|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2] võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust, [3] toimides asutamislepingu artiklis 189b sätestatud korras [4] vastavalt lepituskomitees 18. detsembril 1996 heakskiidetud ühistekstile ning arvestades, et: (1) 10. mail 1993 võttis nõukogu vastu direktiivi 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta; [5] see direktiiv on oluline vahend siseturu rajamiseks investeerimisühingute osas; (2) direktiiviga 93/22/EMÜ kehtestatakse usaldusnormatiivid, mida investeerimisühingud peavad pidevalt täitma, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on võimalust mööda kaitsta investorite õigusi neile kuuluvale rahale või instrumentidele; (3) ükski järelevalvesüsteem ei suuda siiski pakkuda täielikku kaitset, eriti pettuste korral; (4) investorite kaitse ja usalduse säilitamine rahandussüsteemi vastu on olulised tegurid siseturu väljakujundamisel ja nõuetekohasel toimimisel selles valdkonnas; seetõttu on oluline, et igal liikmesriigil oleks investeeringute tagamise skeem, mis tagab vähemalt väikeinvestoritele ühtlustatud miinimumtasemega kaitse, kui investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees; (5) seetõttu saavad väikeinvestorid osta investeerimisteenuseid ühenduse investeerimisühingute filiaalidelt või piiriüleselt osutatavate teenustena sama turvaliselt kui kodumaistelt investeerimisühingutelt, teades, et neile on tagatud ühtlustatud miinimumtasemega kaitse, kui investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees; (6) sellise ühtlustatud miinimumtaseme puudumisel võib vastuvõtjaliikmesriik investorite kaitsmiseks pidada õigustatuks nõuda tema tagatisskeemiga liitumist, kui filiaali kaudu või teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsev ühenduse investeerimisühing ei kuulu ühtegi investeeringute tagamise skeemi oma päritoluliikmesriigis või kuulub skeemi, mida ei käsitleta samaväärset kaitset pakkuvana; selline nõue võib takistada siseturu toimimist; (7) kuigi enamikul liikmesriikidest on olemas investeeringute tagamise kord, ei hõlma see tavaliselt kõiki investeerimisühinguid, kellel on direktiivis 93/22/EMÜ sätestatud ühtne tegevusluba; (8) seetõttu peaks igas liikmesriigis olema investeeringute tagamise skeem või skeemid, millesse kuuluks iga selline investeerimisühing; iga skeem peab hõlmama seoses investori investeerimistoimingutega investeerimisühingute valduses olevat raha ja instrumente, mida ei saa investorile tagastada, kui investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees; see ei piira mingil juhul igas liikmesriigis investeerimisühingu maksejõuetuse või lõpetamise korral tehtavaid otsuseid käsitlevate kehtivate eeskirjade ja menetluste kohaldamist; (9) investeerimisühingu mõiste hõlmab krediidiasutusi, kellel on lubatud osutada investeerimisteenuseid; iga selline krediidiasutus peab samuti kuuluma investeeringute tagamise skeemi, et hõlmata tema investeerimistegevust; sellistelt krediidiasutustelt ei ole siiski vaja nõuda kuulumist kahte erinevasse skeemi, kui üks skeem vastab nii käesoleva direktiivi kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi 94/19/EÜ [6] nõuetele; krediidiasutusteks olevate investeerimisühingute puhul võib siiski teatavatel juhtudel olla raske eristada direktiiviga 94/19/EÜ hõlmatud hoiuseid ja seoses investeerimistegevusega nende valduses olevat raha; liikmesriikidel tuleks lubada otsustada, kumba direktiivi selliste nõuete suhtes kohaldada; (10) direktiiv 94/19/EÜ lubab liikmesriigil vabastada krediidiasutus kohustusest kuuluda hoiuste tagamise skeemi, kui kõnealune krediidiasutus kuulub süsteemi, mis kaitseb