+EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ
---+I PEATÜKK EESMÄRK JA MÕISTED
------+Artikkel 1 Sisu
------+Artikkel 2 Mõisted
------+Artikkel 3 Finantskonglomeraadi määratlemise künnised
---------+Artikkel 3 1.
---------+Artikkel 3 2.
---------+Artikkel 3 3.
---------+Artikkel 3 3a.
---------+Artikkel 3 4.
---------+Artikkel 3 5.
---------+Artikkel 3 6.
---------+Artikkel 3 7.
---------+Artikkel 3 8.
---------+Artikkel 3 9.
------+Artikkel 4 Finantskonglomeraadi määratlemine
---------+Artikkel 4 1.
---------+Artikkel 4 2.
---------+Artikkel 4 3.
---+II PEATÜKK TÄIENDAV JÄRELEVALVE
------+1. JAGU REGULEERIMISALA
---------+Artikkel 5 Artiklis 1 osutatud reguleeritud üksuste täiendava järelevalve reguleerimisala
------------+Artikkel 5 1.
------------+Artikkel 5 2.
------------+Artikkel 5 3.
------------+Artikkel 5 4.
------------+Artikkel 5 5.
------+2. JAGU FINANTSSEISUND
---------+Artikkel 6 Kapitali adekvaatsus
------------+Artikkel 6 1.
------------+Artikkel 6 2.
------------+Artikkel 6 3.
------------+Artikkel 6 4.
------------+Artikkel 6 5.
---------+Artikkel 7 Riskikontsentratsioon
------------+Artikkel 7 1.
------------+Artikkel 7 2.
------------+Artikkel 7 3.
------------+Artikkel 7 4.
------------+Artikkel 7 5.
---------+Artikkel 8 Kontsernisisesed tehingud
------------+Artikkel 8 1.
------------+Artikkel 8 2.
------------+Artikkel 8 3.
------------+Artikkel 8 4.
------------+Artikkel 8 5.
---------+Artikkel 9 Sisekontrolli mehhanismid ja riskijuhtimistoimingud
------------+Artikkel 9 1.
------------+Artikkel 9 2.
------------+Artikkel 9 3.
------------+Artikkel 9 4.
------------+Artikkel 9 5.
------------+Artikkel 9 6.
------+3. JAGU MEETMED TÄIENDAVA JÄRELEVALVE HÕLBUSTAMISEKS JA ÜHISKOMITEE VOLITUSED
---------+Artikkel 9a Ühiskomitee ülesanded
---------+Artikkel 9b Stressitestimine
------------+Artikkel 9b 1.
------------+Artikkel 9b 2.
---------+Artikkel 10 Täiendava järelevalve teostamise eest vastutav pädev asutus (koordinaator)
------------+Artikkel 10 1.
------------+Artikkel 10 2.
------------+Artikkel 10 3.
---------+Artikkel 11 Koordinaatori ülesanded
------------+Artikkel 11 1.
------------+Artikkel 11 2.
------------+Artikkel 11 3.
------------+Artikkel 11 4.
---------+Artikkel 12 Pädevate asutuste vaheline koostöö ja teabevahetus
------------+Artikkel 12 1.
------------+Artikkel 12 2.
------------+Artikkel 12 3.
------------+Artikkel 12 4.
---------+Artikkel 12a Koostöö ja teabevahetus ühiskomiteega
------------+Artikkel 12a 1.
------------+Artikkel 12a 2.
------------+Artikkel 12a 3.
---------+Artikkel 12b Ühised suunised
------------+Artikkel 12b 1.
------------+Artikkel 12b 2.
---------+Artikkel 13 Segafinantsvaldusettevõtja juhtorgan
---------+Artikkel 14 Juurdepääs teabele
------------+Artikkel 14 1.
------------+Artikkel 14 2.
---------+Artikkel 15 Kontrollimine
---------+Artikkel 16 Rakendusmeetmed
---------+Artikkel 17 Pädevate asutuste täiendavad volitused
------------+Artikkel 17 1.
------------+Artikkel 17 2.
------+4. JAGU KOLMANDAD RIIGID
---------+Artikkel 18 Emaettevõtjad kolmandas riigis
------------+Artikkel 18 1.
------------+Artikkel 18 1a.
------------+Artikkel 18 2.
------------+Artikkel 18 3.
---------+Artikkel 19 Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega
---+III PEATÜKK DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSMEETMED
------+Artikkel 20 Komisjonile antud volitused
------+Artikkel 21 Komitee
---------+Artikkel 21 1.
---------+Artikkel 21 4.
---------+Artikkel 21 6.
------+Artikkel 21a Tehnilised standardid
---------+Artikkel 21a 1.
---------+Artikkel 21a 1a.
---------+Artikkel 21a 2.
---------+Artikkel 21a 3.
------+Artikkel 21b Ühised suunised
------+Artikkel 21c Delegeeritud volituste rakendamine
---------+Artikkel 21c 1.
---------+Artikkel 21c 2.
---------+Artikkel 21c 3.
---------+Artikkel 21c 4.
---------+Artikkel 21c 5.
---+IV PEATÜKK KEHTIVATE DIREKTIIVIDE MUUTMINE
------+Artikkel 23 Direktiivi 79/267/EMÜ muudatused
------+Artikkel 25 Direktiivi 92/96/EMÜ muudatused
------+Artikkel 26 Direktiivi 93/6/EMÜ muudatused
------+Artikkel 27 Direktiivi 93/22/EMÜ muudatused
------+Artikkel 29 Direktiivi 2000/12/EÜ muudatus
---+V PEATÜKK VARAHALDUSETTEVÕTJAD
------+Artikkel 30 Varahaldusettevõtjad
------+Artikkel 30a Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad
---------+Artikkel 30a 1.
---------+Artikkel 30a 2.
------+Artikkel 30b Juurdepääs teabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu
---------+Artikkel 30b 1.
---------+Artikkel 30b 2.
---------+Artikkel 30b 3.
---------+Artikkel 30b 4.
---------+Artikkel 30b 5.
---+VI PEATÜKK ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
------+Artikkel 31 Komisjoni aruanne
---------+Artikkel 31 1.
---------+Artikkel 31 2.
------+Artikkel 32 Ülevõtmine
------+Artikkel 33 Jõustumine
------+Artikkel 34 Adressaadid
---+I LISA
---+II LISA
 English - European Union - Financial Industry -

