Euroopa Pangandusjärelevalve suunised muutuvtasule kohaldatava tingliku diskontomäära kohta Sisukord (EBA/GL/2014/01)

Käesolev dokument hõlmab suuniseid, mis antakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) (EBA määrus) artikli 16 alusel. Kooskõlas EBA määruse artikli 16 lõikega 3 peavad pädevad asutused ja finantseerimisasutused võtma mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid järgida.

Käesolevates suunistes kirjeldatakse järelevalvetavasid, mis Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangul on asjakohased Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis rakendamiseks, ehk teisisõnu, kuidas tuleks liidu õigust konkreetses valdkonnas kohaldada. Seega Euroopa Pangandusjärelevalve eeldab, et käesolevaid suuniseid järgivad kõik pädevad asutused ja finantseerimisasutused, kellele nimetatud suunised on mõeldud. Suuniste adressaadiks olevad pädevad asutused peaksid suuniseid järgima, lisades need sobival viisil oma järelevalvetavadesse (nt muutes oma õigusraamistikku või järelevalvemenetlusi), kaasa arvatud juhul, kui suunised on mõeldud eelkõige finantseerimisasutustele.

27. maiks 2014 peavad pädevad asutused kooskõlas EBA määruse artikli 16 lõikega 3 Euroopa Pangandusjärelevalvele teatama, kas nad järgivad või kavatsevad kõnealuseid suuniseid järgida, ning kui neid ei järgita või järgida ei kavatseta, siis tuleb seda otsust põhjendada. Kui pädevad asutused jätavad nimetatud tähtpäevaks vastava teate saatmata, käsitab Euroopa Pangandusjärelevalve seda nii, et kõnealustes asutustes suuniseid ei järgita. Teated tuleks saata jaotises 5 esitatud vormil aadressil compliance@eba.europa.eu, märkides viite „EBA/GL/2014/01”. Teated peaksid esitama isikud, kellel on vajalikud volitused oma pädeva asutuse nimel aru anda sellest, kas suuniseid järgitakse või ei järgita.

Kooskõlas EBA määruse artikli 16 lõikega 3 avaldatakse teated Euroopa Pangandusjärelevalve veebilehel.

I jaotis – Sisu ja mõisted

II jaotis – Muutuvtasu diskontomäärale kehtivad nõuded

22. Käesolevaid suuniseid kohaldatakse [1. juunist 2014] kogu töötasu moodustava muutuvtasu ja põhitasu komponentide vahelise suhtarvu arvutamiseks, rakendades neid alates aastast 2014 tehtava töö ja osutatavate teenuste suhtes.

Valem, kuidas arvutada muutuvtasu diskonteeritavat osa ( dvr ), et leida töötasu moodustava muutuvtasu ja põhitasu komponentide vaheline suhtarv:

𝑑𝑑𝑟𝑟 kus 𝑑𝑑𝑑𝑑𝑟𝑟 = (1+ 𝑑𝑑 + 𝑔𝑔 + 𝑑𝑑𝑑𝑑 ) 𝑑𝑑

dvr = diskonteeritav muutuvtasu; vr = diskonteerimisele kuuluv muutuvtasu (maksimaalselt kuni 25% kogu muutuvtasust, tingimusel et see makstakse instrumentides, mis on edasi lükatud ajavahemiku võrra, mis on vähemalt viis aastat) i = inflatsioonimäär protsentides g = ELi riigivõlakirjade keskmine intressimäär protsentides id = pikaajaliste edasilükatud instrumentide kasutamisega seotud stimuleeriv tegur protsentides n = üleandmisperioodi aastate arv.

Kogu muutuvtasu on muutuvtasu diskonteeritud osade ja mittediskonteeritud osade summa.

Oletame, et teatav liikmesriik on lubanud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kohaldada diskontomäära maksimaalselt kuni 25% kogu muutuvtasust. Ühtlasi oletagem, et krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionärid ei kiitnud heaks suhtarvu, mis ületab direktiivis 2013/36/EL esitatud maksimaalse suhtarvu.

Krediidiasutus või investeerimisühing soovib töötajale määrata 285 000 euro suuruse kogu töötasu, sellest 135 000 eurot põhitasuna ning potentsiaalselt 150 000 eurot muutuvtasuna. Kõnealune töötaja on määratletud töötaja ning tegemist on 2014. aasta kohta määratava töötasuga. Nominaalsetel summadel põhinev muutuv-/põhitasu suhtarv oleks antud juhul kõrgem lubatavast suhtest 1:1. Ent pärast seda, kui diskontomäära on kohaldatud muutuvtasu osale, mis makstakse instrumentides, mis on edasi lükatud vähemalt 5 aasta võrra – selgub, et saadud suhtarv on kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punktiga g (vt allpool).

Kõnealuses näites oleks muutuvtasu struktuur järgmine:

•  20 000 eurot muutuvtasust makstakse instrumentides, mis on edasi lükatud 5 aasta võrra;
•  10 000 eurot makstakse instrumentides, mis on edasi lükatud 6 aasta võrra;
•  ülejäänud osa kogu muutuvtasust makstakse ette, seda ei maksta instrumentides, või seda lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on lühem kui viis aastat.

Direktiivi 2013/36/EL kohaselt lükatakse vähemalt 40% töötasude muutuvkomponendist edasi ajavahemiku võrra, mis on vähemalt kolm kuni viis aastat. Juhul kui töötasude muutuvkomponent on eriti suur, lükatakse edasi vähemalt 60% summast. Vähemalt 50% töötasude muutuvkomponentidest tuleb maksta instrumentides. Kõik need suhtarvud kehtivad üksiktöötajale määratavale muutuvtasule enne diskontomäära kohaldamist.