krediidiasutust ennast ja tagab eelkõige tema maksevõime; kui sellisesse süsteemi kuuluv krediidiasutus on samas investeerimisühing, tuleks liikmesriigil samuti lubada teatavatel tingimustel vabastada see asutus kohustusest kuuluda investeeringute tagamise skeemi; (11) ühtlustatud miinimumhüvitis summas 20000 eküüd investori kohta peaks olema piisav, et kaitsta väikeinvestori huve, kui investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees; seetõttu oleks mõistlik määrata ühtlustatud miinimumhüvitise suuruseks 20000 eküüd; sarnaselt direktiiviga 94/19/EÜ võib vaja olla piiratud üleminekusätteid, et tagatisskeemidega oleks võimalik kõnealust summat katta, sest seda summat kohaldatakse võrdselt ka nende liikmesriikide suhtes, kus käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal selline skeem puudub; (12) seesama summa võeti vastu direktiiviga 94/19/EÜ; (13) ergutamaks investoreid investeerimisühinguid piisavalt hoolikalt valima, on mõistlik lubada liikmesriikidel nõuda, et investor kannaks osa võimalikust kahjust; investori kaitse peab olema vähemalt 90 % võimalikust kahjust, kui makstav hüvitis on väiksem kui ühenduse miinimum; (14) teatavate liikmesriikide skeemid pakuvad kaitset, mille tase on kõrgem kui käesoleva direktiivi kohane ühtlustatud miinimumkaitsetase; ei tundu siiski olevat soovitav nõuda nende skeemide muutmist selles osas; (15) ühtlustatud miinimumtasemest suuremat kaitset pakkuvate skeemide säilitamine ühenduses võib ühes ja samas piirkonnas põhjustada erinevusi hüvitiste suuruses ning konkurentsitingimuste ebavõrdsust siseriiklike investeerimisühingute ja teiste liikmesriikide ühingute filiaalide vahel; nende ebasoodsate tingimuste kõrvaldamiseks tuleks filiaalidel lubada liituda nende vastuvõtjariikide skeemidega, et nad saaksid pakkuda oma investoritele samasugust kaitset kui nende asukohariigi skeemid; on asjakohane, et oma aruandes käesoleva direktiivi kohaldamise kohta teatab komisjon, kui suures ulatuses on filiaalid seda võimalust kasutanud, ja osutab võimalikele raskustele, mis neil filiaalidel või investeeringute tagamise skeemidel on olnud nende sätete rakendamisel; ei välistata võimalust, et päritoluliikmesriikide skeemid võivad pakkuda sellist lisakaitset vastavalt nende sätestatud tingimustele; (16) muudes liikmesriikides kui oma päritoluliikmesriigis asuvate investeerimisühingute filiaalid, kes pakuvad suuremat kaitset kui nende vastuvõtjaliikmesriikides tegevusloa saanud investeerimisühingud, võivad põhjustada turuhäireid; tagatisskeemide pakutava kaitse tase ega ulatus ei tohiks muutuda konkurentsivahendiks; seetõttu on vaja vähemalt algperioodiks sätestada, et mõne päritoluliikmesriigi skeemi pakutava kaitse tase ega ulatus, mida pakutakse investoritele teises liikmesriigis asuvates filiaalides, ei tohiks ületada maksimumtaset või -ulatust, mida pakub vastuvõtjaliikmesriigi vastav skeem; igasuguseid turuhäireid tuleks uurida varakult, tuginedes omandatud kogemustele ja pidades silmas rahandussektori arengut; (17) liikmesriik peab saama teatavat liiki eraldi loetletud investeeringuid või investoreid investeeringute tagamise skeemide võimaldatavast kaitsest ilma jätta, kui ta leiab, et need ei vaja erilist kaitset; (18) teatavates liikmesriikides vastutavad investeeringute tagamise skeemide eest kutseorganisatsioonid; teistes liikmesriikides on seadusjärgselt sisseseatud ja reguleeritavad skeemid; sellised erinevused süsteemide seisundis põhjustavad probleeme üksnes seoses kohustusliku liitumisega süsteemi ja sellest väljaarvamisega; seetõttu on vaja võtta meetmeid skeemide õiguste piiramiseks selles valdkonnas; (19) investor peab saama hüvitise