsete kohustuste võtmine metaaniheite märkimisväärseks vähendamiseks, aitab liit samuti kaasa kõikidele jõupingutustele, mis on seotud kõnealuse heite märkimisväärse vähendamisega kogu maailmas ning eelkõige riikides, kes tarnivad fossiilenergiat liitu.

(69)

Seepärast tuleks toornafta, maagaasi ja söe liitu importijatelt nõuda, et nad esitaksid asjaomastele pädevatele asutustele teabe meetmete kohta, mille liitu eksportijad ja kolmandate riikide tootjad on võtnud seoses metaaniheite mõõtmise, selle kohta aru andmise, selle kontrollimise ja vähendamisega, eelkõige selliste regulatiivsete ja vabatahtlike meetmete kohta, mida nad kohaldavad toornaftat, maagaasi ja sütt tarnivate kolmandate riikide tootjate metaaniheite piiramiseks, näiteks lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringud ning metaani atmosfääri laskmise juhtumite ja tõrvikpõletamise juhtumite kontrollimise ja vähendamise meetmed. Importijate suhtes kohaldatavates teavet käsitlevates nõuetes kirjeldatud mõõtmis- ja aruandlustasandid peaksid vastama tasanditele, mida kohaldatakse liidu käitajate suhtes. Lisaks ei tohiks importijate kohustus esitada teavet metaaniheite kontrolliga seotud meetmete kohta olla koormavam kui liidu käitajate vastav kohustus. Liikmesriigid peaksid edastama kõnealuseid meetmeid käsitleva teabe komisjonile. Selle teabe põhjal peaks liit looma metaaniheite läbipaistvusandmebaasi, mis sisaldab muu hulgas liidu tootjate ning toornafta, maagaasi ja söe ettevõtjate ja importijate esitatud teavet, ning seda haldama. Toornafta, maagaasi ja söe importijad saaksid sellist andmebaasi kasutada teabeallikana oma ostuotsuste tegemisel, samuti oleks see teabeallikaks teistele sidusrühmadele ja üldsusele. Lisaks metaaniheite läbipaistvusandmebaasile peaks komisjon välja töötama metaaniheiteprofiilid, mis sisaldavad liidu turule lastava toornafta, maagaasi ja söega seotud metaaniheite andmeid. Nimetatud profiilid peaksid hõlmama ka hinnangut jõupingutustele, mida liidu tootjad, importijad ja kolmandate riikide tootjad ja fossiilenergia liitu eksportijad on teinud oma metaaniheite mõõtmiseks ja sellest aru andmiseks ning selle vähendamiseks. Nimetatud profiilid peaksid lisaks sisaldama teavet mõõtmise, aruandluse, kontrolli ja vähendamisega seotud regulatiivsete meetmete kohta, mida on võtnud kolmandad riigid, kus toodetakse toornaftat, maagaasi ja sütt.

(70)

Lisaks peaks komisjon looma üleilmse metaaniseire vahendi, mis annab teavet energiaallikatest tulenevate suurt metaaniheidet tekitavate sündmuste esinemise, ulatuse ja asukoha kohta, ning kiirreageerimismehhanismi liidus või väljaspool seda aset leidvate suuremahulist heidet põhjustavate sündmuste käsitlemiseks. Sellega seoses peaks komisjon võtma arvesse mis tahes igakülgselt põhjendatud teavet, mida ta on saanud liikmesriikidelt või kolmandatelt isikutelt suuremahulist heidet põhjustavate sündmuste kohta. Liikmesriike tuleks julgustada sellist teavet komisjoniga jagama. Kõnealused vahendid peaksid veelgi aitama kaasa tegelike ja tõendatavate tulemuste saavutamisele metaaniheidet reguleerivate meetmete rakendamisel liidu ettevõtjate ja liitu fossiilenergia tarnijate poolt. Nimetatud vahendid peaksid saama põhineda olemasolevatel rahvusvahelistel vahenditel või raamistikel ning need peaksid koondama andmeid mitmelt sertifitseeritud andmepakkujalt ja andmeteenuse osutajalt, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 (15) loodud liidu kosmoseprogrammi komponendist Copernicus ja IMEO-lt. Sellised vahendid peaksid andma teavet, mida komisjon kasutab asjaomaste kolmandate riikidega peetavates kahepoolsetes dialoogides metaaniheite poliitika ja meetmete üle.

(71)

Metaaniheite läbipaistvusandmebaas, metaaniheiteprofiilid, üleilmne metaaniseire vahend ja kiirreageerimismehhanism peaksid ühiselt kaasa aitama läbipaistvuse suurendamisele ostjate jaoks liidus, võimaldades neil teha teadlikke tarneotsuseid ning edendades võimalusi metaaniheite vähendamise lahenduste ulatuslikumaks kasutuselevõtuks kogu maailmas. Peale selle peaksid need vahendid looma kolmandate riikide ettevõtjatele lisastiimuli metaaniheite mõõtmise ja selle kohta aru andmise rahvusvaheliste standardite, näiteks OGMP 2.0 raamistikus vastu võetud standardite järgimiseks või tulemuslike mõõtmis-, aruandlus- ja leevendusmeetmete võtmiseks ning kontrollimise võimaldamiseks.