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/87/EÜ,

16. detsember 2002,

milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ

1. Ülevaade

,
I PEATÜKK EESMÄRK JA MÕISTED I PEATÜKK EESMÄRK JA MÕISTED
II PEATÜKK TÄIENDAV JÄRELEVALVE II PEATÜKK TÄIENDAV JÄRELEVALVE
III PEATÜKK DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSMEETMED III PEATÜKK DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSMEETMED
IV PEATÜKK KEHTIVATE DIREKTIIVIDE MUUTMINE IV PEATÜKK KEHTIVATE DIREKTIIVIDE MUUTMINE
V PEATÜKK VARAHALDUSETTEVÕTJAD V PEATÜKK VARAHALDUSETTEVÕTJAD
VI PEATÜKK ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED VI PEATÜKK ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
I LISA



I LISA

KAPITALI ADEKVAATSUS

Artikli 6 lõikes 1 osutatud finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamine toimub kooskõlas tehniliste põhimõtetega ja vastavalt ühele lisadest, mida kirjeldatakse käesolevas lisas.

Kui pädevad asutused tegutsevad konkreetse finantskonglomeraadi koordinaatoritena, lubavad liikmesriigid neil pärast konsulteerimist muude pädevate asutuste ja konglomeraadi endaga otsustada, millist meetodit kõnealune finantskonglomeraat kohaldab, ilma et see piiraks järgmise lõigu sätete kohaldamist.

Liikmesriigid võivad nõuda, et arvutamine toimuks vastavalt ühele konkreetsele käesolevas lisas kirjeldatud meetodile, kui finantskonglomeraadi eesotsas on kõnealuses liikmesriigis loa saanud reguleeritud üksus. Kui finantskonglomeraadi eesotsas ei ole artiklis 1 osutatud reguleeritud üksus, lubavad liikmesriigid kasutada ükskõik millist käesolevas lisas kirjeldatud meetodit, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused asuvad samas liikmesriigis – sellisel juhul võib liikmesriik nõuda ühe kirjeldatud meetodi kasutamist.

