+Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta
---+Preamble: 1
---+Artikkel 1
------+Article 1 1
------+Article 1 2
------+Article 1 3
------+Article 1 4
------+Article 1 5
------+Article 1 6
------+Article 1 7
---+Artikkel 2
------+Artikkel 2 1
------+Artikkel 2 2
------+Artikkel 2 3
------+Artikkel 2 4
---+Artikkel 3
---+Artikkel 4
------+Artikkel 4 1
------+Artikkel 4 2
------+Artikkel 4 3
------+Artikkel 4 4
---+Artikkel 5
------+Artikkel 5 1
------+Artikkel 5 2
------+Artikkel 5 3
------+Artikkel 5 4
---+Artikkel 6
---+Artikkel 7
------+Artikkel 7 1
------+Artikkel 7 2
---+Artikkel 8
------+Artikkel 8 1
------+Artikkel 8 2
------+Artikkel 8 3
---+Artikkel 9
------+Artikkel 9 1
------+Artikkel 9 2
------+Artikkel 9 3
---+Artikkel 10
------+Artikkel 10 1
------+Artikkel 10 2
------+Artikkel 10 3
---+Artikkel 11
------+Artikkel 11 1
------+Artikkel 11 2
------+Artikkel 11 3
---+Artikkel 12
---+Artikkel 13
---+Artikkel 14
---+Artikkel 15
------+Artikkel 15 1
------+Artikkel 15 2
---+Artikkel 16
---+Artikkel 17
---+Artikkel 18
---+I LISA ARTIKLI 4 LÕIKES 2 NIMETATUD ERANDITE LOEND
---+II LISA JUHTPÕHIMÕTTED
English - European Union - Financial Industry -

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta

Brüssel, 3. märts 1997

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

M. De Boer

[1] EÜT C 321, 27.11.1993, lk 15 ja EÜT C 382, 31.12.1994, lk 27.

[2] EÜT C 127, 7.5.1994, lk 1.

[3] Arvamus on esitatud 28. juulil 1995.

[4] Euroopa Parlamendi 19. aprilli 1994. aasta arvamus (EÜT C 128, 9.5.1994, lk 85), nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta ühine seisukoht (EÜT C 320, 30.11.1995, lk 9) ja Euroopa Parlamendi 12. märtsi 1996. aasta otsus (EÜT C 96, 1.4.1996, lk 28). Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta otsus ja Euroopa Parlamendi 19. veebruari 1997. aasta otsus (EÜT C 85, 17.3.1997).

[5] EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27.

[6] EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.

[7] Esimene nõukogu 12. detsembri 1977. aasta direktiiv 77/780/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigus- ja haldusnormide kohta (EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 89/646/EMÜ (EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1).

[8] Teine nõukogu 15. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/646/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigus- ja haldusnormide ning direktiivi 77/780/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/30/EMÜ (EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52).

[9] EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52.

[10] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77.

--------------------------------------------------

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
Preamble: 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ,

3. märts 1997,

investeeringute tagamise skeemide kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 189b sätestatud korras [4] vastavalt lepituskomitees 18. detsembril 1996 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades, et:

(1) 10. mail 1993 võttis nõukogu vastu direktiivi 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta; [5] see direktiiv on oluline vahend siseturu rajamiseks investeerimisühingute osas;

(2) direktiiviga 93/22/EMÜ kehtestatakse usaldusnormatiivid, mida investeerimisühingud peavad pidevalt täitma, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on võimalust mööda kaitsta investorite õigusi neile kuuluvale rahale või instrumentidele;

(3) ükski järelevalvesüsteem ei suuda siiski pakkuda täielikku kaitset, eriti pettuste korral;

(4) investorite kaitse ja usalduse säilitamine rahandussüsteemi vastu on olulised tegurid siseturu väljakujundamisel ja nõuetekohasel toimimisel selles valdkonnas; seetõttu on oluline, et igal liikmesriigil oleks investeeringute tagamise skeem, mis tagab vähemalt väikeinvestoritele ühtlustatud miinimumtasemega kaitse, kui investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees;

(5) seetõttu saavad väikeinvestorid osta investeerimisteenuseid ühenduse investeerimisühingute filiaalidelt või piiriüleselt osutatavate teenustena sama turvaliselt kui kodumaistelt investeerimisühingutelt, teades, et neile on tagatud ühtlustatud miinimumtasemega kaitse, kui investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees;