ülemäärase viivituseta, kui tema nõude kehtivus on kindlaks tehtud; tagatisskeem peab suutma ise määrata nõuete esitamiseks mõistliku tähtaja; asjaolule, et selline tähtaeg on möödunud, ei tohi siiski tugineda investori vastu, kes ei saanud oma nõuet lubatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuse tõttu esitada; (20) investoritele hüvitamiskorrast teatamine on investorite kaitse oluline osa; direktiivi 93/22/EMÜ artikkel 12 nõuab, et investeerimisühingud teataksid investoritele tagatisskeemi võimalikust kohaldamisest enne nendega ärisuhetesse astumist; seetõttu peaks käesolev direktiiv kehtestama eeskirjad võimalikele investoritele nende investeerimistegevust hõlmavatest tagatisskeemidest teatamise kohta; (21) tagatisskeemiga kaetavaid summasid ja selle ulatust käsitlevate viidete reguleerimata kasutamine reklaamis võib vähendada rahandussüsteemi stabiilsust või investorite usaldust; seetõttu peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad selliste viidete piiramiseks; (22) põhimõtteliselt nõuab käesolev direktiiv igalt investeerimisühingult investeeringute tagamise skeemiga liitumist; mitteliikmesriigis peakontorit omavate investeerimisühingute pääsu ühendusse reguleerivad direktiivid, eelkõige direktiiv 93/22/EMÜ, lubavad liikmesriikidel otsustada, kas ja millistel tingimustel lubada sellistel investeerimisühingutel tegutseda nende territooriumil; sellistele filiaalidele ei laiene asutamislepingu artikli 59 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus ja neil on asutamisõigus üksnes selles liikmesriigis, kus nad on asutatud; seega peab selliseid filiaale oma territooriumile lubav liikmesriik otsustama, kuidas kohaldada käesoleva direktiivi põhimõtteid selliste filiaalide suhtes kooskõlas direktiivi 93/22/EMÜ artikliga 5 ning vajadusega kaitsta investoreid ja rahandussüsteemi terviklikkust; on oluline, et investorid oleksid selliste filiaalide puhul täiesti teadlikud nende suhtes kohaldatavast hüvitamiskorrast; (23) investeeringute tagamise skeemide rahastamise viiside ühtlustamine käesoleva direktiivi raames ei ole hädavajalik, ühest küljest seetõttu, et selliste skeemide rahastamise kulud peavad põhimõtteliselt kandma investeerimisühingud ise, ja teisest küljest seetõttu, et selliste skeemide rahastamismahud peavad olema võrdelised nende kohustustega; see ei tohi siiski kahjustada asjaomase liikmesriigi rahandussüsteemi stabiilsust; (24) käesoleva direktiivi alusel ei või liikmesriike ega nende pädevaid asutusi teha vastutavaks investorite ees, kui nad on taganud ühe või mitme investeeringute tagamise või investorite kaitsmise skeemi sisseseadmise ja ametliku tunnustamise käesoleva direktiiviga ettenähtud tingimustel; (25) siseturu väljakujundamiseks investeerimisühingute osas on vaja investeeringute tagamise kord ühtlustada miinimumtasemeni, sest see võimaldab investoritel luua usalduslikumaid ärisuhteid selliste ühingutega, eriti teiste liikmesriikide ühingutega, ja vältida igasuguseid raskusi, mida vastuvõtjaliikmesriigid põhjustavad investorite kaitset käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamisega, mis on ühenduse tasandil kooskõlastamata; direktiivi 93/22/EMÜ reguleerimisalale vastava investeeringute tagamise korra täielikul puudumisel on siduv ühenduse direktiiv ainus sobiv vahend soovitud eesmärgi saavutamiseks; käesolev direktiiv mõjutab üksnes ühtlustamise nõutavat miinimumtaset ja võimaldab liikmesriikidel soovi korral ette näha ulatuslikumat või suuremat kaitset ning jätab liikmesriikidele vajaliku tegutsemisruumi investeeringute tagamise skeemide rahastamise korraldamisel, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
|