I.   Tehnilised põhimõtted

1.   Täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamise ulatus ja vorm

Kui üksus on tütarettevõtja ja tema maksevõime on puudulik või kui reguleerimata finantssektori üksuse puhul on tema nominaalne maksevõimelisus puudulik, tuleb tütarettevõtja maksevõimelisuse summaarset puudujääki arvesse võtta olenemata sellest, millist meetodit kasutatakse. Kui koordinaatori arvates piirdub kapitali osa omava emaettevõtja vastutus sellisel juhul kindlalt ja üheselt ainult nimetatud kapitali osaga, võib koordinaator anda loa, mille kohaselt tütarettevõtja maksejõulisuse puudujäägi võib arvesse võtta proportsionaalsel alusel.

Kui finantskonglomeraati kuuluvate üksuste vahel ei ole kapitalisidemeid, otsustab koordinaator pärast teiste asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist, millist suhtelist osa tuleb arvesse võtta, pidades sealjuures meeles kohustusi, mis kaasnevad olemasolevate suhetega.

2.   Muud tehnilised põhimõtted

Olenemata sellest, milliseid käesoleva lisa II jaotises sätestatud meetodeid on kasutatud finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamiseks, tagab koordinaator ja vajadusel tagavad ka muud asjassepuutuvad pädevad asutused järgmiste põhimõtete kohaldamise:

i) 

välistada tuleb omavahendite arvutamiseks kõlblike elementide korduv kasutamine finantskonglomeraadi tasandil (finantsvõimendus) ja sobimatu omavahendite loomine kontserni sees; selleks, et tagada finantsvõimenduse ja kontsernisisese omavahendite loomise välistamine, kohaldavad pädevad asutused analoogia põhjal asjaomastes valdkondade eeskirjades sätestatud asjaomaseid põhimõtteid;

ii) 

kuni valdkondade eeskirjade täiendava kooskõlastamiseni kaetakse finantskonglomeraadi iga erineva finantsvaldkonna maksejõulisuse nõuded omavahendite elementidega vastava valdkonna eeskirjade kohaselt; kui finantskonglomeraadi tasandil on omavahendite puudujääk, võib täiendavate maksejõulisuse nõuete täitmise kontrollimiseks kasutada ainult neid omavahendite elemente, mis on kõlblikud iga valdkonna eeskirjade kohaselt (valdkonnaülene kapital);

kui valdkondade eeskirjadega on ette nähtud piirangud teatavate selliste omavahendite instrumentide kõlblikkusele, mida võiks kasutada valdkonnaülese kapitalina, kehtivad need piirangud mutatis mutandis ka omavahendite arvutamise suhtes finantskonglomeraadi tasandil;

omavahendite arvutamisel finantskonglomeraadi tasandil võtavad pädevad asutused arvesse ka omavahendite tegelikku võõrandatavust ja kättesaadavust kontserni erinevates juriidilistes üksustes kapitali adekvaatsuse eeskirjade eesmärke arvestades;

kui finantssektori reguleerimata üksuse puhul arvutatakse nominaalne maksejõulisuse nõue vastavalt käesoleva lisa II jaole, tähendab nominaalne maksejõulisuse nõue kapitalinõuet, mida selline üksus peaks asjaomaste valdkondade eeskirjade kohaselt täitma, kui ta oleks sellesse konkreetsesse finantssektorisse kuuluv reguleeritud üksus; varahaldusettevõtjate puhul tähendab maksejõulisuse nõue direktiivi 85/611/EÜ artikli 5a lõike 1 punktis a sätestatud kapitalinõuet; segafinantsvaldusettevõtja nominaalne maksejõulisuse nõue arvutatakse vastavalt finantskonglomeraadi olulisima finantsvaldkonna eeskirjadele.

II.   Tehnilised arvutusmeetodid

1.   meetod: raamatupidamise konsolideerimine

Finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamine toimub konsolideeritud aastaaruannete põhjal.

Täiendavad kapitali adekvaatsuse nõuded arvutatakse järgmiste summade vahena:

i) 

kontserni konsolideeritud seisundi põhjal arvutatud finantskonglomeraadi omavahendid; kõlblikud on need elemendid, mis on kooskõlas asjaomaste valdkondade eeskirjadega;

ja

ii) 

iga kontsernis esindatud finantssektori maksejõulisuse nõuete summa; iga erineva finantssektori maksejõulisuse nõuded arvutatakse vastava valdkonna eeskirjade kohaselt.