(6) sellise ühtlustatud miinimumtaseme puudumisel võib vastuvõtjaliikmesriik investorite kaitsmiseks pidada õigustatuks nõuda tema tagatisskeemiga liitumist, kui filiaali kaudu või teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsev ühenduse investeerimisühing ei kuulu ühtegi investeeringute tagamise skeemi oma päritoluliikmesriigis või kuulub skeemi, mida ei käsitleta samaväärset kaitset pakkuvana; selline nõue võib takistada siseturu toimimist;

(7) kuigi enamikul liikmesriikidest on olemas investeeringute tagamise kord, ei hõlma see tavaliselt kõiki investeerimisühinguid, kellel on direktiivis 93/22/EMÜ sätestatud ühtne tegevusluba;

(8) seetõttu peaks igas liikmesriigis olema investeeringute tagamise skeem või skeemid, millesse kuuluks iga selline investeerimisühing; iga skeem peab hõlmama seoses investori investeerimistoimingutega investeerimisühingute valduses olevat raha ja instrumente, mida ei saa investorile tagastada, kui investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees; see ei piira mingil juhul igas liikmesriigis investeerimisühingu maksejõuetuse või lõpetamise korral tehtavaid otsuseid käsitlevate kehtivate eeskirjade ja menetluste kohaldamist;

(9) investeerimisühingu mõiste hõlmab krediidiasutusi, kellel on lubatud osutada investeerimisteenuseid; iga selline krediidiasutus peab samuti kuuluma investeeringute tagamise skeemi, et hõlmata tema investeerimistegevust; sellistelt krediidiasutustelt ei ole siiski vaja nõuda kuulumist kahte erinevasse skeemi, kui üks skeem vastab nii käesoleva direktiivi kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi 94/19/EÜ [6] nõuetele; krediidiasutusteks olevate investeerimisühingute puhul võib siiski teatavatel juhtudel olla raske eristada direktiiviga 94/19/EÜ hõlmatud hoiuseid ja seoses investeerimistegevusega nende valduses olevat raha; liikmesriikidel tuleks lubada otsustada, kumba direktiivi selliste nõuete suhtes kohaldada;

(10) direktiiv 94/19/EÜ lubab liikmesriigil vabastada krediidiasutus kohustusest kuuluda hoiuste tagamise skeemi, kui kõnealune krediidiasutus kuulub süsteemi, mis kaitseb krediidiasutust ennast ja tagab eelkõige tema maksevõime; kui sellisesse süsteemi kuuluv krediidiasutus on samas investeerimisühing, tuleks liikmesriigil samuti lubada teatavatel tingimustel vabastada see asutus kohustusest kuuluda investeeringute tagamise skeemi;

(11) ühtlustatud miinimumhüvitis summas 20000 eküüd investori kohta peaks olema piisav, et kaitsta väikeinvestori huve, kui investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees; seetõttu oleks mõistlik määrata ühtlustatud miinimumhüvitise suuruseks 20000 eküüd; sarnaselt direktiiviga 94/19/EÜ võib vaja olla piiratud üleminekusätteid, et tagatisskeemidega oleks võimalik kõnealust summat katta, sest seda summat kohaldatakse võrdselt ka nende liikmesriikide suhtes, kus käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal selline skeem puudub;

(12) seesama summa võeti vastu direktiiviga 94/19/EÜ;

(13) ergutamaks investoreid investeerimisühinguid piisavalt hoolikalt valima, on mõistlik lubada liikmesriikidel nõuda, et investor kannaks osa võimalikust kahjust; investori kaitse peab olema vähemalt 90 % võimalikust kahjust, kui makstav hüvitis on väiksem kui ühenduse miinimum;

(14) teatavate liikmesriikide skeemid pakuvad kaitset, mille tase on kõrgem kui käesoleva direktiivi kohane ühtlustatud miinimumkaitsetase; ei tundu siiski olevat soovitav nõuda nende skeemide muutmist selles osas;

(15) ühtlustatud miinimumtasemest suuremat kaitset pakkuvate skeemide säilitamine ühenduses võib ühes ja samas piirkonnas põhjustada erinevusi hüvitiste suuruses ning konkurentsitingimuste ebavõrdsust siseriiklike investeerimisühingute ja teiste liikmesriikide ühingute filiaalide vahel; nende ebasoodsate tingimuste kõrvaldamiseks tuleks filiaalidel lubada liituda nende vastuvõtjariikide skeemidega, et nad saaksid pakkuda oma investoritele samasugust kaitset kui nende asukohariigi skeemid; on asjakohane, et oma aruandes käesoleva direktiivi kohaldamise kohta teatab komisjon, kui suures ulatuses on filiaalid seda võimalust kasutanud, ja osutab võimalikele raskustele, mis neil filiaalidel või investeeringute tagamise skeemidel on olnud nende sätete rakendamisel; ei välistata võimalust, et päritoluliikmesriikide skeemid võivad pakkuda sellist lisakaitset vastavalt nende sätestatud tingimustele;