(72)

Uued lepingud, mille liidu importijad sõlmivad toornafta, maagaasi või söe tarnimiseks, peaksid tugevdama kolmandates riikides selliste metaaniheite seiret, seda käsitlevat aruandlust ja selle kontrollimist reguleerivate normide kasutuselevõttu, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatutega. Tuleks kehtestada normid, mis võimaldaksid kolmandate riikide tarnijatel ja liidu importijatel tõendada selliste meetmete samaväärsust käesoleva määruse nõuetega seoses liitu imporditava toornafta, maagaasi või söega. Kuigi selliseid klausleid ei saa lisada kehtivatesse lepingutesse, on võimalik need lisada uutesse lepingutesse või olemasolevatesse lepingutesse, mida uuendatakse, isegi kui see toimub vaikimisi. Seda silmas pidades oleksid ettevõtjatele kasulikud komisjoni soovitatud näidisklauslid.

(73)

Metaaniheite seire, aruandluse ja kontrollimise samaväärsust peaks olema võimalik saavutada mitte ainult üksikettevõtjate kohaldatavate meetmetega, vaid ka kolmanda riigi tasandil sellist seiret, aruandlust ja kontrollimist reguleerivate õigusraamistike kaudu. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused kehtestada nõuded seoses tõenditega, mida kolmandad riigid peavad samaväärsusega seoses esitama, tehes aktiivselt koostööd kõigi eksportivate kolmandate riikidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse kõnealustes kolmandates riikides esinevaid erinevaid asjaolusid ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liidu kohustusi. Komisjonil peaks samuti olema õigus kindlaks määrata ja tühistada samaväärsus konkreetsete kolmandate riikide puhul, kui see on asjakohane.

(74)

Selleks et tagada liitu toornaftat, maagaasi või sütt tarnivate importijate ning kolmandate riikide tootjate või eksportijate kohustuste nõuetekohane täitmine, tuleks ette näha vahendid, sealhulgas suuremahulist heidet põhjustavaid sündmusi käsitlevad dialoogid, seire, aruandluse ja kontrolli samaväärsust käsitlevad otsused ning koostööraamistike vastuvõtmine. Komisjonil peaks olema võimalik pakkuda välja vahendeid koostööks kolmandate riikidega. Nimetatud vahendite heakskiitmise suhtes tuleks kohaldada aluslepingute asjakohaseid sätteid.

(75)

Komisjon ei tohiks alustada kolmandate riikidega dialoogi suuremahulist heidet põhjustavate sündmuste üle, peaks hoiduma samaväärsust käsitlevate otsuste vastuvõtmisest ning ei peaks soovitama läbirääkimiste alustamist koostööraamistiku loomiseks, kui sellega kaasneks oht, et hoitakse kõrvale Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 215 alusel vastu võetud piiravatest meetmetest, mis käsitlevad toornafta, maagaasi ja söe importi.

(76)

Kui metaaniheite läbipaistvusandmebaas, metaaniheiteprofiilid, üleilmne metaaniseire vahend ja kiirreageerimismehhanism on kasutusele võetud, peaks komisjon kehtestama toornafta, maagaasi ja söe tootmise metaanimahukuse arvutamise metoodika. Kõnealune metoodika tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Selle põhjal peaks komisjon hindama metaanimahukuse eri tasemete võimalikku mõju energiavarustuskindlusele ja liidu majanduse konkurentsivõimele.

(77)

Komisjonile tuleks anda õigus kehtestada kohustuslikud maksimaalsed metaanimahukuse väärtused ja klassid, mis on seotud liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmisega, tuginedes toornafta, maagaasi ja söe tootmise metaanimahukuse arvutamise metoodikale ning metaanimahukuse maksimumväärtuste kehtestamise võimaliku mõju hindamisele. Nimetatud väärtused tuleks kehtestada tasemel, mis edendab üleilmse metaaniheite vähendamist, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse liidu ja liikmesriikide tasandil, tagades mittediskrimineeriva kohtlemise ja kaitstes liidu majanduse konkurentsivõimet.