Osutatud valdkondade eeskirjad on eelkõige direktiivid 2000/12/EÜ V jaotise 3. peatükk krediidiasutuste puhul, direktiiv 98/78/EÜ kindlustusseltside puhul ja direktiiv 93/6/EMÜ krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul.

Finantssektori reguleerimata üksuste puhul, mida eespool nimetatud valdkondade maksejõulisuse nõuete arvutamine ei hõlma, arvutatakse nominaalne maksejõulisuse nõue.

Vahe ei saa olla negatiivne.

2.   meetod: mahaarvamine ja liitmine

Finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamine toimub iga kontserni kuuluva üksuse raamatupidamisaruannete põhjal.

Täiendavad kapitali adekvaatsuse nõuded arvutatakse järgmiste summade vahena:

i) 

iga finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud ja reguleerimata finantssektori üksuse omavahendite summa; kõlblikud on need elemendid, mis on kooskõlas asjaomaste valdkondade eeskirjadega;

ja

ii) 

järgmiste elementide summa:

— 
iga kontserni kuuluva reguleeritud ja reguleerimata finantssektori üksuse maksejõulisuse nõuded; maksejõulisuse nõuded arvutatakse vastavalt asjaomastele valdkondade eeskirjadele ja
— 
kontserni muudes üksustes olevate osaluste bilansiline väärtus.

Reguleerimata finantssektori üksuste puhul arvutatakse nominaalne maksejõulisuse nõue. Omavahendeid ja maksejõulisuse nõudeid võetakse arvesse vastavalt artikli 6 lõikes 4 osutatud suhtelisele osale ja kooskõlas käesoleva lisa I jaoga.

Vahe ei saa olla negatiivne.

▼M6

3.   kombineeritud meetod

Pädevad asutused võivad lubada 1. ja 2. meetodi kombineerimist.

▼B

II LISA



II LISA

KONTSERNISISESEID TEHINGUID JA RISKIKONTSENTRATSIOONI KÄSITLEVATE SÄTETE TEHNILINE KOHALDAMINE

Pärast konsulteerimist muude asjaomaste pädevate asutustega teeb koordinaator kindlaks, mis liiki tehingute ja riskide kohta peavad konkreetsesse finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksused esitama aruanded vastavalt kontsernisiseste tehingute ja riskikontsentratsioonide teatamist käsitlevatele artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 sätetele. Tehingute liikide ja riskide määratlemisel ja nende suhtes oma seisukohtade edastamisel võtavad koordinaator ja asjaomased pädevad asutused arvesse finantskonglomeraadi konkreetset kontserni- ja riskijuhtimise struktuuri. Et teha kindlaks märkimisväärsed kontsernisisesed tehingud ja märkimisväärne riskikontsentratsioon, millest tuleb teatada vastavalt artiklite 7 ja 8 sätetele, määratleb koordinaator pärast konsulteerimist asjaomaste pädevate asutuste ja konglomeraadi endaga otstarbekad künnised, mis toetuvad normatiivsetele omavahenditele ja/või tehnilistele sätetele.

Kontsernisiseseid tehinguid ja riskikontsentratsioone kontrollides jälgib koordinaator eelkõige võimalikku levikuohtu finantskonglomeraadis, huvide konflikti ohtu, valdkondade eeskirjadest kõrvalehoidmise riski ja riskide mahtu ja intensiivsust.

Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada finantskonglomeraadi tasandil kontsernisiseseid tehinguid ja riskikontsentratsioone käsitlevate valdkondade eeskirjade sätteid eelkõige selleks, et välistada valdkondade eeskirjadest kõrvalehoidmine.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid

Lingitud teemad

Lingid
is related to Imported: Finanzkonglomerate-Richtlinie (FICOD) (CELEX:02002L0087-20240109)
is related to Future version from 30.01.2027: Finanzkonglomerate-Richtlinie (FICOD) (CELEX:02002L0087-20270130) – 1 new, 0 changed, 0 removed