(16) muudes liikmesriikides kui oma päritoluliikmesriigis asuvate investeerimisühingute filiaalid, kes pakuvad suuremat kaitset kui nende vastuvõtjaliikmesriikides tegevusloa saanud investeerimisühingud, võivad põhjustada turuhäireid; tagatisskeemide pakutava kaitse tase ega ulatus ei tohiks muutuda konkurentsivahendiks; seetõttu on vaja vähemalt algperioodiks sätestada, et mõne päritoluliikmesriigi skeemi pakutava kaitse tase ega ulatus, mida pakutakse investoritele teises liikmesriigis asuvates filiaalides, ei tohiks ületada maksimumtaset või -ulatust, mida pakub vastuvõtjaliikmesriigi vastav skeem; igasuguseid turuhäireid tuleks uurida varakult, tuginedes omandatud kogemustele ja pidades silmas rahandussektori arengut;

(17) liikmesriik peab saama teatavat liiki eraldi loetletud investeeringuid või investoreid investeeringute tagamise skeemide võimaldatavast kaitsest ilma jätta, kui ta leiab, et need ei vaja erilist kaitset;

(18) teatavates liikmesriikides vastutavad investeeringute tagamise skeemide eest kutseorganisatsioonid; teistes liikmesriikides on seadusjärgselt sisseseatud ja reguleeritavad skeemid; sellised erinevused süsteemide seisundis põhjustavad probleeme üksnes seoses kohustusliku liitumisega süsteemi ja sellest väljaarvamisega; seetõttu on vaja võtta meetmeid skeemide õiguste piiramiseks selles valdkonnas;

(19) investor peab saama hüvitise ülemäärase viivituseta, kui tema nõude kehtivus on kindlaks tehtud; tagatisskeem peab suutma ise määrata nõuete esitamiseks mõistliku tähtaja; asjaolule, et selline tähtaeg on möödunud, ei tohi siiski tugineda investori vastu, kes ei saanud oma nõuet lubatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuse tõttu esitada;

(20) investoritele hüvitamiskorrast teatamine on investorite kaitse oluline osa; direktiivi 93/22/EMÜ artikkel 12 nõuab, et investeerimisühingud teataksid investoritele tagatisskeemi võimalikust kohaldamisest enne nendega ärisuhetesse astumist; seetõttu peaks käesolev direktiiv kehtestama eeskirjad võimalikele investoritele nende investeerimistegevust hõlmavatest tagatisskeemidest teatamise kohta;

(21) tagatisskeemiga kaetavaid summasid ja selle ulatust käsitlevate viidete reguleerimata kasutamine reklaamis võib vähendada rahandussüsteemi stabiilsust või investorite usaldust; seetõttu peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad selliste viidete piiramiseks;

(22) põhimõtteliselt nõuab käesolev direktiiv igalt investeerimisühingult investeeringute tagamise skeemiga liitumist; mitteliikmesriigis peakontorit omavate investeerimisühingute pääsu ühendusse reguleerivad direktiivid, eelkõige direktiiv 93/22/EMÜ, lubavad liikmesriikidel otsustada, kas ja millistel tingimustel lubada sellistel investeerimisühingutel tegutseda nende territooriumil; sellistele filiaalidele ei laiene asutamislepingu artikli 59 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus ja neil on asutamisõigus üksnes selles liikmesriigis, kus nad on asutatud; seega peab selliseid filiaale oma territooriumile lubav liikmesriik otsustama, kuidas kohaldada käesoleva direktiivi põhimõtteid selliste filiaalide suhtes kooskõlas direktiivi 93/22/EMÜ artikliga 5 ning vajadusega kaitsta investoreid ja rahandussüsteemi terviklikkust; on oluline, et investorid oleksid selliste filiaalide puhul täiesti teadlikud nende suhtes kohaldatavast hüvitamiskorrast;

(23) investeeringute tagamise skeemide rahastamise viiside ühtlustamine käesoleva direktiivi raames ei ole hädavajalik, ühest küljest seetõttu, et selliste skeemide rahastamise kulud peavad põhimõtteliselt kandma investeerimisühingud ise, ja teisest küljest seetõttu, et selliste skeemide rahastamismahud peavad olema võrdelised nende kohustustega; see ei tohi siiski kahjustada asjaomase liikmesriigi rahandussüsteemi stabiilsust;