(78)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtlustatud rakendamine ning luua ühine tehniline raamistik kõigile nafta-, gaasi- ja söesektori osalistele, peaks komisjon kaaluma võimalust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (16) kohaselt taotleda, et asjaomased Euroopa standardiorganisatsioonid koostaksid harmoneeritud standardid metaaniheite mõõtmiseks ja kvantifitseerimiseks nafta-, gaasi- ja söesektoris, samuti lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise seadmete jaoks. Nimetatud standardid peaksid muutuma käesoleva määruse kohaldamisel kohustuslikuks, et tagada ühtlustatud lähenemisviis käitajate, ettevõtjate ja kaevanduste käitajate ning käesoleva määruse järgimise tagamisega seotud isikute, eelkõige komisjoni, pädevate asutuste ja kontrollijate puhul. Kui harmoneeritud standardeid ei ole võimalik kehtestada või need ei taga vastavust käesoleva määruse nõuetele, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu tehnilised nõuded, mis hõlmavad vajalikke nõudeid. Kuni selliste standardite või tehniliste nõuete kohaldamise alguskuupäevani peaksid käitajad, ettevõtjad ja kaevanduste käitajad järgima uusimaid tööstusharu tavasid ja kasutama parimat kättesaadavat tehnoloogiat.

(79)

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistuste puhul peaks võimalik olema, et need hõlmavad trahve ja sunniraha. Kõnealused karistused peaksid märkimisväärse hoiatava mõju avaldamiseks olema asjakohased lähtuvalt rikkumise laadist, rikkumisest saadud majanduslikust kasust ning keskkonnakahju liigist ja suurusest, ning inimeste ohutusele ja tervisele avalduvast mõjust. Karistuse määramisel peaksid asjaomased asutused igakülgselt arvesse võtma kõnealuse rikkumise laadi, raskusastet ja kestust. Karistusi tuleks määrata mittediskrimineerival viisil ning kooskõlas liidu, rahvusvahelise ja liikmesriigi õigusega. Tuleks rakendada kohaldatavaid menetluslikke tagatisi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid.

(80)

Järjepidevuse huvides tuleks koostada loetelu rikkumise liikidest, mille puhul tuleks kohaldada karistusi. Lisaks, et hõlbustada karistuste järjekindlat kohaldamist kõigis liikmesriikides, tuleks kasutusele võtta ühised soovituslikud mitteammendavad karistuste kohaldamise kriteeriumid. Karistuste hoiatava mõju suurendamiseks tuleks ette näha võimalus avaldada liikmesriikide määratud karistustega seotud teave, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/679 (17) ja (EL) 2018/1725, (18) kui karistused on määratud füüsilistele isikutele.

(81)

Tulenevalt sätetest, mille kohaselt on tariifide kehtestamisel vaja arvesse võtta reguleeritud üksuste investeeringuid, tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/942, (19) et teha Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (ACER) ülesandeks teha kättesaadavaks näitajate ja võrdlusväärtuste kogum, mis võimaldab sarnaste projektide puhul võrrelda metaaniheite mõõtmise, kvantifitseerimise, seire, selle kohta aru andmise, selle kontrollimise ja vähendamisega seotud investeeringute ühikukulusid.

(82)

Et võimaldada kindlaks määrata koksisöekaevandustes toimuva atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise järkjärgulise lõpetamise elemendid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust koksisöekaevanduste ventilatsioonišahtidest metaani atmosfääri laskmise piirangute kehtestamisega. Peale selle tuleks selleks, et võimaldada nõuda importijatelt vajalikuks osutunud lisateavet, anda komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et muuta või täiendada importijate esitatavat teavet käsitlevaid nõudeid. Selleks et kehtestada metoodika liidu turule lastud toornafta, maagaasi ja söe tootmisega seotud metaanimahukuse arvutamiseks tootja tasandil ning kehtestada asjakohased maksimaalsed metaanimahukuse väärtused ja klassid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks. Selleks et tagada käesoleva määruse ühtlustatud rakendamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et täiendada käesolevat määrust harmoneeritud standardite ja tehniliste nõuete vastuvõtmisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (20) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(83)

Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 vastu üksikasjalikke norme seoses metaaniheidet käsitlevate aruandevormidega, minimaalsete tuvastamispiiride ja tuvastamistehnikaga ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute esimeses etapis kohaldatavate künnistega, samuti kolmandates riikides võetavate seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmete samaväärsust käsitlevate menetluste ja nõuete ning üksikotsustega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (21).

(84)

Komisjon peaks tegema käesoleva määruse kohaldamise üle järelevalvet ja selle läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande. Kõnealuses aruandes tuleks eelkõige hinnata käesoleva määruse tulemuslikkust ja tõhusust, saavutatud metaaniheite vähendamise taset ning seda, kas on vaja täiendavaid või alternatiivseid meetmeid. Kõnealuse aruande puhul tuleks arvesse võtta asjaomaseid liidu õigusakte seonduvates valdkondades. Sõltuvalt selles aruandes esitatud järeldustest ja osana käesoleva määruse läbivaatamisest võib komisjon kaaluda asjakohasel juhul seadusandlike ettepanekute esitamist.

(85)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada norme liidu energeetikasektoris metaaniheite täpse mõõtmise, kvantifitseerimise, seire, selle kohta aru andmise ja selle kontrollimise ning metaaniheite vähendamise kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,