Selles näites ei võeta arvesse proportsionaalseid tasusid. Rahasummad 20 000 ja 10 000 eurot, mis on makstud instrumentides, saadakse kogu ulatuses vastavalt viie ning kuue aasta möödudes.

150 000 euro suuruse muutuvtasu põhjal oleks saanud diskonteerida maksimaalselt 37 500 eurot (mis on 25% kogu 150 000 euro suurusest muutuvtasust), kui see makstakse instrumentides, mis on enam kui viie aasta võrra edasi lükatud. Tõepoolest, käesolevas näites vastab mõlemale tingimusele üksnes rahasumma 30 000 eurot, ning üksnes seda summat saab diskonteerida.

Oletame, et liikmesriigi krediidiasutus või investeerimisühing soovib määrata 150 000 euro suuruse muutuvtasu töötajale (tegemist on määratletud töötajaga, kes mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili), kelle põhitasu suurus on 135 000 eurot. Kehtivad näitega 1 samad tingimused, kus oli juttu direktiivi 2013/36/EL ülevõtmise kohta liikmesriigi poolt (maksimaalselt 25%), et aktsionärid ei ole heaks kiitnud suuremat suhtarvu kui 1:1 ning töötasu määratakse 2014. aasta kohta. Muutuvtasu struktuur on järgmine:

•  60% kogu muutuvtasust, s.o 90 000 eurot lükatakse edasi kuue aasta võrra ja saadakse proportsionaalse töötasuna selle perioodi jooksul,
•  37 500 eurot kuueks aastaks edasilükatud muutuvtasust makstakse instrumentides. See tähendab, et igal aastal saadakse instrumentides makstav rahasumma 6250 eurot.

Selles näites ei võeta arvesse proportsionaalseid tasusid. Diskontomäära võib kohaldada maksimaalselt 25% kogu muutuvtasust, tingimusel et see makstakse instrumentides, mis on edasi lükatud ajavahemiku võrra, mis on vähemalt viis aastat.

Joonis 1: Ülevaatlik skeem, millel kujutatakse edasilükkamisekriteeriumide ning diskontomäära kohaldamist muutuvtasule, mis makstakse instrumentides, mis on edasi lükatud kuue aasta võrra ning proportsionaalselt makstavad töötasud.

e tt e m a k s t a v o s a m t u v t a s u aa s t a l n s d a v muutuvtasu proportsionaalselt makstav töötasu, mis on

uu muutuvtasu aa

edasi lükatud kuue aasta võrra

Järgmine näide põhineb 100 000 euro suurusel antud põhitasul, ning see selgitab, kuidas arvutada maksimaalne võimalik muutuvtasu summa, mille võib määrata, kui 25% muutuvtasust makstakse instrumentides, mis lükatakse edasi viie aasta võrra, eeldades et summa saadakse täielikult edasilükkamisperioodi lõpus. Kasutame näites 1 antud inflatsioonimäära ja riigivõlakirjade intressimäära. Kehtivad näitega 1 samad tingimused: liikmesriik on üle võtnud direktiiv 2013/36/EL (25%), aktsionärid ei ole heaks kiitnud suuremat suhtarvu kui 1:1 ning töötasu määratakse 2014. aasta kohta. Kui liikmesriik on kehtestanud madalama protsendimäära, tuleb valemit vastavalt muuta, asendades 0,25 madalama protsendimääraga.

Selles näites moodustab kogu muutuvtasu, mida võib määrata, maksimaalselt 100% töötasu põhitasu komponentidest ning maksimaalne muutuvtasu, mida võib diskonteerida, on 25%, tingimusel et see makstakse välja instrumentides, mis on edasi lükatud vähemalt viie aasta võrra.

Seega võime kirjutada järgmise valemi:

0.25 ∗𝑑𝑑𝑑𝑑𝑟𝑟 𝑓𝑓𝑟𝑟 = (1 − 0.25) ∗𝑑𝑑𝑑𝑑𝑟𝑟 + 𝑑𝑑 fr = põhitasu (1+ 𝑑𝑑 + 𝑔𝑔 + 𝑑𝑑𝑑𝑑 )

tvr = kogu muutuvtasu i = inflatsioonimäär; g = ELi riigivõlakirjade keskmine intressimäär; id = pikaajaliste edasilükatud instrumentide kasutamisega seotud stimuleeriv tegur; n = üleandmisperioodi pikkus.

Asendades muutujad valemis näite vastavate väärtustega, saame järgmise valemi:

0.25 ∗𝑑𝑑𝑑𝑑𝑟𝑟 100 000= 0.75 ∗𝑑𝑑𝑑𝑑𝑟𝑟 +⁵ (1+0.02+0.0273+0.10)

fr = 100 000 i = 2% inflatsioonitegur g = 2,73% riigivõlakirjade intressimäära tegur id = 10% viie aasta võrra edasilükkamise tegur n = 5 üleandmisperioodi pikkus.

Arvutades valemis välja tvr-i, saame järgmise tulemuse:

100 000 ∗ 1.987856 𝑑𝑑𝑑𝑑𝑟𝑟 = = 114 186.10 Selles näites on maksimaalselt 0.75 maksta ∗ 1.987856+0.25 lubatud muutuvtasu 114 186,10 eurot, kui 25% muutuvtasust diskonteeritakse.