(24) käesoleva direktiivi alusel ei või liikmesriike ega nende pädevaid asutusi teha vastutavaks investorite ees, kui nad on taganud ühe või mitme investeeringute tagamise või investorite kaitsmise skeemi sisseseadmise ja ametliku tunnustamise käesoleva direktiiviga ettenähtud tingimustel;

(25) siseturu väljakujundamiseks investeerimisühingute osas on vaja investeeringute tagamise kord ühtlustada miinimumtasemeni, sest see võimaldab investoritel luua usalduslikumaid ärisuhteid selliste ühingutega, eriti teiste liikmesriikide ühingutega, ja vältida igasuguseid raskusi, mida vastuvõtjaliikmesriigid põhjustavad investorite kaitset käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamisega, mis on ühenduse tasandil kooskõlastamata; direktiivi 93/22/EMÜ reguleerimisalale vastava investeeringute tagamise korra täielikul puudumisel on siduv ühenduse direktiiv ainus sobiv vahend soovitud eesmärgi saavutamiseks; käesolev direktiiv mõjutab üksnes ühtlustamise nõutavat miinimumtaset ja võimaldab liikmesriikidel soovi korral ette näha ulatuslikumat või suuremat kaitset ning jätab liikmesriikidele vajaliku tegutsemisruumi investeeringute tagamise skeemide rahastamise korraldamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) investeerimisühing — direktiivi 93/22/EMÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud investeerimisühing, kellel on:

- direktiivi 93/22/EMÜ artikli 3 kohane tegevusluba või

- krediidiasutuse tegevusluba nõukogu direktiivi 77/780/EMÜ [7] ja nõukogu direktiivi 89/646/EMÜ [8] kohaselt ning kelle tegevusluba hõlmab ühte või mitut direktiivi 93/22/EMÜ lisa A jaos loetletud investeerimisteenust;

2) investeerimistegevus — direktiivi 93/22/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud mis tahes investeerimisteenus ja kõnealuse direktiivi lisa C jao punktis 1 nimetatud teenus;

3) instrumendid — direktiivi 93/22/EMÜ lisa B jaos loetletud instrumendid;

4) investor — iga isik, kes on usaldanud raha või instrumente investeerimisühingule seoses investeerimistegevusega;

5) filiaal — äritegevuse koht, mis on investeerimisühingu osa, olemata juriidiline isik, ja pakub investeerimisteenuseid, milleks investeerimisühingul on tegevusluba; kõiki äritegevuse kohti, mis teises liikmesriigis paikneva peakontoriga investeerimisühing on ühes liikmesriigis asutanud, käsitletakse ühe filiaalina;

6) ühisinvesteerimistegevus — investeerimistegevus, mida teostatakse vähemalt kahe isiku nimel või mille suhtes vähemalt kahel isikul on õigusi, mida saab kasutada ühe või mitme kõnealuse isiku allkirja abil;

7) pädevad asutused — direktiivi 93/22/EMÜ artiklis 22 määratletud ametiasutused; vajaduse korral võivad need ametiasutused olla nõukogu 6. aprilli 1992. aasta krediidiasutuste konsolideeritud järelevalvet käsitleva direktiivi 92/30/EMÜ [9] artiklis 1 määratletud ametiasutused.

Artikkel 2
Artikkel 3

Artikkel 3

Nõuded, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest nõukogu 10. juuni 1991. aasta rahandussüsteemi rahapesuks kasutamise vältimist käsitleva direktiivi 91/308/EMÜ [10] artiklis 1 määratletud tähenduses, ei saa investeeringute tagamise skeemide kohast hüvitist.

Artikkel 4
Artikkel 5
Artikkel 6

Artikkel 6

Tühistamishetkeni toimunud investeerimistegevusele pakutakse artikli 2 lõike 2 teise lõigu kohast kaitset ka pärast investeerimisühingu tegevusloa tühistamist.

Artikkel 7
Artikkel 8
Artikkel 9
Artikkel 10
Artikkel 11
Artikkel 12

Artikkel 12

Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad siseriikliku õiguse alusel olla, on investoritele hüvitismakseid tegevatel skeemidel likvideerimismenetluste korral õigus investorite õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses.

Artikkel 13

Artikkel 13

Liikmesriigid tagavad, et investori õigus hüvitisele võib olla hagi aluseks, mille investor esitab tagatisskeemi vastu.

Artikkel 14

Artikkel 14

Hiljemalt 31. detsembril 1999 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud selle läbivaatamiseks.

Artikkel 15
Artikkel 16

Artikkel 16

Direktiivi 93/22/EMÜ artikkel 12 tühistatakse alates artikli 15 lõikes 1 nimetatud kuupäevast.

Artikkel 17

Artikkel 17

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 18

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA ARTIKLI 4 LÕIKES 2 NIMETATUD ERANDITE LOEND

I LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 2 NIMETATUD ERANDITE LOEND

1. Kutselised ja institutsioonilised investorid, sealhulgas:

- direktiivi 93/22/EMÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud investeerimisühingud,

- direktiivi 77/780/EMÜ artikli 1 esimeses taandes määratletud krediidiasutused,

- direktiivi 89/646/EMÜ artikli 1 lõikes 6 määratletud finantseerimisasutused,

- kindlustusseltsid,

- ühisinvesteerimisettevõtjad,

- pensionifondid.

Muud kutselised ja institutsioonilised investorid.

2. Riigiülesed asutused, valitsus- ja keskhaldusasutused.

3. Maakonna-, piirkondlikud, kohalikud ja munitsipaalorganid.

4. Investeerimisühingute nõukogu ja juhatuse liikmed ning isiklikult vastutavad liikmed, vähemalt 5 % selliste investeerimisühingute kapitalist omavad isikud, investeerimisühingute raamatupidamisdokumentide seadusjärgse auditeerimise eest vastutavad isikud ja investorid, kes on samasuguses seisundis muudes sellesama kontserni äriühingutes.

5. Punktis 4 nimetatud investorite lähisugulased ja investorite nimel tegutsevad kolmandad isikud.

6. Sellesama kontserni muud äriühingud.

7. Investorid, kes vastutavad teatavate selliste asjaolude eest, mis on seotud investeerimisühinguga ja mis on põhjustanud sellele ühingule rahalisi raskusi või kahjustanud selle rahalist olukorda, või kes on selliseid asjaolusid ära kasutanud.

8. Äriühingud, kellel ei ole oma suuruse tõttu lubatud koostada lühendatud bilanssi asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g põhineva ja teatavat tüüpi äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitleva neljanda nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ [1] artikli 11 alusel.

[1] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/8/EÜ (EÜT L 82, 25.3.1994, lk 33).

--------------------------------------------------

II LISA JUHTPÕHIMÕTTED

II LISA

JUHTPÕHIMÕTTED

(artikli 7 lõike 1 viiendas lõigus nimetatud)

Kui filiaal taotleb vastuvõtjaliikmesriigi skeemiga liitumist täiendava kaitse saamiseks, kehtestab vastuvõtjaliikmesriigi skeem kahepoolselt koos päritoluliikmesriigi skeemiga asjakohased eeskirjad selle filiaali investoritele hüvitise maksmiseks ja maksmise korra. Nii selle korra kui ka kõnealusele filiaalile kohaldatavate liitumistingimuste (nimetatud artikli 7 lõikes 1) koostamisel kohaldatakse järgmiseid põhimõtteid:

a) vastuvõtjaliikmesriigi skeemile jäävad täielikud õigused kehtestada osalevate investeerimisühingute suhtes oma erapooletuid ja üldkohaldatavaid eeskirju; ta võib nõuda asjakohase teabe esitamist ja tal on õigus kontrollida seda teavet päritoluliikmesriigi pädevates asutustes;

b) vastuvõtjaliikmesriigi skeem rahuldab täiendava hüvitisega seotud nõuded pärast seda, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused on talle teatanud emmast-kummast artikli 2 lõikes 2 nimetatud otsusest. Vastuvõtjaliikmesriigi skeemile jäävad täielikud õigused kontrollida investori õigusi oma normide ja korra kohaselt enne täiendava hüvitise maksmist;

c) vastuvõtjaliikmesriigi ja päritoluliikmesriigi skeemid teevad teineteisega igakülgset koostööd tagamaks, et investorid saavad hüvitist viivitamata ja õiges summas. Eelkõige lepivad nad kokku, kuidas emma-kumma skeemi raames tasaarvestust põhjustada võiv vastunõue mõjutab hüvitist, mida kumbki skeem investorile maksab;

d) vastuvõtjaliikmesriigi skeemil on õigus nõuda filiaalidelt täiendava kaitse eest põhjendatud tasu, võttes arvesse päritoluliikmesriigi skeemi rahastatavat tagatist. Tasu sissenõudmise hõlbustamiseks on vastuvõtjaliikmesriigi skeemil õigus eeldada, et tema vastutus piirdub igal juhul tema pakutava kaitse ja päritoluliikmesriigi pakutava kaitse vahega, olenemata sellest, kas päritoluliikmesriik rahuldab investori nõuded, mis on esitatud päritoluliikmesriigi territooriumil.

--------------------------------------------------

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue